Menetlusosalised ja nende Hageja OÜ EUREX FINANTS (registrikood 11324355), lepinguline esindaja vandeadvokaat esindajad ringkonnakohtus Andrei Svištš Kostja XX (isikukood
XXXXXXXXXXX),
lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Kukk Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 13.11.2019 otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muuta kohtuotsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta OÜ EUREX FINANTS kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb
kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ EUREX FINANTS (hageja) esitas 28.06.2019 Harju Maakohtule hagi XX (kostja) vastu võla nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Eurex Capital OÜ ja kostja 21.06.2011 laenulepingu, mille kohaselt anti kostjale laenu 50 000 eurot intressimääraga 16% aastas, tagasimakse tähtaeg oli 21.06.2013 ning viivitamise eest nähti ette viivis 0,25% põhivõlalt päevas. Laen anti sihtotstarbeliselt investeeringute tegemiseks OÜ-sse Eurex CS. 26.10.2012 sõlmisid Eurex Capital OÜ ja kostja laenulepingu lisa, mille kohaselt suurendati laenu põhiosa kuni 115 000 euroni. 28.02.2013 sõlmisid Eurex Capital OÜ ja kostja laenulepingu lisa, mille kohaselt suurendati laenu põhiosa kuni 145 000 euroni. Kostja on kõik laenusummad kätte saanud.
3.01.12.2014 loovutas Eurex Capital OÜ kostjale nõude OÜ Eurex CS vastu ning tasu nõude loovutamise eest vormistati ümber laenuks. Pooled sõlmisid laenulepingu, milles kostja kinnitas nõude loovutamise tasu ümber vormistamist laenuks summas 108 156 eurot, mille tagasimakse tähtaeg oli 10.05.2015. Intressimäär oli 16 % aastas ja viivis 0,25 % päevas.
4.2015.a müüsid laenuandja ja kostja OÜ Eurex CS osad CC-le. Osade võõrandamisega seonduvas, 24.09.2015 sõlmitud, lepingus kinnitas kostja, et ei ole 21.09.2015 seisuga Eurex Capital OÜ-le laenu tagastanud.
5.Osade võõrandamise hetkel oli OÜ-l Eurex CS nõudeid kolmandate isikute vastu. Pooled sõlmisid 05.01.2016 suulise kokkuleppe, mille kohaselt menetletakse OÜ Eurex CS-i nõuded lõpuni ning saadavast rahasummast 25% (võrdeliselt kostja võõrandatud osalusega OÜ-s Eurex CS) arvestatakse maha laenulepingutest tulenevatest nõuetest. Üks sellistest nõuetest oli nõue BTA kindlustuse vastu, mis loovutati hagejale.
6.29.10.2017 saatis hageja kostjale kirja, milles tuletas kostjale meelde võlga ja tegi ettepanekuid võlasuhte ümberkujundamiseks. 20.11.2017 vastas kostja, et vajab natuke aega mõtlemiseks, kuid loodab jõuda kokkuleppele.
7.31.05.2018 saatis hageja kostjale kirja, milles andis teada, et vaidlus BTA-ga on lõppenud ning et 25% laekuvast summast saab kostja võlast maha arvata. 09.07.2018 saatis hageja korduva kirja. 03.05.2019 saatis hageja kostjale uue e-kirja ettepanekuga leida lahendus laenude tagastamiseks. Selle järgselt toimus mitmeid telefonikõnesid ja kohtumisi, kus arutati laenude tagastamist.
8.29.05.2019 edastas Eurex Capital OÜ kostjale teate nõude loovutamise kohta, mille kohaselt on Eurex Capital OÜ loovutanud hagejale 21.06.2011 laenulepingust ning selle lisadest tulenevad nõuded ning 01.12.2014 laenulepingust tulenevad nõuded. 30.05.2019 edastas hageja kostjale nõudeavalduse koos kompromissettepanekuga. Kostja ei ole võlgnevust tasunud.
9.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 145 000 eurot, intressi 24 458,74 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 479 225 eurot, viivise 0,25 % päevas põhivõlalt kuni kohtuotsuse tegemiseni ja alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses määras. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 108 156 eurot, intressi 7633,15 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 171 156,87 eurot, viivise 0,25 % päevas põhivõlalt kuni kohtuotsuse tegemiseni ja alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses määras. Kostja vastuväited
10.Kostja palus teha nõuete aegumise osas vaheotsuse ja jätta hagi rahuldamata. Kostja on seisukohal, et kui hagejal isegi oleksid nõuded kostja vastu, siis need aegusid vastavalt 21.06.2016 ja 10.05.2018. Kostja ei ole nõuet tunnustanud ja nõude aegumine pole katkenud. Kostja ei ole sõlminud hagejaga hagiavalduses viidatud suulisi kokkuleppeid. Pooled ei pidanud läbirääkimisi ning kokkulepet nõude sissenõudmise edasilükkamiseks või kohustuse täitmise täiendava tähtaja andmiseks pole sõlmitud. Maakohtu otsus ja põhjendused
11.Harju Maakohus tegi TsMS § 449 lg 3 alusel aegumise kohaldamise taotluse suhtes 13.11.2019 lõppotsuse, millega jättis aegumise tõttu hagi rahuldamata. Menetluskulud jäid hageja kanda. Maakohus määras, et menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist mõistliku aja jooksul.
12.Maakohus oli seisukohal, et hageja nõudele kohaldub tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lõikes 1 sätestatud 3-aastane aegumistähtaeg. Maakohus on tuvastanud, et 21.06.2011 laenulepingu ja selle lisade kohaselt oli laenu tagastamise tähtaeg 21.06.2013 ning 01.12.2014 laenulepingu kohaselt oli laenu tagastamise tähtaeg 10.05.2015. Maakohus kohaldas TsÜS § 127 lõikeid 1 ja 2 ning leidis, et hageja nõuded kostja vastu aegusid TsÜS § 146 lg 1 alusel vastavalt 21.06.2016 ja 10.05.2018.
13.Maakohus tuvastas, et 24.09.2015 müügilepingust ei nähtu, et kostja oleks laenulepingutest tulenevaid nõudeid tunnustanud. Müügilepingus ei ole osundatud konkreetsele laenusuhtele ega sellele, milline võiks olla väidetavast laenusuhtest tulenev nõue. Isegi, kui kostja oleks selles dokumendis mingisuguseid tema vastu suunatud nõudeid tunnustanud, siis on selliselgi juhul nõuded 24.09.2018 aegunud. Hageja on viidanud ka kostja 20.11.2017 ekirjale kui nõude tunnustamisele. Maakohus oli seisukohal, et e-kirjast ei nähtu muud kui see, et kostja on pidanud vajalikuks hageja eelnevas 29.10.2017 e-kirjas toodud andmeid kontrollida ning peab võimalikuks koostöö jätkamist tuleviku projektide raames.
14.Hageja leiab, et nõuded ei ole aegunud, kuna 05.01.2016 sõlmiti suuline kokkulepe laenu tagastamise tähtaja edasilükkamiseks. Maakohus leidis, et laenulepingute kohaselt võis lepinguid muuta ja täiendada ainult poolte kokkuleppel ja kirjalikult ning vorminõude täitmata jätmisel ei loeta lepingut sõlmituks (võlaõigusseaduse § 11 lg 2). Seega isegi juhul, kui pooled oleksid sõlminud suulise kokkuleppe, ei omaks see õiguslikku tähendust. Ka Eurex Capital OÜ 29.10.2017 e-kirjast ei nähtu, et Eurex Capital OÜ ja kostja oleks sõlminud hagis viidatud kokkuleppeid. Samuti on 05.01.2016 mistahes suuliste kokkulepete sõlmimine hagejaga välistatud ka seetõttu, et hageja teavitas kostjat nõude omandamisest alles 29.05.2019. Maakohus leidis, et kostja ei ole võlga tunnistanud ning hageja ei ole vastupidist tõendanud, mistõttu ei saa hageja ka tugineda sellele, et kostja on aegumise vastuväitest loobunud.
15.Samuti märkis maakohus, et võlasuhe tekkis enam kui kaheksa aastat tagasi, kostja on füüsiline isik ning hageja on professionaalne turuosaline, kellel on vaieldamatult vajalik oskusteave ning ka võimalused nõuete sissenõudmiseks. Oma õiguste kaitseks aegumise vastuväite esitamist ei saa pidada hea usu vastaseks käitumiseks. Hageja apellatsioonkaebus
16.Hageja palub 13.12.2019 esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada, teha asjas maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmata vaheotsus aegumise kohaldamata jätmise kohta ning saata asi maakohtule menetluse jätkamiseks.
17.Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus valesti leidnud, et kostja ei tunnustanud müügilepinguga hagi aluseks olevaid nõudeid. Hageja on esitanud kohtule tõendeid laenusuhte olemasolu kohta, samas kui kostja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et lepingus oleks olnud juttu mõnest teisest laenusuhtest. Järeldus, et tegemist ei olnud selle laenusuhtega, mille osas on hageja esitanud kohtule tõendeid, on üllatuslik. Maakohtu järeldus, et 21.09.2015 müügilepingus ei ole osundatud ühelegi konkreetsele laenusuhtele, on meelevaldne. Asjaolu, et lepingus ei ole viidatud konkreetsele lepingu kuupäevale ega nõudesummale, ei tähenda, et nõuet ei ole tunnustatud. Seega on maakohus valesti hinnanud 21.09.2015 lepingut ning jätnud ebaõigesti kohaldamata TsÜS § 158 lg 1.
18.Hageja ei nõustu maakohtuga selles, et 20.11.2017 e-kirja ei saa seondada mitte ühegi konkreetse laenusuhtega. Kirjas on arutatud hagi aluseks oleva laenusuhte täitmisega seonduvaid küsimusi. Kostja tunnustas 20.11.2017 e-kirjaga hageja nõudeid.
19.Kostja tuginemine aegumisele on hea usu põhimõttega vastuolus. Kostja üritas hagejale jätta muljet, et tal on kavas nõue täita. Hageja on käitunud heas usus ning asjaolust, kas kostja on füüsiline isik või mitte, ei sõltu hea usu põhimõtte kohaldamise võimalikkus. Maakohus on valesti leidnud, et pooled ei sõlminud 05.01.2016 kokkulepet, millega lükati laenu tagastamine edasi. Kui kohus peaks leidma, et sellist kokkulepet ei sõlmitud, siis tuleb lugeda, et hageja andis kostjale laenu tagastamiseks täiendava tähtaja. Lisaks pidasid pooled läbirääkimisi. Vastus apellatsioonkaebusele
20.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
21.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
22.Maakohus leidis, et kuna 21.06.2011 sõlmitud laenulepingu ja selle lisade kohaselt oli laenu tagastamise tähtaeg 21.06.2013 ja 01.12.2014 sõlmitud laenulepingu kohaselt oli laenu tagastamise tähtaeg 10.05.2015, siis aegusid nõuded vastavalt 21.06.2016 ja 10.05.2018 (TsÜS § 146 lg 1). Sealjuures asus maakohus seisukohale, et aegumine ei katkenud ega peatunud.
23.TsÜS § 158 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et aegumine ei katkenud 21.09.2015 (maakohus on ekslikult märkinud lepingu kuupäevaks 24.09.2015). 21.09.2015 sõlmitud nõude tingimuslikus müügilepingus, mille osapooled on teiste hulgas ka kostja ning Eurex Capital OÜ, on märgitud, et kostja ja Eurex Capital OÜ vahel on võlasuhe ning kostja ei ole seisuga 21.09.2015 Eurex Capital OÜ-le laenu tagastanud, samuti ei ole kostja tasunud intresse ega muid laenulepingu(te)st tulenevaid võimalikke kõrvalkulusid (tl 14). 21.09.2015 oli mõlemast laenulepingust tulenev laenu tagastamise kohustus muutunud sissenõutavaks. Kuigi 21.09.2015 lepingus antud kinnituses ei ole märgitud laenulepingute kuupäevi, ei ole kostja väitnud, et tema ja Eurex Capital OÜ vahel oli teisi laenulepinguid. Seega ei saanud lepingupooled pidada silmas muid laenulepinguid, kui vaidlusaluseid laenulepinguid. Kuna 21.09.2015 kokkuleppes on kostja kinnitanud, et ta ei ole laenu tagastanud ja tasunud intresse ega muid kõrvalnõudeid, siis on kostja sellega Eurex Capital OÜ nõude olemasolu tunnustanud, mistõttu aegumine katkes 21.09.2015 ja algas uuesti 22.09.2015.
24.Hageja on seisukohal, et 05.01.2016 sõlmisid Eurex Capital OÜ ja kostja suulise kokkuleppe, mille alusel kohustus Eurex Capital OÜ mitte nõudma kostjalt laenulepingutest tulenevat võlga enne seda, kui on saanud selgeks BTA-ga peetava kohtuvaidluse tulemus. Alternatiivselt leiab hageja, et Eurex Capital OÜ andis kostjale kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja, mistõttu aegumine oli TsÜS § 167 lg 2 alusel peatunud kuni BTA-ga peetava kohtuvaidluse lõpuni 28.05.2018. Hageja tugineb 29.10.2017 e-kirjale (tl 15-16). Ringkonnakohus leiab, et sellest e-kirjast ei tulene poolte kokkulepet kohustuse täitmise tähtaja edasilükkamise kohta. Selles e-kirjas teeb Eurex Capital OÜ ettepanekuid, kuidas võiks toimuda kostja võlgnevuse tasumine, ning kostja on 20.11.2017 e-kirjas teatanud, et ta on nõus teemasid arutama. Kirjavahetusest ei nähtu poolte kokkulepet võlgnevuse tasumise tähtaja edasilükkamise kohta. Pealegi tuli mõlema laenulepingu kohaselt lepingu muudatused ja täiendused vormistada kirjalikult. VÕS § 11 lg 2 sätestab, et kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm. Seega, lisaks sellele, et kirjavahetusest ei nähtu kokkulepet kohustuse täitmise tähtaja edasilükkamise kohta, ei oleks see kokkulepe ka poolte poolt kokkulepitud vormis. Samuti ei nähtu 29.10.2017 e-kirjast, et kostjale oleks antud täiendav tähtaeg oma kohustuste täitmiseks. Nagu eelnevalt märgitud, teeb Eurex Capital OÜ nimetatud e-kirjas ettepanekuid selle kohta, kuidas võiks toimuda kostja poolt võlgnevuse tasumine. Kuid seda ei saa pidada kostjale täiendava tähtaja andmiseks kohustuse täitmiseks.
25.Hageja on seisukohal, et kostja tunnustas 20.11.2017 e-kirjas nõuet, mistõttu aegumine katkes ka 20.11.2017. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga. 20.11.2017 e-kirjas, mis on saadetud vastuseks Eurex Capital OÜ 29.10.2017 e-kirjale, on kostja avaldanud, et ta vajab aega numbrite kontrollimiseks. Kostja märkis, et tal on huvi leida kõigile osapooltele vastuvõetav lahendus ja ta usub kokkuleppele jõudmisesse. Kostja selgitas, et ta näeb lahendust uute ühiste projektide raames. Sellega seoses on mõned ideed, mida ta tahab arutada kokkusaamisel, et saada aru kokkupuutepunktidest. Ta on valmis kohtuma ja neid teemasid arutama (I kd tl 15). Kolleegiumi hinnangul ei saa seda pidada nõude tunnustamiseks. Kostja on avaldanud, et ta vajab aega numbrite kontrollimiseks, millest järeldub, et ta ei võta võlgnevust omaks. Lisaks on Eurex Capital OÜ 29.10.2017 e-kirjas
märkinud kostja põhivõlaks 73 730,50 eurot, mis on oluliselt väiksem, kui hageja nõuab käesolevas hagis. Ringkonnakohtu arvates saab kostja 20.11.2017 e-kirjast järeldada üksnes nõusolekut läbirääkimiste pidamiseks, mitte aga tahet Eurex Capital OÜ nõude tunnustamiseks. Kolleegium leiab, et Eurex Capital OÜ 29.10.2017 e-kirja ning kostja 20.11.2017 vastust sellele saab pidada läbirääkimisteks.
26.Riigikohus on 13.04.2011 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-10-11 (p 10) selgitanud, et olukorras, kus pooled peavad läbirääkimisi, lõppeb aegumise peatumine, kui üks pooltest avaldab tahet läbirääkimised lõpetada või kui üks pool teisele mõistliku aja möödumisel ei vasta. Ringkonnakohus märgib, et käesolevas tsiviilasjas ei ole esitatud tõendid, millest nähtub, et poolte läbirääkimised oleksid jätkunud. Arvestades, et kostja vastas Eurex Capital OÜ 29.10.2017 e-kirjale 22 päeva pärast, siis on ringkonnakohus seisukohal, et mõistlik aeg, üksteisega ühenduse võtmiseks läbirääkimiste jätkamiseks, on maksimaalselt 30 päeva kostja saadetud 20.11.2017 e-kirjast arvates. Läbirääkimiste jätkumise kohta ei ole hageja aga tõendeid esitanud. Seega tuleb lugeda, et hagi aegumine oli peatunud alates 29.10.2017 – 20.12.2017.
27.Hageja on hagiavalduses märkinud, et peale 2017.a on pooled olnud pidevas suhtluses laenulepingutest tulenevate võlgnevuste üle. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole läbirääkimiste pidamine pärast 2017.a tõendatud. Eurex Capital OÜ on küll saatnud hagejale 31.05.2018 ja 09.07.2018 e-kirjad (I kd tl 19), kuid puuduvad tõendid, et kostja oleks nendele vastanud. Riigikohus on 14.06.2016 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-54-16 (p 14) selgitanud, et aegumist ei peata võlgnikule kirjade saatmine, kui võlgnik ei ole neile läbirääkimiste pidamise tahtega vastanud. Ringkonnakohus märgib, et Eurex Capital OÜ on kostjale saatnud e-kirjad ka 03.05.2019 ja 13.05.2019 (tl 20) ning hageja on 30.05.2019 saatnud kostjale nõudeavalduse koos kompromissiettepanekuga (tl 22), kuid hagiavalduse kohaselt saatis kostja 05.06.2019 hagejale vastuse, milles kahtles nõude olemasolus ja tugines aegumisele. Seega ei ole tõendatud, et pooled oleksid peale 2017.a pidanud läbirääkimisi.
28.Ülaltoodust järeldub, et hagi aegumine algas uuesti 22.09.2015 ja oli peatunud 29.10.2017 – 20.12.2017. Hagi esitati kohtusse 28.06.2019. Kuna hagi aegumise tähtaeg on 3 aastat (TsÜS § 146 lg 1), siis nõustub ringkonnakohus maakohtu lõppjäreldusega, et hagi on aegunud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
29.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta hageja kanda (TsMS § 171 lg 1).
30.Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.