2-19-9052 UTA spółka z ograniczona odpowiedzialnościa Eesti filiaal hagi OON Logistics OÜ vastu võla ja viivise nõudes
Tsiviilasi Hagihind hagi esitamise seisuga
116 718,25 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: UTA spółka z ograniczona odpowiedzialnościa Eesti filiaal (registrikood 14256921, asukoht Narva mnt 7D, 10117 Tallinn). Hageja lepinguline esindaja: Erki Casar (Adolfi Õigusbüroo OÜ, epost: [email protected]). Kostja: OON Logistics OÜ (registrikood 12367585, xxxxxxxxxxxxx, seaduslik esindaja juhatuse liige Tiit Kull (isikukood xxxxxxxxxx). Kirjalik menetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista OON Logistics OÜ-lt välja UTA spółka z ograniczona odpowiedzialnościa Eesti filiaali kasuks põhivõlgnevus summas 60 907,37 eurot ja viivis summas 12 253,36 eurot.
3.Mõista OON Logistics OÜ-lt välja UTA spółka z ograniczona odpowiedzialnościa Eesti filiaali kasuks alates 15.11.2019 viivis 0,08% päevas põhivõlalt summas 60 219,93 eurot kuni vastava põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõue ise.
5.Välja mõista OON Logistics OÜ-lt UTA spółka z ograniczona odpowiedzialnościa Eesti filiaali menetluskulude katteks 1750 eurot.
2-19-9052
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue
1.Hageja ja kostja vahel on 30.10.2018 sõlmitud kliendikaarti kasutamise leping nr 5201449, mille lahutamatuks lisaks olid üldtingimused kliendikaarti kasutamiseks. Lepingu alusel sai kostja kliendikaardid, millega sai klient osta kindlatest tanklatest ja teenindusjaamadest kütust, määrdeaineid ja teisi sõidukiga seotud kaupu ja tarbida sõidukiga seotud teenuseid või sai õiguse kasutada kaarti silla-, maantee- ning tunnelimaksude tasumiseks. Hageja edastas ostetud asjade või tarbitud teenuse eest kostjale arved, mille eest kohustus kostja tasuma 20 päeva jooksul (lepingu p 2.3). Hageja poolt esitatud koondarves on välja toodud, mis riigis on kaupa või teenust kasutatud, viide lepingupartneri arvele ja teenuse ja/või kauba maksumus. Arvel on märge, mille kohaselt peab klient, kui ta ei ole nõus arvel märgitud andmetega esitama pretensiooni hiljemalt kahe kuu jooksul, arve saamisest arvates. Üldtingimuste p 9.1 kohaselt tuleb kauba või teenuse mittekvaliteetsusest teavitada 7 päeva jooksul ja kütuse mittekvaliteetsuse puhul tuleb teavitus edastada 24h jooksul. Kostja ei ole esitanud ühtegi pretensiooni temale edastatud arvete või temale müüdud kauba või osutatud teenuste eest. Kostja on võlgnevust tunnistanud, mis seisneb kostja 29.05 vastuses, hageja 23.05.2019a päringule, milles hageja palus anda infot, millal tasutakse täitmata rahalised kohustused. Kostja vastab, et ”esimesed maksed võla vähendamiseks püüame teha alates 15.06.2019. Selleks ajaks on ka kõik ülejäänud käibemaksutagastused UTA-le laekunud. Esimese makse suurus 10 000 EUR”. Hageja esindaja kirjas kostjale on märgitud hagi aluseks olevad arved. Kostjal on nõuetekohaselt tasumata alljärgnevad arved: arve nr 41713161 summas 92,92 eurot (arve kogusumma oli 51 505,72), maksetähtaeg 4.04.2019; arve nr 41766808 summas 39 581,50 eurot, maksetähtaeg 20.04.2019; arve nr 41792421 summas 7 627,27 eurot, maksetähtaeg 30.04.2019; arve nr 41828169 summas 23 379,95 eurot, maksetähtaeg 5.05.2019; arve nr 41840507 summas 2 058,62 eurot, maksetähtaeg 14.05.2019; arve nr 41880097 summas 11 705,86 eurot, maksetähtaeg 20.05.2019; arve nr 41940927 sai summas 3 621,12 eurot, maksetähtaeg 4.06.2019 kokku summas 88067,24 eurot 06.06.2019a teatas hageja, et tasaarvestab hageja poolt kogutud käibemaksu, summas 43 412,80 eurot, mille tagajärjel on arve nr 41713161 tasumata summaks 92,92 eurot. Hageja palus tasuda hiljemalt 12.06.2019 10 000 eurot, aga kostja ei ole seda teinud. Hageja märgib, et viimase raamatupidamisprogrammis kajastuvad koondarved teise numbriga. Tegemist on raamatupidamisprogrammi iseärasusega. Hageja arvestab põhinõude summaks 88067,24 eurot ja viivise summaks 2937,03 eurot. 04.09.2019 esitas hageja hagiavalduse täienduse ning märgib põhinõude summaks 60 907,37 eurot, sest nõue on vähenenud tagastamisele kuuluva käibemaksu arvelt. Ka märgib hageja, et kostja ja hageja vahel puudus kokkulepe, et kostja ei pea tasuma viimasele esitatud arveid, sest hageja saab neid hiljem tasaarvestada käibemaksutagastuste arvelt. Selline väide on ka tõendamata. Kostja ja hageja vahel puudus ka kokkulepe, et kostja saab ajatada võlgnevuse tasumise 10 000 euro kaupa. Kostja lubas tasuda 10 000 eurot, kuid seda ta ei teinud. Kostja viimane makse oli 22.04.2019, mis tõendab, et puudus kokkulepe nagu kostja ei peaks tasuma arveid, vaid need tasaarvestatakse käibemaksu tagastustega. Kostja vastuväited
2-19-9052
2.Kostja vaidleb esitatud hagiavaldusele vastu ja leiab, et see on esitatud pahatahtlikult. Hageja esitatud tõendist nähtub, et OÜ OON Logistics teatas 29.05.2019 võimalusest teha esimene makse 15.06.2019, suuruses 10 000. Seda kinnitab ka hageja hagiavalduses. Hageja esitatud teisest tõendit nähtub, et 31.05.2019 on hagejale laekunud 43 412,80, st et makse laekus 2 nädalat varem ja 4,34 korda suuremas summas, kui OÜ OON Logistics 29.05.2019 teavitas. Poolte kokkuleppel taotleb hageja OÜ OON Logistics nimel kord kvartalis Maksu- ja Tolliametist käibemaksu tagastamise otse hageja arvele. OÜ OON Logistics on hageja esindajale xxxxxxxxxxxx andnud selle jaoks vastavad õigused e-MTAs. Samuti poolte kokkuleppel tagastatud käibemaks tasaarveldatakse OÜ OON Logistics tasumata arvetega ja lõplik tasumine toimub peale käibemaksu tagastuste laekumist. Hageja teadis tasumise korda kokku leppides, et käibemaksu tagastamise aeg ei sõltu OÜ-st OON Logistics. Hageja väljastatud kliendikaardiga kasutatud teenuste tasud sisaldasid käibemaksu 23 494,76€ (2019 aasta I kvartal) ja 25 879,99€ (2019 aasta II kvartal) suuruses summas. Kokku 49 374,75€. Nimetatud summa oleks hageja pidanud vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele tasaarvestama. Hageja on lisaks põhinõudele esitanud ka viivise nõude. Viivise nõude alusena on hageja hagiavalduses toonud üldtingimuste p 3.9. Hagiavaldusele lisatud materjalide hulgas ei ole üldtingimusi, millele hageja viitab ja seetõttu on ka hageja viiviste nõude õigsus tõendamata. Ei saa välistada, et hageja poolt osundatud üldtingimustes on olemas ka sätted, mis välistavad viiviste nõude. Kohtu seisukoht Kohus on seisukohal, et esitatud hagi tuleb rahuldada. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
3.Asjas puudub vaidlus selles, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud 25.10.2018 Timex Card kliendikaardi üleandmise leping 5201449 (tl 4). Lepingu punkti 7.1. järgi on lepingu lahutamatuks lisaks Timex Card’i üldtingimused. Sõlmitud lepingu punkti 2.1. järgi tuleb kliendikaarti kasutada vastavalt Timex Card’i üldtingimustele, samuti toimub tasumine vastavalt üldtingimustele (punkt 2.2.). Timex Cardi üldtingimuste (tl 52) punkti 2.4. järgi sooritatakse tarneid ja teenuseid osutatakse kas UTA nimel ja arvel või UTA teenindusjaama nimel ja arvel. Viimasel juhul on UTA teenindusjaama poolt pakutava teenuse vahendajaks. UTA hüvitab teenindusjaamale kliendikaardi tasumise alusel tekkinud nõuded vastavalt kliendi tellimustele, mis on tagasivõtmatud. Seejärel loovutatakse nimetatud nõue UTA-le. Klient on kohustatud tasuma nõutava summa UTA-le. Üldtingimuste punkti 3.1. järgi tekib kliendil maksekohustus koos kaupade/teenuste vastuvõtmisega ning üldtingimuste punkti 3.3. kohaselt on arvestuse aluseks UTA aktsepteerimiskohtade hinnad. Vastavalt punktile 3.7. on klient kohustatud tasuma UTA nõude vastavalt lepingu p-le 2.4. esitatud arve alusel Timex Cardi arveldusarvele. Üldtingimuste punkti 3.5. kohaselt on klient kohustatud tasuma võlgnevuse tähtaegselt, arvel näidatud kuupäeva järgi. Kohtu hinnangul vastab hageja ja kostja vahel sõlmitud leping krediidilepingu tunnustele (VÕS § 401 lg 1). Hagiavaluduse täiendusest nähtub, et hageja on kostjale viidatud lepingu alusel väljastanud järgnevad arved: arve nr 41766808 summas 27 082 eurot (hagiavalduse esitamise aja seisuga 39 581,50 eurot, nõue menetluse kestel osaliselt tasutud), maksetähtaeg 20.04.2019 (tl 12 ja 50), arve nr 41792421 summas 7 627,27 eurot, maksetähtaeg 30.04.2019 (tl 7 ja 50), arve nr 41828169 summas 23 379,95 eurot, maksetähtaeg 5.05.2019 (tl 9 ja 50), arve nr 41840507 summas 2 058,62 eurot, maksetähtaeg 14.05.2019 (tl 11 ja 50), arve nr 41880097 summas 11 705,86 eurot, maksetähtaeg 20.05.2019 (tl 13 ja 50), arve nr 41940927 summas 3 621,12 eurot, maksetähtaeg 4.06.2019 (tl 8); arve nr 42056401 summas 687,44 eurot, maksetähtaeg 05.07.2019 (tl 50). Kokku
2-19-9052 summas 60 907,37 eurot. Kohus märgib täiendavalt, et 05.07.2019 arve nr 42056401 (summas 687,44 eurot) osas on hageja nõude esitanud alles hagiavalduse täienduses, milles hageja mh vähendas hagiavalduses esitatud nõude suurust, sest kostja on menetluse kestel osa võlgnevusest tasunud. Et nimetatud nõue tuleneb samast vaidlusalusest lepingust, on kohtu hinnangul tegu põhinõude suuruse muutmisega, kuid mitte hagi muutmisega (TsMS § 376 lg 4 p 2) ning otstarbekas on need lahendada ühes menetluses. Asjas puudub vaidlus, et kostja viidatud arveid tasunud pole. Seega on kostja rikkunud arvete tasumata jätmisega 25.10.2018 sõlmitud lepingu punkti 2.2. ja üldtingimuste punkti 3.7. (VÕS § 401 lg 1, § 82 lg 1 ja § 100). Et kostja on lepingust tulenevat raha maksmise kohustust rikkunud, on hagejal õigus nõuda kostjalt arvete tasumist kogusummas 60 907,37 eurot (VÕS § 108 lg 1).
3.1.Kostja märgib, et poolte vahel on kokkulepe, et tagastatud käibemaks tasaarveldatakse kostja tasumata arvetega ning arvete lõplik tasumine toimub peale käibemaksu tagastuse laekumist. Hageja sellise kokkuleppe olemasolu ei tunnista. Hageja ei eita, et kostja käibemaksu tagastus laekub hagejale, kuid sellest olenemata on tõendamata, et hagejal ja kostjal oli arvete tasumiseks teistsugune kokkulepe, kui oli lepingus kokku lepitud, st et hageja arvete tasumine oli sõltuvusse seatud kostja käibemaksu tagastusest. Kostja pole kohtule esitanud ühtegi dokumentaalset tõendit sellise kokkuleppe olemasolu kohta ega välja toonud mingeid faktilisi asjaolusid, millest võiks järelduda suulise kokkuleppe olemasolu. Ka hageja on eitanud sellise kokkuleppe olemasolu ning kohtule esitatud kirjavahetusest nähtuvalt on hageja oma sellist seisukohta selgitanud ka kostjale (23.05.2019 e-kiri kostjale, tl 14). Et kostja vastuväide hageja nõudele põhineb kõnealuse kokkuleppe olemasolul, tulnuks just kostjal esitada kohtule asjakohased tõendid sellise kokkuleppe olemasolu kohta (TsMS § 230 lg 1). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja põhinõue on tõendatud ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 60 907,37 eurot.
4.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu üldtingimuste punkti 3.9. kohaselt tuleb arvete tasumisega viivitamise korral tasuda viivisinterssi määraga 0,08% kalendripäeva kohta. Hageja on soovinud, et kohus mõistaks kostjalt välja hagi esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 2937,03 eurot. Hageja soovib viivise väljamõistmist tulenevalt arvete numbriga 41766808, 41792421, 41828169, 41840507, 41880097 ja 41940927 tasumisega viivitamise eest. Hageja on viivist arvestanud kuni hagi esitamiseni ning on kohtule esitanud järgneva viivisearvestuse: • arve nr 41766808 summas 39581,50 eurot, maksetähtaeg 20.04.2019 (viivis 0,08% viivitatud päevi 53) kokku viivis 1677,98 eurot. • arve nr 41792421 summas 7627,27 eurot, maksetähtaeg 30.04.2019 (viivis 0,08%, viivitatud päevi 43), kokku viivis 262,20 eurot. • arve nr 41828169 summas 23379,95 eurot, maksetähtaeg 5.05.2019 (viivis päevas 0,08%, viivitatud päevi 38) viivis kokku 710,60 eurot. • arve nr 41840507 summas 2058,62 eurot, maksetähtaeg 14.05.2019, (viivis päevas 0,08%, viivitatud päevi 29), viivis kokku 47,85 eurot. • arve nr 41880097 summas 11 705,86 eurot, maksetähtaeg 20.05.2019 (viivis päevas 0,08%, viivitatud päevi 23), viivis 215,28. • arve nr 41995258 summas 3 621,12 eurot, maksetähtaeg 4.06.2019 (viivis 0,08%, viivitatud
2-19-9052 päevi 8) viivis kokku 23,12. Kohus on seisukohal, et hageja esitatud viivisearvestus on arvestuslikult õige. Asjas puudub vaidlus, et kostja on rikkunud hageja väljastatud arvete maksmise kohustust (vt otsuse p-i 3). Seega on VÕS § 113 lg-st 1 ning lepingu üldtingimuste punktist 3.9. tulenevalt põhjendatud hageja viivisenõue summas 2937,03 eurot.
4.1.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja soovib viivise väljamõistmist alates hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni lepingujärgses määras 0,08% päevas. Et hageja on menetluse kestel teatanud, et kostja on osa põhinõudest menetluse kestel tasunud, tuleb kohtu hinnangul otsuse õige täitmise huvides määrata kindlaks viivise summa kuni otsuse tegemiseni. Kuna puudub vaidlus, et kostja oli viivituses arvete tasumisega kuni 03.09.2019 algses hagiavalduses esitatud ulatuses, tuleb viivis välja mõista hagi esitamisest arvates kuni 03.09.2019 arvestatuna algselt põhinõude summalt 88 067,24 eurot. Alates 13.06.2019 kuni 03.09.2019 on põhinõudelt lepingujärgne viivis seega kokku 5847.66 eurot. Alates 04.09.2019 kuni 14.11.2019 tuleb viivist arvestada lepingujärgses määras põhivõlgnevuse summalt 60 219,93 eurot (hageja pole soovinud arve nr 42056401 osas viivise väljamõistmist). Viivis sellelt summalt arvestatuna on 3468.67 eurot. Seega tuleb kuni kohtuotsus tegemiseni välja mõista viivis summas 9316,33 eurot (5847.66+3468.67). Edasi mõistab kohus viivise välja protsendina põhinõudelt. Menetluskulud
5.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Viidatud sätte alusel jäävad hageja menetluskulud kostja kanda.
5.1.TsMS § 174 lg-st 2 tulenevalt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Esitatud menetluskulude nimekirjast (tl 35-38) on hageja menetluskuludeks hagilt tasutud riigilõiv 1500 eurot. Õigusabi hagiavalduse koostamise eest on 250 eurot (materjali kogumine, asjaolude selgitamine kliendiga ja analüüs 1h, hagiavalduse koostamine ja edastamine 1,5h, kokku 2,5h, ühe tunni maksumus 100 (lisandub käibemaks)). Kokku on hageja menetluskulud 1750 eurot. Hageja kinnitab, et eeltoodud kulud on seotud antud tsiviilasjaga. Arvestades asja mahtu, on kohtu hinnangul 2,5 tunnine ajakulu õigusabile põhjendatud ja vajalik. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 1750 eurot, millest 1500 eurot moodustub riigilõiv ja 250 eurot õigusabi kulu.