Aktiva Finance Group OÜ hagi Q.B vastu võlgnevuse, intressi, viivise ja sissenõudmiskulu välja mõistmise nõuetes
Hagihind
4 634,12 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) Hageja esindaja: Pavel Butsenko (e-post xxx) Kostja: Q.B (isikukood XXX, elukoht kohtule teadmata)
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ nõuded Q.Blt põhivõlgnevuse, intressi, viivise ja sissenõudmiskulude hüvitise välja mõistmiseks.
3.Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Coop Finants AS ja kostja sõlmisid 13.06.2022 laenulepingu nr L423379, mille alusel sai kostja laenu 15 000 eurot, mille kostja kohustus tagastama igakuiste osamaksetena perioodi 10.07.2022– 10.12.2023 jooksul. Kostja kohustus tasuma intressi 15,9% aastas ning igakuist lepingu haldustasu 1,50 eurot. 14.04.2023 sõlmisid Coop Finants AS ja kostja lepingu nr L423379 muutmise laenulepingu nr L506318, mille alusel sai kostja laenu 9584,77 eurot intressimääraga 15,9% aastas. Lepingu sõlmimisel kohustus kostja tasuma lepingutasu 15 eurot ning edaspidi igakuist lepingu haldustasu 1,50 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel perioodi 10.05.2023– 10.03.2024 jooksul. Kostja jättis tasumata 10.12.2023, 10.01.2024, 10.02.2024, 10.03.2024 osamaksed. Sellega seoses saatis esialgne võlausaldaja 28.02.2024 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 22.03.2024. Kostja võlgnevust ei tasunud. Kuna leping oli graafikujärgselt lõppenud 10.03.2024, siis esialgne võlausaldaja lepingut üles ei öelnud ja loovutas 27.03.2024 kostja vastased nõuded hagejale. Lepingu loovutamise seisuga oli kostjal saadud laenusummast tagastamata 3584,18 eurot, tasumata intress 181,22 eurot, haldustasu 7,50. Hageja on arvestanud viivist põhivõlalt 3584,18 eurolt määraga 15,9% aastas perioodi 28.03.2024 – 29.08.2024 eest kokku summas 241,34 eurot. Seoses maksemeeldetuletuste saatmisega on tekkinud kulu kokku 50 eurot. Krediidiandja järgis laenulepingu nr L423379 sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust peamiselt kostja kontoväljavõtte, kuid ka kostja laenutaotluses esitatud andmete alusel. Kostja märkis laenutaotlusel oma igakuiseks sissetulekuks 2900 eurot ja igakuisteks kohustusteks 150 eurot. Krediidiandja võttis kostja sissetulekuna arvesse 3537 eurot ja igakuiste kohustustena arvesse 150 eurot. Maksehäirete registrist (Taust.ee) nähtus, et kostjal ei olnud (esialgse) lepingu sõlmimise ajal maksehäireid. Kostja majanduslikku seisundit kontrolliti piisavalt ning see oli piisav laenulepingu teenindamiseks, tulud ületasid kohustusi, mh arvestati võimalusega, et kostja kohustused võivad suureneda, mistõttu jõudis krediidiandja järeldusele, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust kuumakseid 941,58 eurot. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 3 584,18 eurot, intressivõlgnevuse 181,22 eurot, haldustasu 7,50 eurot, sissenõudmiskulude hüvitise 50 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 241,34 eurot ning täiendava viivise põhivõlalt 3 584,18 eurolt 15,9% aastas alates 30.08.2024 kuni põhivõla tasumiseni. Kostja seisukohad
2.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 03.10.2024 avalikult. Kostja hagile ei vastanud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus tuvastab, et:
3.1.Coop Finants AS ja kostja sõlmisid 13.06.2022 väikelaenulepingu nr L423379, mille alusel sai kostja laenu 15 000 eurot intressiga 15,9% aastas ning kostja kohustus saadud laenu tagastama igakuiste maksetena vastavalt maksegraafikule 18 kuu jooksul maksepäevaga iga kuu 10. kuupäeval. Lepingust nähtuvalt kohustus kostja tasuma igakuiselt lepingu haldustasu 1,50 eurot. Lepingus märgitud krediidikulukuse määr oli 17,34% aastas, krediidi tagastamise lõpptähtpäevaks oli kokku lepitud 10.12.2023 (leping dtl 152-157, maksegraafik dtl 158).
3.2.Coop Finants AS ja kostja sõlmisid 14.04.2023 väikelaenulepingu nr L423379 muutmise laenulepingu nr L506318, mille alusel sai kostja laenu 9584,77 eurot intressiga 15,9% tagasimakseperioodiga 10.05.203 – 10.03.2024. Laenusumma ja -intressi tagasimaksete summad ning kuupäevad on märgitud maksegraafikus. Lepingust nähtuvalt kohustus kostja tasuma ühekordse maksena lepingu sõlmimise tasu 15 eurot ning igakuiselt lepingu haldustasu 1,50 eurot. Lepingus märgitud krediidikulukuse määr oli 17,82% aastas (leping dtl 161-172, maksegraafik dtl 173).
4.Kohtule esitatud maksekorraldusest nähtuvalt kandis Coop Pank AS 14.06.2022 kostja kontole laenulepingu nr L423379 alusel 15 000 eurot (dtl 163). Leping L506318 oli sõlmitud lepingu
L423379 refinantseerimiseks, selle alusel täiendavalt raha kostja oma kasutusse ei saanud.
5.Nõude loovutamise teatise (dtl 178) kohaselt loovutas Coop Finants AS 27.03.2024 lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale.
6.Kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (3-21-32-06, p 14), mistõttu kontrollib kohus omal algatusel tarbijakrediidilepingu kehtivust. Tulenevalt VÕS § 4062 lg 1 tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Nimetatud määr oli 13.06.2022 lepingu sõlmimise ajal 16,95% ning 14.04.2023 lepingu sõlmimise ajal 15,31%. Kohus leiab, et lepingus nr L423379 märgitud krediidikulukuse määr 17,34% aastas ja lepingus nr L506318 märgitud krediidikulukuse määr 17,82% aastas vastavad tegelikkusele ning vastavad määrad VÕS § 4062 lg 1-järgset piirmäära ei ületanud.
7.VÕS § 4034 lg 1 p 1-2 järgi krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: - omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja -
hindama tarbija krediidivõimelisust.
8.VÕS § 4034 lg 6 kohaselt krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
9.Riigikohus on selgitanud, et kohtul on tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel sõltumata menetlusliigist kohustus ka omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (2-21-13098, p 13, 17). Sama lahendi p 18 järgi teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: - tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); - tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); - tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); -
tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).
10.Tulenevalt KAVS (krediidiandjate ja -vahendajate seadus) § 50 lg 3 krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 järgi krediidiandja või vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (2-21-13098, p 18).
11.Tulenevalt KAVS § 49 lg 3 p 1-2 tuleb krediidiandjal tarbija krediidivõimelisuse hindamisel mh arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad ning vastavate sissetulekute laekumise regulaarsus, võttes sj aluseks piisava ajavahemiku. Riigikohus on selgitanud, et laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (2-14-21710, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (2-21-13098, p 21).
12.Hageja selgituste kohaselt hindas krediidiandja laenulepingu nr L423379 sõlmimisel kostja krediidivõimelisust peamiselt kostja kontoväljavõtte, kuid ka laenutaotluse ja maksehäirete registrist (Taust.ee) nähtuvate andmete alusel. Laenutaotlusel oli kostja märkinud oma igakuiseks sissetulekuks 2900 eurot ja kohustusteks 150 eurot. Krediidianalüüsi tulemusel võttis krediidiandja sissetulekuna arvesse 3537 eurot ja kohustustena 150 eurot. Krediidiandja arvestas majapidamiskulude hulka kostja üüri ja muud jooksvad kulutused (igapäevased ostud, toit, side- ja taksoteenused ja meelelahutus). Maksehäirete kontrolli tulemusena nähtus maksehäirete registrist, et kostjal puudusid taotluse esitamisel maksehäired. Hageja täiendas 05.02.2025 menetlusdokumendis oma käsitlust, lisades kostja kontoväljavõtte analüüsi alljärgnevalt (dtl 316): Ajavahemik Detsember 2021 Jaanuar 2022 Veebruar 2022 Märts 2022 Aprill 2022 Mai 2022
Majapidamiskulud ca 3000 ca 1650 ca 1750 ca 1800 ca 1800 ca 1800
13.Kohus leiab, et esitatust ei nähtu, et krediidiandja oleks lepingu nr L423379 sõlmimise ajal kostja kohta kogutud andmeid sisuliselt analüüsitud ning tema tegelike kulude suuruse tuvastanud, milline asjaolu ei ole kõrvaldatav konto väljavõtte analüüsimisega hageja poolt kohtumenetluse kestel. Kohus märgib, et ka esitatud analüüsist ei nähtu, et kostja olnuks suuteline oma muid kohustusi arvestades teenindama laenu igakuise osamaksega ca 940 eurot kuus. Hagi kohaselt lähtus krediidiandja krediidianalüüsist (dtl 30), milles kohustustena arvestati 150 eurot kuus. Kostja LHV Pank AS-i kontoväljavõttelt (dtl 209-226) perioodi 01.12.2021 – 31.05.2022 kohta nähtuvad kostja kulud eluasemele (üür) 400 - 450 eurot kuus (maksed Xle selgitusega „rent“) ja kulud telekommunikatsioonile 35-89 eurot kuus (Elisa Teleteenused AS). LHV panga väljavõtte kohaselt tegi kostja regulaarselt makseid Esto AS-ile ja AS-ile Inbank Finance, samuti nähtub ülekanne kohtutäitur Kaja Lillojale selgitusega „täiteasi nr 195/2022/16“. Hageja esitatust ei nähtu, et esialgne võlausaldaja oleks kostja olemasolevate kohustuste põhiosa ja intresside suuruse ning lepingute kestuse kohta täiendavaid andmeid kogunud. Samuti ei nähtu, et kostjalt oleks küsitud selgitust kohtutäiturile tehtud ülekande kohta. Kostja LHV Pank AS-i kontolt nähtuvad sagedased ülekandeid oma teisele kontole nr XXXXXXX, kuid selle konto väljavõtte esitamist kostjalt nõutud ei ole. Esitatust ei nähtu, et lepingu nr L506318 sõlmimisel oleks krediidiandja kostja krediidivõimelisuse hindamiseks mistahes toiminguid teinud, kuigi lepingu refinantseerimise soov iseenesest võib viidata juba tekkinud raskustele oma kohustuste täitmisel.
14.Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (2-14-21710, p 25.3). Kohus leiab, et teabe kogumine eelnevalt tuvastatud viisil ja ulatuses vastava kohustuse täitmiseks piisav ei olnud. Kohus asub seisukohale, et krediidiandja rikkus lepingute nr L423379 ja nr L506318 sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.
15.VÕS § 4034 lg 7 järgi kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohus leiab, et andmete ebapiisav kogumine ja kontrollimine kostjale etteheidetav ei ole ning kohaldub VÕS § 4034 lg 7 I lauses sätestatud tagajärg.
16.Hageja selgitas vastuseks kohtu nõudele VÕS § 403 4 lg 7-järgse ümberarvestuse esitamiseks, et kostjale maksti lepingu nr L423379 alusel välja 15 000 eurot ning kostja tegi mõlema lepingu alusel tagasimakseid kogusummas 16 068,58 eurot, maksete ümber arvestamise korral võlgnevus puudub. VÕS § 94-järgne intressimäär oli lepingu nr L423379 sõlmimise ajal 13.06.2022 0% ja lepingu nr L506318 sõlmimise ajal 14.04.2023 2,5%. Seoses põhivõlgnevuse puudumisega ei saa tekkinud olla ka nõuet viivise väljamõistmiseks ega sissenõudmiskulude hüvitamiseks. Kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud
17.Seoses hagi rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna kostja menetluses sisuliselt ei osalenud, ei saanud kostjal ka menetluskulusid tekkida ning hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.