nende Võlausaldaja: Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu), asukoht Lõõtsa 8a, 15176 Tallinn, e-post: [email protected], esindaja Ester Kuivas Võlgnik: K P (pankrotis), isikukood
1.Lõpetada K P (pankrotis, ik. XXXXXXXXXXX) pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist.
2.Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa (II rahuldamisjärk), mille ulatuses on jäänud raha saamata: võlausaldajal kohtutäitur Hille Kudu’l on raha saamata summas 4072,82 eurot, võlausaldajal Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu on raha saamata summas 111 009,15 eurot (võlgniku vastuväide intresside nõudele summas 33 806,07 eurot), võlausaldajal AS SEB Liising on raha saamata summas 4118,59 eurot, võlausaldajal kohtutäitur Kairi Kumm’il on raha saamata summas 19,16 eurot; võlausaldajal Polizia Seif OÜ on raha saamata summas 76 693,98 eurot.
3.Kinnitada K Pu pankrotimenetluse kulud summas 822,36 eurot.
4.Vabastada Martin Pärn pankrotihalduri kohustustest K Pu (pankrotis) pankrotimenetluses.
5.Jätta pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda ning määrata K Pu pankrotihaldur Martin Pärna halduri tasuks 2250 eurot, millele lisandub käibemaks summas 450 eurot (kokku 2700 eurot koos käibemaksuga) OÜ Advokaadibüroo Naur & Pärn kasuks.
6.Maksta välja pankrotihalduri tasu Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) poolt 28.11.2016 tasutud deposiidi (selgitusega
„KOHTUMÄÄRUS
14.11.2016 pankrotikuludeks ts asi 2-16-15173 K P“) arvelt summas 2000 eurot Advokaadibüroo
2-16-15173 Naur & Pärn arveldusarvele nr EE962200221053379266.
7.Määrata K Pu (pankrotis) pankrotihalduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, summas 397 eurot (millele lisandub käibemaks 79,40 eurot) ehk hüvitada pankrotihaldur Martin Pärnale pankrotihalduri tasust 476,40 eurot (s.h käibemaks 79,40 eurot) riigi vahenditest, kandes hüvitatava summa Advokaadibüroo Naur & Pärn OÜ arveldusarvele nr EE962200221053379266 AS Swedbank.
8.Algatada K Pu (pankrotis) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, jätta usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
9.Kohustada võlgnikku esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast usaldusisiku aruanne, millest nähtub kas ja kuidas võlgnik oma kohustusi täidab ning milles kajastuvad andmed võlausaldajatele võimalike teostatud väljamaksete kohta. Esimene aruanne esitada hiljemalt 6. novembril 2020. Vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele tuleb võlausaldajatele väljamakseid teha üks kord aastas.
10.Avaldada teade pankrotimenetluse raugemise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
11.Kohtumäärus toimetada kätte pankrotihaldurile ja võlgnikule ning täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Pankrotihalduril tuleb edastada määrus kõigile võlausaldajatele ning teavitada võlausaldajaid, et kui võlausaldaja soovib infot võlgadest vabastamise menetluses, tuleb võlausaldajal kohtule teatada võlausaldaja esindaja andmed ja/või kehtiv kontaktaadress, millel kohus saaks võlausaldajale edastada võlgadest vabastamise menetluse aruandeid. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik või menetluse lõpetamisele vastuväite esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite. Asjaolud
1.Pärnu Maakohtu 02.12.2016.a määrusega kuulutati välja K Pu pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Martin Pärn.
2.Pankrotihaldur esitas 23.08.2019. a kohtule aruande, milles palub: 1) teha K Pu pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepanek tasuda pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 3000 eurot; 2)kui nõutavat summat ei tasuta, lõpetada K Pu pankrotimenetlus raugemise tõttu PankrS § 158 alusel, sest pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks; 3) jätta pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda ning määrata Kapo Pu pankrotihaldur Martin Pärna halduri tasuks 2250 eurot, millele lisandub käibemaks summas 450 eurot (kokku 2700 eurot koos käibemaksuga) OÜ Advokaadibüroo Naur & Pärn (registrikood 12159289, KMKR EE10148221) arveldusarve nr EE962200221053379266 AS Swedbank kasuks; 4) anda korraldus kanda Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu poolt 28.11.2016 tasutud deposiit selgitusega „KOHTUMÄÄRUS 14.11.2016 pankrotikuludeks ts asi 2-16-15173 K P“ summas 2000 eurot Advokaadibüroo Naur & Pärn arveldusarvele nr EE962200221053379266; 5) anda K Pule pankrotihalduri tasu osaliseks hüvitamiseks tagastamatut menetlusabi summas 397 eurot (millele lisandub käibemaks 79,40 eurot) ehk hüvitada pankrotihaldur Martin Pärnale
2-16-15173 pankrotihalduri tasust 476,40 eurot (s.h käibemaks 79,40 eurot) riigi vahenditest kandes hüvitatava summa Advokaadibüroo Naur & Pärn OÜ arveldusarvele nr EE962200221053379266 AS Swedbank; 6) kinnitada K Pu pankrotimenetluse kulud summas 822,36 eurot; 7) vabastada Martin Pärn K Pu pankrotihalduri kohustustest; 8) märkida määruses, et võlausaldajal kohtutäitur Hille Kudul on raha saamata summas 4072,82 eurot, võlausaldajal Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu on raha saamata summas 111 009,15 eurot (võlgniku vastuväide intresside nõudele summas 33 806,07 eurot), võlausaldajal AS SEB Liising on raha saamata summas 4118,59 eurot, võlausaldajal kohtutäitur Kairi Kummil on raha saamata summas 19,16 eurot ja võlausaldajal Polizia Seif OÜ on raha saamata summas 76 693,98 eurot; 9) otsustada K Pu osas füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine, jätta usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku K Put ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohtumääruse põhjendused
3.Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa.
4.Kohtule halduri poolt 12.07.2019 esitatud taotluse kohaselt puuduvad K Pu (pankrotis) pankrotimenetluses vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohus on Pärnu Maakohtu 17.07.2019 määruse alusel teinud 17.07.2019 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded K Pu (pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 3000 eurot hiljemalt 01.08.2019. Tähtaja jooksul ei ole võlausaldajad ega kolmas isik avaldanud kohtule valmisolekut kanda võlgniku pankrotimenetluses täiendavaid kulusid. Seega esineb PankrS § 158 lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu.
5.Kohus, tutvunud pankrotihalduri taotlusega leiab, et K Pu (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Vaidlused nõuete ja nende rahuldamisjärkude üle puuduvad. Teistelt isikutelt saada olev vara puudub. Haldur vaidlustas Eesti Vabariigi nõude 28.04.2017 nõuete kaitsmise koosolekul osaliselt ning pöördus seejärel nõude osaliseks vaidlustamiseks kaebusega Tallinna Halduskohtusse. Tallinna Halduskohus jättis 06.03.2018 otsusega haldusasjas nr 3-17-1144 halduri kaebuse rahuldamata, misjärel haldur esitas otsusele apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohtu 02.11.2018 kohtuotsuse alusel haldusasjas 3-17-1144 jäeti pankrotihalduri apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 6. märtsi 2018.a. otsus haldusasjas nr 3-17-1144 muutmata. Haldur kassatsioonkaebust ei esitanud ja seetõttu tunnustati Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) nõuet teises järgus täies ulatuses summas 111 009,15 eurot. Pankrotihaldur pankrotimenetluses hagisid esitanud pole ja ei kavatse neid ka esitada. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et K Pu (pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Kohus nõustub
2-16-15173 pankrotihalduri hinnanguga ning leiab, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes.
6.PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Vastavalt PankrS § 65 lg-le 2 halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Ka arvestab kohus tasu suuruse määramisel halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt määrab kohus haldurile tasu käesoleva seaduse § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. PankrS § 23 lg 4 alusel, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kuivõrd halduril ei õnnestunud müüa võlgniku vara, kuna menetluse käigus selgus, et varal puudub arvestatav väärtus, ka ei olnud halduril võimalik esitada vara tagasivõitmise või tagasinõudmise hagisid, siis taotleb haldur tasu määramist lähtuvalt PankrS § 23 lõigetest 1-3. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Haldur on K Pu (pankrotis) pankrotimenetluses teinud toimingud arvestusega 90 eurot tunnis kokku 25 tundi ehk tasu kokku 2250 eurot, millele lisandub käibemaks. Haldur palub tasu välja mõista OÜ Advokaadibüroo Naur & Pärn kasuks (büroo, mille kaudu haldur tegutseb). Kohus leiab, et halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Haldur toob veel välja, et halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks summas 812,18 eurot on kinnitatud Pärnu Maakohtu 11.03.20919 kohtumäärusega. Halduri tehtud täiendavad vajalikud kulutused summas 10,18 eurot (tekkinud pärast jaotusettepaneku esitamist): AS SEB Pank kaardi hooldustasud 5 eurot, AS SEB Pank ülekandekulu 0,38 eurot (tekib seoses halduri tasu osalise väljamaksmisega, AS Swedbank väärtpaberikonto tühja konto tasud 4,80 eurot. Ajutise halduri tasu suuruseks määrati pankrotimäärusega 1530 eurot, millele lisandub käibemaks summas 306 eurot (kokku koos käibemaksuga 1836 eurot, haldurile hüvitamata). PankrS § 66 lg 3 teise lause kohaselt jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Kohus kinnitab pärast jaotusettepaneku esitamist tehtud täiendavad kulutused summas 10,18 eurot, kuna halduri 12.07.2019 aruandest nähtuvalt on tegemist vajalike kulutustega. Kohus kinnitab K Pu pankrotimenetluse kulud summas 822,36 eurot.
7.PankrS § 30 alusel on 14.11.2016 kohtumääruse alusel deposiidina Eesti Vabariik Maksuja Tolliameti poolt makstud 2000 eurot. Halduril on saamata ajutise halduri tasu summas 1836 eurot, ajutise halduri kulud osaliselt summas 240 eurot, halduri bürookulud 750 eurot ja eelduslik halduri tasu 2700 eurot. Halduri selgituste kohaselt on kõigi eeltoodud kulude summa 5526 eurot, millest 2000 eurot saab tasuda võlausaldaja poolt juba tasutud deposiidi arvelt ning ca 948 eurot saab tasuda pankrotivara arvelt ja seega puudu jääb ca 2578 eurot.
2-16-15173 Haldur on esitanud kohtule taotluse deposiidi väljamaksmiseks summas 2000 eurot ning seda põhjendanud. Lähtuvalt eeltoodust tuleb pankrotihalduri tasust 2000 eurot maksta välja võlausaldaja Maksu- ja Tolliameti poolt 14.11.2016.a Rahandusministeeriumi arvelduskontole selgitusega „ KOHTUMÄÄRUS 14.11.2016 pankrotikuludeks ts asi 2-16-15173 K P “ tasutud deposiidist summas 2000 eurot OÜ Advokaadibüroo Naur & Pärn arvelduskontole.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. TsMS § 184 lg 1 järgi menetlusabi taotlus esitatakse kohtule, kus toimub või peaks toimuma menetlus, mille kulude kandmiseks menetlusabi taotletakse. PankrS § 65 lg 11 viimase lause kohaselt võib menetlusabi taotluse esitada haldur. Pankrotihaldur taotleb K Pu (pankrotis) nimel menetlusabi halduri tasu ja kulude hüvitamiseks summas 397 eurot. Kohus leiab, et tuleb määrata menetlusabi ning pankrotihalduri tasu maksta menetlusabi korras välja summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks ja ülejäänud pankrotimenetluse kulud, tuleb jätta võlgniku kanda. Kuivõrd võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning PankrS § 65 lg 11 ja TsMS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks. Vastavalt halduri taotlusele tuleb tasu välja maksta OÜ-le Advokaadibüroo Naur & Pärn, mille kaudu haldur tegutseb.
9.PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Martin Pärn tuleb vabastada K Pu (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.
10.K P (pankrotis) on esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlausaldajad ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Haldur on eelnevalt võlgnikku teavitanud, et ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnikul on 3 alaealist ülalpeetavat ja seega on võlgniku mittearestitava sissetuleku suurus ühes kuus 2019. aastal eelduslikult 1080 eurot vastavalt TMS § 132 lg 1 ja lg 2. Halduri hinnangul suudab K P usaldusisiku kohustusi ise täita. Pärast kohustustest vabastamise perioodi ning juhul, kui võlgnik täidab oma kohustusi nõuetekohaselt, on võimalik, et võlausaldajate nõuded rahuldamata jäänud ulatuses kustuvad. PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval
2-16-15173 põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole esitatud ühtegi kolmanda isiku nõusolekut usaldusisikuks asumise kohta. Kuna usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatuid liigseid kulutusi, mida võlgnik ei ole võimeline täiendavalt kandma, tuleb jätta usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 172 lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Lõike 4 järgi esitab usaldusisik kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. PankrS § 84 kohaselt teostab kohus järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Kohtul on õigus kontrollida, kas ja kuidas võlgnik täidab oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel. Eelnevast tulenevalt kohus kohustab usaldusisikut esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast usaldusisiku aruande. Vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele tuleb teha väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas. PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses.