Hageja: Themis Õigusbüroo OÜ (registrikood 12803543, asukoht Narva mnt 5, 10117 Tallinn, epost [email protected]); Hageja lepinguline esindaja: Tanel Riivits (Riivits legal&finance OÜ, e-post [email protected]); Kostja: Xxx (isikukood xxx elukoht xxx, e-post ); Kostja lepinguline esindaja: Reimo Mets (Law Office Mets & Co OÜ, e-post [email protected], [email protected]).
Asja läbivaatamine Istungil osalenud menetlusosalised Juures viibis
Resolutsioon
22.10.2019 avalikul kohtuistungil Hageja seaduslik esindaja Birgit Riivits, hageja lepinguline esindaja Tanel Riivits, kostja Xxx, kostja lepinguline esindaja Reimo Mets Sekretär Kertu Altin
1.Rahuldada Themis Õigusbüroo OÜ hagi Xxx vastu võla nõudes.
2.Mõista Xxxlt välja võlgnevus 11 785,50 eurot Themis Õigusbüroo OÜ kasuks.
3.Mõista Xxxlt välja 11.02.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 203,54 eurot Themis Õigusbüroo OÜ kasuks.
Mõista Xxxlt välja viivised VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhivõlgnevuselt 10 205 eurot Themis Õigusbüroo OÜ kasuks alates 12.02.2019 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskulud
5.Jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le 2. Edasikaebamise kord
6.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Kostja ja xxx (endine võlausaldaja) vahel oli sõlmitud kokkulepe selles, et nad võtavad ühiseks majandamiseks koos laenu summas 25 000 eurot. 27.12.2012 sõlmisid endine võlausaldaja ja kostja kaastaotlejatena Danske Bank AS-ga laenulepingu nr 271212RVR, mille alusel said endine võlausaldaja ja kostja laenu summas 25 000 eurot. Saadud laen koos intressidega tuli pangale tasuda osamaksetena iga kuu teiseks kuupäevaks. Laenu tagastamise lõpptähtpäev oli 02.01.2029. Kostja ja endise võlausaldaja suhted halvenesid ja nad kolisid lahku 2015. aasta oktoobrist.
2.Endine võlausaldaja ja kostja leppisid kokku, et kuna laenu tagastatakse endise võlausaldaja kontolt, siis tasub kostja endisele võlausaldajale oma proportsiooni laenukohustusest. Kostja on tagastanud endisele võlausaldajale 15.02.2016-11.10.2017 kokku 2295 eurot.
3.21.08.2018 teatas endine võlausaldaja kostjale, et tasub laenu ennetähtaegselt ja tegi ettepaneku sõlmida kostjaga omavaheline laenuleping, mille alusel tagastaks kostja talle oma osa. 03.09.2018 tasus endine võlausaldaja pangale ennetähtaegselt kogu laenujäägi, mille tulemusena laenuleping lõpetati, mille kohta on väljastatud 14.01.2019 Danske Bank AS Eesti filiaali poolt teatis nr K0-1. Vastavalt teatisele tasuti endise võlausaldaja xxx kontodelt laenuperioodil kokku põhiosa 25 000 eurot ja intressid 3160,99 eurot, s.o kokku 28 160,99 eurot. Seega kostja osa laenust on 12 500 eurot (25 000/2) ja intressi osa 1580,49 (3160,99/2) eurot, millest ta oli tasunud 2295 eurot.
4.Pärast seda, kui kostja sai teada, et tema kohustus on panga ees täidetud, lõpetas kostja endisele võlausaldajale kohustuse täitmise. Endine võlausaldaja nõudis kostjalt omapoolse kohustuse täitmist, kuid kostja keeldus põhjendamatult. 12.11.2018 ütles endine võlausaldaja kostjaga laenu tasumise kokkuleppe üles ja nõudis kostjalt kogu jäägi 11 900 euro tasumist hiljemalt 15.11.2018. Kostja nõuet ei täitnud.
5.29.11.2018 sõlmis endine võlausaldaja hagejaga nõudeõiguse loovutamise lepingu, mille alusel loovutas rahalise nõudeõiguse kostja vastu hagejale. Hageja nõuab kostjalt 11 785,50 euro tasumist (kokku tasutud laen 28 160,99/2 - kostja tasutud summa 2295
eurot). Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist seaduses sätestatud määras alates ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o kuupäevast 13.11.2018 summalt 10 205 eurot (maha on arvestatud intress summas 1580,50 eurot, arvutuskäik: 11785,50-1580,50). Viivis perioodi 13.11.2018-11.02.2019 eest on 203,54 eurot.
6.Kostja eksitab kohust esitades pahauskse väite, et kostja ja endise võlausaldaja vahel puudus kokkulepe rahalise kohustuse täitmiseks. Endise võlausaldaja ja kostja vahel oli kokkulepe pangalaenu tasumiseks solidaarselt sõltumata, kelle nimele laen oli vormistatud. Endise võlausaldaja ja kostja ühine laen oli taotletud eesmärgiga teostada tegelikkuses kostjale kuuluva Peipsis asuva kinnistu ehitustöid. Kostja väide, et laenuraha kasutati vaid endise võlausaldaja xxx asuva korteriomandi renoveerimiseks, on alusetu ning kostja poolt tõendamata.
7.Hageja on seisukohal, et kostja tasaarvestusnõue on alusetu ja kunstlikult tuletatud. Endine võlausaldaja ja kostja elasid perekonnana koos ja neil on ühine laps. Kostja poolt endisele võlausaldajale sooritatud maksed on kostja sooritanud vabatahtlikult, et panustada ühisesse majandamisesse ja ühise lapse kasvatamisse. Tegelikkuses on kostja poolt sooritatud maksed suures osas olnud nende ühise lapse huvides elatisraha laekumised, millele kostja on ise oma vastuses hagiavaldusele ka viidanud. Kostja on oma vastuses hagiavaldusele esitanud mitmeid kulutšekke. Kostja väitel on esitatud kulutšekkide üheks aluseks endisele võlausaldajale teostatud ehitus- ja remonditööd. Samaaegselt toimus ehitustöö kostja ainuomandis oleval Peipsi kinnistul ja kostja ei ole tõendanud, et esitatud kuludokumendid kajastavad just nimelt üksnes endise võlausaldaja korteri renoveerimiseks tehtud kulutusi ning mitte hoopis kostja omandis oleva kinnitu ehitustöödeks tehtud kulutusi. Mitte ükski ehituskaupluste poolt väljastatud kulutšekk, mille kostja on esitanud, ei suhestu endise võlausaldaja korteriga. Parandustöid ning kindlustust vajava auto puhul oli tegemist pereautoga.
8.Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks põhivõlgnevus 11 785,50 eurot, viivised 203,54 eurot, lisanduv viivis protsendina summalt 10 205 eurot alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg sätestatud määras. Kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited hagile
9.Kostja vaidleb hagile vastu. Vaidlust pole, et kostja ja xxx vahel oli kooselu. Ebaõige on hageja väide, nagu oleks laenukohustus panga ees võetud ühiseks majandamiseks. Laenusumma eesmärk oli xxx asuva korteromandi renoveerimine. Võetud laenusumma kanti algse võlausaldaja kontole. Kostja võetud laenusummast kordagi kasu ei saanud. Kooselu perioodil elasid kostja ja algne võlausaldaja algsele võlausaldajale kuulunud J. xxx asuvas korteris. Kostja oli nõus olema laenulepingu osapool ainult seepärast, et vastupidisel juhul ei oleks hageja laenu pangast saanud. Sisuliselt ei ole aga kostja antud laenust mingit kasu saanud, kuna see läks ainuisikuliselt hagejale ja tema olme parandamisse. Hageja käitumine haginõude esitamisel on vastuolus TsÜS § 138 lg-s 1 ja VÕS §-s 6 toodud hea usu põhimõttega.
10.Algse võlausaldaja ja kostja vahel ei olnud kokkulepet laenu tasumise kohta. Kuna kokkulepet ei eksisteerinud, ei saanud algne võlausaldaja seda ka üles öelda. Kostja panustas enda isiklikke rahalisi vahendeid ning tegi parendustöid algsele võlausaldajatele kuuluvates korterites. Algne võlausaldaja oli teadlik ning nõus sellega, et kostja temale kuuluvat korteriomandit parendab, samuti oli see tema huvides.
11.Hageja on leidnud, et kostja on kandnud hageja arvelduskontole kokku 2295 eurot. See faktiväide on aga ebaõige, kuivõrd tegelikult on kostja teinud algsele võlausaldajale makseid oluliselt suuremas ulatuses. Kostja arvelduskonto väljavõttest nähtub, et kostja
on teinud algsele võlausaldajale suures ulatuses ülekandeid, kokku summas 32 467 eurot.
12.Kostjal on hageja nõude suhtes tasaarvestuse vastuväide. Kostja võõrandas talle kuulunud sõiduauto Honda Accord 2013. aasta kevadel oma õele xxx. Müügihind oli 6500 eurot, mille kostja õde andis algsele võlausaldajale. Algne võlausaldaja kandis 02.02.2013 müügihinnast 1200 eurot kostja kontole. Ülejäänud 5300 eurot jäi algse võlausaldaja valdusesse. Ka selle summa ulatuses esineb kostjal tasaarvestusnõue. Kokku on kostja tasaarvestusnõue 44 392,60 eurot. Seega on välistatud ka hageja nõude rahuldamine kostja vastu. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused
13.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, uurinud esitatud avaldusi ja tõendeid, kuulanud pooled kohtuistungil ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
14.Asjas puudub vaidlus, et xxx kui laenusaaja ja kostja kui kaastaotleja sõlmisid 27.12.2012 Danske Bank AS-ga laenulepingu nr xxx, mille alusel said xxx ja kostja laenu summas 25 000 eurot. Laenu tagastamise lõpptähtpäev oli 02.01.2029. 03.09.2018 tasus xxx pangale ennetähtaegselt kogu laenujäägi, mille tulemusena laenuleping lõpetati, mille kohta on väljastatud 14.01.2019 Danske Bank AS Eesti filiaali poolt teatis nr K0-1. Vastavalt teatisele tasuti xxx kontodelt laenuperioodil kokku põhiosa 25 000 eurot ja intressid 3160,99 eurot, s.o kokku 28 160,99 eurot. 29.11.2018 sõlmis xxx hagejaga nõudeõiguse loovutamise lepingu, mille alusel loovutas rahalise nõudeõiguse kostja vastu hagejale.
15.Hageja leiab, et kostja osa laenust on 12 500 eurot (25 000/2) ja intressi osa 1580,49 (3160,99/2) eurot, millest kostja oli xxx tasunud 2295 eurot. Hageja on esitanud kostja vastu nõude põhivõlgnevuse summas 11 785,50 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviste 203,54 eurot ja täiendavate viiviste väljamõistmiseks. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu põhjendusel, et kostja ei ole 27.12.2012 võetud laenulepingust kasu saanud. Samuti on kostja esitanud tasaarvestuse vastuväite, mille kohaselt võlgneb xxx kostjale 44 392,60 eurot.
16.Kohus leiab, et hageja nõude alus saab olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 69 lg 2, mille kohaselt solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Antud juhul puudub vaidlus, et kostja oli koos xxx Danske Bank A/S Eesti filiaaliga 27.12.2012 sõlmitud lepingus laenu kaastaotleja, mis nähtub 27.12.2012 laenulepingust (tlk 5). Laenulepingu üldtingimuste punkti 1 kohaselt on kaastaotleja panga ees solidaarselt koos laenusaajaga lepingu tingimuste ja lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest vastutav isik (tlk 6). Seega oli kostja koos xxx Danske Bank A/S Eesti filiaali ees solidaarvõlgnik. Nähtuvalt Danske Bank A/S Eesti filiaali teatisest on 27.12.2012 sõlmitud lepingust tulenev võlgnevus xxx poolt 03.09.2018 seisuga tervikuna tasutud. Xxx loovutas oma nõude 29.11.2018 avalduse alusel hagejale (tlk 3031). Seega on hagejal VÕS § 69 lg-st 2 tulenevalt alus nõuda kostjalt temale langeva võlgnevuse osa tasumist. Kohus märgib, et ka Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-91-16 ps 13 asunud seisukohale, et VÕS § 69 lg 2 kohaselt läheb solidaarkohustuse täitnud võlgnikule üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Täiendavalt on Riigikohus märkinud, et
solidaarvõlgnikel on sisesuhtes osavastutus (Riigikohtu 8. detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-128-10, p 10).
17.Danske Bank A/S 14.01.2019 teatisest (tlk 21) nähtuvalt on Xxx ja kostja poolt 27.12.2012 sõlmitud laenuleping seisuga 03.09.2018 ennetähtaegselt lõpetatud. Xxx kontodelt on laenulepingu alusel tasutud põhisosa maksed summas 25 000 eurot ja intressid 3160,99 eurot, kokku 28 160,99 eurot. Võttes arvesse, et Xxx ja kostja sisesuhtes oli mõlemal kohustus tasuda pool võlgnevusest, oli kostjal kohustus tasuda 14 080,50 eurot (28 160,99/2). Hageja kinnituste kohaselt on kostja sellest juba tasunud 2295 eurot, mistõttu on kostja võlgnevus 11 785,50 eurot (14 080,50-2295). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostjalt tuleb hageja kasuks VÕS § 69 lg 2 alusel välja mõista põhivõlgnevus 11 785,50 eurot.
18.Seoses kostja vastuväitega, et hageja nõue on põhjendamatu, kuna kostja ei ole laenusummast kasu saanud ning seetõttu on hageja nõue vastuolus hea usu põhimõttega, märgib kohus järgmist. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-109-14 p-s 28 asunud seisukohale, et seadusest tuleneb eeldus, et solidaarkohustuse täitnud solidaarvõlgnik võib esitada tagasinõude või kulutuste hüvitamise nõude teise solidaarvõlgniku vastu ning seda kahe solidaarvõlgniku puhul pooles osas. Nõude rahuldamata jätmist õigustava kokkuleppe või muu asjaolu olemasolu peab tõendama teine solidaarvõlgnik.
19.Kohus leiab, et antud juhul ei ole kostja kohtu ette toonud asjaolusid või tõendeid, millest ilmneks, et Xxx ja kostja vahel oli kokkuleppe, millest tulenevalt ei pidanud kostja laenulepingust tulenevat solidaarkohustust täitma. Kohus on seisukohal, et hageja esitatud tõendid kinnitavad, et Xxx ja kostja vahel oli vastupidine kokkuleppe, mille kohaselt kostja kinnitas oma vastutust laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Nimelt ilmneb kostja 09.10.2018 e-kirjast (tlk 25), et kostja on palunud, et Xxx saadaks kostjale nende ühise laenu jäägi ja väljavõtte. Kostjale Xxx poolt saadetud vastusest ilmneb, et Xxx ja kostja vahel oli kokkulepe, mille kohaselt kostja tasub laenu osamaksetest igakuiselt 85 eurot. Asjaolu, et selline kokkulepe eksisteeris, kinnitab kohtu hinnangul kostja 05.11.2018 e-kiri (tlk 26), millest nähtuvalt kostja avaldab, et eelmine kuu oli viimane kord, kui kostja ja Xxx vaheline kokkulepe kehtib. Samuti võtab kohus arvesse, et kostja on 22.10.2019 kohtuistungil ise kinnitanud, et tasus Xxxle varasemalt laenumakseid, kuna eeldas, et korter jääb nende ühisele lapsele ning tegi seda kokkuleppel Xxxga (tlk 163-164).
20.Kohus on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et tuvastamist on leidnud, et Xxx ja kostja vahel ei olnud kokkulepet, mis õigustaks nõude rahuldamata jätmist. Samuti ei ole kostja toonud kohtu ette muud asjaolu, millest ilmneks, et hageja nõue on põhjendamatu või hea usu põhimõttega vastuolus. Kohtu hinnangul ei ole kostja väide, et ta ei ole laenuraha arvelt kasu saanud, alus, mis võimaldaks jätta hagi rahuldamata, kuna kaastaotlejana laenulepingut allkirjastades pidi kostja mõistma oma solidaarvastutust sõltumata sellest, et raha ei kantud kostja arvelduskontole või kas kostja isiklikult sai laenusummast kasu.
21.Kostja on täiendavalt viidanud Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-128-10 p-le 10 ja lahendile nr 3-2-1-54-13 p-le 11 ning asunud seisukohale, et kooskõlas nimetatud lahenditega võib sõltuvalt kohustuse olemusest jõuda järeldusele, et solidaarvõlgnevuse puhul võib solidaarvõlgnik üldse mitte vastutada. Kostja hinnangul võis kostja antud juhul
vastutada üksnes panga ees, aga mitte sisesuhtes Xxx ees olukorras, kus võlgnevus pangale oli juba tasutud.
22.Kohus kostja seisukohta põhjendatuks ei pea. Nimelt ilmneb Riigikohtu lahendi nr 3-21-128-10 p-st 10, et VÕS § 69 lg 1 järgi peavad solidaarvõlgnikud omavahelises suhtes täitma kohustuse võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. VÕS § 69 reguleerib solidaarvõlgnike omavahelist suhet ehk nn sisesuhet. Solidaarvõlgnike sisesuhte regulatsiooni eesmärk on välja selgitada, kuidas jaguneb vastutus solidaarkohustuse täitmise eest üksikute solidaarvõlgnike vahel. Kolleegium märgib, et solidaarvõlgnikel on sisesuhtes osavastutus ja sellisel juhul võib mõni solidaarvõlgnikest kohustuse täitmise eest ka üldse mitte vastutada. Seda kinnitab VÕS § 69 lg 1 teine pool, st solidaarvõlgnike omavaheline vastutus võib jaguneda ka teisiti, kui see tuleneb "kohustuse olemusest". Kolleegium nõustub kohtutega selles, et pooltevahelisest käsundisuhtest tulenevalt ei pea käsundisuhte pooled omavahelises suhtes täitma tollimaksu tasumise kohustust võrdsetes osades. Tegemist on imporditavalt kaubalt tasumisele kuuluva avalik-õigusliku maksuga ja kohtud on õigesti leidnud, et kuna kauba importijaks oli hageja, siis oma olemuselt on täiendav importtollimaks ja käibemaks hageja maksukohustus. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-5413 p-s 11 on Riigikohus selgitanud, et solidaarvõlgniku tagasinõude rahuldamiseks tuleb teha esmalt kindlaks, millises ulatuses vastutavad solidaarvõlgnikud võlausaldaja nõude täitmise eest omavahel (sisesuhtes). VÕS § 69 lg 1 järgi peavad solidaarvõlgnikud omavahelises suhtes täitma kohustuse üldjuhul võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Praeguses asjas ei saa osade võrdsusest lähtuda ning ringkonnakohus asus õigesti ja kooskõlas Riigikohtu
8.detsembri 2010. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-128-10 märgituga seisukohale, et kuna kauba importijaks oli kostja, on maksuotsuses märgitud maksukohustus poolte omavahelises suhtes täielikult kostja maksukohustus hoolimata sellest, et MTA suhtes on hageja kui deklarant ja kostja kui importija solidaarvõlgnikud. Seega vastutab poolte kui solidaarvõlgnike sisesuhtes kohustuse täitmise eest 100% kostja. Kui hageja tasus MTA-le solidaarkohustuse täitmiseks 61 857 eurot 79 senti, läks selle summa ulatuses MTA maksunõue kostja vastu hagejale VÕS § 69 lg 2 alusel täielikult üle ning selle järgi tuleb ka hageja nõue kvalifitseerida.
23.Kohus leiab, et antud juhul ei ole tegemist Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-128-10 või lahendis nr 3-2-1-54-13 käsitletud olukordadele analoogse situatsiooniga. Nimelt on kohus eelnevalt tuvastanud, et Xxx ja kostja vahel oli kokkuleppe, mille kohaselt kostja tasub samuti talle langeva osa laenumaksetest. Seega ei ole tegemist kohustusega, mille olemusest tulenevalt kostja vabaneks solidaarvõlgnikule langevast vastutusest. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja vastuväited on alusetud ning hageja nõue on VÕS § 69 lg 2 alusel põhjendatud.
24.Järgnevalt analüüsib kohus hageja viivisenõuet. Hageja nõuab kostjalt viiviseid VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhivõlgnevuselt, mis ei sisalda intressi, summas 10 205 eurot alates 13.11.2018, kui möödus hageja poolt kostjale antud rahalise kohustuse täitmise tähtaeg, kuni hagi esitamiseni, mis toimus 11.02.2019. Kohus märgib, et VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,
millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Võttes arvesse, et kostja on rikkunud hagejale võlgnevuse tasumise kohustust, tuleb rahuldada ka hageja viivisenõue summas 203,54 eurot. Viivise summa kujunemine on kajastatud alljärgnevas tabelis. Võlaperiood
% aastas
% päevas
summa päevas
Perioodis päevi
13.11.201831.12.2018 01.01.201911.02.2019
0,021918
2,236712
Perioodi summa 109,598888
0,021918
2,236712
93,941904
Kokku
203,54
25.Hageja palub kostjalt välja mõista täiendavad viivised alates hagi esitamisest kuni põhinõude kohase täitmiseni põhinõudelt summas 10 205 eurot VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja taotlus tuleb TsMS § 367 alusel rahuldada ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivised VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhivõlgnevuselt 10 205 eurot alates 12.02.2019 kuni kohustuse kohase täitmiseni.
26.Kostja on esitanud hageja nõude suhtes tasaarvestuse avalduse. Kostja selgituste kohaselt on kostja teinud Xxx kasuks ulatuslikult pangaülekandeid, teostanud ka ehitustöid, samuti remontinud ning kindlustanud algse võlausaldaja autot. Kostja tasaarvestusnõue on kokku 44 392,60 eurot.
27.Kohus on kostjale 27.06.2019 määruses selgitanud, et VÕS § 1028 lg 2 p 1 kohaselt ei või üleandja saajalt saadut tagasi nõuda, kui üleandmisega täideti mittetäielik kohustus. VÕS § 4 lg 2 p-st 2 tulenevalt on mittetäielik kohustus kõlbeline kohustus, mille täitmine vastab üldisele arusaamale. Antud juhul puudub vaidlus, et kostja ja Xxx näol oli tegemist elukaaslastega ning neil on ühine laps. Seega võis kostja panuste näol olla tegemist mittetäiliku kohustuse täitmisega, kuna on tavapärane, et elukaaslased remondivad koos korterit või autot ning aitavad üksteist perekondlikes suhetes muul moel ilma, et neil oleks selleks seadusest tulenev kohustus ja kulutuste tagasinõudeõigus. Ka Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-122-16 p-s 11 selgitanud, et kui isik täitis kõlbelise kohustuse VÕS § 4 lg 2 p 2 mõttes, on tema nõue välistatud VÕS § 1028 lg 2 p 1 järgi. Eeltoodust tulenevalt selgitas kohus 27.06.2019 määruses kostjale, et olukorras, kus kostja soovib Xxxga seoses tehtud kulutuste hüvitamist, tuleb kostjal selgitada ja tõendada, et vastav kulutus oli tehtud väljaspool nende kooselu ega olnud seotud ühise lapse heaoluga või et kostja ja Xxx vahel oli kokkuleppe, et tegemist on kulutusega, mille hüvitamist on kostjal võimalik hiljem nõuda.
28.Kostja ei ole vaatamata kohtu selgitustele esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et kostja on teinud Xxxga seoses kulutusi, mille suhtes tal oleks tagasinõudeõigus. Kostja on esitanud pangakonto väljavõtted (tlk 58, 60-64), millest ilmneb, et kostja on teinud Xxxle ülekandeid selgitustega „laen“, „Karl“ ja „raha“. Kohus on seisukohal, et nimetatud kontoväljavõtte selgitused ei tõenda, et Xxx sai kostjalt soorituse, mille
suhtes tal esines tagastamise kohustus. Kohtu hinnangul saab nimetatud ülekannete näol olla tegemist kostja poolt laenulepingust nr xxxkostjale langeva osamakse tasumisega ning samuti kostja ja Xxx ühise lapsega seotud kulutuste kandmisega, mida kinnitab selgituseks märgitud sõna „Karl“. Täiendavalt on kostja esitanud ehitusmaterjalide soetamisega seotud kontoväljavõtteid ja arveid (tlk 65-119), kuid ka nimetatud tõenditest ei ilmne, et tegemist oleks kulutustega, mis oleksid Xxxga seotud viisil, mille puhul kostjal esineks alus nende hüvitamist nõuda. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et kostja ei ole tõendanud, et kostjal on Xxx vastu nõudeid, mille näol ei olnud tegemist VÕS § 4 lg 2 p 2 mõttes kõlbelise kohustuse täitmisega. Seega tuleb kostja tasaarvestuse avaldus hageja suhtes VÕS § 1028 lg 2 p 1 alusel rahuldamata jätta.
29.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124 alusel on hagihind 12 805,44 eurot. Menetluskulud
30.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab esitatud hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
31.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.