Olev Mihkelson Megasil Project OÜ hagi OÜ Gemma-R vastu võlgnevuse nõudes 14.oktoober 2019
Hagihind
2659,39 eurot
Menetlusosalised
Hageja:
Kohtuasi
Hageja lepinguline esindaja: Kostja:
Megasil Project OÜ rg-kood: 11982963 vandeadvokaat Hillar Villers, e-post [email protected] OÜ Gemma-R, rg-kood: 10091618, aadress Veski tn 9-13 Jõhvi linn 41531, epost:xxx
Kostja seaduslik G. R., e-post:xxx esindaja:
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Megasil Project OÜ hagi OÜ Gemma-R vastu võlgnevuse nõudes.
2.Välja mõista OÜ-lt Gemma-R (rg-kood: 10091618) Megasil Project OÜ (rg-kood:f 11982963) kasuks: 1) põhivõlgnevus summas 2 300,00 (kaks tuhat kolmsada) eurot; 2) viivis (intress) seisuga 05.06.2019. a sissenõutavaks muutunud osas summas 175,39 (ükssada seitsekümmend viis eurot 39 senti) eurot; 3) viivis (intress) alates 06.06.2019. a kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana arvestusega 0,0219 % põhinõudest päevas ning edasi protsendina põhinõudelt, st 0,0219 % päevas kuni põhinõude täitmiseni;
Välja mõista OÜ-lt Gemma-R Megasil Project OÜ kasuks menetluskulud 1007,13 eurot käibemaksuta (üks tuhat seitse eurot ja 13 senti) so tasutud riigilõiv 275 eurot, tõlkekulud 132,13 eurot ja õigusabikulud 600 eurot.
5.Välja mõista OÜ-lt Gemma-R Megasil Project OÜ kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt (1007,13 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi 1(7)
jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
ASJAOLUD
1.Megasil Project OÜ esitas 05.06.2019 Viru Maakohtule hagi OÜ Gemma-R vastu töövõtulepingu mittekohasest täitmisest tuleneva võlgnevuse nõudes. Hagi asjaolude kohaselt saatis kostja hagejale 18.07.2017. a hinnapakkumise hageja teenindushoone eelprojekti koostamiseks. Töö maksumus oli 5 600 eurot (ilma käibemaksuta) ja ettemaks 2 800 eurot. Töö teostamise tähtaeg oli 1-1,5 kuud + kooskõlastuste aeg. 05.09.2017.a. saatis kostja hagejale ettemaksuarve summas 1 800 eurot, millise hageja tasus 05.09.2017.a. Ülejäänud summa hinnapakkumises toodud ettemaksust ehk 1 000 eurot andis hageja kostjale üle sularahas. Hinnapakkumise esitamisega ja ettemaksu tasumisega hinnapakkumise alusel esitatud arve alusel on hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtuleping, mille kohaselt kostja kohustus teostama hinnapakkumises toodud tööd hinnapakkumises näidatud tähtajal. 06.10.2017.a. saatis kostja hagejale e-kirja, millele olid lisatud fermide joonised ja plaanid, millised ei ole eraldiseisvalt kasutatavad. 09.03.2018.a. saatis hageja kostjale e-kirjaga pretensiooni töö teostamise (sh tähtaeg) kohta. 17.03.2019.a. saatis kostja hagejale e-kirja, millele olid lisatud fermide joonised ja plaanid, millised ei ole eraldiseisvalt kasutatavad. 19.03.2018.a. saatis hageja kostjale järjekordse pretensiooni seoses Lepingu mittekohase täitmisega (töö teostamata, tähtajad oluliselt ületatud). 08.06.2018.a. saatis hageja kostjale seoses Lepingu rikkumisega tasutud ettemaksu tagastamise nõude. Nimetatud nõudest tulenevalt hageja sisuliselt taganes Lepingust kostjapoolsete rikkumiste tõttu ja soovis ettemaksu tagastamist. Osa ettemaksust (500 eurot) tagastas kostja 22.06.2018.a. 08.06.2018.a. – 06.07.2018.a. toimus poolte vahel e-kirjavahetus, millest nähtuvalt oli kostja saadud ettemaksust summas 2 800 eurot nõus tagastama ainult 1 800 eurot. Hageja ei olnud kostja poolt väljendatuga (so ettemaks summas 1 300 eurot tagastab kostja võimaluste piires ja 1 000 eurot jätab endale teostatud töö eest). 04.10.2018.a. esitas hageja kostjale veelkordse pretensiooni ja nõudis ettemaksu summas 2 300 eurot tagastamist. Kuna kostja ettemaksu ei tagastanud, siis esitas hageja kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse, millele kostja esitas paljasõnalise vastuväite „..nõue ei ole tõendatud ega põhjendatud“. 23.04.2019. a Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti hageja nõue 2 422,00 euro saamiseks Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 2(7)
VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Antud juhul ei ole kostja Lepinguga kokku lepitud tulemust saavutanud, hageja ei ole ka tööd vastu võtnud (sh osaliselt). Hageja on täitnud kõik omapoolsed Lepingust tulenevad kohustused ehk tasunud ettemaksuna teostatava töö eest 2 800 eurot, millisest kostja on tagastanud ainult 500 eurot. Kuna hageja on Lepingust taganenud ja kostja ei ole seda ka vaidlustanud (ettemaksu tagastamise nõude aktsepteerimisega kostja kinnitab, et Leping on lõppenud), samuti kostja poolt on Leping täitmata, siis on kostja kohustatud tagastama hagejale saadud ettemaksu jäägi summas 2 300 eurot. VÕS § 116 lg 4 sätestab, et lepingust taganemine kohustuse täitmiseks VÕS § 114 nimetatud täiendavat tähtaega andmata ei ole lubatud, kui kohustust rikkunud lepingupool kannaks teise lepingupoole lepingust taganemise korral kohustuse täitmiseks või täitmise ettevalmistamiseks tehtud kulutustega võrreldes ebamõistlikult suurt kahju. Siiski võib lepingust täiendavat tähtaega andmata taganeda, kui rikuti VÕS § 116 lõike 2 punktis 2 nimetatud kohustust või kui teine lepingupool teatab, et ta oma kohustust ei täida. Lähtudes ülaltoodust esitab hageja kostja vastu ettemaksu tagastamise nõude summas 2 300,00 eurot. Hageja palub: Mõista OÜ-lt Gemma-R Megasil Project OÜ kasuks välja: 1) põhivõlgnevus summas 2 300,00 eurot; 2) viivis(intress) seisuga 05.06.2019. a sissenõutavaks muutunud osas summas 175,39 eurot; 3) viivis (intress) alates 06.06.2019. a kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana arvestusega 0,0219 % põhinõudest päevas ning edasi protsendina põhinõudelt, st 0,0219 % päevas kuni põhinõude täitmiseni;
2.Kostja vaidles hagile vastu. Vastuse kohaselt tegi kostja hagejale 18.07.2017 hinnapakkumise nr 112017 Teenindushoone projekteerimiseks summas 5600 eurot. Hageja tasus 05.09.2017 arve nr 20130098 alusel ettemaks summas 1800 eurot. Projekteerimise tähtajaks oli hinnapakkumises määratud kuni 1,5 kuud, millele lisandus kooskõlastuste aeg. Kostja selgitas Tellijale (hagejale), et nimetatud tähtaeg kehtib ainult juhul, kui tellija esitab kõik vajalikud dokumendid projekteerimistööde algatamiseks (lähteülesanded, projekteerimistingimused vastavalt ehitusseadustikule). Hageja vajalikke dokumente tellijana ei esitanud ning ei ole seda teinud kuni tellija poolt projekti peatamiseni. Kostja andis hagejale kui tellijale üle esialgsed dokumendid tutvumiseks plaanidega ja talu joonised 16m paberkandjal, et arvestada metallkonstruktsioonide maksumust. Tähtajast kinnipidamist tellija (hageja) ei nõudnud, kuna ei olnud vajalikku informatsiooni. Esmalt oli vaja arvestada metallkonstruktsioonide maksumust, teha planeering ja olemasolevate ehitiste ekspertiis, mida ka tehti. Tellimuse teostamise tähtaeg pikenes seoses sellega, et kostjale ei esitatud vajalikke dokumente (Toila valla väljastatud projekteerimistingimusi). Projekteerimistingimusteta ei ole projekteerijal õigust tööd alustada vastavalt ehitusseadustiku §-le 14. Aja möödudes peatas tellija töö tellimuse, millega kostja nõus ei olnud, sest töö olid tehtud ja selleks oli aega kulutatud. Pärast tööde teostamist tagastas kostja hagejale 500 eurot. Hinnapakkumises märgitud tähtaeg ei ole töövõtjale siduv. Kostja oli nõus kompromissi sõlmimisega tingimusel, et kuna töö oli tehtud 30% ulatuses s.o summas 1680 eurot, on kostja nõus tagastama hagejale 1120 eurot (millest tuleb maha arvata juba tagastatud 500 eurot) osamaksetena 12 kuu jooksul.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada. 3(7)
5.Vaidlust ei ole selle üle, et: 1) pooled sõlmisid töövõtulepingu, mille esemeks oli teenindushoone eelprojekti koostamine (hagiavalduse Lisa 1); 2) hageja on tasunud kostjale ettemaksu summas 2800 eurot; 3) 08.06.2018.a. hageja taganes lepingust, põhjendades seda lepingu rikkumisega kostja poolt ja nõudis kostjale tasutud ettemaksu tagastamist; 4) kostja on tagastanud hagejale ettemaksust 500 eurot.
6.Kostja vaidles hagile osaliselt vastu seoses sellega, et ta on poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust täitnud 30%, seega on hagejal õigus nõuda tagasi üksnes 1120 eurot, millest tuleb maha arvata juba tasutud 500 eurot.
7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kostja esitas hagejale hinnapakkumise 18.07.2017. a. Hageja aktsepteeris hinnapakkumist ja tasus hinnapakkumises nõutud ettemaksu 2800 eurot 05.09.2017.a. Seega saavutasid pooled kokkuleppe töövõtulepingu tingimuste osas 05.09.2017. VÕS § 635 lg.1 ja 2 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kui töövõtulepingu esemeks on tehingu tegemine, kohaldatakse lepingule täiendavalt VÕS §628 lõigetes 2 ja 3, §-s 629 ja §-des 631–634 sätestatut.
8.VÕS § 8 lg 2 tulenevalt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita õigele isikule nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 101 lg.1 p.4 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja taganeda lepingust. Hageja väidete kohaselt leppisid pooled kokku, et lepingu esemeks olnud töö teostamise tähtaeg oli 1-1,5 kuud + kooskõlastuste aeg. Seega kui leping sõlmiti 05.09.2017 tuli leping täita hiljemalt 2017 oktoobrikuu teiseks pooleks-kooskõlastuste aeg. Vaidlust ei ole selle üle, et tähtaegselt (06.10.2017.a) saatis kostja hagejale üksnes e-kirja, millele olid lisatud fermide joonised ja plaanid (Lisa 4), millised ei ole eraldiseisvalt kasutatavad. 09.03.2018.a., so viis kuud hiljem, saatis hageja kostjale e-kirjaga pretensiooni töö teostamise, kus märkis, et kuus kuud on möödas, kuid hagejal ei õnnestu kostja esindaja telefoni teel ühendust saada. Hageja esindaja märkis, et ei ole siiani vajalikku joonist, mida küsis kostjalt juba detsembrikuus, saanud. Hageja esindaja väljendas nördimust ja palus teatada mis staadiumis projekt on, sest kokkulepitud tähtajad on möödas (Lisa 5). 17.03.2018 on kostja esindaja saatnud hagejale e-kirja, milles kinnitab, et saadab plaanid ja fermi arutamiseks ja märgib, et ei saa telefoni teel rääkida, sest „hääl on kadunud“ (Lisa 6). 19.03.2018.a. saatis hageja kostjale e-kirja kus esitas lepingu täitmise osas selgitusi, kuid ühtlasi esitas ka pretensiooni seoses lepingu mittekohase täitmisega. Hageja esindaja märkis kirjas, et soovib kindlat vastust lepingu täitmise tähtaega kohta. Märgib taas, et lepingus kokkulepitud tähtajad on ületatud. Hageja esindaja märgib kirjas, et kostja ei ole praktiliselt mitte midagi teinud ja palub kostjal selgitada, et kui kostjal puudub soov või võimalus lepingut täita või on muud põhjused, mis takistavad lepingu täitmist, tuleb kostjal ettemaks tagastada (Lisa 7). 4(7)
08.06.2018.a. saatis hageja kostjale seoses lepingu rikkumisega tasutud ettemaksu tagastamise nõude. Hageja märkis, et kostja on jätnud lepingu täitmata (Lisa 8). Kostja on aktsepteerinud lepingust taganemist ja tagastas osa ettemaksust (500 eurot) hagejale 22.06.2018.a. (Lisa 9). Hilisemas e-kirjavahetuses, kus hageja nõudis ettemaksu täielikku tagastamist ja kostja põhjendas asjaolusid miks ta ei suutnud töid tähtajaks täita ja miks ei ole ta nõus ettemaksu täies ulatuses tagastama, märkis kostja: 1) Projekti venitamine toimus projekteerijale esitatud uute nõuete pärast. Kostja esindaja, pidi kiiremas korras läbima koolituse selleks, et saada allkirja õigust. 2) esialgu ütles hageja kostja esindajale, et täitmisega kiiret ei ole; 3) eelplaanid ja arvestused on kostja teinud; 4) kostjal oli mõjuv põhjus selleks, et lepingu tähtaeg ületati. VÕS § 102 kohaselt võlgnik peab võlausaldajale teatama kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust kohustuse täitmisele viivitamata pärast seda, kui ta sai takistavast asjaolust teada. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja oleks teatanud hagejale kohustuse täitmist takistavatest asjaoludest. Seega, juhul kui kostjal olid töövõtulepingu täitmist takistavad asjaolud, rikkus kostja VÕS § 102 ja jättis sellest hagejale teatamata. VÕS § 103 lg.1 ja 2 kohaselt võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Kostja ei ole oma vastuses ega ka hagejaga peetud kirjavahetuses toonud välja asjaolusid, millest võiks tuleneda kohustuse rikkumise vabandatavus VÕS§ 103 mõistes. Kostja poolt e-kirjas väljendatu, et töövõtulepingu täitmiseks oli vajalik eelnevalt koolitus läbida, et saada allkirja õigus, viitab ennemini sellele, et kostja oli juba lepingu sõlmimisel teadlik takistustest, mis ei võimaldanud tal lepingut kohaselt täita, kuid ta jättis hageja nendest asjaoludest teavitamata. VÕS § 116 lg.1 ja 2 kohaselt lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui: 1) kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud; 2) rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; 3) kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 4) kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi; 5) teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust VÕS § 114 sätestatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida.
5(7)
Kostja ei ole vaielnud vastu hageja väitele, et kostja poolt hagejale esitatud plaane ja ferme ei ole võimalik iseseisvalt (ilma lepingus kokkulepitud projektita) kasutada. Seega jäi hageja kahtlemata VÕS § 116 lg.2 p.1 mõttes ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis. Kahtlemata rikkus kostja kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt hageja kui tellija huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Kostja ületas igasuguse mõistliku aja lepingu täitmise osas, sest ca 9 kuud peale lepingu sõlmimist oli töövõtuleping sisuliselt täitmata. See asjaolu andis hagejale aluse, et kostja ei ole suuteline töövõtulepingut kokkulepitud korras täitma ja lepingust taganemine oli põhjendatud. Tulenevalt sellest, et kostja poolt hagejale saadetud fermid ja joonised ei ole iseseisvalt kasutatavad on põhjendatud hageja nõudmine ettemaksu tervikuna tagasi nõudmiseks. Võrreldes hinnapakkumises märgitud lepingu eset projekti koosseisu kuulub: * Arhitektuur-ehitusosa * Sealhulgas generaalplaan ja plaani sidumine maastikul * Konstruktiivne hooneosa * Tuletõrjeohutuse lahendused * Seletuskiri * Kooskõlastused (Linnaga ja Tuletõrje Inspektsiooniga) * Ehituseks Ehitusluba saamine (Riigilõivu tasub Tellija) ja kostja poolt hagejale saadetut Lisa 4 ja 6(fermide spetsifikatsioonid, kusjuures kostja tunnistab saatekirjas, et saadetud fermide spetsifikatsioonid ei vasta kokkulepitule, 1. ja 2. korruse eelplaanid, fermide paigalduse plaan, fermide sõlmed), siis on ka kaheldav kostja väide, et ta on täitnud 30 % kokkulepitud töödest.
9.Maakohus on seisukohal, et hagi on tervikuna põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja esindaja esitas 14.10.2019 kohtule menetluskulude nimekirja, et välja mõista kostjalt hageja menetluskulud 1007,13 eurot sh tasutud riigilõiv 275 eurot, tõlkekulud 132,13 eurot (117,13+15) ja õigusabikulud 600 eurot (5*120) ilma käibemaksuta ning viivis menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja ei ole menetluskulude suuruse osas vastuväiteid esitanud. TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Asja läbivaatamise kulud on tõlgikulud (TsMS § 143 p 1). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate kulud (TsMS § 144 p 1). Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud täies ulatuses. Tasutud riigilõiv 275 eurot ja tõlkekulud 132,13 eurot on põhjendatud kulu. TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnihind 120,00 eurot ilma käibemaksuta ning õigusabikulud 600 eurot (5*120) on põhjendatud. 6(7)
TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kohtule esitanud. Kuna hagi rahuldatakse, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud 1007,13 eurot käibemaksuta so tasutud riigilõiv 275 eurot, tõlkekulud 132,13 eurot ja õigusabikulud 600 eurot ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt (1007,13 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.