Otsuse tegemise aeg ja koht 22. november 2019 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-19-3725
Tulama Grupp OÜ hagi Tallinn, Kivila tn 8//10 KÜ vastu võla ja viivise nõudes Tsiviilasja hind hagi hind 5842,20 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: Tulama Grupp OÜ (registrikood 11194616, Linnamäe tee 37-51, Tallinn 13912); esindajad Hageja lepinguline esindaja: Vladimir Kolga (Natus Vincere õigusbüroo, telefon: 5535294, 58168621; e-post: [email protected]); Tsiviilasi
Kostja: Tallinn, Kivila tn 8//10 KÜ (registrikood 80312601, Kivila 8/10-48, Tallinn 13917); Kostja seaduslik esindaja: T K. Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt Tallinn, Kivila tn 8//10 KÜ-lt (registrikood 80312601) hageja Tulama Grupp OÜ (registrikood 11194616) kasuks välja 5842,20 (viis tuhat kaheksasada nelikümmend kaks eurot ja 20 senti) eurot, millest 5080,17 eurot on põhinõue ja 762,03 eurot on hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Mõista kostjalt Tallinn, Kivila tn 8//10 KÜ-lt (registrikood 80312601) hageja Tulama Grupp OÜ (registrikood 11194616) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis alates hagi esitamisele järgnevast päevast (12.03.2019) põhinõude summalt 5080,17 eurolt määraga 0,03% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus
2.Mõista kostjalt Tallinn, Kivila tn 8//10 KÜ-lt (registrikood 80312601) hageja Tulama Grupp OÜ (registrikood 11194616) kasuks menetluskuludena välja 1340 (üks tuhat kolmsada nelikümmend) eurot, millest 890 eurot on õigusabikulud ja 450 eurot menetluses tasutud riigilõiv.
Grupp OÜ (registrikood 11194616) kasuks välja viivis menetluskulude summalt 1340 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 05.04.2017 töövõtulepingu, mille alusel tegi hageja kostjale ehitustöid. Lepingulisi töid alustati kokku lepitud ajal 10.04.2017. Hagiavalduse esitamise ajaks on tööd lõpetatud ja kostjale üle antud. Kuna kostja keeldus hagejaga kohtumisest, esitas hageja 23.10.2017 kostjale e-kirja teel viimase tööde üleandmise vastuvõtmise akti nr 056 koos lõpparvega. Hageja määras arve tasumise tähtajaks 27.10.2017.
2.Kostja saatis 24.10.2017 e-kirja teel teate, milles ta avaldas, et ei aktsepteeri lõpparve summat, sest töö oli tehtud suurte tehniliste puudustega. Kostja teatas, et ta parandab ise hageja töö, kuigi hageja teatas kostjale, et ta saab tööd parandada. Kostja arvet ei tasunud ning ignoreeris hagejat.
3.Hageja viitas VÕS § 8 lõikele 2, § 76 lõikele 1 ja lõikele 3, § 635 lõikele 1, § 637 lõikele 3, §-le 643. Hageja esitas valmis tööd kostjale, kuid kostja ei ole töid vastu võtnud. Kostja esitas hagejale pretensiooni, kuid ei võimaldanud puudusi kõrvaldada. Kostja ei pidanud kinni arves toodud maksetähtajast, mistõttu võlgneb kostja hagejale 5080,17 eurot. Kostjal puudub õiguslik alus jätta võlgnevus tasumata.
4.Hageja viitas VÕS § 113 lõikele 1. Lepingu punkti 4 kohaselt pidi tellija summa tasumise viivitamisel maksma viivist 0,03% viivitatud summalt iga päeva eest, kuid mitte enam kui 5% kogusummast. Hageja palus kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise alates 28.10.2017 kuni hagi esitamiseni. Hageja esitas viivise arvestuse. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise põhinõudelt 5080,17 eurolt lepingus toodud viivisemäras 0,03% päevas alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.
5.Hagi täienduses täpsustas hageja viivise nõuet. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 5080,17 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisena 762,03 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise põhinõudelt 5080,17 eurolt lepingu punktis 4 toodud viivise määra alusel 0,03% päevas hagi esitamisele järgnevast päevast 12.03.2019 kuni põhinõude täitmiseni.
6.Kostja väidetega hageja ei nõustunud. Hageja ei nõustunud kostja väitega, et töö ei vastanud kvaliteedi nõuetele. Maja projektide esitamine oli kostja ehk tellija kohustus. Kostja eksitab
kohut, kui ta väidab, et töö ei vastanud maja projektile, sest kostja ei esitanud projekti. Töö vastas ehitusseadusele.
7.Ebaõige on kostja väide, et hageja võttis 06.10.2017 objektilt ära tööriistad ja töötajad ning rohkem kohale ei ilmunud. 16.10.2017 oli hageja objektil ja lõpetas tööd. Hageja teatas kostjale, et tuleb objektile. Kostja samas oli hagejale teatanud, et ta ei kavatse tööde eest tasuda. 16.10.2017 ei olnud kostjal xxxx OÜ arvamust. Hageja tööd vastasid üleandmise ajal lepingule ja vastupidised kostja väited on tõendamata. xxxx arvamus oli koostatud 03.11.2017.
8.xxxx OÜ arvamus ei vasta ekspertarvamuse nõuetele. Arvamus ei kajasta adekvaatselt ega objektiivselt asja lahendamisel tuvastamist vajavaid faktilisi asjaolusid. Hageja leidis, et aktil ei ole tõendamisväärtust. xxxx OÜ 03.11.2017 akt põhineb ainult kostja selgitustel ning subjektiivsetel hinnangutel. Hageja esitas kohtule järelevalve arvamuse 13.11.2017, kus on töid peetud nõuetele vastavateks. Kostjal puudus alus keelduda tööde vastuvõtmisest.
9.05.08.2019 seisukohtades leidis hageja, et Eestis kohalduvad Soome kvaliteedinõuded ehk RYL nõuded. Hageja tööde vastavust RYL 2000 teise klassi nõuetele kinnitas omanikujärelevalve OÜ xxx V D. Vastavalt majandustegevuse registrile on OÜ xxxx tegevussaladeks ehitus, ehituse audit ning omanikujärelevalve.
10.Projekti ei olnud vaja, sest hageja ei vahetanud maja vooderdust ega katusematerjali. Kõigepealt pidi töö vastama lepingu mahtudele ehk hinnapakkumisele. Seda kinnitas omanikujärelevalve teostaja. Omanikujärelevalve arvamus oli allkirjastatud ja hageja esitas ekslikult kohtule allkirjastamata arvamuse. Hageja leidis, et RYL 2000 nõuded kujutavad endast ehitusalal üldiselt heakskiidetud head ehitustava. Sageli unustatakse hinnaküsimises kvaliteedinõuete osa märkimata või ei ole kirjas nõutud kvaliteediklassi. See ei tähenda, et hageja töö ei ole vastavuses ehitustööde kvaliteedi üldnõuetega. Omaniku järelevalve esitaja kinnitas, et hageja tööd vastavad RYL 2000 nõuete teisele klassile. Ekspertiisi läbiviimist pidas hageja ebamõistlikuks, sest kostja on võtnud tööde tegemiseks kolmanda isiku.
11.Lepingu alusel pidi hageja teostama töid ning kostja pidi pärast tööde lõpetamist tööd vastu võtma. Kui kostja leidis hageja töös vigu, pidi ta andma hagejale aega töö parandamiseks. Pärast seda, kui hageja oli töö lõpetanud ja esitanud vastuvõtmiseakti ning arve, keeldus kostja neid dokumente vastu võtmast ja allkirjastamast. Seda fakti kostja ka ei eita. Kui kostja ei olnud tööde kvaliteediga rahul, oleks ta pidanud andma aega tööde parandamiseks vastavalt VÕS § 646 lg 1, ja mitte laskma kolmandatel isikutel töid teostada.
12.Lõplikes seisukohtades kordas hageja oma varasemaid väiteid. Hageja leidis, et ta on tõendanud kostjale tööde üleandmise. Kostja keeldust tööde vastuvõtmisest, kuigi tal puudus keeldumiseks õiguslik alus. Õigust jätta töö vastu võtmata võib tunnustada üksnes juhul, kui tehtud töö on täiesti kasutuskõlbmatu ja tuleb tervikuna asendada. Kostja viidatud puudused ei tähendanud, et töö oli täiesti kasutuskõlbmatu ja tuli tervikuna asendada. Seega oli hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks.
13.Kostja ei andnud hagejale võimalust töid parandada, mis on vastuolus seadusega. Hageja viitas VÕS § 646 lõikele 1 ja §-le 648. Tasu vähendamine tuleb kõne alla alles siis kui lepingu täitmisnõuet ei täideta või see ei ole võimalik. Hageja viitas ka VÕS § 647 lõikele 1 ja leidis, et ta ei ole kordagi keeldunud parandamise nõude täitmisest. Hageja pakkus võimalusi puuduste kõrvaldamiseks, kuid kostja puuduste kõrvaldamist ei võimaldanud. Hageja ei ole töövõtulepingut oluliselt rikkunuks. Kostja tahteavaldust lepingu lõpetamiseks saab lugeda VÕS § 655 lg 1 alusel esitatud ülesütlemise avalduseks. Lepingu ülesütlemine ei vabastanud kostjat
tasumise kohustusest.
14.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu ja õigusabikulud. Hagejale osutati hinnaga 100 eurot tunnis. 01.03.2019 kulus dokumentidega tutvumisele ja konsultatsioonile 1,5 tundi. 11.03.2019 kulus hagi koostamisele 4 tundi. 13.05.2019 kulus kostja vastusega tutvumisele 3 tundi. 05.08.2019 hageja seisukoha koostamisele kulus 1,5 tundi. 09.09.2019 kostja seisukohaga tutvumisele kulus 0,4 tundi. Kokku kulus õigusabi osutamisele 1040 eurot. Riigilõivuna tasus hageja 450 eurot. Kokku on menetluskulud 1490 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskulude summalt seadusjärgses määras.
KOSTJA VASTUVÄITED
15.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja nõustus, et ta sõlmis hagejaga 05.04.2017 töövõtulepingu nr 07, mille alusel võttis hageja endale kohustuse teha Kivila 8 ja 10 elamute rõdude välisosade ja sissekäikude sissepääsu osa remonditööd koos rennide ja äravoolude paigaldusega. Töid tuli teha ajavahemikul 10.04.2017 kuni 20.06.2017. Kõigi tööde maksumuseks oli 47 740,17 eurot.
16.Tööde üleandmine toimus lepingu kohaselt aktiga. Üks osa töödest ehk rõdude välisosade remont oli tehtud. Kostja võttis tööd aktiga vastu ning tasus hagejale 42 660 eurot. Teine osa töödest oli samuti tehtud, kuid tööd olid puudustega. Veerennid olid kostjaga kooskõlastamata paigaldatud kõveralt ega vastanud maja projektile ja headele ehitustavadele. Paigaldatud rennid segavad esimese korruse elanikke. Kohalik omavalitsus tegi kostjale märkuse tööde mittevastavuse kohta. Viimistlus ei olnud kvaliteetne ja juba eralduvad metallist nurgad ning viimistluse osad. Katuse sarikad on paigaldatud ebakvaliteetselt, sest vihmavesi koguneb sarika keskele. Lisaks olid hageja ehitustöötajad objektil regulaarselt joobes.
17.05.10.2017 suhtlesid hageja esindajad kostja esindajatega seoses puudustega kvaliteedis. 06.10.2017 võttis hageja objektilt ära oma tööriistad, viis ära töötajad ning rohkem objektile ei ilmunud. Töid objektil hageja enam ei teinud. Kuna hageja rikkus tööde tähtaega, tööd ei vastanud nõuetele ja põhjustasid kaebusi maja elanikelt ja kohalikult omavalitsuselt, esitas kostja 12.10.2017 hagejale pretensiooni. Tööde teostamisega oli selle esitamise ajaks hilinetud 114 ööpäeva ehk 4 kuud. Hageja pretensioonile ei vastanud ning pole tõendeid, et ta oleks objektil töid teinud pärast 06.10.2017.
18.Kuna kostja rikkus oluliselt tööde tähtaega ja tööd ei vastanud kvaliteedi nõuetele, andis kostja töödes puuduste kõrvaldamise ning tööde lõpetamise uuele töövõtjale xxxx OÜ-le. Uus töövõtja lõpetas tööd ja kõrvaldas puudused. Uuele töövõtjale tasus kostja 15 074,29 eurot, sealhulgas sisaldas tasu puuduste kõrvaldamise kulu. Hageja projektile mittevastavalt ja defektselt paigaldatud vee äravoolu rennid sissekäikudel demonteeriti ning ladustati. Kostja oli valmis need hagejale tagastama.
19.Kostja viitas, et lepingu punkti 2 kohaselt pidi hageja tööd valmis tegema hiljemalt 20.06.2017. Hageja 23.10.2017 akti kostja ei kooskõlastanud ega allkirjastanud. Akt koostati pärast seda, kui kostja esitas hagejale pretensiooni. Hageja ei täitnud õigeaegselt ega kohaselt oma lepingulisi kohustusi. Kostja ei võtnud töid põhjendatult vastu. Juba enne akti esitamist teatas kostja hagejale, et annab puuduste kõrvaldamise teisele töövõtjale. Puudub alus hagi rahuldamiseks, sest hageja rikkus lepingut. Kostjal oli õigus kasutada õiguskaitsevahendeid, sest hageja käitumine oli vastuolus ausameelsuse põhimõttega. Hageja nõuab tasu tööde eest, mida ta tähtaegselt ei teinud, mis olid ebakvaliteetsed ja teise töövõtja poolt ümber tehtud.
20.09.09.2019 seisukohtades kordas kostja varasemaid väiteid. Kostja leidis, et tööde teostamine peab olema tõendatud vastuvõtmise aktiga. Kuna tööd ei olnud lõpetatud, ei saanud hageja kostjale akti kooskõlastamiseks saata. Kostjal ei olnud võimalik aktiga töid vastu võtta või akti allkirjastada. Pärast kostja 12.10.2017 pretensiooni saatmist tunnistas hageja 16.10.2017, et tööd ei olnud lõpetatud isegi 190 päeva möödumisel.
21.Kostja leidis, et tõendina ei saa arvestada järelevalve arvamust, sest arvamusel ei ole selle koostanud isiku allkirja. Dokumendis nimetatud isik ei võtnud vaidlusaluste tööde tegemisest osa ega olnud objektil omaniku esindajaks. Dokumendis ei ole viidatud, millal toimus ülevaatus, millal tehti fotod ja koostati arvamus. Arvamusest ei nähtu, millised tööd olid tehtud töövõtulepingu alusel hageja poolt ja millised tööd teiste töövõtjate poolt. Lepingu alusel hagejale tasumisele kuuluvas summa 5080,17 eurot tasus kostja teisele töövõtjale.
KOHTU PÕHJENDUSED
22.Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele.
23.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja kostja sõlmisid 05.04.2017 töövõtulepingu Kivila 8/10 elamus rõdude remondi ja varikatuste remondi tegemiseks; 2) kostja tasus hagejale lepingu alusel teostatud tööde eest 42 660 eurot; 3) hageja esitas kostjale 23.10.2017 viimaste tööde üleandmise akti koos lõpparvega; 4) kostja jättis lõpparve tasumata.
24.Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas kostjal on õigus jätta hagejale tasumata tööde eest esitatud lõpparve summas 5080,17 eurot.
25.Hageja esitas kostjale tööde vastuvõtmiseks 23.10.2017 akti, kuid kostja teatas 24.10.2017, et ta ei aktsepteeri lõpparvet suurte puuduste tõttu. Kostja ei nõudnud hagejalt puuduste kõrvaldamist ega andnud puuduste kõrvaldamiseks aega, vaid teatas, et parandab ise tööd. Hageja leidis, et kostja väited puuduste kohta on alusetud. Tööde vastavust kostja viidatud RYL 2000 teise klassi kvaliteedinõuetele tõendab hageja esitatud asjatundja arvamus. Kostjal ei olnud õigust keelduda tööde vastuvõtmisest. Kostja avaldust lepingu lõpetamiseks saab lugeda tellija ülesütlemise avalduseks, kuid avalduse esitamine ei vabastanud kostjat tasu maksmise kohustusest.
26.Kostja leidis, et hageja tööd olid puudustega. Veerennid olid paigaldatud kõveralt ega vastanud projektile. Paigaldatud rennid segasid esimese korruse elanikke ning kohalik omavalitsus tegi kostjale selle kohta märkuse. Viimistlus oli ebakvaliteetne. Katuse sarikad olid paigaldatud ebakvaliteetselt ja vihmavesi koguneb sarikate keskele. Lisaks olid hageja töötajad objektil regulaarselt joobes ja hageja ületas tööde tähtaega 114 päeva. Hageja ei teinud objektil alates 06.10.2017 enam töid. Kostja tasus uuele töövõtjale 15 074,29 eurot ning see summa sisaldas puuduste kõrvaldamise kulu. Kostja ei ole 23.10.2017 aktiga töid vastu võtnud. Puudub alus hagi rahuldamiseks, sest hageja rikkus lepingut ja tema käitumine oli vastuolus ausameelsuse põhimõttega. Tööde teostamist saab tõendada ainult vastuvõtmise aktiga.
27.Kohus leiab, et kostja vastuväited ei võimalda jätta hagi rahuldamata. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub
töövõtulepinguga üks isik ehk töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse ehk töö, teine isik ehk tellija aga maksma selle eest tasu. Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel oli sõlmitud töövõtuleping.
28.VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 näeb ette, et kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. VÕS § 638 kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Seega tuleneb seadusest, et töövõtja tasunõue võib sissenõutavaks muutuda ka siis, kui tellija keeldub alusetult tööde vastuvõtmisest, kuigi tööd on talle vastuvõtmiseks esitatud.
29.VÕS § 641 lg 1 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Töö ei vasta VÕS § 641 lg 2 p 1 kohaselt lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. Seega juhul, kui poolte vahel on vaidlus selle üle, kas tööd vastavad nõuetele, tuleb tuvastada, kas lepingus oli kokku lepitud ühe poole viidatud tingimustes.
30.VÕS § 644 lg 1 näeb ette, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 644 lg 2 kohaselt peab oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Käesolevas asjas sõlmis kostja töövõtulepingu oma majandus- ja kutsetegevuses ning seetõttu pidi ta teatama töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul ning kirjeldama täpselt, milles puudused seisnevad. Kohtu hinnangul kostja seda ei teinud.
31.VÕS § 646 lg 1 sätestab, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. VÕS § 646 lg 5 näeb ette, et kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Eeltoodust tuleneb, et kui töödes esinevad puudused, peab tellija esmalt nõudma töö parandamist või uue töö tegemist. Alles siis, kui töövõtja puudusi mõistliku aja jooksul ei kõrvalda, võib tellija töö ise parandada või lasta parandada. VÕS § 646 lg 6 sätestab seejuures, et tellija kaotab õiguse nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui ta ei nõua seda töövõtjalt üheaegselt teatega töö lepingutingimustele mittevastavuse kohta või mõistliku aja jooksul pärast teate esitamist, välja arvatud juhul, kui töövõtja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega.
32.VÕS § 647 lg 1 kohaselt loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Olukorras, kus tellija ei nõua töövõtjalt puuduste kõrvaldamist või uue töö tegemist, ei saa ainuüksi puuduste olemasolu töödes kujutada endast töövõtja olulist lepingurikkumist.
33.VÕS § 655 lg 1 näeb ette, et tellija võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kui tellija on
töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. VÕS § 655 lg 2 näeb ette, et lõikes 1 sätestatut ei kohaldata, kui tellija on lepingu üles öelnud seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut. Seega on tellijal iseenesest alati õigus töövõtuleping üles öelda sõltumata sellest, kas töövõtja on lepingut rikkunud või mitte. Lepingu ülesütlemine olukorras, kus töövõtja lepingut rikkunud ei ole, ei vabasta tellijat tasu maksmise kohustusest.
34.Riigikohus on selgitanud, et kui tasunõue on muutunud sissenõutavaks, saab tellija kasutada õiguskaitsevahendeid, kuid täitmine ei olnud kohane. Muuhulgas võib tellija keelduda tasu maksmisest kuni kohase täitmiseni (RK TKo 2-16-851, p 21). Tellijal on samas VÕS § 655 lg 1 alusel õigus igal ajal töövõtuleping üles öelda sõltumata sellest, kas töövõtja on lepingut rikkunud (RK TKo 3-2-1-79-16, p 12). Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada (RK TKo 3-2-1-59-13, p 14, 3-2-1-64-11, p 12).
35.Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole kostja tõendanud, et tal oleks olnud õigust lepingust taganeda hageja olulise rikkumise tõttu. Kostja ei ole tõendanud, et töödes esinesid tema viidatud puudused, mille tõttu oli tal põhjendatult õigus keelduda tööde vastuvõtmisest. Kostja ei ole väidetavatest puudustest teatamisel selgitanud täpselt, milles puudused seisnevad, nõudnud hagejalt puuduste kõrvaldamist ega andnud puuduste kõrvaldamiseks tähtaega. Kostja ei ole põhistanud, millist õiguskaitsevahendit ta kohaldas hageja tasunõudele vastu vaidlemisel.
36.Kohus selgitas 25.06.2019 pöördumises (toimiku lk 54-55) kostjale vajadust põhistada ja tõendada oma vastuväiteid ning selgitada muuhulgas seda, millistele kvaliteedinõuetele pidi töö vastama. Kohus juhtis tähelepanu, et kostja vastuväidetest ei olnud mõistetav, millist õiguskaitsevahendit kostja kasutas ning millisel alusel oleks kohus pidanud jätma hageja tasunõude rahuldamata. Kohus selgitas, et ainuüksi tähtaja rikkumisest ei saanud tellijale tuleneda õigust jätta tasu täielikult maksmata. Kohus osundas, et asjas kogutud tõenditest ei nähtunud, et kostja oleks nõudnud hagejalt töös esinenud puuduste kõrvaldamist ja andnud selleks tähtaja. Kohus selgitas, et lõplikult saab tellija keelduda tasunõude maksmisest, kui ta on tasaarvestanud oma rahalise nõude töövõtja vastu või on hinda alandanud või lepingust taganenud. Vaatamata kohtu selgitustele kostja oma vastuväiteid täiendavalt ei põhistanud ega tõendanud.
37.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja ja kostja sõlmisid 04.05.2017 töövõtulepingu (toimiku lk 4), mille punkti 1 kohaselt pidi hageja tegema lepingule lisatud hinnapakkumises toodud tööd. Lepingu punkti 2 alusel pidi hageja tegema töid ajavahemikus 10.04.2017 kuni 20.06.2017. Lepingu punkti 4 alusel pidi kostja tasuma tööde eest 47 740,17 eurot. Sama punkti alusel pidi tööde vastuvõtmise akt olema alla kirjutatud kahe tööpäeva jooksul selle esitamist tellijale ja juhul, kui tellija ei esita kirjalikke pretensioone, loetakse tööd vastuvõetuks. Teostatud tööde tasumine olenes tööde mahust. Lepingu punkt 8 nägi ette, et kui tellijal on tööde vastuvõtmisel pretensioone kokku lepitud tööde kvaliteedi kohta, määrab ta töövõtjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Lepingu punkti 9 järgi pidi töövõtja juhul, kui ta ei nõustu tellija pretensioonidega kvaliteedi kohta, nõuda töödele ekspertiisi määramist, mille kulud kannab töövõtja. Leping samas ei reguleerinud seda, millistele kvaliteedinõuetele pidid tööd vastama. Lepingule lisatud hinnapakkumise (toimiku lk 5) järgi oli töö sisuks 237 rõdu renoveerimine ning 8 varikatuse remont. Muuhulgas kuulus tööde hulka vihmaveesüsteemide paigaldamine.
38.23.10.2017 allkirjastas hageja tööde üleandmise-vastuvõtmise akti nr 056 (toimiku lk 6-7),
millega ta soovis kostjale üle anda 8 varikatuse remondi tööd summas 5080,17 eurot. Täpsemalt on aktis märgitud, et hageja soovis üle anda SBS paigalduse, immutatud laudade paigalduse, cetris plaadi paigalduse, krohvimistööd ja värvimistööd, pleki paigalduse, parapeti ja vihmaveesüsteemide paigalduse. Samal päeval esitas hageja kostjale arve nr 171023/1 (toimiku lk 8-9) summas 5080,15 eurot, andes kostjale maksmiseks aega kuni 27.10.2017. Seega soovis hageja kostjale töid lõplikult üle anda, esitades tööde vastuvõtmiseks lepingu järgi akti.
39.24.10.2017 saatis kostja hagejale e-kirja (toimiku lk 10, osaline tõlge lk 21, lk 39), milles ta teatas, et tööd on tehtud puudustega ja kostja on sunnitud tellima eksperdi. Millised puudused kostja hinnangul 23.10.2017 aktis kajastatud töödes esinesid, kostja oma e-kirjas ei kirjeldanud. Samuti ei esitanud kostja hagejale nõuet töös esinevad puudused kõrvaldada. Kostja väitis kohtumenetluses, et tegelikult hageja pärast 06.10.2017 objektil enam töid ei teinud, kuid ei esitanud väite tõendamiseks ühtegi tõendit.
40.Hageja esitas kohtule sõnumite vahetuse kostjaga (koos tõlkega toimiku lk 50-51). 16.10.2017 hommikul teatas hageja kostjale, et ei saa vihma tõttu töid lõpetada. Seejärel teatas hageja samal päeval, et kuna vihma pole, tuli ta töid lõpetama. Kostja teatas, et tegu on mõttetu tööga ning akti keegi ei allkirjasta ja töö eest ei tasuta. Seega võib asjas kogutud tõenditest järeldada, et hageja ei lõpetanud tööde tegemist pärast 06.10.2017.
41.12.10.2017 ehk enne hagejalt 23.10.2017 tööde üleandmise akti saamist saatis kostja hagejale pretensiooni (koos venekeelse tekstiga toimiku lk 33-34), milles ta teavitas tööde mittevastavusest. Kostja heitis hagejale ette tähtaja ületamist 114 päeva ulatuses. Samuti leidis kostja, et veerennid on paigaldatud kõveralt ilma tellijaga kooskõlastamata, mis ei vastanud kostja arvates projektile ega headele ehitustavadele. Kostja leidis, et viimistlus ei ole kvaliteetne ning sarikad ei ole paigaldatud kvaliteetselt, sest vihmavesi koguneb sarikate keskele. Kostja leidis, et eeltoodud tõttu ei ole lepinguliste suhete jätkumine võimalik. Puuduste kõrvaldamist kostja hagejalt ei nõudnud ega andnud puuduste kõrvaldamiseks tähtaega. Kostja teatas, et ta kõrvaldab ise puudused ja annab nende parandamise üle teisele töövõtjale. Tööde parandamine pidi kostja kirja kohaselt toimuma allesjäänud rahaliste vahendite 5080,17 euro arvel.
42.Kostja esitas kohtule ka ehituse töövõtulepingu nr 241-2-09/2018, mille poolteks on märgitud kostja ja xxxx OÜ (toimiku lk 40-43). Leping on allkirjastamata ja selle sõlmimise kuupäev ei ole tuvastatav. Tööde sisuks peaks selle punkti 1 järgi olema trepikodade sissepääsude renoveerimine. Kostja ei ole selgitanud, milliseid väiteid ta tõendiga tõendada soovib. Lepingule on kostja lisanud xxxx OÜ-le viitava allkirjastamata hinnapakkumise (toimiku lk 44), milles oli erinevalt lepingus märgitust nimetatud tööks „sissepääsude varikatused (1 kompl.)“. Tööde kogumaksumuseks on pakkumise kohaselt 15 074,29 eurot. Kohus leiab, et allkirjastamata leping ei tõenda kostja väiteid, et teine töövõtja oleks parandanud mistahes hageja töödes esinenud puudusi.
43.Töödes esinenud puuduste tõendamiseks esitas kostja kohtule xxxx OÜ esindajate A. S ja A. M koostatud ja ekspertarvamusena pealkirjastatud trepikodade remonditööde kvaliteedi hinnangu. Objekti ülevaatuse kuupäevaks on selles märgitud 24.10.2017 (toimiku lk 35-38). Arvamus on allkirjastamata. Arvamuse koostamisel on selles märgitu kohaselt aluseks võetud tarindi RYL 2000 nõuded ning nõuete kande- ja piirdetarindite osa. Arvamuses on märgitud, et ülevaatuse 24.10.2017 toimumise ajaks olid remonditööd lõpetatud. Ehitusdokumentatsioon arvamuse kohaselt puudus.
44.Arvamuses on leitud, et tsementkiudplaadi lõikamine oli tehtud praagiga, sest paljudes kohtudes oli näha sisselõikeid ning plaatide osad olid osaliselt värvimata. Plaadid oli kinnitatud
tavaliste isepuurivate kruvide abil, mitte plaadi valmistaja ette nähtud kruvide abil. Kohtades, kuhu paigaldatakse vihmaveesüsteem, olid avad tehtud arvamuse koostajate hinnangul suurema mõõduga, kui vaja oleks. Tekkinud vahed on täidetud mastiksiga. Üks plaatide välisnurka kinnitatud plekk-nurk oli maha kukkunud.
45.Järgmisena on arvamuses asutud seisukohale, et sadeveetorustik on paigaldatud mitte aluse peale, vaid plaadi külge, mida arvamuse koostajad on pidanud valeks. Seejärel on arvamuses leitud, et hüdroisolatsiooni materjali ülespöörete kohtadesse on paigaldatud veenina, mille paigaldamiseks on seina freesitud. Arvamuse koostajate hinnangul on seeläbi kahjustatud seina viimistlust. Arvamuse punktis 4.2.4 on kirjeldatud seda, kuidas on paigaldatud parapetile plekk. Kas või millises osas on tegemist mõne kvaliteedinõude rikkumisega, arvamusest ei nähtu.
46.Lõppastmes on arvamuses leitud, et tööd ei ole teostatud korraliku kvaliteediga. Kohus leiab, et arvamuses toodud väited ja järeldused tööde kvaliteedi osas ei ole põhistatud. Arvamuse koostajad ei ole selgitanud, miks on nad arvestanud nimelt arvamuse alguses märgitud kvaliteedinõudeid, kuigi nende kvaliteedinõuete kohaldamises (RYL 2000) pooled kokku ei leppinud. Isegi juhul, kui pooled oleksid kokku leppinud arvamuses viidatud kvaliteedinõuetes, ei ole arvamuse koostajad mitte üheski arvamuse osas viidanud mõnele konkreetsele kvaliteedinõudele, mida tööde tegemisel on rikutud. Ühegi töid puudutava etteheite puhul ei ole arvamuse koostajad põhistanud, mida täpselt ja milline kvaliteedinõue töö osas ette nägi. Osaliselt (arvamuse punktis 4.2.4) ei ole võimalik mõista, kas või millises osas on arvamuse koostajate arvates üldse tegemist kvaliteedinõuete rikkumisega.
47.Vihmavee süsteemi ja välisnurkade pleki paigaldust on arvamuse kokkuvõtete osas peetud ohtlikuks, kuid milles ohtlikkus seisneb, arvamusest ei nähtu. Arvamusele lisatud fotod ja nende allkirjad ei sisalda samuti ühtegi täpsustust selle kohta, milles täpselt puudused seisnevad ja millist kvaliteedinõuet rikuti. Kohus leiab, et allkirjastamata ja põhistamata arvamus ei tõenda kostja väiteid töödes esinevate puuduste kohta. Kohus juhtis 25.06.2019 pöördumises (toimiku lk 54-55) kostja tähelepanu asjaolule, et arvamuses toodud järeldused ei ole põhistatud ja see on allkirjastamata. Arvamuse koostajate pädevust ei ole kostja vaatamata kohtu selgitustele samuti tõendanud. Lisaks ei ühti arvamuse koostajate hinnangud selle kohta, milles seisnesid töödes esinevad puudused, kostja 12.10.2017 pretensioonis toodud etteheidetega. Seega ei tõenda arvamus kostja väiteid töödes puuduste esinemise kohta. Tööde vastuvõtmisest keeldumisel ei selgitanud kostja ühelgi viisil, milles aktis kajastatud tööde puudused seisnevad.
48.Hageja esitas kohtule järelevalve arvamuse (toimiku lk 52-53, allkirjastatud kujul toimiku lk 61-62), milles on antud hageja tellimusel hinnang trepikodade tööde kvaliteedile. Arvamuse koostajale oli esitatud xxxx OÜ arvamus. Objekti ülevaatus toimus 21.11.2017. Arvamuses on märgitud, et ülevaatusel tuvastatu kohaselt olid trepikodade katuse konstruktsioonid heas korras ja kuivad ning veelekke jäljed puudusid. Fassaadiplaadid olid kuivad ja katused korras. Arvamuse koostaja uuris hüdroisolatsiooni kihti ja liitmiskohtasid ning leidis, et mõlemad konstruktiivsed sõlmed on kuivad ja kinnitatud õigesti. Vihmavee torude süsteem oli kinnitatud seinale keemislattidega kindlalt. Kokkuvõttes leiti arvamuses, et kõik konstruktsioonid vastavad RYL 2000 teise klassi normidele ja on kooskõlas hinnapakkumises toodud mahtudega. Samuti on viidatud, et xxxx OÜ arvamuses ei ole toodud ühtegi RYL normi, mida oleks rikutud.
49.Hageja esitas kohtule väljavõtte majandustegevuse registrist (toimiku lk 63) mille kohaselt oli arvamuse koostanud OÜ xxxx spetsialistil V D ehitise auditi ja omanikujärelevalve pädevus. Hageja esitas fotod trepikodadest (toimiku lk 64-65).
50.Kohus leiab eelviidatud tõendeid kogumis hinnates, et hageja on tõendanud töö teostamist
ning teostatud tööde vastavust nendele kvaliteedinõuetele ehk RYL 2000 nõuetele, milliste rikkumist kostja hagejale ette heitis. Hageja esitatud ja allkirjastatud asjatundja arvamus tõendab, et tööd olid tehtud puudusteta ning lepingus toodud mahus. Hageja on tõendanud asjatundja pädevust. Seega on hageja tõendanud töövõtu tasunõude sissenõutavaks muutumist, sest hageja on tõendanud nõuetekohaste tööde teostamise ja nende kostjale vastuvõtmiseks esitamise. Vastupidist kostja esitatud tõendid ei tõenda. Alusetu on kostja viide sellele, et lepingu kohaselt pidi ta tasuma üksnes allkirjastatud akti alusel esitatud arve. Kostja on alusetult keeldunud tööde vastuvõtmisest, sest töödes puudusi ei esinenud. Kostja väited, milliste kohaselt kõrvaldas teine ettevõte töödes esinenud puudused, on jäänud tõendamata. Kostjal puudus õigus keelduda tööde vastuvõtmisest.
51.Ainuüksi lepingu tähtaja rikkumine ei toonud kostjale kaasa õigust keelduda tööde vastuvõtmisest. Kostja 12.10.2017 pretensioonis toodud avaldust saab kohtu hinnangul lugeda tellija lepingu ülesütlemise avalduseks, mis aga ei vabastanud kostjat lepingulise tasu maksmise kohustusest. Kostja ei ole tõendanud, et hageja väidetavad lepingu rikkumised oleksid talle andnud õiguse lepingust taganeda. Kostja ei tõendanud töödes puuduste esitamist ega nende puuduste kõrvaldamiseks hagejale täiendava tähtaja andmist. VÕS § 116 lg 4 kohaselt ei ole lubatud lepingust taganemine ilma kohustuse täitmiseks VÕS §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega andmata. Seega oli hagejal õigus nõuda kostjalt lepingulise tasu maksmist pärast ülesütlemise avalduse esitamist. Kuna hageja tasunõue on põhjendatud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingulise võlgnevusena põhinõue 5080,17 eurot.
52.Lisaks põhinõudele palus hageja kostjalt välja mõista viivise lepingujärgses määras. Hageja palus kostjalt välja mõista hagi esitamise päevaks sissenõutavaks muutunud viivisena 762,03 eurot. Alates hagi esitamisele järgnevast päevast palus hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutuva viivise põhinõude summalt 5080,17 eurolt määraga 0,03% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Hageja esitas kohtule ka viivise arvestuse. Kostja hageja viivisenõudele ega viivise arvestusele eraldiseisvaid vastuväiteid ei esitanud.
53.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolte vahel sõlmitud töövõtuleping (toimiku lk 4) nägi ette, et kui tellija viivitas tasumisega, pidi ta maksma viivist 0,03% viivitatud summalt päevas. Kuna kohus rahuldas hageja põhinõude, kuulub rahuldamisele ka viivisenõue. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 762,03 eurot. Alates hagi esitamisele järgnevast päevast 12.03.2019 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis põhinõude summalt 5080,17 eurolt määraga 0,03% päevas kuni põhinõude täitmiseni.
54.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmäärine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Käesolevas
asjas ei esitanud kostja rahaliselt kindlaksmääratavate menetluskulude hüvitamise taotlust. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et kostjal oleks olnud menetluses lepingulist esindajat. Seetõttu ei määra kohus kindlaks rahaliselt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurust.
55.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu ja õigusabikulud. Hagejale osutati hinnaga 100 eurot tunnis. 01.03.2019 kulus dokumentidega tutvumisele ja konsultatsioonile 1,5 tundi. 11.03.2019 kulus hagi koostamisele 4 tundi. 13.05.2019 kulus kostja vastusega tutvumisele 3 tundi. 05.08.2019 hageja seisukoha koostamisele kulus 1,5 tundi. 09.09.2019 kostja seisukohaga tutvumisele kulus 0,4 tundi. Kokku kulus õigusabi osutamisele 1040 eurot. Riigilõivuna tasus hageja 450 eurot. Kokku on menetluskulud 1490 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskulude summalt seadusjärgses määras.
56.Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu suurus on mõistlik ja kooskõlas vaidluse keerukusega. Küll aga leiab kohus, et hageja õigusabikulud ei ole tervikuna põhjendatud. Ajakulu 01.03.2019, mis esindajal kulus dokumentidega tutvumisele ja hageja konsulteerimisele, ei kujuta endast kohtu hinnangul käesoleva menetlusega seotud kulu, vaid kohtueelset õigusabikulu. Muus osas on hageja esindaja õigusabi osutamiseks kulunud aeg kooskõlas kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu ning mahuga. Kogumis on hageja õigusabikulud põhjendatud ilma käibemaksuta summas 890 eurot. Koos tasutud riigilõivuga 450 euroga on hageja menetluskulud põhjendatud summas 1340 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 1340 eurot. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskulude summalt 1340 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.