lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-13743/18

Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 18.11.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-13743/18
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
18.11.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
4603
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
If P&C Insurance AS10100168(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetluse liik

Harju Maakohus Andres Suik 18.11.2019, Tallinn 2-19-13743 If P&C Incurance AS hagi Xxxx korteriühistu vastu võla nõudes 4539,01 eurot Hageja: If P&C Incurance AS (registrikood 10100168, asukoht Lõõtsa 8a, 11415 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Riho Siil (Aktsiaselts Lowell Eesti, asukoht Kentmanni 4/Sakala 10, 10141 Tallinn, e-post: [email protected]); Kostja: Xxxx korteriühistu (registrikood xxxx, asukoht xxxx, e-post: xxxx); Kostja lepinguline esindaja: Aet Peetso (e-post: [email protected]). Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata kostja taotluse vaheotsuse tegemiseks seoses aegumise vastuväitega.
2.Jätta hagi rahuldamata.
3.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 3.1 Jätta menetluskulud hageja If P&C Incurance AS kanda. 3.2 Välja mõista hagejalt If P&C Incurance AS kostja Xxxx korteriühistu kasuks menetluskulud summas 480 eurot. 3.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (480 eurot) tuleb hagejal tasuda kostjale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-19-13743 kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA SEISUKOHAD

1.Hageja If P&C Incurance AS esitas 06.09.2019 Harju Maakohtule hagi kostja Xxxx korteriühistu vastu varakahju hüvitamise nõudes. Hageja taotleb välja mõista kostjalt hageja kasuks varakahju 3524,20 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga 06.09.2019 sissenõutavaks muutunud viivis 692,87 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja viivis tasumata põhinõudelt 3524,20 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates 07.09.2019 VÕS §-s 113 lg-s 1 ja §-s 94 sätestatud määras ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt toimus 29.11.2015 xxxx korteris xxxx kahjujuhtum, kus vesi valgus korterisse küttesüsteemi avarii tagajärjel ning kahjustada sai korteri nr xxxx siseviimistlus. Korter nr xxxx oli kindlustusjuhtumi toimumise hetkel kindlustatud IF P&C Insurance AS poolt, kindlustuspoliis xxxxx. Maja haldaja K K OÜ esindaja teatas 03.12.2015 hagejale, et korteris xxxx on toimunud veeavarii, mille põhjustas küttesüsteemi leke. 06.01.2016 kell 10:30 viidi korteris nr xxxx läbi vaatlus INTEES KINDLUSTUSTÖÖD OÜ esindaja J S poolt, mille käigus koostati vaatlusakt. Vaatlusel tuvastati, et vesi valgus korterisse ülevalt poolt läbi kortermaja konstruktsioonide. Sellest tulenevalt sai veelekke põhjustada korteriomanike kaasomandisse kuuluv korterelamu osa. Kahjustatud korteri nr xxxx puhastuse hinnapakkumise tegi 26.02.2016 INTEES KINDLUSTUSTÖÖD OÜ summas 246 eurot. Peale puhastustööde teostamist esitas INTEES KINDLUSTUSTÖÖD OÜ 01.03.2016 hagejale tasumiseks arve nr 425 summas 246 eurot.
3.Kahjustatud korteri remondi hinnapakkumise tegi 03.03.2016 INTEES KINDLUSTUSTÖÖD OÜ summas 3469,20 eurot. Peale korteri remondiks vajalike tööde teostamist esitas INTEES KINDLUSTUSTÖÖD OÜ 05.06.2016 hagejale tasumiseks arve nr 482 summas 3278,20 eurot. Kindlustuslepingus oli omavastutus 191 eurot, mis on maha arvestatud remondimaksumusest 3469,20 eurot (3429,20 - 191 =3278,20). Hageja on hüvitanud korterile nr xxxx tekitatud kahju summas 3524,20 eurot (246 + 3278,20 = 3524,20). Kuna kahju põhjustas kostja tegevus/ tegevusetus, saatis hageja kostjale 09.03.2017 tagasinõude kahju hüvitamiseks summas 3524,20 eurot, tasumise tähtajaga 14 päeva. Tagasinõudele vastas 10.03.2017 e-kirjaga maja haldur K Ke OÜ-st D B, et korteriühistu ei tunnista nõuet. Hageja saatis kostjale 25.05.2017 korduva tagasinõude, kuid ka see ei andnud soovitud tulemust. Kuna kostja võlga ei tasunud, andis hageja 01.11.2017 asja menetlemiseks Aktsiaseltsile Lowell Eesti. Nõude menetleja on saatnud kostjale nõudekirju 02.11.2017 ja 22.11.2017 võla tasumiseks.
4.Kuigi 07.11.2017 vastas maja haldur K K OÜ-st, et „nõudel puudub alus“, siis sügisel 2018 on kostja juhatuse liikmed vastanud, et ei tea asjast midagi. Tuginedes VÕS §-le 1131 nõuab hageja sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja hinnangul on tõendatud kostja poolt kohustuse rikkumise ja kahju tekkimise vaheline põhjuslik seos. Kui kostja oleks taganud, et majas olevad torud ja ühendused oleks korras, siis poleks tekkinud ka kahju. Korteriomandile aadressil xxxxx tekitatud kahju eest vastutab üheselt kostja. Hageja arvestab viivist tasumata põhinõudelt 8% aastas, alates 09.03.2017 kostjale saadetud tagasinõudes ettenähtud maksmise tähtpäevale (23.03.2017) järgnevast päevast, s.o alates 24.03.2017 summalt 3524,20 eurot kuni 06.09.2019 (3524,20 x 8% x 897/365) kokku 692,87 eurot. Hageja on seisukohal, et viivisenõue on

2-19-13743 põhjendatud ja õiglane, kuna kostja on põhjendamatult jätnud pika perioodi jooksul võlgnetava summa tasumata.

5.Hageja esitas 15.10.2019 arvamuse kostja vastusele. 25.11.2015 toimus kahjujuhtum. Kuna kahju põhjustas kostja tegevus ja tegevusetus, saatis hageja kostjale 09.03.2017 tagasinõude kahju hüvitamiseks. Riigikohtu lahendist tuleneb, et korteriomanike vaheline kahju hüvitamise nõue põhineb üldjuhul seadusjärgsel võlasuhtel. Hageja hinnangul hõlmab rikutud kohustuse kaitseeesmärk kohustust mitte kahjustada teise korteriomaniku korterit, sh hoiduda tekitamast veekahjustusi teisele korteriomandile. Kindlustuslepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat (VÕS § 475 lg 1). Küll aga ei ole käesolevas asjas tegemist kindlustuslepingust tuleneva nõude esitamisega. Kindlustusleping oli sõlmitud korteri nr xxxx omaniku (kindlustusvõtja) ja If P&C Insurance AS-i (kindlustusandja) vahel. Vaidlust ei ole, et hageja hüvitas kindlustusvõtjale tekkinud kahju. Seega läks kindlustusvõtja seadusest tulenev nõue kostja vastu kindlustusvõtjalt hagejale üle VÕS § 492 lg 1 alusel. Nõude üleminekul ei muutu seadusest tulenev nõue lepingust tulenevaks nõudeks. Järelikult ei tulene hageja nõue kostja vastu kindlustuslepingust, kuna kindlustusleping, mille alusel hagejale nõue üle läks, ei ole sõlmitud hageja ja kostja vahel. Seega ei ole hageja nõude puhul tegemist kindlustuslepingust tuleneva nõudega ning seetõttu ei kohaldu ka VÕS § 475 lg s 1 sätestatud aegumistähtaeg.
6.Hageja hinnangul kohaldub nõude aegumisele TsÜS § 149. Kuivõrd tegemist ei ole kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõudega, siis ei tule aegumistähtaja algust arvestada TsÜS § 150 lg 1 alusel, mille kohaselt on aegumistähtaja kulgema hakkamine seotud sellega, millal õigustatud isik kahjust ja selle hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Kohustuse rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõue tekib pärast kohustuse rikkumist kahju tekkimisega. Sissenõutavaks muutub see VÕS § 82 lg 3 ja lg 7 kolmanda lause järgi kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumisel pärast seda, mil võlgnik pidi kohustuse täitma, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Vaidlust ei ole, et kahjujuhtum toimus 29.11.2015. Hageja on tasunud kahjustatud korteri remondi eest, ning esitas kostjale tagasinõude 09.03.2017. Esitatud tagasinõudes hageja märkis, et kostjal tuleb tasuda kahjuhüvitist hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul. Seadusest tuleneva nõude puhul on aegumistähtaeg 10 aastat ja hageja esitas hagi 06.09.2019. Seega on hageja esitanud igal juhul hagi enne aegumistähtaja möödumist.
7.Hageja leiab, et veelekke sai põhjustada korteriomanike kaasomandisse kuuluv korterelamu osa. Hageja hinnangul on füüsikaseadus, et vesi valgub ülevalt alla. See tähendab, et kui kahju kannatanud korterisse valgub vesi lae kaudu, siis leke on tekkinud üleval pool. Nii hagejale kui ka kostjale on teada, et ülemises korteris veeavariid ei olnud. Järelikult sai veeleke (avarii) tekkida elamu ühiskasutuses oleva torustiku purunemisest. Hageja ei nõustu kostja väidetega, et leke tekkis kostjast sõltumatutel asjaoludel ning on selle tõttu vabandatav. Tallinna Ringkonnakohus on oma tsiviilasjas 2-12-41487 otsuse p-s 53 asunud seisukohale, et ainuüksi asjaolust, et toru oli katki, järeldub, et kaasomanikud ei olnud piisava intervalliga kontrollinud torustiku seisundit ja rikkusid sellega neil lasuvat käibekohustust. VÕS § 1131 lg 4 ütleb selgelt, et antud paragrahvi ei kohaldata tarbijast võlgnikule. Hageja ei ole arvestanud viivist summalt 3564,20 eurot, nagu väidab kostja. Hageja jääb oma nõude juurde. Hageja esitas 30.11.2019 täiendava seisukoha. Pooltele on teada, et ülemises korteris veeavariid ei olnud. Järelikult sai veeleke (avarii) tekkida elamu ühiskasutuses oleva torustiku purunemisest. Kostja ei ole esitanud vastuväidet faktilise asjaolu kohta, et vesi valgus korterisse nr xxxx ühiskasutuses oleva küttesüsteemi avarii tagajärjel, mille tulemusena sai kahjustada korteri nr xxxxx siseviimistlus. Kuna toru oli katki, ei olnud elamu kaasomanikud taganud piisavat kontrolli torustiku seisundi üle. Sellest tulenevalt on põhjuslik seos kostja käitumise ja kindlustatud korteri omanikul tekkinud kahju vahel.

KOSTJA VASTUVÄITED

2-19-13743

8.Kostja esitas 09.10.2019 vastuse hagiavaldusele, milles vaidleb hagile vastu ja taotleb jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja esitas taotluse vaheotsuse tegemiseks seoses aegumise vastuväitega. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Käesoleval juhul on hageja hagiavalduses kinnitanud, et tema poolt on kahjuhüvitis taastamistöid teostanud remondiettevõttel ära tasunud. Hageja ei ole hagiavalduse lisana esitanud vastava makse teostamise kuupäeva, kuid kostja eeldab, et hageja teostas arve tasumise vastavalt arvele nimetatud tähtpäeval, s.o 08.06.2016. Seega tekkis hageja nõudeõigus VÕS § 492 lg 1 alusel alates 09.06.2016 ja samast kuupäevas algab kulgema ka aegumistähtaja kulgemine, kuivõrd TsÜS § 135 lg 1 järgi algab tähtaja arvutamine reeglina järgmisel päeval pärast. Käesoleval juhul saabus aegumistähtaeg sündmuse toimumise või kohustuse saabumise kalendripäeval ehk 09.06.2019. Hageja esitas hagiavalduse kohtule alles 07.09.2019.
9.Hageja on esitanud enda väidete tõendamiseks kortermaja xxxx haldaja, s.o K K OÜ 03.05.2016 kirja ja 06.01.2016 vaatlusakti. Kostjale jääb selgusetuks, mil viisil või kuidas on eelnimetatud dokumendid tõenditeks, et kostja on rikkunud korterelamu korrashoiu kohustust. Hageja poolt nn vaatlusaktina lisatud käsikirjalisest joonisest ei ole võimalik tuvastada kostja ja tekkinud kahju vahelist seost ja seega ei ole võimalik ka kahju tekkimist kostjale omistada. Kostja hinnangul ei ole hageja tõendanud kostja poolset kohustuse rikkumist, mis loob õigusliku aluse hagis esitatud nõude õiguslikuks esitamiseks. Kahjustunud küttesüsteemi torustik on osa xxxx elamu ühiskasutuses olevast torustikust, olles ühenduskoht, mille abil ühendatakse konkreetsesse korterisse viivat torustikku elamu küttesüsteemi külge. Seega kuulub küttesüsteemi torustiku osa korteriomanike kaasomandi hulka, vaatamata sellele, et see konkreetne kahjustatud osa asus korteriomandi Xxxx reaalosa piires.
10.Kostja on sõlminud K K OÜ-ga halduslepingu nr xxxx, mille kehtivusaja alguskuupäevaks oli 01.09.2010. Küttesüsteemi hooldust reguleeris eelnimetatud lepingu lisa nr 3. Haldusettevõte teostas elamu hooldustöid üks kord kuus vastavalt standarditele ja tavapärasele praktikale. Küttesüsteemi korrashoiu käigus teostatakse regulaarset süsteemi toimise kontrolli, s.o kontrollitakse lekkeid jms, mida tõendavad haldusettevõtte poolt koostatud hooldustööde aktid. Hooldusaktide adressaadiks on märgitud Xxxx, kuid tegelikkuses on hoolduslepingu alusel kaetud kinnistul asuvad mõlemad korterelamud, s.o Xxxx ja Xxxx ning tehnilistel põhjustel ei väljastata mõlema hoone kohta eraldi akti ja vajaduse ning lisatööde korral märgitakse vajalikud toimingud ja märkused mõlema maja osas ühele aktile. Korterisisene süsteemide kontrollimise kohustus lasub AÕS §-st 72 lähtuvalt korteriomanikul. Korteriomandi nr xxxx omanik ei ole esitanud kostjale ühtegi pretensiooni, et tema korteriomandis olev küttesüsteem lekib või seal esineb muid süsteemi vigastustele viitavaid tunnuseid.
11.K K OÜ 03.05.2016 kirja kohaselt on korteris veeavarii ja tegemist oli küttesüsteemi lekkega. Kirjast ei tulene, millisest küttesüsteemi osast konkreetne leke tekkis ja mis oli lekke põhjustajaks. Ainult lekke põhjuse väljatoomine ei ole kostja vastutuse aluseks. Hageja ei ole hagiavalduses välja toonud konkreetset põhjust, millest tulenevalt tekkis korteris Xxxx veekahju. Aadressil Xxxx asuv korterelamu on ehitatud ja esmaselt kasutusele võetud 2006. a. Arvestades, et ehitise oluliseks osaks oleva küttesüsteemi tavapärane kasutusaeg on minimaalselt 30 aastat, siis ei saanud avarii põhjuseks olla ka küttesüsteemide osade amortiseerumine. Kuna küttesüsteemi kasutusiga ei ole möödunud ning hooldustoimingud on teostatud nõuetekohaselt, siis on kostja seisukohal, et avarii tekkis kostjast sõltumatutel asjaoludel. Kostja on asutatud Xxxx asuvate korteriomanike poolt ja kindlustatud isiku, s.o korteriomandi nr xxxx isiku puhul on tegu kostja liikmega, kes tulenevalt kostja põhikirjast tasub igakuiselt kostja poolt kantud kulude eest proportsionaalselt oma kaasomandi eseme suurusele. Olukorras, kus kostja vara tekib tema liikmete maksetest, tähendab hagi esitamine kostja vastu sisuliselt nõude esitamist ka kindlustatud isiku vastu, mis on vastuolus kindlustuslepinguga.

2-19-13743

12.Korteriomanike ühine kohustus on tagada, et elamu tehnosüsteemid oleksid korras. Sellest tulenevalt on korteriomanikud kohustatud kontrollima tehnosüsteemide korrasolekut ning rakendama puuduste ilmnemisel vajalikke abinõusid ohu või puuduse kõrvaldamiseks, sh andma nõusoleku selleks vajalike otsuste vastuvõtmiseks või kokkulepete sõlmimiseks ja kulude kandmiseks. Käesoleval juhul ei ole korteriomandi Xxxx omanik kostjat informeerinud sellest, et tema korteriomandis oleks esinenud eelnevalt küttesüsteemi leke, mis tingis kostja erakorralise sekkumise vajaduse vms. ning ei ole ka tuvastatud asjaolu, et tegemist oleks olnud erakorralise küttesüsteemi kahjustamisega, mille puhul oleks olnud põhjendatud erakorraline väljakutse vms. Hagiavaldus on esitatud korteriühistu vastu, kes ei ole majandus- ja kutsetegevuses tegutsevaks isikuks äriseadustiku mõistes. Seega leiab kostja, et hagiavalduses esitatud sissenõudmiskulude väljamõistmise nõue tuleb jätta rahuldamata.
13.Kostja esitas 21.10.2019 täiendavad seisukohad. Hageja poolt edastatud hagiavaldusest ja esitatud tõenditest tulenevalt ei ole hageja kindlustusvõtjale hüvitanud nn sissenõudmiskuludena esitatud summat ja seega ei ole ka hagejal selle summa osas nõudeõigust kostja vastu. Sissenõudmiskulude nõude esitamine korteriühistu vastu ei ole õiguspärane ning kostja hinnangul tuleb eelnimetatud nõue jätta rahuldamata. Hageja ei ole hagiavalduses selgitanud, mis on see konkreetne kohustus või tegu, mille kostja on jätnud täitmata olukorras, kus kostja on vastuses hagiavaldusele esitanud tõendid selle kohta, et kostja on omapoolselt teinud kõik endast tuleneva ja mõistlikult oodatava selleks, et täita talle põhikirjast ja seadusest tulenevat hoolsuskohustust. Kostja hinnangul tõendab tekkinud kahju asjaolusid sh tekkepõhjust ja suurust sõltumatu eksperdi hinnang, mitte arusaamatud käsikirjalised joonised, mida aga käesoleval juhul kohtule esitatud ei ole. Niisamuti ei ole esitatud kahjujuhtumi põhjusest mitte ühtegi fotot, mis tõendaks purunenud küttesüsteemi fakti. Asjaolu, et hageja kindlustusandjana täidab tema ja kindlustusvõtjaga sõlmitud kindlustuslepingust tulenevat hüvitamiskohustust, ei tähenda seda, et kindlustusandja ei pea oma nõudeõiguse õiguslikult kehtivaks maksmapanekuks tõendama kahju tekkimise ja kostja tegevuse vahelist seost. Käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud kostja ja tekkinud kahju vahelist seost ja seega puudub alus kostja vastu nõude esitamiseks.
14.Hagi asjaoludest nähtub, et aadressil Xxxx asuva korteriomandi nr xxxx omanik on N A ja kindlustusvõtja on Danske Bank AS Eesti filiaal. Seega on sõlmitud kolmanda isiku kasuks kindlustusleping. Kindlustusvõtjal Danske Bank AS Eesti filiaal, kes kindlustas kolmanda isikuga, s.o korteriomandi omanikuga seonduvat kindlustusriski, ei tekkinud nõudeõigust korteriühistu vastu ja seega ei saanud ka eelnimetatud nõue kindlustusandjale seaduse alusel üle minna. Eelnimetatud nõue saaks hagejale õiguslikult üle minna sellisel juhul, kui kindlustusvõtjaks oleks olnud korteriomandi omanik, kellega sõlmitud lepingulaadset suhet kostja oleks rikkunud. Lisaks eeltoodule ei oleks antud juhul korteriomandi Xxxx omanikul tekkinud nõudeõigus mitte korteriühistu vastu, vaid kinnistu Xxxx kaasomanike vastu. Erinevalt käesoleval hetkel kehtivast korteriühistute õigusi ja kohustusi reguleerivast regulatsioonist, ei olnud hagimenetluses nimetatud kindlustusjuhtumi toimumise ajal kehtinud korteriühistu seaduse alusel õiguslikult lubatav esitada korteriomandite omanike vastu olevat nõuet korteriühistu vastu. Eeltoodust tulenevalt on kostja hinnangul esitatud hagi vale isiku vastu.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

15.Kohus lahendab tsiviilasja kirjalikus menetluses, lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1. Pooled on andnud nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses (tl 3 pöördel; tl 35 pöördel). Hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.

2-19-13743

16.Kohus märgib, et kostja tugineb muuhulgas hageja nõude aegumisele. Kostja esitas aegumise vastuväite 10.10.2019 vastuses hagile. Seega kontrollib kohus esmalt vastavalt kostja taotlusele, kas hageja nõue võib olla aegunud.
17.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 on sätestatud, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Vastavalt TsÜS §-e 143 võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on tuginenud aegumise vastuväite esitamisel TsÜS § 146 lg-le 1, mille kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Kostja viitas, et hageja nõudeõigus tekkis võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 alusel alates 09.06.2016, samal päeval hakkas kulgema aegumine ja aegumistähtaeg saabus 09.06.2019. Hageja leiab, et nõude aegumisele kohaldub TsÜS § 149 lg 1, mille kohaselt seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat. Hageja märkis, et kuna hageja on esitanud kostja vastu seadusest tuleneva nõude VÕS § 492 lg 1 alusel ning poolte vahel ei ole sõlmitud kindlustuslepingut, siis ei kohaldu aegumisele VÕS § 475 lg 1 sätestatud aegumistähtaeg.
18.Kohtu hinnangul oli hageja kui kindlustusandja ja kindlustusvõtja vahel sõlmitud kindlustusleping VÕS § 422 mõttes. VÕS § 492 lg 1 kohaselt kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kindlustusandjale ehk hagejale on VÕS § 492 lg 1 kohaselt üle läinud regressi korras õigus nõuda kindlustusvõtja asemel kostjalt väidetava kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. Seaduse alusel nõude üleminekut ei pea hageja tõendama ja nõude üleminekul ei muutu seadusest tulenev nõue lepingust tulenevaks nõudeks. Kohus leiab, et antud juhul on tegemist seadusest tuleneva võlasuhtega, mistõttu kohaldub nõude aegumisele TsÜS § 149.
19.VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. TsÜS § 147 lg 1 järgi algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. TsÜS § 147 lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Vaidlus puudub, et kahjujuhtum toimus 29.11.2015. Hageja esitas kostjale 09.03.2017 tagasinõude (tl 12), milles andis kostjale kahjunõude tasumiseks tähtaja 14 päeva tagasinõude kättesaamisest. 10.03.2017 vastas K K OÜ hagejale, et korteriühistu nõuet ei tunnista (tl 13). Hageja esitas kostjale 25.05.2018 korduva tagasinõude (tl 14) tähtajaga 7 päeva kirja kättesaamisest arvates. Kostja kahjunõuet ei tasunud. Riigikohus on 02.04.2014 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-162-13 p-s 33 leidnud, et aegumine algab alates järgmisest päevast, mis järgnes kohustuse täitmise tähtpäevale. Kohtu hinnangul muutus hageja väidetav nõue sissenõutavaks 25.03.2017, s.o 14 päeva möödumisel pärast 09.03.2017 tagasinõude kättesaamisest (10.03.2017). Kuna nõude aegumise tähtaeg on seadusest tuleneva nõude puhul 10 aastat, siis ei ole hageja poolt esitatud nõue TsÜS § 149 lg 1 alusel aegunud. Kohus jätab rahuldamata kostja taotluse vaheotsuse tegemiseks seoses aegumise vastuväitega. Kuna kohus leiab, et nõue ei ole aegunud, lahendab kohus järgnevalt asja sisuliselt.
20.xxxx korter xxxx oli kindlustatud hageja juures, kindlustusvõtjaks oli Danske Bank AS Eesti filiaal ja eluaseme omanik oli kindlustuslepingu sõlmimise hetkel N A (vt väljavõte kindlustuslepingust; tl 5 ja pöördel). Kostja leiab, et kindlustusvõtjal Danske Bank AS Eesti filiaal ei tekkinud nõudeõigust korteriühistu vastu, sest tegemist on kolmanda isiku kasuks sõlmitud kindlustuslepinguga ja seega ei saanud nõue kindlustusandjale seaduse alusel üle minna. Kohus märgib, et hageja on lepingu alusel kindlustusvõtjale kahju hüvitanud. Kohus on seisukohal, et

2-19-13743 VÕS 492 lg 1 alusel saab kindlustusandjale üle minna ka kolmanda isiku kasuks sõlmitud kindlustuslepingust tulenev kahju hüvitamise nõue, olenemata asjaolust, et kindlustusvõtjaks oli kolmas isik, mitte korteriomanik. Samuti ei nõustu kohus kostja väitega, et hagejal on tekkinud nõudeõigus mitte korteriühistu, vaid kinnistu Xxxx kaasomanike vastu. Kohus leiab, et hagi on õigesti esitatud korteriühistu vastu ja kostja esitatud väide on asjakohatu (vt nt Riigikohtu 08.10.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14).

21.Hageja nõuab kostjalt põhinõudena 3524,20 euro hüvitamist. Hageja kui kindlustusandja nõue põhineb väitel, et 29.11.2015 toimus xxxx korteris xxxx kahjujuhtum, kus vesi valgus korterisse küttesüsteemi avarii tagajärjel ning kahjustada sai korteri nr xxxx siseviimistlus. Hageja tugineb sellele, et talle on VÕS § 492 lg 1 alusel üle läinud kahjustatud korteri omaniku nõue isiku vastu, kes korteris xxxx tekkinud veekahju eest vastutab. Pooled ei vaidle võimaliku küttesüsteemi avarii toimumise üle. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et lekkinud küttesüsteemi korrashoiukohustus lasus kostjal. Pooltel on vaidlus selle üle, kas kostja on rikkunud korterelamu korrashoiukohustust. Kostja on viidanud, et kahju tekkimise ja kostja tegevuse vahel puudub põhjuslik seos ning hageja ei ole välja toonud veekahju tekkimist põhjust, asukohta ja ulatust.
22.VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 132 lg 3 on sätestatud, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 pidi hageja antud asjas tõendama nii kahju tekkimise kui ka põhjusliku seose kostja tegevuse ja saabunud tagajärje vahel. Riigikohtu 10.04.2019 määruses tsiviilasjas nr 2-17-13363 p-s 23 märgitakse, et VÕS § 164 lg 2 ja § 173 lg 2 järgi ei mõjuta nõude üleminek ei loovutamisega ega seaduse alusel selle identiteeti, st nõue läheb üle sellises seisundis, nagu see on (vt ka Riigikohtu 22. veebruari 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-10, p 11). Kahju hüvitamise nõude esimeseks eelduseks on kahju tekkimine ehk varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes (vt nt Riigikohtu 06.05.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-15, p 21; 03.03.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-197-13, p 22). Seega ei saanud hageja käesolevas asjas omandada kostja vastu nõuet parematel tingimustel võrrelduna sellega, millised nõuded saanuks kostja vastu esitada kindlustusvõtja. Samuti ei mõjuta nõude omandamine VÕS § 492 lg 1 alusel hageja kohustust oma nõuet kostja vastu tõendada.
23.Hagi põhineb eeldusele, et kuna hageja arvates lähtus veeleke korteriomanike kaasomandisse kuuluva korterelamu osast, s.o vesi valgus korterisse küttesüsteemi avarii tagajärjel, siis saab omakorda eeldada, et kostja on rikkunud korterelamu korrashoiukohustust (ei ole täitnud elamu hooldamise kohustust nõuetekohaselt, mille tagajärjel tekkis korteriomanikule veekahju). Riigikohus on 08.10.2014 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14 p-s 30 märkinud, et korteriühistu võib vastutada korteriomanikule tekkinud kahju eest oma tegevusetuse tõttu, sh tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimise või parandustööde korraldamata jätmine, samuti selleks vajalike otsuste tegemata jätmine ja/või korteriomanikelt raha kogumata jätmine.
24.Kohus leiab, et käesolevas asjas ei leidnud tõendamist, et kahju põhjustas kostja poolt oma kohustuste rikkumine. Kostja on mh tõendanud nõuetekohast küttesüsteemile hoolduse teostamist, samas kui hageja ei ole tõendanud kostja poolt kohustuste rikkumist. Kostja selgitas, et korteriomandi nr xxxx omanik ei ole esitanud kostjale ühtegi pretensiooni, et tema korteriomandis olev küttesüsteem lekib või seal esineb muid süsteemi vigastustele viitavaid tunnuseid. Kostja on mh tõendanud, et on sõlminud K K OÜ-ga halduslepingu nr xxxx, mille kohaselt (vt tl 37-40) teostas ettevõte mh ka 2015. aastal elamu hooldustöid üks kord kuus vastavalt standarditele ja tavapärasele praktikale. Hageja ei ole aga tõendanud, milline küttesüsteemi osa lekkis, mis selle põhjustas ja kuidas on see seotud kostja tegevusega.
25.Hageja leidis, et ta on xxxx korteris xxxx kahjustused ja nõutava põhjusliku seose tõendanud

2-19-13743 Xxxx (tl 7). Kohus on seisukohal, et hageja viidatud kinnisvarahalduri teade ja ülevaatusakt ei tõenda, et kostja tegevuse või tegevusetuse tagajärjel oleks Xxxx korterile xxxx põhjustatud hageja poolt nõutav kahju. Esiteks, INTEES KINDLUSTUSTÖÖD OÜ esindaja J S poolt 06.01.2016 koostatud varakahju vaatlusakt (tl 7) on koostatud ligi 5 nädalat pärast veelekke toimumist ja sisaldab üksnes ruudulisele paberile tehtud käsikirjalist joonist, milles puuduvad igasugused selgitused ja järeldused, kuidas on see seotud vastavate kahjustustega ja 29.11.2015 toimunud veelekkega. Vaatlusaktist ei selgu mingilgi viisil, et kostja oleks rikkunud oma kohustusi ja sellest ei ole võimalik kuidagi tuvastada kostja tegevuse ning tekkinud kahju vahelist põhjuslikku seost. Samuti ei tulene aktist, millest küttesüsteemi osast veeleke tekkis ja mis oli leppe põhjustajaks. Teiseks, hagile lisatud kinnisvarahalduri teade kinnitab üksnes võimaliku veeavarii toimumist (mille üle vaidlus puudub), kuid mitte veeavarii ulatust, asukohta ja hagejale tema poolt väidetud suuruses kahju tekkimist kostja tegevuse tulemusel. Hageja ei ole esitanud kahjujuhtumi põhjusest ka mitte ühtegi fotot, mis tõendaks purunenud küttesüsteemi fakti. Hageja poolt esitatud hinnapakkumised, arve ja maksekorraldused (tl 8-11; tl 61-62) kinnitavad üksnes hageja kulul Xxxx korteris xxxx remonttööde teostamist, kuid mitte seda, et nende kulude tegemine olnuks põhjuslikus seoses kostja tegevusega või kostja poolt oma kohustuste rikkumisega.

26.Hageja viitas, et füüsikaseaduse kohaselt valgub vesi ülevalt alla ja kuna ülemises korteris veeavariid ei olnud, siis järelikult sai veeleke (avarii) tekkida elamu ühiskasutuses oleva torustiku purunemisest. Kohus leiab, et veelekke lähtumist korteriomanike kaasomandisse kuuluva korterelamu osast ja kostja kohustuste rikkumist ei ole võimalik juriidilises mõttes eeldada pelgalt sellest, et vesi valgub ülalt alla. Nn füüsikaseadusele viitamine ei kinnita õiguslikult kostja vastustust ega loo põhjuslikku seost kahju ja kostja tegevuse vahel. Kohus märgib, et veelekke põhjuseid võib olla väga erinevaid ja seadus ei sätesta eeldust, et kui ühes korteris on veeleke, siis on teine eelnevalt kindlaksmääratud isik selle veelekke eest automaatselt vastutav sõltumata tegelikest asjaoludest. TsMS § 231 lg 1 kohaselt ei ole tõendada vaja üksnes asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Kohtu hinnangul ei saa lugeda üldtuntuks asjaolu, et kui ühes korteris on veeleke, siis on selle eest automaatselt vastutav teine eelnevalt kindlaksmääratud isik (antud juhul kostja). Isiku vastutus tuleb igakordselt eraldi tõendada ja tuvastada.
27.Eeltoodud põhjendusi arvestades jätab kohus hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi on kostja vastutust puudutavas osas oletuslik ja tõendamata. Hageja on toonud esile üksnes kahju tekkimise aja ja selle väidetava suuruse, kuid ei ole tõendanud kostja poolset rikkumist ning väidetava rikkumise ja tekkinud kahju vahelist põhjuslikku seost. Hageja ei ole tõendanud, et kostja tegevuse (tegevusetuse) tagajärjel oleks hagejale tekkinud kahju summas 3524,20 eurot. Hageja viivisenõuded on alusetud ainuüksi põhinõude alusetuse tõttu. Hageja on esitanud lisaks sissenõudmiskulude hüvitamise 40 euro nõude VÕS § 1131 lg 1 alusel, mille kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kuivõrd käesolevas asjas on viivisenõue alusetu, siis ei saa hageja nõuda ka sissenõudmiskulude hüvitamist ja kohus jätab ka nimetatud nõude rahuldamata.
28.Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamata jätmise osas. Muuhulgas ei pea kohus vajalikuks hinnata nõutava kahjuhüvitise suurust, sest hageja pole kohtu eelnevaid põhjendusi arvestades tõendanud, et kostja oleks kahju eest vastutav.
29.Kohus märgib, et hageja esindaja oli teadlik kostja vastuväidetest hagiavaldusele, mis põhinesid suurel määral just asjaolule, et hagejal lasub tõendamiskoormis ning hageja pole tõendanud kahju hüvitamise eelduste esinemist (tl 34-35; 65-66), kuid hageja ei soovinud vaatamata sellele täiendavaid tõendeid kahju tekkepõhjuste kohta esitada. Seejuures andis kohus hagejale korduvalt võimaluse täiendavate tõendite esitamiseks ka pärast hagi esitamist (vt tl 57, tl 64). Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (vt nt TsMS

2-19-13743 § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1) (Riigikohtu 20.06.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p 40). Kohtul ei ole kohustust selgitada poolele eelmenetluses tõendamiskoormise jaotust (st TsMS § 230 lg-s 1 nimetatud reeglit) ega seda, kas poole esitatud tõenditest piisab nõude rahuldamiseks (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 02.05.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-16-123200, p 60).

30.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud hageja kanda.
31.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks kostja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Kostja menetluskulud koosnevad õigusabikuludest 4 h eest hinnaga 144 eurot/h kokku summas 576 eurot. Kostja on taotletud kohustada hagejat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Hageja on esitanud kostja menetluskuludele vastuväite, mille kohaselt palub vähendada kostja menetluskulusid mõistliku piirini.
32.TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja ajakulu kokku 4 h on käesolevas asja keerukust ja mahtu ning kostja esindaja poolt koostatud menetlusdokumente arvestades täiesd ulatuses põhjendatud. Kohus ei nõustu hageja vastuväitega, nagu kirjeldaks kostjale esitatud arvetel näidatud „kogus ” kostja esindaja poolt teostatud tööde tundide arvu. Samas kostja lepingulise esindaja tunnitasu 144 eurot/h (käibemaksuga) ei pea kohus antud juhul mõistlikuks. Kohus loeb lepingulise esindaja mõistlikuks tunnitasu määraks käesolevas asjas 120 eurot/h (käibemaksuga). Kostja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu kuuluvad menetluskulud TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitamisele koos käibemaksuga. Eeltoodu alusel määrab kohus kostja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 480 eurot koos käibemaksuga (4x120). Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejalt kostja kasuks menetluskuludena välja mõista 480 eurot ning vastavalt kostja taotlusele menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
33.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja