Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

ajutine haldur tegutseb, s.o JeweLex Advokaadibüroo OÜ (arvelduskonto XXX Swedbank AS-is). Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldaja võib määruskaebuse esitada 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates. Asjaolud ja avaldus Viru Maakohtule on esitatud Narva linna avaldus V P pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on avaldaja võlgniku pärija. Pärandvara inventuuri viis läbi kohtutäitur T A . Pärandvarast ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ja pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvelt. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. 24.10.2019 määrusega nimetas kohus V P pärandvara ajutiseks halduriks Hillar Villersi. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud kohtule esitatud tõenditega ning kuulanud ära ajutise halduri, leiab, et V P pärandvara pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku kohustused kokku vähemalt summas 2 252.41 eurot, kuid eelduslikult suurenevad kohustused viivisenõuete, intressinõuete vms arvelt. Ajutises menetluses kogutud materjalide põhjal kuuluks V P pärandvarasse, mille arvelt oleks võimalik katta menetluskulusid, võlgniku pangakontodel olev raha summas 03.08 eurot. Muu vara võlgnikul puudub. Ajutisele haldurile teadaolevate andmete põhjal ületavad võlgniku kohustused võlgniku varasid seega vähemalt 2 250.00 euro võrra. Pärandvara arvelt ei ole võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada. Ajutisele haldurile teadaolevalt pärandvara hulgas nõudeõigused kolmandate isikute ja pooleliolevad kohtuvaidlused puuduvad. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse ning pankrotimenetluse algatamise on tinginud eelkõige võlgniku surm. Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on ajutises menetluses keeruline määrata, kuid arvestades kogutud informatsiooni, siis on maksejõuetuse tekke ajaks eelduslikult võlgniku surmaaeg (20.04.2016). Ajutine pankrotihaldur loeb maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Asjas kogutud materjalidest nähtub, võlgniku pärandvara ei kata tema kohustusi, mistõttu on pärandvara suhtes kujunenud välja pankrotiseis. Võlgnik on maksejõuetu, võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 108 lg 2 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur ei ole tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi tuvastanud. PankrS § 29 lg 3 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Käesolevaks hetkeks ei ole võlausaldajad ega kolmandad isikud avaldanud kohtule valmisolekut tasuda pankrotimenetluse kulusid.

Kohus lõpetab seega võlgniku pärandvara pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu summas 380.00 eurot (lisandub käibemaks 76.00 eurot) ja tehtud vajalike kulutuste katteks 17.00 eurot (lisandub käibemaks 03.40 eurot). Kohus leiab, et ajutise halduri tasunõue ja kulutused on põhjendatud ning vastavuses halduri tehtud töö mahu ja keerukusega. Kohus mõistab ajutise halduri tasu ja kulutused pärandvara arvelt. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397.00 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Haldur on palunud ajutise pankrotihalduri tasu ja kulud summas kokku 476.40 eurot (sh käibemaks) määrata hüvitamisele riigi vahenditest. Kohus on eelnevast tulenevalt seisukohal, et halduri taotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Riigi vahenditest kuuluvad hüvitamisele ajutise halduri tasu ja kulud summas 476.40 eurot (sh käibemaks).

/allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.