Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-19-10922

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. I Asjaolud ja menetluse käik T K esitas Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik muutunud maksejõuetuks ja ta ei suuda oma kohustusi täita pikema ajaperioodi jooksul. Võlgniku kohustused on tekkinud kiirlaenuandjate ees. Võlgnik põhjendab oma maksejõuetuse tekkimist pikaajalise ravimatu haigusega, millega kaasneb invaliidusus. Võlgnikul puudub vara. Võlgnik palub välja kuulutada tema pankrot. Võlgnik palub end vabastada täitmata jäänud kohustustest. Harju Maakohtus on 13.09.2019 määrustega võlgniku pankrotiavalduse menetlusse võtnud ja nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Martin Kruppi. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt puudub võlgnikul töökoht, tema igakuiseks sissetulekuks on pension summas 390.46 eurot. Võlgnik on rahvastikuregistri andmetel abielus M Kiga alates 09.08.1975. Võlgniku ja tema xxxx varasuhetele kohaldatakse varalahususe varasuhet alates 13.02.3012. Võlgnikul on 3 täisealist last. Võlgniku suhtes on algatatud 2 täitemenetlust, võlgniku suhtes on lõpetatud 4 täitemenetlust. Ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjustanud hooletu finantskäitumine, kuna võlgnik ei ole laenukohustuste võtmisel arvestanud enda reaalseid rahalisi võimalusi kohustuste täitmisel ja oma majanduslikku olukorda. Ajutise pankrotihalduri hinnangu on võlgniku maksejõuetus välja kujunenud 2019. a, kui tema suhtes alustati käesoleva ajani kestvad täitemenetlused. Võlgnikul puudub realiseeritav vara. Liiklusregistri andmetel on võlgnikul xxxx, registrimärgiga xxxx, mille registrikanne on peatatud 16.04.2014. Ajutise pankrotihalduri hinnangul võib sõiduk olla amortiseerunud ja ei oma käesoleval hetkel väärtust. Võlgniku nimel ei ole pensionikontot avatud. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 13 828.43 euro ulatuses. Võlgnik on ajavahemikul 21.11.2015 – 02.09.2017 võõrandanud 4 sõidukit, mille võõrandamise asjaolud, s.h võõrandamistingimuste vastavus turutingimustele ja võlausaldajate huvidele tuleb edaspidises pankrotimenetluses välja selgitada. Võlgniku xxxx on võõrandanud 3 kinnistut, millest ühe võõrandamise järgsselt on võlgnikule laekunud

2-19-10922 27 605.38 eurot, kuid kinnistud registriosa numbriga xxxx ja xxxx on võlgniku xxxx M K omandanud ja võõrandanud pärast seda, kui võlgnik ja tema xxxx olid sõlminud kokkuleppe, et nende varasuhetele kohaldatakse varalahususe varasuhet. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ja selline seisund on püsiva iseloomuga. Võlgnik ei ole suuteline rahuldama oma võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid võlgnevuste ja pankrotimenetluse kulude katteks. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise. PankrS § 15 lg 2 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud füüsilisest isikust võlgnik, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja 10 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Võlgnikul puudub realiseeritav vara. Liiklusregistri andmetel kuulub võlgnikule Xxxx, registrimärgiga xxxx, mille registrikanne on peatatud 16.04.2014 ja millel ajutise pankrotihalduri hinnangul puudub väärtus. Võlgniku nimel ei ole pensionikontot avatud. Võlgnikul puudub töökoht, tema igakuiseks sissetulekuks on pension summas 390.46 eurot. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 13 828.43 euro ulatuses. Võlgnik on abielus, xxxxde varasuhetele kohaldatakse varalahususe varasuhet alates 13.02.3012. Võlgnikul on 3 täisealist last. Võlgniku suhtes on algatatud 2 täitemenetlust, võlgniku suhtes on lõpetatud 4 täitemenetlust. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ja selline seisund on püsiva iseloomuga. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid võlgnevuste ja pankrotimenetluse kulude katteks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad võlgnikule kuuluva vara väärtust, siis ei ole selle ja võlgniku igakuise sissetuleku arvelt võimalik tema olemasolevad kohustusi täita, mistõttu võlgnik on PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse

2-19-10922 läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Võlgnik on ajavahemikul 21.11.2015 – 02.09.2017 võõrandanud 4 sõidukit, mille võõrandamise asjaolud, s.h võõrandamistingimuste vastavus turutingimustele ja võlausaldajate huvidele tuleb edaspidises pankrotimenetluses välja selgitada. Võlgniku xxxx on võõrandanud 3 kinnistut, millest ühe võõrandamise järgsselt on võlgnikule laekunud 27 605.38 eurot, kuid kinnistud registriosa numbriga xxxx ja xxxx on võlgniku xxxx M K omandanud ja võõrandanud pärast seda, kui võlgnik ja tema xxxx olid sõlminud kokkuleppe, et nende varasuhetele kohaldatakse varalahususe varasuhet. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb täiendavalt välja selgitada, vara tagasivõitmise ja muude nõuete esitamise võimalusi ja vajadusel esitada vastavad nõuded. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vara tagasivõitmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Nimetatust tulenevalt esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja. Kohtu hinnangul ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, mis takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb võlgniku pankrot PankrS § 171 lg 11 alusel välja kuulutada. Kohus selgitab võlgnikule, et PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 176 lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Võlgniku selgituse kohaselt ei suuda ta täita tema poolt võetud kohustusi, mis on tekkinud kiirlaenuandjate ees. Võlgnik põhjendab oma maksejõuetuse tekkimist pikaajalise ravimatu haigusega, millega kaasneb invaliidusus. Ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjustanud hooletu finantskäitumine, kuna võlgnik ei ole laenukohustuste võtmisel arvestanud enda reaalseid rahalisi võimalusi kohustuste täitmisel ja oma majanduslikku olukorda. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused ja samuti asjaolu, kas võlgniku kohustuste võtmist tuleb käsitleda raske juhtimisveana. Kohus selgitab T K, et tulenevalt PankrS § 91 lõikest 1 ei saa ta olla alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata ettevõtja, juriidilise isiku

2-19-10922 juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Juhul kui T K soovib tegutseda ettevõtjana, tuleb tal selleks küsida eelnevalt kohtu nõusolek. Martin Krupp on andnud nõusoleku enda nimetamiseks T K pankrotihalduriks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.