lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-11199/7

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 14.11.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-11199/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
14.11.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1531
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 174 lg 2Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 178 lg 2, 4Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 231 lg 2Tõendamisest vabastamise alusedVÕS § 1056 lg 1Vastutus suurema ohu allikaga tekitatud kahju eestVÕS § 1057Mootorsõiduki valdaja vastutus

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.11.2019 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-11199

Tsiviilasi

H P ja G P hagi T K vastu kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

525 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja 1 H P (ik xxxx) Hageja 2 G P (ik xxxx) Hagejate lepinguline esindaja J K Kostja T K (ik xxxx) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Sirk Kirjalikus menetluses

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

1.Jätta hagiavaldus rahuldamata. Menetluskulude jaotus
2.Jätta menetluskulud solidaarselt hagejate H P ja G P kanda.
3.Määrata T K menetluskulude suuruseks 504 eurot.
4.Välja mõista H P ja G P solidaarselt T K kasuks menetluskulud 504 eurot.
5.Kohustada H P ja G P tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (504 eurot) käesoleva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
VÕS § 127 lg 5Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatus
VÕS § 128 lg 1Hüvitatava kahju liigid
VÕS § 132 lg 4Kahju hüvitamine asja hävimise, kaotsimineku või kahjustamise korral
VÕS § 165 lg 1Tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete loovutamine

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJATE NÕUE

1.Hagiavalduse kohaselt põhjustas kostja Ülemiste keskuse parklas 12.04.2017 liiklusõnnetuse, mille käigus sai viga hagejatele kuuluv sõiduk. Sõiduk muutus õnnetuse tagajärjel liikumisvõimetuks ja hagejad olid sunnitud rentima asendussõiduki oma sõiduki remontimise ajaks. Asendussõiduki rent läks maksma 525 eurot, mille hüvitamist nõuavad hagejad kostjalt. Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

2.Kostja võttis omaks liiklusõnnetuse põhjustamise, kuid leidis, et hagejate nõue ei kuulu rahuldamisele. Hageja 2 ei ole sõiduki omanik ega kandnud rendikulu, mistõttu tuleks jätta tema kahju hüvitamise nõue rahuldamata. Hageja 1 pole tõendanud asjaolusid, mis on kahju hüvitamise nõude eelduseks. Eelkõige on tõendamata, et sõiduk oli vajalik majanduse- või kutsetegevuse või tööga seoses. Lisaks leidis kostja, et kahju tuleks jätta välja mõistmata, kuna hagejatel oleks olnud võimalus hoida ära kahju tekkimine, kuna kostja pakkus anda hagejatele kasutada endale kuuluva sõiduki, mis oli kasutusotstarbelt võrreldav liiklusõnnetuses osalenud sõidukiga. Samuti pakub hagejate sõidukit remontinud ettevõte Autokliinik OÜ remondi ajaks tasuta asendussõidukit ja vastav õigus tulenes hagejatele ka kindlustuslepingust, mille osas on kindlustusandja teatanud, et hagejad on kindlustusandjalt asendussõiduki eest hüvitist nõudnud. Kui kahju siiski välja mõista, tuleks sellest maha arvestada mittekasutamise sääst.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3.Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu.
4.Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt RKTKo nr 3-2-1-41-15, p 19). TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus selgitas 16.09.2019 määrusega pooltele käesolevas vaidluses kohalduvat õigust ja tõendamiskoormist (tl 25-26).
5.Hagejad paluvad kostjalt välja mõista hagejate kasuks varaline kahju 525 eurot. Kostja on omaks võtnud asjaolu, et hageja 1 oli sõiduki omanik, kostja põhjustas liiklusõnnetuse ja selle tagajärjel sai viga hagejale 1 kuulunud sõiduk. Nimetatu on ka kohtule esitatud tõenditega tõendatud (tl 4-5). Pooltel on vaidlus selles, kas kostjal on kohustus hüvitada hagejatele asendusauto rentimisega seotud kulud summas 525 eurot. Hagejad teavitasid kostjat, et hagejad rendivad igapäevaseks kasutamiseks asendusauto ning rendi perioodi lõpus esitatakse kostjale asendusauto rentimise eest arve (tl 5 pöördel). Kohtule esitatud arvetega on tõendamist leidnud, et hageja 1 rentis perioodil 13.04-20.04.2017 ja 20.04.-04.05.2017 P OÜlt asendusautot (tl 6-6 pöördel). Hagejale 1 väljastati auto rentimise eest arved kogusummas 525 eurot. Arvetelt nähtuvalt on nimetatud summa ka tasutud. Hagejad on palunud kostjal nimetatu kulutus hagejatele hüvitada (tl 7). Kostja seda teinud ei ole.
6.Kohus on seisukohal, et hagejate nõue tuleb kvalifitseerida riskivastutuse sätete alusel. Riskivastutuse eesmärgiks on eriti ohtlikust asjast või tegevusest lähtuva iseloomuliku (kõrgendatud) ohu realiseerumise korral tagada kahju kannatanud isikule hüvitisnõue, sõltumata sellise ohu allikat (suurema ohu allikat) valitsenud isiku tegevuse õigusvastasusest ja süüst. Riskivastutuse kohaldamiseks pole vaja tuvastada vastutava isiku tegu kui kahju põhjust. VÕS § 1056 lg 1 kohaselt kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik. Suurema ohu allikat valitsenud isik vastutab kannatanu surma põhjustamise, talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise või tema asja kahjustamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 1057 kohaselt vastutab mootorsõiduki otsene

valdaja põhimõtteliselt alati mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest, sh kahju eest, mis põhjustatakse isikule, kes ise oli teise mootorsõiduki kui suurema ohu allika valitseja. Mootorsõiduki otsene valdaja ei vastuta kahju eest, kui kahjustati mootorsõidukiga veetud asja, v.a sõidukis viibiva isiku poolt seljas või kaasas olnud asja, mootorsõiduki valdajale hoiule antud asja kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tahtlik tegu, kannatanu osales mootorsõiduki käitamisel või kannatanut veeti tasuta ja väljaspool vedaja majandustegevust (VÕS § 1057 p-id 1-5). Kohus ei ole tuvastanud mootorsõiduki valdaja vastutuse välistamise aluseks olevaid asjaolusid. Kostja tunnistab liiklusõnnetuse põhjustamist ning hageja 1 sõiduk sai seetõttu kannatada. Seega vastutab kostja hageja 1 ees riskivastutuse sätete alusel. Kostja hageja 2 ees ei vastuta, kuna hageja 2 ei ole tõendanud, et kahjustada sai hageja 2 asi, ehk hageja 2 ei ole tõendanud enda sõiduki omandiõigust.

7.Varaline kahju kuulub hüvitamisele (VÕS § 128 lg 1). Kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik, eelkõige tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks, hõlmab kahjuhüvitis samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise või uue muretsemise aja jooksul (VÕS § 132 lg 4 ls 1). Asendussõiduki kulude väljamõistmisel peab kohus hindama, kas kulud on põhjendatud (TalRK 2-14-55757, p 28). Kahjuhüvitisest tuleb maha arvestada kulud, mida kannatanu säästis kahju tekitamise tagajärjel (VÕS § 127 lg 5). Kuludest tuleb maha arvestada kannatanu sõiduki mitte kasutamise tõttu säästetud kulud (RKTKo 3-2-1-90-14, p 15).
8.Seega on kahjuhüvitise väljamõistmiseks vaja tuvastada, kas kahjustatud sõiduk oli hagejale 1 tema majandustegevuseks või tööks vajalik ja kasulik ning kas samaväärse auto üürimine oli põhjendatud. Kohus leiab, et hageja 1 ei ole tõendanud, et samaväärse asendussõiduki kasutamine oli vajalik ja kasulik seoses hageja 1 majandus- või kutsetegevusega või tööga. Samuti ei ole hageja 1 selgitanud missuguses ulatuses on hageja 1 säästnud kulusid. Kostja on tõendanud, et hagejatel oli võimalik saada asendusauto kindlustuse kaudu või autoremondi ettevõtte kaudu ning samuti, et kostja pakkus oma sõidukit asenduseks (20-24). Hagejad eeltoodut ümber ei lükanud ega vastupidist ei tõendanud. Seega ei ole hageja 1 kahjuhüvitise nõue põhjendatud ega tõendatud.
9.Eeltoodust tulenevalt hagiavaldus rahuldamisele ei kuulu.

MENETLUSKULUD

10.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kell kahjuks otsus tehti. VÕS § 165 lg 1 kohaselt, kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta solidaarselt hagejate kanda.
11.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
12.Käesoleva tsiviilasja menetluskulud jättis kohus solidaarselt hagejate kanda, mistõttu tuleb kindlaks määrata üksnes kostja kantud menetluskulude rahaline suurus. Kostja menetluskulud hõlmavad õigusabikulusid 726 eurot. Kostjale osutati õigusabi tunnihinnaga 100 eurot tund, millele lisandub käibemaks ning kokku 6h 5min. Kostja õigusabikulud hõlmavad järgmisi õigusabitoiminguid: 1) konsultatsioon büroos seoses asendussõiduki kahjunõudega - 25min 2) Eesti Õigusbüroo nõude analüüs, tõendite kogumine, vastuse koostamine nõudele -1,5h

3) Hagiavalduse analüüs, konsultatsioon, varem kogutud materjalide analüüs ja hagivastuse koostamine - 3,4h 4) päring hageja vastuse saamiseks - 0,1h 5) lõpliku seisukoha ning menetluskulude taotluse koostamine – 0,7h

13.Kohus peab kostjale osutatud õigusabitoiminguid vajalikuks ja põhjendatuks osaliselt alates hagiavalduse kohtusse esitamisest. Hagile vastuse koostamisele kulunud aeg on mõistlik ja põhjendatud. Samuti on päring hageja vastuse saamiseks ning lõpliku seisukoha esitamine põhjendatud kulu. Kostja on esitanud menetlusdokumente lähtuvalt kohtu nõuetest ja menetluslikust vajadusest, välditud on menetluslikult ebavajalike dokumentide koostamist ning dokumendid on asjakohased ega sisalda ebavajalikku või korduseid. Samuti leiab kohus, et esindaja tööaeg vastab õigusabi toimingute sisule. Põhjendatud ei ole menetluskulude taotluse koostamisele kulunud aeg ning kohtueelsete kulude summa. Käesoleva hagimenetluse raames ei kuulu menetluskuluna väljamõistmisele kulud mida kostja kandis 2017. aastal. Käesoleva tsiviilasja raames saab kohus välja mõista üksnes need kulud mis on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga. Lähtuvalt kohtupraktikast jätab kohus välja mõistmata menetluskulude nimekirja koostamise kulu ning arvestab lõplikule seisukohale kuluvaks ajaks 0,7h. Kokku peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuludeks 4,2h. Hagejale osutatud õigusabi tunnitasu määr 120 eurot tunnis (km-ga) on kooskõlas käesoleval ajal turu keskmise tasuga ning samuti kohtupraktikas mõistlikuks peetava õigusabi tunnitasu määraga.
14.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kostja menetluskulude suuruseks kokku 504 eurot, mis koosnevad õigusabikuludest (4,2h x 120 eurot). Tulenevalt eeltoodust tuleb hagejatelt solidaarselt kostja kasuks välja mõista menetluskulud summas 504 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja kostja esitatud taotlusele, tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
15.Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja