lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-14365/3

Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 12.11.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-14365/3
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.11.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1278
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

(Tagaseljaotsus) Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andrea Lega

Kohtujurist

Andrei Polovnjov

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.11.2019.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-14365

Tsiviilasi

A K hagi V M vastu eluruumi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise nõudes

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: A K (isikukood: xxx, xxx) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Oleg Matvejev (advokaadiühingu Arumäe & Sipari Advokaadibürood OÜ, registrikoodiga 14555581, peetav advokaadibüroo, asukohaga Jõe 3, 10151 Tallinn; tel.: +372 58501632; e-post: [email protected]) Kostja: V M (isikukood: xxx; xxx)

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Välja nõuda kostja V M (isikukood xxx) valdusest hageja A K (isikukood xxx) valdusesse Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx kantud korteriomand aadressiga xxx.
3.Kohustada kostjat välja andma hageja valdusesse korteriomand aadressil xxx hiljemalt ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest.
4.Kui kostja jätab korteriomandi aadressil xxx punktis 3 määratud tähtajaks välja andmata, tõsta välja kostja ja tema asjad korteriomandist aadressil xxx TMS § 180 kohaselt.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
5.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
5.1.Jätta menetluskulud kostja kanda.
5.2.Välja mõista kostjalt V Milt hageja A K kasuks menetluskuludena hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot ning põhjendatud ja vajalikud esindajakulud 432 eurot (sh käibemaks), kokku 732 eurot.

2-19-14365

5.3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.4.Välja mõistetud menetluskulud tuleb kanda hageja A K arvelduskontole nr xxx Swedbank AS-s.
6.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele.
7.Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, menetlusposti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule (Lubja 4, Tallinn 10115, menetlusposti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is filiaalis või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Kohtu selgitused
1.Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid.
2.Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.
3.Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

2-19-14365

4.TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17.12.2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik). Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2).
5.Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on 08.10.2019.a isiklikult kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kinnisasja väljaandmist kostja ebaseaduslikust valdusest. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud.
6.Hageja on oma nõudes eraldi märkinud kostja väljatõstmise taotluse. Kinnisasja väljaandmist reguleerib täitemenetluse seadustiku § 180, mille kolmas lõige näeb ette, et kui võlgnik ei täida täitedokumenti ettenähtud aja jooksul vabatahtlikult, võtab kohtutäitur kinnisasja võlgniku valdusest ära ja annab sissenõudja valdusse. Väljatõstmisele kuuluvad nii asjad kui ka isikud. Vajaduse korral kaasab kohtutäitur kinnisasja väljaandmiseks politsei. Kohus ei tähelda otsest põhjust, miks peaks kohtuotsuse resolutsioonis kostja väljatõstmist eraldi otsustama. Siiski ei näe kohus takistust hageja nõude sel kujul rahuldamiseks.
7.TsMS § 442 lg 5 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Mittevajalik on siduda lahendi resolutsioon hinnangulise ja täitmise seisukohalt irrelevantse ja vaidlusi tekitada võiva sõnaga „ebaseaduslikust” (vrd Riigikohtu 12.06.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-12, p 32). Valduse saamise nõude täitmisel ei oma enam tähtsust, kas hageja kasuks pööratav valdus oli ebaseaduslik või mitte. Neil kaalutlustel jätab kohus resolutsiooni sõnastusest välja sõna „ebaseaduslikust”.
8.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluses kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus kontrollib kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Riigikohtu senises praktikas on peetud mõistlikuks advokaadist esindaja tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14; 01.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-39-16). Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 130 eurot/h (käibemaksuta) ei ole põhjendatud ja ei vasta asja sisule. Põhjendatud tunnitasuks tuleb lugeda 120 eurot/h (käibemaksuta).

2-19-14365

Kohus, tutvunud hageja menetluskuluga (riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulu 1326 eurot koos käibemaksuga), leiab, et see kuulub väljamõistmisele osaliselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja kvalifikatsiooni, seisukohtade põhjendatust, tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Lepingulise esindaja poolt on õigusabi osutatud kokku 8 h ja 30 min ulatuses ja maksumusega 1105 eurot, millele lisandub käibemaks 221 eurot (kokku 1326 eurot). Kohus võtab siinkohal arvesse, et hagiavalduse sisuline osa on 3 lehte ning koosneb suures ulatuses seadusesätete tsiteerimisest. Seega ei ole kohtu hinnangul õigusabile kuulunud aeg põhjendatud. Mõistlikuks ajakuluks tuleb lugeda kolm tundi. Ülejäänud hageja esindajakulud on põhjendatud. Hageja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt menetluskuludena välja mõista riigilõiv 300 eurot ning esindajakulud 432 eurot (sh käibemaks).

9.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
10.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja