Hageja OK Incure OÜ (registrikood (11542046), lepinguline esindaja A.-L. V. Kostja B. M. (isikukood xxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagiavaldus rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista B. M.ilt OK Incure OÜ kasuks põhivõlgnevus 7 243,21 eurot, intress 511,84 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 478,05 eurot, kokku 8 233,10 eurot.
3.Välja mõista B. M.ilt OK Incure OÜ kasuks viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhinõudelt (7 243,21 eurot) alates 24.08.2019 kuni põhinõude tasumiseni.
4.Jätta hagiavaldus rahuldamata sissenõudmiskulu 50 euro osas. Menetluskulude jaotus
6.Välja mõista B. M.ilt OK Incure OÜ kasuks menetluskulud summas 500 eurot.
7.Välja mõista B. M.ilt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (500 eurot) käesoleva määruse jõustumisest kuni kohase täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja TF Bank AB 01.03.2018 laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 7 500 eurot. Pooled leppisid kokku laenujäägis 7 875 eurot, mille kostja kohustus hagejale tagastama igakuiste osamaksetena 193,99 eurot kuus 60 kuu jooksul intressimääraga 15,90% aastas. Kostja jättis igakuised kokkulepitud maksed tagastamata ning TF Bank AB ütles laenulepingu erakorraliselt üles 25.03.2019. TF Bank AB loovutas nõude summas 7 797,34 eurot hagejale.
2.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 7 243,21 eurot, intress 511,84 eurot; sissenõutavaks muutunud viivis 478,05 eurot ja sissenõudmiskulu 50 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud põhinõudelt (7 243,21 eurot) alates 24.08.2019 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluses tasutud riigilõiv 500 eurot. Hageja palub mõista kostjalt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
3.Kostja ei esitanud hageja nõudele sisulisi vastuväiteid. Kostja nõustub hagiavalduses tema vastu esitatud nõuetega. Kostja võttis laenu tuttava isiku palvel, kes lubas ise tagasi maksta aga pettis kostjat. Kostja on vanaduspensionär, tema suhtes on algatatud mitu täitemenetlust ja kostjal pole raha kohustuse täitmiseks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus leiab, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada.
5.Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt RKTKo nr 3-2-1-41-15, p 19). TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
6.Hageja põhinõue kostja vastu võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel, mille kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks.
7.Kohus tuvastab järgmised asjaolud. TF Bank AB ja kostja sõlmisid 01.03.2018 laenulepingu, mille alusel andis TF Bank AB kostjale väikelaenu 7 500 eurot. Kostja allkirjastas laenulepingu omakäeliselt (tl 46-51). Laenulepingu kohaselt kohustus kostja tagastama TF Bank AB-le igakuiste osamaksetena 193,99 eurot kuus 60 kuu jooksul intressimääraga 15,90% aastas (tl 5-8). Laenulepingu alusel kanti raha kostja arvelduskontole 02.03.2018 (tl 9).
8.Kohus täitis 30.10.2019 määrusega selgituskohustust ning selgitas menetlusosalistele kohalduvat õigust (tl 42).
9.Krediidileping on leping, millega krediidiandja kohustub andma krediidisaaja käsutusse rahasumma, krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma (võlaõigusseadus (VÕS) § 401 lg 1). VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiettevõte annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
10.VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 alusel võib võlgniku poolt kohustuse rikkumise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja lepingu üles öelda. Kohus on seisukohal, et antud juhul on tegemist kestvuslepinguga. VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Kostja jättis laenulepingus kokku lepitud igakuised maksed tagastamata, mistõttu ütles TF Bank AB laenulepingu erakorraliselt üles 25.03.2019. TF Bank AB nõudis kogu võlgnevuse 7 797,34 euro tasumist ja loovutas nõude kostja vastu hagejale (tl 9 pöördel). TsMS § 164 lg 1 kohaselt võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Lepingu ülesütlemise erakorralisest teatisest nähtuvalt edastas TF BAnk AB 10.03.2019 viimase hoiatuse, milles andis kostjale täiendava tähtaja oma võlgnevuse 994,28 euro tasumiseks.
11.Kohus asub seisukohale, et antud juhul on täidetud nii tarbijakrediidilepingu ülesütlemise formaalsed tingimused kui ka ülesütlemise materiaalsed eeldused. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tarbijakrediidilepingu ülesöelduks ja rahuldab põhinõude kogu ulatuses, s.o 7 243,21 eurot. Lepingu ülesütlemise korral jäävad kehtima lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud kohustused (VÕS § 195 lg 2). Lepingu erakorralise ülesütlemise esmaseks tagajärjeks on kogu tagasimaksmata krediidi tagasimaksmise nõude sissenõutavaks muutumine, sellele lisanduvad ülesütlemise hetkeni tekkinud intressi- ja viivisenõuded.
12.Tulenevalt VÕS §-st 397 lg 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja on andnud laenu majandustegevuses ja seega tekkis kostjal intressi maksmise kohustus. Kostja ei ole intressi suurusele ega perioodile vastuväiteid esitanud. Kohus asub seisukohale, et intress seisuga summas 511,84 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
13.Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 26.03.2019 kuni 23.08.2019 eest summas 478,05 eurot. Hageja on arvestanud viivist 150 hilinenud päeva eest viivisemääraga 0,044%. Viivise nõudmiseks annab aluse VÕS § 113 lg 1 esimene lause, mille kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivise tasumist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega annab seadus hagejale õiguse nõuda sissenõutavaks mittemuutunud viivist ka alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist 0,044% päevas. Kostja viivise perioodi ja summat ei vaidlusta. Eeltoodust tulenevalt kuulub sissenõutavaks muutunud viivisenõue 478,05 eurot rahuldamisele. Samuti kuulub rahuldamisele hageja nõue välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhinõudelt (7 243,21 eurot) alates 24.08.2019 kuni põhinõude täitmiseni.
14.Hageja nõue kostja vastu võla sissenõudmiskulude hüvitamise 50 euro nõudes võiks kuuluda rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2 p 3 alusel, mille kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale
saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1 000 euro. Hageja ei ole selgitanud millal ja mitmel korral on ta saatnud kostjale meeldetuletuskirju ning samuti ei ole hageja tõendanud kostjale tasuliste meeldetuletuskirjade saatmist. Kohus märgib ka, et kui võlausaldaja loovutab lepingust tuleneva nõude uuele võlausaldajale, saab viimane VÕS § 1132 kohaselt sissenõudmiskulude hüvitamist nõuda üksnes sellises ulatuses, milles eelmine võlausaldaja ei ole seda veel nõudnud. Hageja võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue ei ole seega põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu.
15.Arvestades eeltoodut rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 7 243,21 eurot; intressi 511,84 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 478,05 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt välja viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhinõudelt (7 243,21 eurot) alates 24.08.2019 kuni põhinõude täitmiseni. Kohus jätab hagi rahuldamata sissenõudmiskulu 50 euro nõude osas. Kostja poolt välja toodud rahaliste võimaluste puudumine ei ole aluseks hagi rahuldamata jätmiseks.
MENETLUSKULUD
16.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb tervikuna jätta kostja kanda, kuna kohus rahuldas hageja nõude 99,39% ulatuses, so peaaegu terves ulatuses.
17.Hageja menetluskulud koosnevad hagiavalduses märgitud hagiavalduselt tasutud riigilõivust 500 eurot. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Menetluses tasutud riigilõivu kulu 500 eurot on seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 500 eurot.
18.Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja hageja esitatud taotlusele, tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
19.TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.