Hageja: OÜ Eurex Finants (registrikood 11324355, asukoht Tornimäe 5, 10145, Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: v/adv Karl-Morten Jõgi (e-post: [email protected]) Kostja: H. R. (isikukood xxxx, elukoht xxx, e-post: xxxx) Kostja lepingulised esindajad: v/adv Indrek Kukk, adv Ergo Pallo (e-post: [email protected])
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi kostja H. R. vastu rahuldamata seoses nõude aegumisega. Menetluskulude jaotus
2.Jätta kostja H. R.`e menetluskulud hageja kanda.
3.Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist mõistliku aja jooksul tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.
Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.21.06.2011 sõlmisid Eurex Capital OÜ (registrikood 10543836; edaspidi „laenuandja“) ning kostja laenulepingu xxxx, mille alusel andis laenuandja kostjale laenu summas 50 000 eurot. Laen anti sihtotstarbeliselt investeeringute tegemiseks OÜ-sse Eurex CS (kustutatud; registrikood 11622590). Laenu intressimääraks oli 16% aastas kostja käsutusse antud laenu põhiosast. Laenu tagasimakse tähtaeg oli 21.06.2013. Laenu tagastamisega viivitamise eest nähti ette viivis määras 0,25% põhivõlalt päevas (tlk 5 jj 21.06.2011. a laenuleping nr xxxx). Laenulepingus kinnitab kostja, et seisuga 21.06.2011 on kostja käsutusse antud 40 771,20 eurot.
3.26.10.2012 sõlmisid laenuandja ja kostja laenulepingule lisa (tlk 8 26.10.2012. a laenulepingu lisa). Kuigi dokument kannab ekslikult pealkirja „Laenuleping nr xxxx
Lisa 1“, siis on tegelikkuses tegemist 21.06.2011. a sõlmitud laenulepingu lisaga. Seda kinnitab mh asjaolu, et pooled ei ole allkirjastanud dokumenti, mille pealkiri oleks „Laenuleping nr xxxx“. Samuti on 26.10.2012. a laenulepingu lisas laenu tagastamise kuupäev, intress, viivisemäär ja laenu kasutamise sihtotstarve täpselt samad, mis 21.06.2011. a lepingus. Muutunud on üksnes laenusumma. Lepingu kohaselt suurendatakse laenu põhiosa kuni 115 000 euroni. Kostja kinnitab laenulepingu lisas, et seisuga 03.10.2012 on tema käsutuses 100 750 eurot.
4.Alates 03.10.2012 on laenuandja teinud 26.10.2012. a laenulepingu lisa alusel kostjale väljamakseid kokku summas 14 594 eurot järgmiselt (tlk 9 Eurex Capital OÜ 2012. a pangakonto väljavõte): 1) 04.10.2012 ülekanne summas 2914 eurot; 2) 04.10.2012 ülekanne summas 500 eurot; 3) 15.10.2012 ülekanne summas 5430 eurot; 4) 26.10.2012 ülekanne summas 250 eurot; 5) 30.10.2012 ülekanne summas 500 eurot; 6) 09.11.2012 ülekanne summas 3000 eurot; 7) 12.11.2012 ülekanne summas 2000 eurot;
5.28.02.2013 sõlmisid laenuandja ja kostja laenulepingu lisa (tlk 10 28.02.2013. a laenulepingu lisa). Dokument kannab pealkirja „Laenuleping nr xxxx Lisa 2“. Sarnaselt eelmise laenulepingu lisaga on ka selle puhul tegelikkuses tegemist 21.06.2011. a sõlmitud laenulepingu xxxx lisaga. 28.02.2013. a laenulepingu lisaga suurendatakse laenu põhiosa kuni 145 000 euroni. Ühes sellega kinnitas laenu saaja, et seisuga 19.02.2013 on tema käsutuses 137 040 eurot. Ülejäänud lepingutingimused jäid samaks.
6.19.04.2013 tegi laenuandja 28.02.2013. a laenulepingu lisa alusel kostjale väljamakse summas 7 960 eurot (tlk 11 Eurex Capital 2013. a pangakonto väljavõte). 01.12.2014 loovutas laenuandja kostjale nõude laenuandja ja kostja ühise tütarettevõtte OÜ Eurex CS (kustutatud) vastu ning tasu nõude loovutamise eest vormistati ümber laenuks. Pooled sõlmisid laenulepingu nr xxxx, millega kostja kinnitas nõude loovutamise tasu ümber vormistamist laenuks summas 108 156 eurot. Laenulepingu limiidiks lepiti kokku 115 000 eurot, intressimääraks 16% aastas ja laenu tagastamise tähtajaks 10.05.2015. Samuti lepiti kokku viivises 0,25% põhisummalt päevas iga viivitatud päeva eest (tlk 12 jj 01.12.2014. a laenuleping nr xxxx).
7.2015. a müüsid laenuandja ja kostja OÜ Eurex CS osad A. S. (isikukood xxxx). 21.09.2015 sõlmisid kostja, A. S., OÜ Eurex CS ja laenuandja seonduvalt OÜ Eurex CS osade võõrandamisega nõude müügilepingu, milles kostja muuhulgas kinnitas, et kostja ei ole seisuga 21.09.2015 laenuandjale laenu tagastanud (21.09.2015. a müügileping). Nõude müügilepingus on märgitud: „Müüja /s.o H. R./ ja Capital'i /s.o Eurex Capital OÜ/ vahel on võlasuhe ning Müüja ei ole seisuga 21.09.2015 Capital'ile laenu tagastanud, samuti ei ole Müüja tasunud intresse ega muid laenulepingu(te)st tulenevaid võimalikke kõrvalkulusid. Nimetatud võlasuhte tagatiseks on Capital'i
kasuks Eesti Väärtpaberikeskuses registreeritud pant Müüjale kuuluvate CS'i osade suhtes.“
8.OÜ Eurex CS osade võõrandamise hetkel oli OÜ-l Eurex CS oli nõudeid kolmandate isikute vastu. 05.01.2016 OÜ Eurex CS osade võõrandamise järgselt sõlmisid pooled suuliselt kokkulepe, mille kohaselt menetletakse OÜ Eurex CS-i nõuded lõpuni ning saadavast rahasummast 25% (võrdeliselt kostja võõrandatud osalusega OÜ-s Eurex CS) arvestatakse maha laenulepingutest tulenevast nõudest. Üheks selliseks nõudeks oli nõue BTA kindlustuse vastu, mis loovutati seonduvalt OÜ Eurex CS võõrandamisega hagejale. 29.10.2017 saatis hageja kostjale kirja, milles tuletab kostjale võlga meelde ning teeb mh ettepanekuid võlasuhte ümberkujundamiseks (tlk 15 jj 29.10.2017. a kirjavahetus). 20.11.2017 vastab kostja, et vajab natuke aega mõtlemiseks, kuid loodab kokkuleppele jõuda. Vastuse kohaselt: „Loomulikult on minu huvi leida kõigile osapooltele vastuvõetav lahendus ja usun, et jõuame kindlasti kokkuleppele. Nagu oleme eelnevalt arutanud, näeksin lahendust uute ühiste projektide raames. Sellega seoses on mõned ideed (finants, kinnisvara), mida tahtsin arutada kokkusaamisel, et saada aru kokkupuutepunktidest. A. ütles, et on Eestis tagasi alates 05.12. Võtan siis A.ega ühendust. Olen alati valmis kohtuma ja neid teemasid arutama“ (tlk 15, 20.11.2017 e-kiri).
9.28.05.2018 kinnitas kohus määrusega BTA kindlustuse ja hageja vahel kompromissi (tlk 17 jj kompromissi kinnitamise määrus). 31.05.2018 saatis hageja kostjale kirja, milles andis teada, et vaidlus BTA-ga on lõppenud ning et 25% laekuvast summast saab kostja võlast maha arvata (tlk 19 31.05.2018. a kirjavahetus). 09.07.2018 saatis hageja kostjale korduva kirja, milles palus kostjal esitada enda seisukohad (tlk 19 e-kiri). 03.05.2019 saatis hageja kostjale uue e-kirja ettepanekuga leida lahendusi laenude tagastamiseks. E-kirja järel toimus poolte vahel mitmeid telefonikõnesid ja kohtumisi, kus arutati kuidas ja millal peaks toimuma laenude tagastamine ja kõrvalnõuete tasumine. Seda tõendab mh hageja 13.05.2019. a e-kiri: „Tere, H.! Sain aru, et rääkisid täna A.ega ja lubasid natuke veel mõelda ja siis oma lõpliku seisukoha anda? /.../“ (tlk 20 03.05.2019. a kirjavahetus). 30.05.2019 edastas laenuandja kostjale teate nõude loovutamise kohta. Teate kohaselt on laenuandja loovutanud hagejale 21.06.2011 laenulepingust ning selle lisadest tulenevad nõuded ning kostja poolt 01.12.2014 allkirjastatud laenulepingust tulenevad nõuded (tlk 21 nõude loovutamise teade). 30.05.2019 edastas hageja kostjale nõudeavalduse koos kompromissettepanekuga. Kompromissettepanekus tegi hageja ettepaneku vähendada kostja võlakohustust olulises määras. Kompromissi kohaselt „Olukorras, kus laenusaaja hiljemalt 04.06.2019 kliendile ei vasta, on klient sunnitud pöörduma nõudega kohtu poole“ (tlk 22 nõudekiri ja kompromissettepanek). 05.06.2019 e-kirjaga saatis kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Viljar Kähari vastuse hageja kompromissettepanekule, milles avaldas kahtlust nõude olemasolu ja selle võimaliku aegumise osas. Lisaks viidatud ekirjadele on laenuandja, kostja ja hageja olnud läbi aastate pidevas suhtluses laenulepingutest tulenevate nõuete, laenu tagastamise ning kõrvalnõuete tasumise üle.
Pooled on pidanud jooksvalt läbirääkimisi laenude tagasimaksmise ning laenusuhte võimaliku ümberkujundamise osas.
10.Hageja palub kostjalt H. R.elt välja mõista OÜ Eurex Finants kasuks põhivõlgnevus summas 145 000 eurot ja intressivõlgnevus summas 24 458,74 eurot; sissenõutavaks muutunud viivised summas 479 225 eurot ja jooksvad viivised alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude kohase täitmiseni seadusjärgses määras. Samuti mõista kostjalt H. R.elt hageja OÜ Eurex Finants kasuks välja põhivõlgnevus summas 108 156 eurot ja intressivõlgnevus summas 7633,15 eurot; sissenõutavaks muutunud viivised summas 171 156,87 eurot ja jooksvad viivised alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude kohase täitmiseni seadusjärgses määras. Kostja seisukoht
11.Kostja on 23.09.2019 esitanud kohtule vastuse (tlk 56 jj), milles palub kohaldada aegumist ning jätta hagi rahuldamata. Kostja leiab, et väidetav võlgnevus hageja ees AS-iga Eurex Capital 21.06.2011. a sõlmitud laenulepingust ja selle lisadest ning 01.12.2014. a sõlmitud laenulepingust, mille kohaselt laenu tagastamise tähtaeg saabus vastavalt 21.06.2013 ja 10.05.2015, mistõttu nõue kostja vastu on TsÜS § 146 lõike 1 järgi aegunud. Hageja seisukoht aegumise osas
12.31.10.2019 vastuses (tlk 60 jj) hageja ei vaidle vastu kostja taotlusele aegumise osas vaheotsuse tegemiseks. Hageja jääb kokkuvõtvalt aegumisega seonduvalt hagiavalduse punktis 2.1. avaldatu juurde ega korda juba ammendavalt esitatud seisukohti. Hageja leiab, et laenulepingutest tulenevad nõuded ei ole aegunud. Kohtuotsuse põhjendused
13.Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse muu hulgas aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.
14.Vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid (vt RKTKo 3-2-1-8-07).
15.Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb teha otsus aegumise kohaldamise taotluse suhtes.
16.Hageja nõudele kui tehingust tulenevale nõudele kohaldub TsÜS § 146 lõikes 1 sätestatud 3-aastane aegumistähtaeg (vt Riigikohtu 22. märtsi 2011.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-178-10 p-d 23, 27).
17.Kohus on tuvastanud, et 21.06.2011 sõlmitud laenulepingu ja selle lisade kohaselt on laenu tagastamise tähtaeg 21.06.2013 (tlk 5, 8, 10, edaspidi ka laenuleping I). 01.12.2014 laenulepingu kohaselt on laenu tagastamise tähtaeg 10.05.2015 (tlk 12, edaspidi ka laenuleping II). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Arvestades, et laenulepingust I tuleneva laenu tagastamise tähtaeg saabus 21.06.2013 ja laenulepingust II tuleneva laenu tagastamise tähtaeg saabus 10.05.2015, siis kohus leiab, et hageja nõuded kostja vastu aegusid TsÜS § 146 lg 1 alusel vastavalt 21.06.2016 ja 10.05.2018.
18.Pooled vaidlevad selle üle, kas nõude aegumine on katkenud ja alanud uuesti nõude tunnustamisega tulenevalt TsÜS § 158 lõikest 1. Hageja on asunud seisukohale, et nõude aegumine on katkenud ja alanud uuesti Eurex Capital`i ja kostja vahel 24.09.2015 sõlmitud OÜ Eurex CS osade müügilepingu sõlmimisega, kuivõrd kostja tunnistas müügilepingus enda kohustusi laenuandja ees. Kostja vastuse kohaselt kostja ei ole nõuet tunnustanud, mistõttu nõude aegumine ei ole katkenud.
19.TsÜS § 158 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. TsÜS § 158 lg 2 kohaselt võib nõude tunnustamine seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Õiguskirjanduses on leitud, et nõude tunnustamine selle sätte tähenduses peab väljenduma tahteavalduses, millest järeldub tahe nõude olemasolu tunnustada. Seejuures saab aegumise katkemise aluseks olla esmalt nõude tunnustamine tehinguga, eelkõige konstitutiivse või deklaratiivse võlatunnistusega, veksli või tšekiga (P. Varul jt, Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. § 158 komm 3.1.).
20.Kohus on tuvastanud, et 24.09.2015 sõlmitud müügilepingust ei nähtu (hagiavalduse Lisa 8, tlk 14), et kostja oleks laenulepingust I või laenulepingust II tulenevaid nõudeid tunnustanud. Kohus leiab, et müügilepingus ei ole osundatud ühelegi konkreetsele laenusuhtele ega sellele, milline võiks olla väidetavast laenusuhtest tulenev nõue. Kohus nõustub kostja märgituga, et isegi kui kostja oleks selles dokumendis mingisuguseid tema vastu suunatud nõudeid tunnustanud (mida kostja kategooriliselt eitab), on selliselgi juhul nõuded hagi avalduse esitamise seisuga aegunud, s.o nõuded oleksid aegunud hiljemalt 24.09.2018. Kohus on tuvastanud, et hageja viidatud 20.11.2017. a e-kirja sisu (tlk 15) ei saa seondada ühegi konkreetse laenusuhtega. Kostja vastus, et „jõuame kindlasti kokkuleppele“ ning et kostja „näeks lahendust uute ühiste projektide raames“ ei anna kohtule alust käsitleda nõude tunnustamisena hagis viidatud
laenulepingute suhtes. 20.11.2017 e-kirjast ei nähtu muud kui see, et kostja on pidanud vajalikuks hageja 29.10.2017 e-kirjas toodud andmeid kontrollida ning peab võimalikuks koostöö jätkamist tuleviku projektide raames.
21.Alternatiivselt leiab hageja, et tema nõuded ei ole aegunud, sest pooled sõlmisid 05.01.2016 suulise kokkuleppe laenu tagastamise tähtaja edasilükkamises (vt hagiavalduse p 2.1.1, tlk 3). Täiendava tähtaja määramiseks loeb hageja 05.01.2016 suulise kokkuleppe sõlmimist. Kohustuse täitmiseks kokkulepitud täiendavaks tähtajaks peab hageja 28.05.2018 põhjusel, et sellel kuupäeval kinnitas Harju Maakohus kompromissi hageja ja kolmanda isiku AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal (BTA) vahel. Lisaks tugineb hageja hagiavalduses Eurex Capital esindaja M. R. poolt koostatud 29.10.2017 kuupäeva kandvale e-kirjale, millega hageja soovib tõendada, et pooled on leppinud kokku võla sissenõudmise edasilükkamises (tlk 15-16 e-kirjavahetus). Kostja vastab, et ta ei ole sõlminud hagejaga mingisuguseid hagiavalduses viidatud suulisi kokkuleppeid nõuete tasaarvestamise või sissenõudmise edasilükkamise kohta. Selliste kokkulepete sõlmimist ei ole hageja ka tõendanud. Samuti on 05.01.2016 mistahes suuliste kokkulepete sõlmimine hagejaga välistatud ka seetõttu, et hageja teavitas kostjat nõude omandamisest alles 29.05.2019 (vt hagiavalduse p 15 tlk 2).
22.TsÜS § 167 lg 2 kohaselt õigustatud isiku poolt kohustatud isikule kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja määramise korral on aegumine peatunud kuni täiendava tähtaja möödumiseni või kohustatud isiku poolt oma kohustuse täitmisest lõpliku keeldumiseni. laenulepingust tuleneva nõude aegumine peatunud TsÜS § 167 lg 2 alusel, s.o seoses kostjale kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja määramisega.
23.Kohus on tuvastanud, et pooled on laenulepingus I ja laenulepingus II punktis 8.1. kokkuleppinud, et: „Käesolevat lepingut võib muuta ja täiendada ainult poolte kokkuleppel ning kõik Lepingu muudatused ja täiendused vormistatakse kirjalikult“. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenulepingut I kui ka laenulepingut II võib muuta ja täiendada ainult poolte kokkuleppel ning kõik lepingu muudatused ja täiendused vormistatakse kirjalikult. Laenulepingu muudatuseks tuleb lugeda ka kokkulepped laenu tagastamise tingimuse ja täitmise tähtaja kohta, mistõttu tulnuks need sõlmida kirjalikult. VÕS § 11 lg 2 kohaselt, kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm. Teisisõnu vorminõude täitmata jätmisel ei loeta lepingut sõlmituks. Seega isegi juhul, kui hageja ja kostja oleks sõlminud hagiavalduses väidetud suulise kokkuleppe, ei omaks need kohtu hinnangul õiguslikku tähendust. Lisaks ei saaks sellistel kokkulepetel (suulised või e-kirja teel kokkulepped) või tahteavaldustel olla õiguslike tagajärgi, sest laenulepingu p-i 13.2. kohaselt peavad lepinguga seotud teated, mis omavad õiguslike tagajärgi, olema esitatud kirjalikus vormis tähitud kirjaga või väljastusteatega, mida hageja kohtule esitanud ei ole. Samuti leiab kohus, et Eurex Capital esindaja M. R. poolt koostatud 29.10.2017 e-kirjast (tlk 15) ei nähtu, et Eurex Capital ja kostja oleksid sõlminud hagis
viidatud kokkuleppeid, mis puudutaks hagiavalduses kajastatud nõudeid või nende tunnustamist konkreetses summas. Arvestades, et Harju Maakohus kinnitas kompromissi hageja ja kolmanda isiku AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal (BTA) vahel, siis see ei aita kaasa hagi rahuldamisele kostja vastu.
24.Hageja leiab, et kui tema nõue on aegunud, siis kostja on aegunud nõude tunnustamisega aegumise vastuväitest loobunud (hageja vastuse p 11, tlk 60). Aegumise vastuväitest loobumisel tuleb hageja hinnangul nõuet tunnustada. Hageja viitab Riigikohtu selgitusele lahendis nr 3-2-1-146-13 p-s 24, et aegunud nõude tunnistamine võib olla käsitletav ka aegumise vastuväitest loobumisena, kui võlgnik oli loobutavast vastuväitest teadlik. Hageja leiab, et hea usu põhimõttest lähtudes tuleb käesoleval juhul lugeda kostja aegumise vastuväitest loobunuks. Hageja selgitab, et laenuandja (hilisemalt hageja) ning kostja on läbi aastate üritanud leida laenunõude täitmiseks lahendusi, mida kinnitab mh ka 20.11.2017 e-kiri. Kostja vastab, et ta ei ole nõuet tunnustanud ega ka loobunud mistahes vastuväidetest sellega seonduvalt. Riigikohus on asunud seisukohale, et aegunud nõude tunnustamist saab lugeda aegumise vastuväitest loobumiseks üksnes juhul, kui selle kohta on antud võlatunnistus, see on antud tehinguna kehtivalt ning võlgnik oli loobutavast vastuväitest teadlik või pidi sellest teadma ja sai loobumise tagajärjest aru (RKTKo 3-2-1-129-16, p 49). Kohus leiab arvestades, et kostja ei ole võlga tunnistanud ning hageja ei ole vastupidist tõendanud, siis puudub alus hageja väitele, et kostja on aegumise vastuväitest loobunud. Kohus on eelpool tuvastanud, et hageja viidatud 20.11.2017. a e-kirja sisu (tlk 15) ei saa seondada ühegi konkreetse laenusuhtega.
25.Kohus nõustub hageja viitega, et aegumise eesmärk on kõrvaldada tsiviilkäibest õigusrahu ja õiguskindluse tagamise eesmärgil nõuded, mille sissenõudmine tuleb võlgnikule üllatuslikult ning ootamatult. Aegumine paneb võlausaldajale hoolsuskohustuse nõudega tegelda. Aegumise eesmärgiks ei ole anda võlgnikule tööriista, mille kasutamisega on läbi venitamise ja petmise võimalik õiguspäraselt nõude täitmisest hoiduda. Aegumise kohaldamine on põhjendatud olukordades, kus võlausaldaja ei ole nõude maksmapanekul hoolas ning üritab maksma panna nõuet, mis peaks õiguskindluse põhimõttest lähtudes olema tsiviilkäibest kõrvaldatud. Hageja on nõude sissenõudmisega jooksvalt tegelenud ning on üritanud leida koos kostjaga olukorrale lahendust. Hageja on heas usus andnud kostjale korduvaid võimalusi nõude täitmiseks ning pöördus kohtusse üksnes pärast üllatusliku aegumise vastuväite esitamist kostja poolt. Hageja hinnangul on kostja poolt aegumisele tuginemine vastuolus TsÜS §138 ja VÕS § 6 sätestatud hea usu põhimõttega. Edasi nõustub kohus ka kostja märgituga, et kõige olulisemaks aegumise regulatsiooni eesmärgiks on kaitsta võlgnikuks mitte olevat isikut alusetute nõuete eest (vt Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. § 142 komm 3.1.). Praegusel juhul võlasuhe, mille alusel hageja täitmist nõuab, tekkis enam kui kaheksa aastat tagasi. Kostja on füüsiline isik. Hageja on seevastu professionaalne turuosaline, kellel on vaieldamatult vajalik oskusteave ning ka võimalused nõuete sissenõudmiseks. Hageja kinnitab 03.09.2019 menetlusdokumendi p-s 6, et on tegutsenud aastast 2006 esialgu eraisikute
laenulepingutega ja hiljem juriidiliste isikute finantseerimisprojektidega. Seadusega sätestatud nõude aegumistähtaega ja oma õiguste kaitseks aegumise vastuväite esitamist ei saa pidada hea usu vastaseks käitumiseks. Riigikohtu praktika kohaselt kui tsiviilkohtumenetluses esitatud hagi aluseks on samad asjaolud, millel põhines kriminaalmenetlus, võib aegumise vastuväite esitamine olla hea usu põhimõttest lähtuvalt lubamatu (TsÜS § 138 lg 1 ja VÕS § 6 lg 2) (RK: 3-2-1-135-14 p 14), kuid selliseid asjaolusid ei ole hageja kohtu ette toonud.
26.TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.
27.Kuna kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb kohus kostja suhtes, kes aegumisele tugines lõppotsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
Menetluskulud
28.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab poolte menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. TsMS § 178 lg a sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 10.12.2020 kohtuotsusega muudeti Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 13.11.2019 kohtuotsuse põhjendusi.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.