Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt toimus 03.10.2016 kell 16:00 (Eesti aja järgi kell 17:00) Saksamaa Liitvabariigis Bremenis Südumgehung Dreye ja Kirchweyheri ristmikul liiklusõnnetus, kus sõiduk XXX XXX (xxx), mida juhtis Y K, eiras punast foorituld ja sõitis otsa sõidukile XXX XXX (XXX). Anud liiklusõnnetuse kohta koostati politseiraport, millest nähtub, et sõiduki XXX XXX (xxx) omanik on kostja. Samuti on politseiraporti leheküljel 4 kirjas, et osaleja 01 [ehk siis XXX XXX (xxx) juht) sõitis oma sõidukiga punase fooritulega ristmikule välja, kus põrkas kokku teise sõidukiga. Liiklusõnnetuse tulemusena sai sõiduk XXX XXX (XXX) kahjustada. Kahjukäsitleja Saksamaal AXA Versicherung AG saatis hagejale 23.11.2016 kahjuteate, mille kohaselt on ta avanud uue juhtumi nr 971696142292. Pärast kahjukäsitluse lõppu esitas AXA Versicherung AG hagejale kui kahju põhjustaja viimasele kindlustusandjale kahjunõude liiklusõnnetusega tekitatud kahju hüvitamiseks kokku summas 6766,79 eurot. Nimetatud summast 6151,63 eurot oli hüvitatud kahju ning 615,16 eurot oli käsitlustasu. Hageja hüvitas tekitatud kahju. Viimane liikluskindlustuse poliis, nr 1139264143, nimetatud sõidukile oli sõlmitud hageja poolt ning liikluskindlustuse poliis kehtis kuni 20.06.2016. Kuna liiklusõnnetus toimus 03.10.2016, siis puudus sõidukil XXX XXX (xxx) liiklusõnnetuse hetkel kehtiv liikluskindlustus ning LKindlS § 36 lg 2 kohaselt on kahju hüvitamise kohustus viimasel kindlustusandjal. Sõiduki XXX XXX (xxx) omanik liiklusõnnetuse ajal oli kostja. Seega oli kostja kindlustuskohustusega isik LKindlS § 7 lg 1 kohaselt. Hageja palub kahju ja viivised kostjalt hageja kasuks välja mõista ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastus Kostja kirjaliku vastuse kohaselt hagi ei tunnista. LKindlS § 6 lg 1 järgi kindlustuskohustust ei ole lepingu lõppemisele järgneva 12 kalendrikuu jooksul tingimusel, et sellel ajavahemikul ei osaleta sõidukiga liikluses ega kasutata sõidukit muul viisil, mis võib põhjustada kindlustusjuhtumi. Sellest tulenevalt polnud kostjal liiklusõnnetuse ajal (03.10.2016) kindlustuskohustust, sest kindlustuslepingu kehtivus lõppes 20.06.2016 ehk enne 12-kuulise tähtaja möödumist. Seetõttu sõiduki kindlustamata jätmine ei olnud antud juhul iseenesest õigusvastane. Politseiraportist nähtub, et liiklusõnnetuse tegi mitte kostja vaid Y K, seega pole võimalik süüdistada kostjat sõidukiga liikluses osalemises. Samas pole hageja esitanud mingeid tõendeid, et kostja kasutas sõidukit muul viisil, mis põhjustas liiklusõnnetuse. Liikluskahju põhjustaja Y K polnud volitatud sõiduki valdamiseks. Kuna kostja polnud kaasatud väär- ega kindlustusmenetlusse Saksamaal, siis tal polnud võimalust seal ja tol ajal tõendada järgnevat: sõiduk jäi kindlustamata, sest vajas remonti, kuna sõiduki turbiin läks katki, mis ei võimaldanud sõidukiga korralikult sõita; kostja pole väljastanud liikluskahju põhjustajale Y K mis iganes volitusi sõiduki juhtimiseks; Y K, kes töötas kostja juures veoki autojuhina, võttis sõiduki enda kätte omavoliliselt ning kostjat eelnevalt teavitamata ehk sõiduk väljas kostja valdusest ilma tema nõusolekuta ning vastuolus tema sooviga; väär- ega kindlustusmenetluse käigus Saksamaal pole talle keegi esitanud

mingeid pretensioone seoses liiklusõnnetusega. Kostja on seisukohal, et ta ei ole käitunud antud juhul õigusvastaselt sõiduki kindlustamata jätmisel ning sõiduki kindlustamata jätmise ja liiklusõnnetuse tekkimisega pole mingit põhjuslikku seost. Seda enam, et tegevusetuse eest pole vastutust delikti korras VÕS § 1043 järgi. Kostja vaidleb vastu ka kahju suurusele. Politseiraportist tuleneb, et kannatanu eeldatava kahju suurus ei ületa 3000 eurot. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja seletuse ja kostja vastuväited, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses alljärgnevatel põhjendustel. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Pooltel puudub vaidlus selles, et 03.10.2016 kell 16:00 (Eesti aja järgi kell 17:00) toimus Saksamaa Liitvabariigis Bremenis Südumgehung Dreye ja Kirchweyheri ristmikul liiklusõnnetus, kus sõiduk XXX XXX (xxx), mida juhtis kostja autojuht Y K, eiras punast foorituld ja sõitis otsa sõidukile XXX XXX (XXX). Sõiduki XXX XXX (xxx) omanik on kostja. Kahjukäsitleja Saksamaal AXA Versicherung AG saatis hagejale 23.11.2016 kahjuteate, mille kohaselt on ta avanud uue juhtumi nr 971696142292. Pärast kahjukäsitluse lõppu esitas AXA Versicherung AG hagejale kui kahju põhjustaja viimasele kindlustusandjale kahjunõude liiklusõnnetusega tekitatud kahju hüvitamiseks kokku summas 6766,79 eurot. Hageja on kahju hüvitanud. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja kui sõiduki omanik vastutab tekitatud kahju eest. Samuti vaidlevad pooled tekitatud kahju suuruse üle. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Asja kahjustamise eest vastutav isik peab asja parandamise mõistlikud kulud ( VÕS § 132 lg 3) hüvitama viivituseta, et kannatanul ei tekiks täiendav kahju, näiteks VÕS § 132 lg 4 esimese lause alusel hüvitava kahjustatud asja asendamise kulude näol. Asja kahjustamise korral on asja parandamise kuludes väljenduv kahju kui otsene varaline kahju arvestatav ja hüvitatav asja kahjustamise hetkest (VÕS § 128 lg 3 ja § 132 lg 3). VÕS § 132 lg 3 kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1.

VÕS § 1043 kohaselt peab kahju tekitaja kahju hüvitama, kui kahju on tekitatud õigusvastaselt ja süüliselt. VÕS § 1045 lg 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega. Sama paragrahvi lg 7 sätestab, et kahju on õigusvastane, kui see tekitati seadust rikkudes. Riigikohtu tsiviilasjas nr 3-2-1-45-16 tehtud otsuse p 14 kohaselt kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab üldjuhul hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et kostja on põhjustanud õigusvastaselt kahju, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab oma süü puudumise. Kui hageja tahab tõendada kahju tekitamise õigusvastasust sellega, et kostja rikkus seaduses sätestatud kohustust, siis peab ta sellise rikkumise tõendama. Eeltoodu kehtib ka siis, kui kindlustusandja esitab tagasinõude liikluskahju põhjustanud sõiduki valdaja või omaniku vastu. Kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevale lepinguvälisele võlasuhtele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 864/2007 („Rooma II") art 4 järgi selle riigi õigust, kus kahju tekib, olenemata sellest, millises riigis kahju põhjustanud sündmus toimus, ning olenemata sellest, millises riigis või millistes riikides ilmnevad nimetatud sündmuse kaudsed tagajärjed p 15). Kuna liiklusõnnetus toimus Saksamaa Liitvabariigis ja kahju hüvitati samuti seal, tuleb kohtu hinnangul kohaldada kahju õigusvastasele tekitamisele Saksa õigust ja tuvastada, kas ja millises ulatuses vastutab kostja Saksa õiguse järgi põhjustatud kahju eest. Saksa tsiviilseadustiku (BGB) § 823 lg 1 alusel vastutab kostja õigusvastaselt põhjustatud kahju eest. BGB § 249 sätestab kahjuhüvitise liigi ja ulatuse. Antud paragrahvi lõike 1 alusel peab kohustatud isik taastama olukorra, mis oleks juhul, kui hüvitama kohustav asjaolu ei oleks tekkinud ja lõike 2 kohaselt kui isiku vigastamise või asja kahjustamise tõttu tuleb maksta kahjuhüvitist, võib võlausaldaja nõuda olukorra taastamise asemel selleks vajalikku rahasummat. Asja kahjustamise korral sisaldab esimese lause kohaselt vajalik rahasumma käibemaksu ainult juhul, kui kahju tegelikult tekkis, ja selles ulatuses, kuivõrd see tegelikult tekkis. Vastavalt Saksa liiklusseadus (Strassenverkehrsgesetz, STVG) § 7 lg-le 1 kui sõiduki või sõiduki poolt kaasavedamiseks ette nähtud haagise käitamisel saab inimene surma, inimese tervis kahjustada või keha vigastada või asi kahjustada, on omanik kohustatud kannatanule sellest tuleneva kahju hüvitama. Vastavalt lõikele 2 on hüvitamiskohustus välistatud, kui õnnetusjuhtumi põhjustab vääramatu jõud. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kui isik kasutab sõidukit sõiduki omaniku teadmata ja tema tahte vastaselt, on ta kohustatud omaniku asemel kahju hüvitama; lisaks jääb kehtima omaniku kohustus kahju hüvitada, kui sõiduki kasutamine sai võimalikuks omaniku süül. Esimest lauset ei kohaldata, kui sõiduki omanik on võtnud kasutaja tööle sõidukit käitama või kui omanik on andnud sõiduki tema käsutusse. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei saa asuda seisukohale, et kostja ei vastuta kahju tekitamise eest, kuna ta ei olnud andnud sõidukit autojuhi kasutusse, vaid autojuht võttis auto kostja teadmata. Kohus leiab, et kostja esitatud töölepinguga on tõendatud, et liiklusõnnetuse põhjustanud autojuht Y K oli kostja töötaja ja võetud tööle autojuhina alates 01.09.2016. Asjaolu, et töösuhe hilisemalt lõpetatud oli, ei oma vaidluse lahendamisel tähendust. Kohus leiab, et eluliselt ei ole usutav, et autojuht võttis auto kostja teadmata. Kostja ei ole esile toonud ühtegi eluliselt usutavat asjaolu oma väite tõendamiseks. Samas on tõendatud, et kostja sõlmis pärast liiklusõnnetuse toimumist 03.10.2016 kell 17:21 Eesti aja järgi sõidukile XXX XXX (xxx) uue liikluskindlustuse poliisi AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaaliga. Kuivõrd kostja sõlmis kindlustuslepingu mõned minutid pärast liiklusõnnetuse

toimumist, pidi kostja olema sõiduki kasutamisest teadlik ja aktsepteerima seda. Vastasel korral puuduks kostja käitumises igasugune loogika. Eelneva alusel asub kohus seisukohale, et kostja kui kahju tekitanud sõiduki omanik vastutab kahju tekitamise eest. Hageja on kahju suuruse tõendamiseks esitanud remondikalkulatsioonid, samuti AXA Versicherung AG arve ja selle täpsustuse, millest nähtub alljärgnev: a) Muu hüvitis 25,00 eurot; b) Remont pärast ekspertiisi 774,70 eurot; c) Kasutuskatkestuse hüvitis 875,00 eurot; d) Remondi arveldus 3730,20 eurot; e) Advokaadikulud 746,73 eurot; f) SV-kulud O.A. AXA 707,55 eurot. Summat 707,55 eurot hageja kostjalt ei nõua. Kostja leidis, et kahjunõue summas 900 eurot ei ole tõendatud, kuna kalkulatsioonis ja arves märgitud remondi maksumuse summa on 3785,63 eurot käibemaksuta (kogusumma 4504,90 eurot), aga AXA Versicherung AG arves on puhas varakahju märgitud 5404,90 eurot. Lisaks leidis kostja, et käibemaksu nõue summas 719,27 eurot on alusetu, kuna kindlustusseltsid on käibemaksukohuslased. Kostja vaidlustas samuti advokaadikulud summas 746,73 eurot ja käsitlustasu 615,16 eurot, kuna need pole läbipaistvad ja pole tõendatud, et advokaadi abi üldse vajalik oli. Hageja on esile toonud, et AXA Versicherung AG arve täpsustusest tuleneb, et remondisumma 4504,90 eurot on saadud järgmiselt: esialgse remondisumma (remondi arveldus) maksumus summas 3730,20 eurot + remondi maksumus pärast ekspertiisi summas 774,70 eurot ehk 3730,20 + 774,70 = 4504,90 eurot. AXA Versicherung AG arvel toodud puhas varakahju summas 5404,90 eurot on saadud järgmiselt: käibemaksuga remondisumma maksumus kokku summas 4504,90 eurot + AXA Versicherung AG arve täpsustusest tulenevalt muu hüvitise maksumus summas 25,00 eurot + kasutuskatkestuse hüvitise maksumus summas 875,00 eurot ehk 4504,90 + 25 + 875 = 5404,90 eurot. Seega kokku moodustab arvel märgitud puhas varakahju 5404,90 eurot. Kohus leiab, et vaidlus puudub selles, et kahju käsitlemine Saksamaa Liitvabariigis on toimunud. Kohtul ei ole alust kahelda käsitlustasu põhjendatuses. Kostja ei ole esitanud põhjendusi ega tõendeid selle kohta, et käsitlustasu oleks ebamõistlikult suur. Seega on antud nõue summas 615 eurot kohtu hinnangul põhjendatud. Käibemaksuseaduse § 16 lg 2 p 1 kohaselt ei maksustata käibemaksuga kindlustusteenust, sealhulgas edasikindlustus- ja kindlustusvahendusteenust. Seega ei ole kindlustusseltsid käibemaksukohustuslased, kindlustusteenus on käibemaksuvaba, mistõttu ei saa kindlustusseltsid käibemaksu tagasi arvestada. Seetõttu on põhjendatud ka käibemaksu nõue summas 719,27 eurot. Kohus leiab, et hageja ei ole esile toonud ega põhjendanud muud kulu summas 25 eurot. Hageja on üksnes märkinud, et temale teadaolevalt on see akti koostamise kulu. Samas mingeid tõendeid selle kohta hageja kohtule esitanud ei ole. Samuti ei ole tõendatud kasutuskatkestuse hüvitise maksumus summas 875 eurot ja advokaadikulu summas 746,73 eurot. Hageja ei ole esitanud kohtule mingeid tõendeid eeltoodud kulude põhjendamiseks. Kohus leiab, et üksnes arvest ja asjaolust, et hageja on kahju hüvitanud, ei saa tuleneda kostja tasumise kohustus. Olukorras, kus kostja on nõudele vastuväited esitanud, tuleb hagejal oma nõuet tõendada. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kahju suuruse tõendamise kohustus on hagejal. Kohus leiab, et eeltoodu osas hageja oma nõuet tõendanud ei ole, mistõttu on kahju tekkimine summas 1646,73 eurot tõendamata. Seega leiab kohus, et hageja kahju suurus on tõendatud summas 5120,06 (6766,79-1646,73) eurot. LKindlS § 36 lg 2 kohaselt kaheteistkümne kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist peab kahju põhjustaja viimase lepingu järgne kindlustusandja või kahjustatud isiku kindlustusandja kahjustatud isikule kahju hüvitama, kui kahju põhjustaja ei pidanud kinni käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust ja sõidukiga põhjustati kahju. Liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduki liikluskindlustuse viimaseks kindlustusandjaks oli hageja. Kostja ja hageja vahel sõlmitud leping oli 20.06.2016 seisuga lõppenud. Liiklusõnnetus toimus 03.10.2016. Vaidlus puudub selles, et hageja on kahju hüvitanud. LKindlS § 52 kohaselt on kindlustusandjal õigus välja nõuda kindlustusjuhtumi toimumise tõttu hüvitatud kahju üksnes LKindlS 4. peatüki 3. jaos sätestatud alustel ja tingimusel. Nimetatud jaost tuleneb ka õigus esitada tagasinõue kindlustuskohustuse täitmise eest vastutava isiku vastu. LKindlS § 55 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue isiku vastu, kes käesoleva seaduse alusel vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest, kui kindlustusjuhtum toimus 12 kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist ning ei peetud kinni käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust. LKindlS § 3 lg 2 alusel ei tohi liikluses kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust. LKindlS § 7 lg 1 alusel on kindlustuskohustus sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud isikul ehk käesoleval juhul kostjal kui sõiduki XXX XXX (xxx) omanikul. Kostja seda seadusest tulenevat kohustust ei täitnud. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, mille kohaselt ei olnud kostjal kohustust sõidukit kindlustada. LKindlS § 6 lg 1 kohaselt ei ole kindlustuskohustust sõiduki suhtes 12 kuu jooksul viimase lepingu lõppemisest, seda tingimusel, et vastavat sõidukit ei kasutata viisil, mis võib põhjustada kindlustusjuhtumi, eelkõige ei osaleta sellega liikluses. Kui seda tingimust rikutakse ja põhjustatakse kindlustusjuhtum, peab selle kahju hüvitama sõidukit viimati kindlustanud kindlustusandja (LKindlS § 36 lg 2). Selle tulemusena tekib kahju hüvitanud kindlustusandjal tagasinõue hüvitatud kahju ulatuses kindlustuskohustusega isiku vastu. Eespool toodust lähtudes ei tohtinud sõidukit XXX XXX (xxx) liikluses kasutada, kuna see oli kindlustamata, samas vastavat kohustust rikuti, st sõidukit kasutati liikluses ja sellega põhjustati kahju. Kui kohustust ei oleks rikutud ehk sõidukit ei oleks liikluses kasutatud, siis ei oleks saanud ka kahju tekkida. Seega on olemas põhjuslik seos kohustuse rikkumise ja tekkinud kahju vahel. Eeltoodu alusel on kostja kohustatud kahju hüvitama. Kahju tõendatud suuruse tegi kohus kindlaks eespool. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivised.

VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja palus kahju hüvitada hiljemalt 12.04.2018. Kostja kahju ei hüvitanud. Seega muutus hageja nõue sissenõutavaks 13.04.2018. Hageja esitatud viivise arvestust kostja vaidlustanud ei ole. Viivised hagi esitamise seisuga 16.08.2018 perioodil 13.04.2018-16.08.2018 126 päeva eest moodustavad 5120,06 x 365x 0,0219%= 141,40 eurot. Hageja nõuab lisaks seadusjärgses määras jooksva viivise väljamõistmist kahju hüvitiselt alates hagi esitamisest. Kohus rahuldab vastava hageja taotluse VÕS § 113 lg 1 ja lg 2 alusel ning mõistab kooskõlas TsMS § 367 kostjalt hageja kasuks tasumata põhinõude jäägilt (5120,06 eurot) välja viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 17.08.2018 kuni vastava põhinõude täitmiseni. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi osalise rahuldamise tõttu jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik kohtunik Osaliselt tühistatud Tallinna RK lahendiga.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.