Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

6.3 Hageja esitas kohtule taotluse ka menetluskulude kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt koosnesid hageja menetluskulud kulust riigilõivule 100 eurot ja esindajatasust 420 eurot (tl 2526). 6.4 TsMS § 162 lg 4 järgi võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohtu infosüsteemist nähtub, et hageja on kostja vastu üks päev varem esitanud samast liitumislepingust loovutamise teel saadud nõude, mille aluseks 01.10.2016 kostjale esitatud arve nr 2016690915 (tsiviilasi nr 2-19-12842). Tsiviilasjas nr 2-1912842 on kohtulahendiga kostjalt hageja kasuks välja mõistetud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses summas 50 eurot ning hageja tasutud riigilõiv 75 eurot. Kui hageja oleks järginud menetlusökonoomia põhimõtteid ning esitanud kostja vastu ühest lepingust tulenevad võlanõuded kohtusse ühe hagiga, olnuks hageja menetluskulud tunduvalt väiksemad; tsiviilasja hind olnuks 529,25 eurot (57,63+471,62), millelt riigilõivu tulnuks tasuda 125 eurot. Vähem kulunuks kohtu hinnangul ka hagiavalduse koostamisele (kummaski tsiviilasjas esitati õigusabikulude nõue summas 420 eurot). Kohus on seisukohal, et hageja on käesolevas tsiviilasjas ise tekitanud endale põhjendamatud riigilõivukulutused summas 50 eurot (75+100-125) ning esindajakulud summas 420 eurot. Eelmärgitud kulu väljamõistmine kostjalt on kohtu hinnangul kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane; kunstlik menetluskulude suurendamine ei aita kaasa menetlusökonoomia põhimõttele TsMS § 2 tähenduses ja on tõlgendatav menetlusõiguste kuritarvitamisena TsMS § 200 lg 2 mõttes. Lähtuvalt eeltoodust tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. 6.5 TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 6.6 TsMS § 420 lg 1 järgi ei saa kostja tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 järgi võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul alates otsuse hagejale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse teatavakstegemisest. 6.7 TsMS § 415 lg 1 kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. 6.8 TsMS § 415 lg 2 järgi võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. 6.9 TsMS § 142 lg 1 kohaselt tasutakse kajalt kautsjon. Sama sätte lg 2 kohaselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon 100 eurot tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 SEB Pank; nr EE062200221059223099 Swedbank; EE221700017003510302 Luminor Bank, selgitusega „kautsjon tsiviilasjas nr 2-19-12887“. TsMS § 149 lg 5 kohaselt tagastatakse kautsjon kaja osalise või täieliku rahuldamise korral kohtumääruse alusel. Kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse. 6.10 TsMS § 417 lg 2 kohaselt rahuldab kohus kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist, kui kaja on esitatud õiges vormis ja õigel ajal ning avaldaja on põhistanud mõjuva põhjuse, mis takistas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest

teatamast või kui esineb muu alus, mille tõttu ei võinud tagaseljaotsust teha. Menetluse taastamiseks ei ole vajalik mõjuv põhjus, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. 6.11 TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. (allkirjastatud digitaalselt) Kadi Aavik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.