Aktiva Finance Group OÜ hagi Q.B vastu võla, intressi, viivise ja sissenõudmiskulu väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11. juuni 2025. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
4634,12 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ 10746479), esindaja Sigird Rahkema
(registrikood
Kostja: Q.B (isikukood XXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 11. juuni 2025. a otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta apellatsioonimenetluse kulud Aktiva Finance Group OÜ kanda. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse
2-24-123155 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance OÜ (hageja) esitas 17.06.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Q.B-lt (võlgnik, kostja) 4093,12 euro väljamõistmiseks. Kuna makseettepanekut ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada, anti asi üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
2.Hageja esitas 29.08.2024 (täpsustatud 12.09.2024) Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus mõisa kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 3584,18 eurot, intress 181,22 eurot, haldustasu 7,50 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 241,34 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Coop Finants AS ja kostja 13.06.2022 laenulepingu nr L423379, mille alusel sai kostja laenu 15 000 eurot. Lepingu krediidikulukuse määr oli 17,34% aastas, intressimäär 15,90% aastas. Laen tuli tagastada ajavahemikus 10.07.2022– 10.12.2023 igakuiste osamaksetega 942,41 eurot. Lepingu igakuine haldustasu oli 1,50 eurot.
2.2.Laenuandja ja kostja sõlmisid 14.04.2023 laenulepingu restruktureerimise laenulepingu nr L506318, mille alusel sai kostja laenu 9584,77 eurot. Lepingu krediidikulukuse määr oli 17,82% aastas, intressimäär 15,90%. Laen tuli tagastada ajavahemikus 10.05.2023– 10.03.2024 igakuiste osamaksetega 941,38 eurot. Lepingu igakuine haldustasu oli 1,50 eurot.
2.3.Kuna kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, saatis laenuandja 28.02.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võla tasumiseks hiljemalt 22.03.2024.
2.4.Laenuandja loovutas oma lepingust tulenevad nõuded hagejale. Loovutamise seisuga, s.o 27.03.2024 oli kostja tasunud laenuandjale kokku 16 068,58 eurot ja tasumata oli viimast makset. Kostja vastuväited hagiavaldusele
3.Maakohus toimetas hagi materjalid kostjale kätte Ametlike Teadaannete vahendusel 03.10.2024. Kostja hagi osas seisukohta ei esitanud. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus märkis, et hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
4.1.Maakohus tuvastas järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud. - Laenuandja ja kostja sõlmisid 13.06.2022 väikelaenulepingu nr L423379, mille alusel sai kostja laenu 15 000 eurot intressiga 15,9 % aastas ning kostja kohustus saadud laenu tagastama igakuiste maksetena vastavalt maksegraafikule 18 kuu jooksul maksepäevaga iga kuu 10. kuupäeval. Kostja kohustus tasuma igakuiselt lepingu haldustasu 1,50 eurot.
2
2-24-123155 Lepingus märgitud krediidikulukuse määr oli 17,34% aastas, krediidi tagastamise lõpptähtpäevaks oli kokku lepitud 10.12.2023. -
-
Laenuandja ja kostja sõlmisid 14.04.2023 väikelaenulepingu nr L423379 muutmise laenulepingu nr L506318, mille alusel sai kostja laenu 9584,77 eurot intressiga 15,9% tagasimakseperioodiga 10.05.203–10.03.2024. Laenusumma ja -intressi tagasimaksete summad ning kuupäevad on märgitud maksegraafikus. Kostja kohustus tasuma ühekordse maksena lepingu sõlmimise tasu 15 eurot ja igakuiselt lepingu haldustasu 1,50 eurot. Lepingus märgitud krediidikulukuse määr oli 17,82% aastas. Laenuandja kandis 14.06.2022 lepingu nr L423379 alusel kostja kontole 15 000 eurot. Leping L506318 sõlmiti eelmise refinantseerimiseks ja selle alusel täiendavat raha kostja ei saanud. Laenuandja loovutas oma nõuded hagejale. Lepingus nr L423379 märgitud krediidikulukuse määr 17,34% aastas ja lepingus nr L506318 märgitud krediidikulukuse määr 17,82% aastas vastavad tegelikkusele ja need ei ületa võlaõigusseaduse (VÕS) § 4062 lg 1 järgset piirmäära.
4.2.Maakohus leidis, et laenuandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet. Laenuandja hindas lepingu nr L423379 sõlmimisel kostja krediidivõimelisust peamiselt tema konto väljavõtte, kuid ka laenutaotluse ja maksehäirete registrist (taust.ee) nähtuvate andmete alusel. Laenutaotluse järgi oli kostja igakuine sissetulek 2900 eurot ja kohustused 150 eurot. Laenuandja võttis krediidianalüüsi tulemusel sissetulekuna arvesse 3537 eurot ja kohustustena 150 eurot, arvestades majapidamiskulude hulka kostja üüri ja muud jooksvad kulutused (igapäevased ostud, toit, side- ja taksoteenused ning meelelahutus). Kostjal puudusid taotluse esitamisel maksehäired.
4.3.Laenuandja ei analüüsinud lepingu nr L423379 sõlmimisel kostja kohta kogutud andmeid sisuliselt ega tuvastanud tema tegelike kulude suurust. Seda rikkumist ei saa kõrvaldada kostja kontoväljavõtte analüüsimisega kohtumenetluses. Ka kohtumenetluses tehtud analüüsist ei nähtu, et kostja oleks oma muid kohustusi arvestades olnud suuteline teenindama ca 940 euro suuruste osamaksetega laenu. Laenuandja võttis kostja kohustustena arvesse 150 eurot kuus, kuid kostja kontoväljavõtte järgi olid kostja eluasemekulud ja kulud telekommunikatsioonile 435–539 eurot kuus. Samuti nähtuvad konto väljavõttelt regulaarsed maksed Esto AS-le ja AS-le Inbank Finance ning ülekanne kohtutäiturile täiteasjas nr 195/2022/16. Laenuandja ei kogunud kostja olemasolevate kohustuste kohta andmeid ega küsinud kostjalt selgitust kohtutäiturile tehtud ülekande kohta. Lisas nähtuvad kostja LHV Pank AS kontolt ülekanded kostja teisele arvelduskontole, mille väljavõtet kostjalt ei nõutud.
4.4.Kuna laenuandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuli tal esitada VÕS § 4034 lg 7 järgi võla ümberarvestus. Laenuandja poolt andmete ebapiisav kogumine ja kontrollimine ei ole kostjale etteheidetav. Hageja selgitas vastusena kohtu nõudele, et kostjale väljastati 15 000 eurot ja kostja tegi tagasimakseid kokku 16 068,58 eurot ning maksete ümberarvestamise korral kostjal seega võlg puudub. Põhivõla puudumise tõttu ei saa hagejal olla ka viivise ega sissenõudmiskulude hüvitamise nõuet. Apellatsioonkaebus
5.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
3
2-24-123155
5.1.Kaebuse kohaselt leidis maakohus ebaõigesti, et laenuandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet. Maakohtu otsus on üllatuslik, kuna kõik kohtupraktikas nõutud tingimused on täidetud.
5.2.Maakohus ei hinnanud hageja esitatud krediidianalüüsi aluseks olevat arvelduskonto väljavõtet või ei hinnanud seda piisavalt. Kontoväljavõttest nähtub, et kostja vältimatud kulud on äärmiselt väikesed ja talle jäi laenu osamaksete tasumiseks keskmiselt 2500 eurot kuus, s.o piisavalt, et tasuda 940 euro suurust osamakset. Hageja võttis arvesse ka täiteasja makse 123,10 eurot, mis ei ole igakuine kohustus. Ühe ülalpeetavaga inimese minimaalne toidukorv oli 2022.a maksimaalselt 150 eurot. 2500 eurost piisas seega ka toidukulude katmiseks.
5.3.Asjakohane ei ole olemasolevate kohustuste põhiosa ja intressi suuruse ning lepingu kehtivuse kohta küsimata jätmise etteheide. Olukorras, kus kostjal oli piisavalt vabu vahendeid, ei järeldu ainuüksi sellest vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine.
5.4.Asjakohane ei ole etteheide teise arvelduskonto väljavõtte küsimata jätmise kohta. Laenuandja küsis konto väljavõtet ja kostja esitas selle. Selle konto väljavõtte kohaselt laekuvad kontole põhisummad, millest makstakse kõik kohustused. Kostja ei ole väitnud, et tal oleks muid kohustusi.
5.5.Hageja selgitas ja tõendas, mida laenuandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tegi ja milliseid samme astus. Kohtupraktikast ei tulene kohustust esitada ja tõendada kasutatud ja hangitud kõiki alusdokumente ning laenuandja poolt teostatud detailset arvutus- ja analüüsikäiku. Need detailid on laenuandja pangasaladus ja ärisaladus. Vastustaja seisukoht
6.Kostjale toimetati apellatsioonkaebus ja selle menetlusse võtmise määrus kätte avalikult Ametlike Teadaannete vahendusel 31.10.2025. Kostja apellatsioonkaebuse osas seisukohta ei esitanud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
8.Hageja nõuab kostjalt tarbijakrediidilepingust tuleneva võla väljamõistmist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et laenuandja rikkus kostjale laenu väljastamisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna ei analüüsinud kostjat puudutavaid andmeid sisuliselt ega tuvastanud tema kulude tegelikku suurust. Maakohus ei ole selle järelduse tegemisel kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme ega rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Maakohtu on piisavas ulatuses analüüsinud hageja esile toodud asjaolusid ja oma otsust nõuetekohaselt põhjendatud. Apellatsioonkaebuses esitatud etteheide, et maakohus ei analüüsinud kostja arvelduskonto väljavõtet ega hinnanud seda piisavalt, ei ole asjakohane, kuivõrd vastutustundliku laenamise põhimõtet pidi täitma laenuandja enne kostjale laenu väljastamist, mitte kohus siinses menetluses.
9.VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selle põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne krediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust 4
2-24-123155 (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Krediidiandja peab tarbija kohta omandama minimaalselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg-s 1 nimetatud teabe. Krediidiandja peab asjakohase teabe omandamiseks kasutama asjakohaseid andmekogusid ja küsima teavet tarbijalt (VÕS § 4034 lg 3 esimese lause).
10.Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealhulgas arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet.
11.Kokkuvõttes on krediidiandja kohustuseks hinnata krediidisaaja krediidivõimekust sisuliselt ja piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt ka RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098, p-d 20–22 ja seal viidatud kohtupraktika). Krediidiandja võib anda tarbijale krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel (vt RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098, p 23).
12.Siinsel juhul ei ole hageja tõendanud, et laenuandja oleks viinud läbi nõuetekohase krediidivõimelisuse hindamise. Kostja arvelduskonto andmeid hakkas analüüsima alles hageja kohtumenetluses, kusjuures esitades andmeid, mis erinevad enne kostjale laenu väljastamist aluseks võetud andmetest. Samuti on erinevad hageja poolt maa- ja ringkonnakohtule esitatud andmed.
12.1.Hagiavalduse kohaselt märkis kostja laenutaotluses oma igakuise tulu suuruseks 2900 eurot ja kohustuste suuruseks 150 eurot. Laenuandja võttis laenu väljastamisel sissetulekuna arvesse 3537 eurot ja kohustustena 150 eurot ning järeldas sellest, et kostjal on võimalik tasuda 940 euro suuruseid osamakseid.
12.2.Maakohtu menetluses tehtud analüüsi järgi olid kostja sissetulekud 2443,13–3984,87 eurot, finantskohustused 112,32–412,32 eurot ja majapidamiskulud 1650–3000 eurot. Apellatsioonkaebuses tehtud analüüsi järgi olid kostja sissetulekud keskmiselt 3487,85 eurot, finantskohustused keskmiselt 269,51 eurot ja vältimatud majapidamiskulud keskmiselt 580,03 eurot.
12.3.Seega kinnitavad ainuüksi hageja esile toodud asjaolud, et laenuandja poolt laenu väljastamisel aluseks võetud andmed, eelkõige kostja kohustusi puudutavad andmed, olid 5
2-24-123155 kontrollimata ja ebaõiged. Mille alusel laenuandja leidis, et kostjal on kohustusi üksnes 150 euro ulatuses, ei ole esile toodud asjaoludel selge. Vastupidi, hageja on selle menetluses ise ümber lükanud, tuues esile, et kostja finantskohustused ja majapidamiskulud tegelikult ületasid laenu väljastamisel arvesse võetud 150 eurot mitmekordselt. Selle tuvastas kostja kontoväljavõtte alusel õigesti ka maakohus.
13.Maakohus tuvastas seega õigesti, et laenuandja jättis täitmata temale esitatud andmete hindamise kohustuse. Samuti tuvastas maakohus õigesti, et laenuandja ei täitnud kohustust küsida tarbijalt lisateavet. Apellatsioonkaebuse väide, nagu ei olekski laenuandja pidanud kontoväljavõttelt nähtuvate maksete, sh võimalike laenukohutuste, kohtutäiturile tehtud ülekande ja kostja teise konto vahel tehtud ülekannete kohta lisateavet küsima, ei ole vastutustundliku laenamise põhimõttest tulenevaid kohustusi arvestades õige. Olukorras, kus laenuandja andmeid ei kogu ega analüüsi, ei ole tal ainuüksi laenutaotluses märgitud asjaolude alusel võimalik veenduda, et tarbija on võimeline krediidilepingust tulenevaid kohutusi täitma.
14.Maakohus märkis õigesti ka seda, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist ei saa kõrvaldada kontoväljavõtte analüüsimisega kohtumenetluses. Siinse menetluse eesmärk on tuvastada mitte see, kas kostja sissetulekud ja väljaminekud tegelikult võimaldasid konkreetse laenu väljastamist, vaid see, kas laenuandja täitis krediidi väljastamisel seadusest tulenevat teabe hankimise ja hindamise kohustust. Kuna laenuandja neid kohustusi ei täitnud, ei hinda ka ringkonnakohus kohtumenetluses esitatud kontoväljavõtete analüüse ega tuvasta kostja krediidivõimelisust.
15.Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus hagi õigesti rahuldamata. Maakohtu otsus jääb muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
16.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna kostja ei ole apellatsioonimenetluses osalenud, ei ole tal hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Menetluskulude rahaline suurus jääb seega kindlaks määramata.
(allkirjastatud digitaalselt)
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.