2-18-4084/23 - Asjaõigus - Muud asjaõiguse asjad - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

6.Menetluskulude jaotus 6.1 Jätta menetluskulud OÜ Scaeva kanda. 6.2 Välja mõista OÜ-lt Scaeva Tallinna linna kasuks menetluskuluna riigilõiv 900 eurot. 6.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb OÜ-l Scaeva tasuda Tallinna linnale kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõuded ja põhjendused Tallinna linn esitas 15.03.2018.a hagiavalduse OÜ Scaeva vastu hagi eluruumi vabastamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt väljastas Tallinna notar K A-J 20. märtsil 2014 pärimistunnistuse, mille kohaselt on 29. novembril 2010 surnud H V (isikukood xxx) pärandvara üle läinud Tallinna linnale. Pärimistunnistusest nähtuvalt tunnistas notar K A-J 10. juulil 2013 kehtetuks 4. märtsil 2011 tõestatud pärimistunnistuse, mille kohaselt oli H Vi pärijaks tunnistatud V V (isikukood xxx). Pärimisõiguse tunnistus tunnistati kehtetuks PärS § 175 ja Eesti Kohtuekspertiisiakti nr 12EDK0120 alusel. Harju Maakohtu 12. augusti 2011 määrusest kriminaalasjas nr xxx nähtub, et Põhja Prefektuuri Kriminaalbüroo Majanduskuritegude talitus alustas 4. juulil 2011 menetlust KarS § 209 lg 2 p 2 ja § 345 lg 1 tunnustel kahtluse tõttu, et L S ja tema poeg V V koos OÜ Xxx juristi I K on esitanud erinevatele notaritele erinevate surnud isikute tõenäoliselt võltsitud koduseid testamente, mis olid tehtud L S või V Vi kasuks. Pärandi inventuuri koostatud pärandvara nimekirja kohaselt kuulus pärandvara avanemise hetkel H Vile xxx asuv korteriomand registriosa nr-ga xxx V V kinkis 29. märtsil 2011 sõlmitud kinkelepingu alusel xxx asuva korteriomandi Scaeva OÜle, mille ainus juhatuse liige on tema ema L S. Tallinna Linnavaraamet tegi 1. juulil 2014 Scaeva OÜ-le ettepaneku anda kõnealuse korteriomandi omand üle Tallinna linnale. Scaeva OÜ ei ole korteriomandit seni Tallinna linnale üle andnud. Tallinna linn nõuab Scaeva OÜ-lt xxx korteriomandi omandi üleandmist Kuivõrd V Vi pärimisõiguse tunnistus on tunnistatud kehtetuks, ei läinud H Vi pärand V Vile üle ja seega puudus V Vil õigus kõnealust korteriomandit käsutada. Kuna V V on kinkelepinguga andnud korteriomandi tasuta Scaeva OÜ-le, on Scaeva OÜ kohustatud selle Tallinna linnale kui H Vi pärijale välja andma. Kuna Scaeva OÜ ei ole nõus xxx korteriomandit Tallinna linnale üle andma, palub Tallinna linn, et kohus kohustaks Scaeva OÜ-d andma nõusoleku Tartu Maakohtu 3 kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr xxx teises jaos Scaeva OÜ kohta tehtud kande kustutamiseks ja Tallinna linna omanikuna sissekandmiseks. Kuna Scaeva OÜ peab xxx korteriomandi omandi Tallinna linnale üle andma, esitab Tallinna linn AÕS § 80 alusel ka korteriomandi (korteriomandi reaalosaks oleva eluruumi) ebaseaduslikust

Kostja vastuväited Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Vaidlusaluse korteri omanik on Scaeva OÜ. V V esitas 2011.a. avalduse talle H Vi vara pärimiseks pärimisõiguse tunnistuse väljastamiseks. Talle väljastati pärimisõiguse tunnistus 4. märtsil 2011.a. Hageja oleks saanud V Vi testamendi asjaolusid kontrollida 3 aasta jooksul, seega kuni 4.märts 2014.a. Kostja arvates puudus notaril õigus ja alus pärimisõiguse tunnistust kehtetuks tunnistada. Notar on V Vile väljastatud pärimistunnistuse kehtetukstunnistamisega võtnud endale kohtu volitused ja tuvastanud ainuüksi ekspertiisiakti alusel, et V Vile väljastatud pärimisõiguse tunnistus on ebaõige. Tegelikkuses ei ole sugugi üheselt tuvastatud, et testament ei ole allkirjastatud H V. Ekspertiisiakt on ainult üheks tõendiks küsimuse otsustamisel, kas testamendi on testaator allkirjastanud. Ainult kohus saab otsustada kõiki tõendeid kogumis uurides, kas testamendi on testaator allkirjastanud või on allkiri võltsitud. Isegi kui V V oleks pärimiskõlbmatu PärS § 6 lg. 1 p. 5 alusel, oleks hageja nõue tema lugemine pärimiskõlbmatuks aegunud PärS § 8 kohaselt. Hageja sai teada võimalikest probleemidest pärandiga seoses hiljemalt talle pärimistunnistuse väljastamise ajal 20.03.2014.a. Hageja ei ole hagi isiku pärimiskõlbmatuks tunnistamiseks esitanud. Kostja arvates on hageja nõue aegunud ja kostja palub kohaldada aegumist. Ekspertiis oli tehtud 12.12.2012.a.(saadud 09.juuli 2013.a.). Scaeva OÜ ei saanud omandajaks pärast tehtud ekspertiisi. Alates 29.03.2011.a. on Scaeva OÜ korteri seaduslik omanik ja sellest sõltuvalt heauskne omandaja. Kui Scaeva OÜ oli heauskne aastal 2011.a., siis ei saa ta olla samas riigis sama seadustega muudetud olla pahauskses aastal 2018.a.Kostja ei ole omandanud vaidlusalust kinnistut pärimise teel. Tema on heauskne omandaja. Temalt ei ole kinnistu äravõtmiseks mingit alust. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja nõue ei ole aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 155 lg 1 kohaselt omandiõigusest tuleneva väljaandmisnõude aegumistähtaeg on 30 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pooled ei vaidle alljärgneva üle: Tallinna notar K A-J väljastas 04.03.2011.a V Vile pärimistunnistuse, millega V V tunnistati xxx.a surnud H V (isikukood xxx) vara pärijaks. V V päris H Vi järelt muuhulgas ka korteriomandi xxx. V V kanti kinnistu omanikuna kinnistusregistrisse 15.03.2011.a. V V kinkis kinnistu OÜ-le Scaeva. OÜ Scaeva kanti kinnistusregistrisse omanikuna 12.04.2011.a. Tallinna notar K A-J tunnistas V Vile 04.03.2011.a väljastatud pärimistunnistuse kehtetuks

10.07.2013.a. Tallinna notar K A-J väljastas 20.03.2014.a pärimistunnistuse, mille H Vi pärandvara on üle läinud Tallinna linnale. Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-18-7384 jõustunud lahendiga jõudis kohus järeldusele, et kuna V V soovib Tallinna linnale antud pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamist, siis on V Vi kohane kaitsevahend hagi esitamine Tallinna linna vastu 20.03.2014.a tõestatud pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamiseks. V V ei ole esitanud Tallinna linna vastu hagi pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamiseks. Kostja valdus ei ole heauskne. Võlaõigusseaduse § 1040 kohaselt eseme tasuta käsutamisel selleks õigustamata isiku poolt peab käsutuse alusel esemele õiguse saanud isik saadu õigustatud isikule välja andma, isegi kui käsutus on kehtiv. Kuna H Vi pärandvara üleminek V Vile ei olnud õiguspärane ning V Vil ei tekkinud kinnistule omandit, siis on kinnistu kinkimine OÜ-le Scaeva kinnistu käsutamine käsutamiseks õigustamata isiku poolt. Eeltoodust tulenevalt ei ole OÜ Scaeva asjaõigusseaduse (AÕS) § 55’ lõikes 1 nimetatud heauskne omanik, kelle õigus omandile on kaitstud. Pärimisseaduse § 1 lg 1 kohaselt pärimine on isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule. H V on surnud ja tema pärandvaraks olev korteriomand xxx asuv korteriomand registriosa nr xxx on üle läinud Tallinna linnale. Hageja korterit valdab kostja OÜ Scaeva. Poolte vahel ei ole käesoleval ajal õiguslikke suhteid, mis võimaldaksid kostjal hageja vara vallata. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 kohaselt omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. AÕS § 34 lg 1 kohaselt valdus on seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see põhineb õiguslikul alusel või mitte. AÕS § 80 lg 1 kohaselt omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab ja lg 2 kohaselt omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Hageja on eluruumi registriosa nr xxx, reaalosaks olevast xxx omanik ja on kostja vastu esitanud valduse vabastamise nõude. Kostja valdab hageja asja (eluruumi) õigusliku aluseta. Hageja nõue valduse vabastamiseks tuleb rahuldada. Kostja peab asja valduse hagejale üle andma. Kinnitusraamatuseaduse § 34’ lg 1 kohaselt kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kinnistu registriosa nr xxx on kinnistusregistrisse kantud OÜ Scaeva nimele. Kuna kohtuotsusega vahetub isik, kes on kinnistu omanikuna registrisse kantud, tuleb OÜ Scaeva nõusolek vastavate muudatuste tegemiseks asendada käesoleva kohtulahendiga.