Eesistuja Henn Jõks, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
Ilona Pavlova hagi Tõnu Juure ja Reet Juure vastu ühisvara jagamiseks Ilona Pavlova hagi Reet Juure ja Ristmerold OÜ vastu võõrandamislepingu kehtetuks tunnistamiseks, Ristmerold OÜ-lt ja Reet Juurelt hüvitise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 4. jaanuari 2019. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ilona Pavlova kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
5095 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Ilona Pavlova, lepinguline esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Anti Aasmaa Kostjad Tõnu Juur, Reet Juur ja Ristmerold OÜ, Ristmerold OÜ seaduslik esindaja Tõnu Juur, kostjate lepingulised esindajad vandeadvokaadi abi Henrik Kirsimäe ja vandeadvokaat Gert Kasekivi
Asja läbivaatamise kuupäev
2. september 2019, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 5. juuli 2018. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 4. jaanuari 2019. a otsused tsiviilasjas nr 2-10-20988.
Lõpetada tsiviilasjas nr 2-10-20988 menetlus ja kinnitada kompromiss, mille tingimused on järgmised: „2.1. Pooled lõpetavad vaidluse tsiviilasjas nr 2-10-20988 kompromissi korras kokkuleppel.
2.2.Tõnu Juur tasub Ilona Pavlovale 8500 (kaheksa tuhat viissada) eurot.
2.3.Käesolevale lepingule digitaalse allkirja andmisega kinnitab Ilona Pavlova, et ta on p-s 2.2 nimetatud summa sularahas kätte saanud ja see summa ei kuulu tagastamisele, kui kohus kinnitab kompromissi.
2-10-20988
2.4.Ilona Pavlova kinnitab, et Tõnu Juure rahalised kohustused tsiviilasjas nr 2-08-22755 on täidetud ning tal puuduvad Tõnu Juure vastu mistahes varalised nõuded.
2.5.Ilona Pavlova kohustub lõpetama täitemenetluse täiteasjas nr 007/2009/74336 või muud võimalikud täitemenetlused, mis on alustatud 7. oktoobril 2008 tsiviilasjas nr 2-08-22755 tehtud kohtulahendi täitmiseks.
2.6.Pooled kinnitavad, et neil puuduvad üksteise suhtes mistahes rahalised nõuded või pretensioonid.“
1.Ilona Pavlova (hageja) esitas 4. mail 2010 Harju Maakohtusse hagi Tõnu Juure (kostja I) ja Reet Juure (kostja II) vastu täitemenetluses ühisvara jagamiseks. Menetluse käigus on hageja esitanud täiendavaid nõudeid: hageja esitas 31. augustil 2011 kostjate I ja II vastu nõude abieluvaralepingu kehtetuks tunnistamiseks; hageja esitas 22. mail 2015 kostjate I ja II ning Ristmerold OÜ (kostja III) vastu nõude nendevahelise Kurekatla tee 5 kinnistu (endine Kelluka tee 20) (kinnistu) võõrandamistehingu täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks ja hagiavalduse täpsustuste kohaselt ka hüvitise saamiseks.
1.1.Hagiavaluse kohaselt on hagejal 78 713 euro 90 sendi suurune põhinõue kostja I vastu. OÜ Fixtoni Arendus (OÜ) ja kostja I OÜ käendajana kohustusid tasuma nimetatud võlgnevuse hagejale maakohtu 7. oktoobril 2008 kinnitatud kompromissi alusel tsiviilasjas nr 2-08-22755. Kuna ka põhivõlgnik ega kostja I võlgnevust ei tasunud, algatas hageja 25. jaanuaril 2010 kostja I vastu täitemenetluse. Kuna kostja I lahusvarast tema kohustuste täitmiseks ei piisanud, esitas hageja kostjate I ja II ühisvara jagamise nõude. Ühisvara hulka kuulus muu hulgas ka kinnistu.
1.2.Kostjad I ja II sõlmisid 3. veebruaril 2011 abieluvaralepingu ja ühisvara jagamise kokkuleppe (kokkulepe), millega lõpetasid nende vahel kehtinud varaühisuse varasuhte ja valisid uueks varasuhteks varalahususe. Kostjad I ja II leppisid kokkuleppes kokku, et seni ühisvarasse kuulunud kinnistu jagatakse selliselt, et see jääb kostja II lahusvaraks ning kummagi abikaasa lahusvaraks jäävad ka nende arvelduskontodel olevad vahendid.
1.3.Kostja II müüs 14. jaanuaril 2015 kinnistu 230 000 euro eest kostjale III, kinnitades müügi- ja asjaõiguslepingus (leping), et kinnistu kuulub abieluvaralepingu kohaselt tema lahusvara hulka. Kostja III müüs 27. jaanuaril 2016 kinnistu Elisen OÜ-le (kustutatud). 3. mai 2017. a kinnistamisavalduse alusel kanti kinnistu omanikuna sisse Kristjan Juur. Ajaks, mil kostja II kinnistu kostjale III võõrandas, oli maakohus osaotsusega tunnistanud kehtetuks kostjate I ja II abieluvaralepingu ja ühisvara jagamise kokkuleppe, mille kohaselt oli kinnistu kostja II lahusvara, kuid kinnistu võõrandamise ajaks ei olnud see otsus veel jõustunud.
1.4.Harju Maakohus tunnistas 31. märtsi 2014 osaotsusega kokkuleppe tagasivõitmise korras kehtetuks. Kuna otsus jõustus 18. veebruaril 2015, oli kostja II selleks ajaks jõudnud juba kinnistu kostjale III võõrandada. Menetlus jätkus hageja 21. märtsi 2018. a täpsustustes esitatud nõuete osas: tunnistada 14. jaanuaril 2015 sõlmitud leping tagasivõitmise korras kehtetuks, mõista kostjalt III kostja II kasuks välja hüvitis 215 000 eurot ühisvarasse ning jagada ühisvara (215 000 + 15 000 eurot) kostjate I ja II vahel võrdselt. 2(5)
2-10-20988
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
3.Harju Maakohus jättis 5. juuli 2018. a otsusega hagi rahuldamata ja iga menetlusosalise menetluskulud TMS § 164 lg 1 ja § 162 lg 4 kohaselt iga menetlusosalise enda kanda, sest poolte käitumine menetluse kestel ei ole olnud kooskõlas menetlusõiguste parimal viisil järgmisega. Maakohus leidis, et lepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks TMS §-de 187 ja 188 kohaselt ei ole alust.
4.Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.
5.Kostja II vaidles hageja apellatsioonkaebusele vastu, palus jäta selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 4. jaanuari 2019. a otsusega hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata, kuid muutis otsuse põhjendusi. Menetluskulud apellatsiooniastmes jättis ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda. Ringkonnakohus mõistis hagejalt kostja II kasuks menetluskuludena välja 480 eurot ja viivise. Kostja I apellatsioonkaebust menetlusse ei võetud ning kostjatel I ja III puudusid hüvitatavad menetluskulud. Ringkonnakohus leidis, et tehingu tagasivõitmise eeldused ei ole täidetud, sest kostja I ei ole enda tegevusega teadlikult võlausaldajate huve kahjustanud. Maakohus jättis põhjendatult rahuldamata ka hagi kostjate I ja II ühisvara jagamiseks. Kuna lepingu tagasivõitmiseks ei ole alust, ei ole ka jagatavat ühisvara ja sellena ei saa käsitada ka 15 000 eurot, mille kostja III tasus osana kinnistu müügihinnast kostjale II. Vaidluse lahendamisel ei ole tähendust asjaolul, et kohtuotsus abieluvaralepingu ja ühisvara jagamise kokkuleppe kehtetuks tunnistamiseks jõustus 18. veebruaril 2015.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Lepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise eeldused TMS §-de 187 ja 188 mõttes ning ühisvara jagamise eeldused TMS § 14 lg 2 mõttes on täidetud.
8.Kostjad vaidlesid hageja kassatsioonkaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
9.Kostja II andis Riigikohtule teada, et pooled on jõudnud kompromissi tingimustes kokkuleppele.
9.1.Kostja II esitas 29. augustil 2019 Riigikohtule kompromissi saavutamise kohta teate, millele oli lisatud kompromissilepingu kavand. Digiallkirjastatud kompromissileping lubati esitada kohtule kinnitamiseks 2. septembril 2019. Kompromissi tingimustena tõid pooled välja, et Tõnu Juur tasub hagejale 8500 eurot. Kompromissilepingule digitaalse allkirja andmisega kinnitab hageja, et ta on nimetatud summa sularahas kätte saanud ja seda summat ei tagastata, kui kohus kinnitab kompromissi. Hageja kinnitab, 3(5)
2-10-20988 et Tõnu Juure rahalised kohustused tsiviilasjas nr 2-08-22755 on täidetud ning tal puuduvad Tõnu Juure vastu mistahes varalised nõuded. Hageja kohustub lõpetama täitemenetluse täiteasjas nr 007/2009/74336 või muud võimalikud täitemenetlused, mis on alustatud täitmaks tsiviilasjas nr 2-08-22755 7. oktoobril 2008 tehtud kohtulahendit. Pooled kinnitavad, et neil puuduvad üksteise vastu mistahes rahalised nõuded või pretensioonid. Pooled taotlesid, et kohus kinnitaks kompromissi kohtumäärusega istungit pidamata kirjalikus menetluses. Pooled tõid välja, et on kokku leppinud, et nende tsiviilasja nr 2-10-20988 menetluses kantud õigusabikulud jäävad kompromissilepingu kinnitamisel poolte endi kanda ning pooled ei esita teineteise vastu mistahes nõudeid nimetatud tsiviilasjas tekkinud ja kantud menetluskulude hüvitamiseks. Pooled leppisid kokku, et välistavad TsMS § 64 lg 2 ja § 661 lg 4 kohaselt edasikaebeõiguse. Pooled kinnitasid, et on teadlikud kompromissilepingu sõlmimise õiguslikust tähendusest ja TsMS § 432 kohastest menetluse lõpetamise tagajärgedest.
9.2.Kostjad esitasid 2. septembril 2019 Riigikohtule kompromissilepingu, mille olid digitaalselt allkirjastanud kostjad ja nende esindajad. Hagejal ei olnud võimalik kompromissilepingut allkirjastada, sest ID-kaart oli aegunud, seetõttu esitati lisaks hageja isiklikult allkirjastatud kompromissilepingu ärakiri.
9.3.3. septembril 2019 saabus kohtusse hageja isiklikult allkirjastatud kompromissilepingu ärakirja originaaldokument.
9.4.Kostjad esitasid 3. septembril 2019 hageja isiklikult allkirjastatud kompromissilepingu ärakirja, mille oli digiallkirjastanud hageja lepinguline esindaja.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada. Seetõttu tühistab kolleegium TsMS § 684 alusel Harju Maakohtu 5. juuli 2018. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 4. jaanuari 2019. a otsused tsiviilasjas nr 2-10-20988 ning lõpetab TsMS § 430 lg 1 ja § 691 p 3 alusel tsiviilasja menetluse. Kolleegiumi arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kolleegiumil ei ole alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 kohaselt kinnitamata. Pooled on kinnitanud, et on teadlikud kompromissilepingu sõlmimise õiguslikust tähendusest ja TsMS § 432 kohastest menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kolleegiumil ei ole seetõttu vajadust selgitada kompromissi tulemusel tekkivaid õiguslikke tagajärgi.
11.Kompromissilepingu p-s 3 leppisid pooled kokku, et hageja kinnitab, et on kostjalt I nõutava summa sularahas kätte saanud, viidates kompromissilepingu p-le 1. Kolleegium märgib, et kuna rahasummat on pooled käsitlenud mitte p-s 1, vaid 2, on viidet täpsustatud, arvestades sealjuures käesoleva kohtumääruse resolutsiooni numeratsiooni.
12.Kompromissilepingu juures olevates menetluslikes avaldustes ja taotlustes on pooled kokku leppinud, et välistavad TsMS § 64 lg 2 ja § 661 lg 4 kohaselt edasikaebeõiguse. Kolleegium leiab, et kuna Riigikohtu otsuse peale ei saa TsMS § 694 lg 2 kohaselt edasi kaevata, ei ole kaebeõiguse välistamine kohtumääruse resolutsioonis asjakohane.
4(5)
2-10-20988
13.TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissilepingu juures olevates menetluslikes avaldustes ja taotlustes on pooled välja toonud, et nad on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
14.TsMS § 149 lg 4 kolmanda lause kohaselt tagastatakse kautsjon, kui asja menetlus lõpetatakse. Kassatsioonkaebuses on hageja palunud tagastada kautsjoni Maie Dunajeva arvelduskontole nr EE061010010792340016. TsMS § 149 lg 8 kohaselt tagastatakse kautsjon avalduse lahendanud kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti. (allkirjastatud digitaalselt) Henn Jõks, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.