Tallinna Halduskohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Elle Kask
Otsuse kuulutamise aeg ja
06.03.2018, Tallinn
koht Haldusasja number
3-17-1144
Haldusasi
K.P.’u (pankrotis) pankrotihaldur Martin Pärn’a kaebus Maksuja Tolliameti 08.12.2016 intressinõude nr 13-3/189873 osalise tühistamise nõudes (33 806,07 euro osas).
Menetlusvorm
Suuline, kirjalik.
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja: K.P.’u (pankrotis) pankrotihaldur Martin Pärn Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet Esindaja: Veiko Soll
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle avalikult teatavaks tegemisest arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1, § 182 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
Pärnu Maakohtu 02.12.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-15173 kuulutati välja K.P. ́u pankrot ning tema pankrotihalduriks nimetati Martin Pärn.
Maksu- ja Tolliamet koostas K.P.’ule 08.12.2016 intressinõude nr 13-3/189873, millega kohustas K.P.’ut tasuma 72 407,61 eurot. 28.04.2017 toimus K.P.’u pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolek, millel pandi kaitsmisele muuhulgas ka Eest Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu nõue summas 111 009,15 eurot II järgu nõudena: 38 601,54 eurot füüsilise isiku tulumaksunõudest ning 72 407,61 eurot intressinõudest. Nõuete kaitsmise koosolekul loeti nõue summas 38 601,54 eurot kaitsmiseta tunnustatuks PankrS § 103 lg 4 ja Riigikohtu üldkogu 12.05.2015 otsuse nr 3-2-1-82-14 alusel. Pankrotihaldur Martin Pärn vaidlustas nõude osaliselt summas 33 806,07 eurot, kuna väidetavalt selles osas ületab intressinõue füüsilise isiku tulumaksunõude. 28.05.2017 esitas K.P. ́u (pankrotis) pankrotihaldur Martin Pärn Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb tühistada Maksu- ja Tolliameti 08.12.2016 intressinõue nr 13-3/189873 osaliselt, s.o summas 33 806,07 eurot.
Kaebuse esitaja: Vaidlustatav 08.12.2016 intressinõue nr 13-3/189873 rikub osaliselt K.P.’u õigusi. Vastustaja esitas K.P.’u 08.12.2016 pankrotimenetluses nõudeavalduse, milles palus tunnustada nõuet summas 111 009,15 eurot II järgu nõudena, mis koosnes summas 38 601,54 eurot füüsilise isiku tulumaksunõudest ning summas 72 407,61 eurot intressinõudest. Seega oli vastustaja intressinõue oluliselt suurem kui põhivõlg. Põhivõlg ehk füüsilise isiku tulumaksunõue summas 38 601,54 eurot tuleneb Maksu- ja Tolliameti 17.02.2006 maksuotsusega nr 12-5/96 (lisa 5) tasumisele kohustatud maksusummadest. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 115 lg 1 ja § 117 lg 1 kohaselt arvestatakse tasumisele kuuluvalt maksusummalt intressi 0,06 % päevas. Vastustajal oli õigus intressi arvestada tulenevalt maksuotsuses ja seaduses sätestatust, kuid on lubamatu, et intressinõue on peaaegu 2 korda suurem kui põhinõe. Vastustaja palus tunnustada K.P.’u pankrotimenetluses intressinõuet summas 72 407,61 eurot, mis tähendab, et vastustaja intressinõue ületas oluliselt põhinõuet, mis oli 38 601,54 eurot (füüsilise isiku tulumaksunõue). Seetõttu vaidlustaski pankrotihaldur vastustaja nõude summas 33 806,07 eurot, sest selles ulatuses ületas intressinõue põhinõuet. Haldur ja võlgnik aktsepteerisid ning ei vaielnud vastu intressinõudele summas 38 601,54 eurot, mis jäi põhinõudega sama suureks. Seetõttu tunnustati Maksu- ja Tolliameti nõuet K.P.’u pankrotimenetluses summas 77 203,08 eurot (2 x 38 601,54 eurot). Kohtule on antud VÕS § 113 lg 8 järgi õigus vähendada ebamõistlikult suurt viivist mõistliku suuruseni vastavalt analoogilisele VÕS §-le 162 leppetrahvi kohta. Eeltoodud seisukohti saab analoogia korras kohaldada ka käesoleval juhul. 01.01.2011 jõustus MKS § 119 lg 1 p 5 redaktsioon, mille kohaselt peatub intressiarvestus, kui see ületab selle arvestamise aluseks oleva maksunõude (s.o põhinõude). Kuigi sättel pole otsest tagasiulatuvat jõudu, ei peaks võlgnik K.P. tasuma põhinõuet ületavat intressi üksnes seetõttu, et maksuotsuse tegemise ajal 17.02.2006 ei olnud MKS-is veel vastavat paragrahvi sätestatud. Vastustaja väide, et kaebajal oli tekkinud intressivõlg ka seoses muude maksukohustustega on paljasõnaline ja tõendamata - ei ole võimalik tuvastada, milliste muude maksukohustustega seoses oli kaebajal väidetavalt tekkinud intressivõlg summas 30 374,77742 eurot. Ei ole selge, millise põhinõude eest võiks vastustaja nõuda intressi summas 72 407,61 eurot, sest vastustaja ei ole nõudeavalduses ega 07.07.2017 vastuses ära näidanud, millised väidetavad maksunõuded olid MTA-l lisaks füüsilise isiku tulumaksunõudele summas 38 601,54 eurot K.P.’u suhtes. Isegi juhul, kui kaebaja maksuvõlg oli esialgselt 24.05.2006 otsusest nr 6-2/175 tulenevalt 630 511 krooni ehk 40 297 eurot, siis ületaks vastustaja poolt nõudeavalduses nõutud intressisumma 72 407,61 eurot ikkagi oluliselt põhinõuet K.P.’u suhtes. Ei ole välistatud, et vastustaja väidetav intressinõue „muude maksukohustuste“ osas summas 30 374,77742 eurot on aegunud MKS § 118 lg 1 mõistes. MKS § 118 lg 1 ütleb, et intressi arvestamise aegumistähtaeg on üks aasta alates deklaratsiooni alusel arvutatud, maksuotsusega määratud või vastutusotsusega sissenõutava maksusumma täieliku tasumise päevast või isikule
alusetult tagastatud summa täieliku tasumise või tasaarvestamise päevast. Käesolevas asjas tuleb hinnata intressinõude proportsiooni lähtuvalt pankrotimenetluses esitatud nõudeavaldusest ning põhinõudest, mille suuruseks on 38 601,54 eurot (füüsilise isiku tulumaksunõudest). Intressinõue osas, milles see ületab põhinõuet, on võlgnikku ebamõistlikult kahjustav, ebaproportsionaalne ning vastuolus hea usu põhimõttega. Vastustaja ei ole tõendanud, milliselt varasemalt maksuvõlgnevuselt on arvutatud intressi kokku summas 30 374,78 eurot. Kuna vastustaja selgitustest nähtuvalt intressinõue summas 30 374,78 eurot põhineb 17.02.2006 maksuotsusel nr 12-5/96, siis pole tegemist varasema/teise maksuvõlaga seotud intressinõudega. Kaebaja jääb 28.05.2017 kaebuses esitatud seisukoha juurde, mille kohaselt on vastustaja esitanud pankrotihaldurile tunnustamiseks nõude, kus intressinõue ületab põhivõlga 33 806,07 euro võrra (72 407,61- 38 601,54) ja vastavas summas (33 806,07 eurot) tuleks Maksu- ja Tolliameti 08.12.2016 intressinõue nr 13-3/189873 osaliselt tühistada. Alternatiivselt, juhul kui kohus leiab, et arvesse tuleb ikkagi võtta ka seda, et algselt oli võlgnikule 17.02.2006 maksuotsusega nr 12-5/96 tasumiseks määratud tulumaksu suurus 68 538,85 eurot (nn põhivõlg, enne nõudeavalduse esitamist pankrotihaldurile oli füüsilise isiku tulumaksu võlgnevusest seega tasutud 29 937,31 eurot), siis palub kaebaja 08.12.2016 intressinõude nr 13-3/189873 osaliselt tühistada summas 3868,76 eurot, sest selles ulatuses ületab tunnustamiseks esitatud intressinõue igal juhul algset füüsilise isiku tulumaksu nõuet (72 407,61- 68 538,85).
Vastustaja: Maksuhaldur on seisukohal, et intressi ei ole arvestatud põhivõlga ületavas summas. Intressiarvestuse kaardilt (intressinõude lisa 1) nähtub, et lisaks maksuotsusega määratud maksukohustusele1 oli kaebajal tekkinud intressivõlg ka seoses muude maksukohustustega. Maksuhalduri poolt määratud maksusumma oli algselt tegelikult suurem, kui kaebuses märgitud 38 601,54 eurot. Nimelt lõplikult jõustunud maksusumma tuleneb 24.05.2006 nr 6-2/175 otsusest summas 630 511 krooni ehk 40 297 eurot. Kui kaebaja on jooksvalt maksuhalduri poolt määratud maksusummat tasunud ja vähendanud sellega maksukohustust, ei ole kaebaja algselt põhivõlalt kuni tasumiseni arvestatud intressivõlga täies ulatuses tasunud. Kõik jooksvalt toimunud intressivõla vähendused või kustutamised on intressiarvestuse kaardil välja toodud. Intressi ei ole arvestatud juba alates 31.12.2010. Intressikaardi veergudelt „lõpp“ ja „intressi summa“ nende koostoimes nähtub, et kõikidel ridadel, kus on arvestuslikud lõppkuupäevad, mis jäävad vastustaja viidatud kuupäevast hilisemasse aega, ei ole intressi arvestatud ja on tähistatud vastavalt „0,00000“. Seega on vaidlustatud intressinõue õiguspärane. K.P.u tulumaksuvõlg summas 111 009,16 eurot on tekkinud maksuhalduri 17.02.2006 tehtud maksuotsuse nr 12-5/96, millega määrati K.P.ule täiendavalt tasumiseks tulumaksu kokku summas 1 072 400 EEK ehk 68 538,85 eurot ja tähtaegselt tasumata maksusummalt arvutatud intressist. Maksuotsusega määratud maksusumma sundtäitmise aegumise tähtpäev on katkenud 10.05.2010 täitmisavalduse nr 13-5/01591-1 esitamisega Pärnu Maakohtule. Tähtaegselt tasumata maksusummalt on arvestatud intressi summas 72 407,62 eurot. MKS § 118 lg 1 tulenevalt on intressi arvestamise aegumistähtaeg üks aasta alates maksuotsusega määratud sissenõutava maksusumma täieliku tasumise päevast. Maksuotsusega määratud maksusummad on tänaseni tasumata. MKS § 119 lg 1 p 5 kohaselt intressi arvestamine peatub, kui intressisumma ületab selle arvestamise aluseks oleva maksunõude. Eelnimetatud intressi arvestamise peatumise säte jõustus 01.01.2011 ning alates 31.12.2010 on K.P.u maksunõuetelt intressi arvestus peatatud. Tulenevalt MKS § 1682 ei kohaldata MKS § 119 lg 1 p 5 sätestatut kuni 01.01.2011 arvestatud maksunõuet ületava intressisumma osas, kuid intressi arvestamist ei jätkata. Samale seisukohale on jõudnud Tallinna Halduskohus 14.11.2012 otsuses asjas nr 3-11-2567 ja on kooskõlas Riigikohtu juhistega asjas nr 3-3-1-80-16. Seega puudub alus väitmaks, et MTA intressinõue on aegunud.
Intress perioodi 01.07.2002 kuni 31.01.2006 eest kokku on 30 374,78 eurot ja intress perioodi 01.02.2006 kuni 31.12.2010 eest kokku on 42 032,84 eurot. Selliselt on intressi kujunemine märgitud ka vaidlusaluse 08.12.2016 intressinõude nr 13-3/189873 intressikaardi lisa esimesel real (31.01.2006 algsaldo intressivõlg). Seega põhineb MTA intressinõue summas 30 374,78 eurot varasemal perioodil, kuid samal maksuvõlgnevusel, s.o MTA 17.02.2006 maksuotsus nr 12-5/96 (2. veerg FIDEK/MO 1999 jj). Kaebaja hinnanguline väide, et vastustaja väidetav intressinõue „muude maksukohustuste“ osas summas 30 374,78 eurot on siiski aegunud MKS § 118 lg 1 mõistes, on üldsõnaline ja jätkuvalt põhjendamata. Intressinõue summas 30 374,78 eurot põhineb samal maksuvõlgnevusel, mis tuleneb MTA 17.02.2006 maksuotsusest nr 12-5/96. Alates 31.12.2010 on K.P.u maksunõuetelt intressi arvestus peatatud. Tulenevalt MKS § 119 lg 1 p 5 on vastustaja nõue, mis ületab vastustaja põhinõuet, kooskõlas kehtiva õigusega. Kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud aegumisväide on alusetu. Intressinõude aluseks olnud MTA 17.02.2006 maksuotsuse nr 12-5/96 vaidluses (asjas nr 3-06-1199) tehtud lõplik lahend jõustus 19.02.2009 (MKS § 118 lg 6). Maksuotsusega määratud maksusumma sundtäitmise aegumise tähtpäev on omakorda katkenud 10.05.2010 täitmisavalduse nr 13-5/01591-1 esitamisega (MKS § 132 lg 5 p 1) ning maksukohustuslase pankroti väljakuulutamisega Pärnu Maakohtu 02.12.2016 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-16-15173 (MKS § 132 lg 5 p 2). Seega ei ole ka intressinõude aegumistähtaeg möödunud (MKS § 132 lg 3). Vastupidine seisukoht oleks vastuolus Riigikohtu juhistega asjas nr 3-3-1-80-16 ning Tallinna Halduskohtu varasemate seisukohtadega sarnases asjas (14.11.2012 otsus asjas nr 3-11-2567).
Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjaliku seletusega, kuulanud menetlusosaliste suulisi selgitusi, hinnanud käesolevas haldusasjas esitatud tõendeid nende kogumis ja koostoimes, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Käesolevas haldusasjas pooled vaidlevad selle üle, kas intressi on arvestatud põhivõlga ületavas summas või mitte ning kas intressinõue on tähtaegne. Kaebuse esitaja väitel maksuhalduri intressinõue on ca 2 korda suurem kui põhinõue. K.P.’u pankrotimenetluses maksuhaldur palus tunnustada K.P.’u intressinõuet summas 72 407,61 eurot, mis tähendab, et vastustaja intressinõue ületas oluliselt põhinõuet, mis oli 38 601,54 eurot (füüsilise isiku tulumaksunõue), mistõttu pankrotihaldur vaidlustas maksuhalduri nõude summas 33 806,07 eurot, sest selles ulatuses ületas intressinõue põhinõuet. Kaebaja arvates vastustaja ei ole tõendanud, milliselt varasemalt maksuvõlgnevuselt on arvutatud intressi kokku summas 30 374,78 eurot. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja on esitanud pankrotihaldurile tunnustamiseks nõude, kus intressinõue ületab põhivõlga 33 806,07 euro võrra (72 407,61- 38 601,54). Kaebuse esitaja arvates on nõue aegunud. Maksuhaldur väidab, et intressi ei ole arvestatud põhivõlga ületavas summas. Vastustaja selgitab, et lisaks maksuotsusega määratud maksukohustusele1 oli kaebajal tekkinud intressivõlg ka seoses muude maksukohustustega. Maksuhalduri poolt määratud maksusumma oli algselt tegelikult suurem, kui kaebuses märgitud 38 601,54 eurot ning lõplikult jõustunud maksusumma tuleneb 24.05.2006 nr 6-2/175 otsusest summas 40 297 eurot. Kui kaebaja on jooksvalt maksuhalduri poolt määratud maksusummat tasunud ja vähendanud sellega maksukohustust, siis ei ole ta algselt põhivõlalt kuni tasumiseni arvestatud intressivõlga täies ulatuses tasunud. Vastustaja kinnitab, et kõik jooksvalt toimunud intressivõla vähendused või kustutamised on intressiarvestuse kaardil välja toodud ning et intressi ei ole arvestatud juba alates 31.12.2010. Maksuhalduri väitel intressikaardi veergudelt „lõpp“ ja „intressi summa“ koostoimes nähtub, et kõikidel ridadel, kus on arvestuslikud lõppkuupäevad, mis
jäävad vastustaja viidatud kuupäevast hilisemasse aega, ei ole intressi arvestatud ja on tähistatud vastavalt „0,00000“, seega on vastustaja arvates vaidlustatud intressinõue õiguspärane. Vastustaja väitel intressinõue ei ole aegunud. Kohus nõustub vastustaja väidetega. Kohus märgib, et kaevatavas intressinõudes on maksuhaldur välja toonud asjaolud ja põhjendused ning selle lisas intresside arvestuse, sh intressivähendused ja intressi kustutamine. Kohus leiab, et kuna vastustaja põhjendustega on kaebaja tutvunud ning on maksuhalduri seisukohtadest teadlik, siis kohus ei hakka neid üle kordama. Kohus nõustub Maksu-ja Tolliameti põhjendustega neid üle kordamata. Seejuures kohus tugineb HKMS § 165 lg-le 2, mille kohaselt kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Vastustaja kinnitas kohtule, et maksuotsusega määratud maksusummad on tänaseni tasumata. Maksukorralduse seadus (MKS) § 119 lg 1 p 5 sätestab, et intressi arvestamine peatub, kui intressisumma ületab selle arvestamise aluseks oleva maksunõude. Eelviidatud intressi arvestamise peatumise säte jõustus 01.01.2011, alates 31.12.2010 on K.P. ́u maksunõuetelt intressi arvestus peatatud. MKS § 1682 alusel ei kohaldata MKS § 119 lg 1 p-s 5 sätestatut kuni 01.01.2011 arvestatud maksunõuet ületava intressisumma osas ja intressi arvestamist ei jätkata. Vastustaja on seejuures õigesti viidanud Tallinna Halduskohtu 14.11.2012 otsusele haldusasjas nr 3-11-2567 ning Riigikohtu lahendis toodud juhistele asjas nr 3-3-1-80-16. Kohus ei nõustu kaebajaga, et MTA intressinõue on aegunud MKS § 118 lg 1 mõistes, mille kohaselt intressi arvestamise aegumistähtaeg on üks aasta alates deklaratsiooni alusel arvutatud, maksuotsusega määratud või vastutusotsusega sissenõutava maksusumma täieliku tasumise päevast või isikule alusetult tagastatud summa täieliku tasumise või tasaarvestamise päevast. Kohus nõustub vastustajaga, et intressinõude aluseks olnud MTA 17.02.2006 maksuotsuse nr 12-5/96 vaidluses (haldusasjas nr 3-06-1199) tehtud lõplik lahend jõustus 19.02.2009. MKS § 118 lg 6 kohaselt intressi arvestamise aegumine peatub intressinõude või intressinõude arvestamise aluseks oleva maksusumma vaidlustamise ajaks kuni selles asjas tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni. Maksuhaldur on õigesti leidnud, et maksuotsusega määratud maksusumma sundtäitmise aegumise tähtpäev katkes 10.05.2010 täitmisavalduse nr 13-5/01591-1 esitamisega ning maksukohustuslase pankroti väljakuulutamisega Pärnu Maakohtu 02.12.2016 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-16-15173. MKS § 132 lg 5 p 2 sätestab, et sundtäitmise aegumistähtaeg katkeb maksukohustuslase pankroti väljakuulutamisel. Seega ei ole ka intressinõude aegumistähtaeg möödunud. MKS § 132 lg 3 näeb ette, et intressinõude sundtäitmise aegumistähtaeg on viis aastat nõude esitamise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist alates. Kohus eeltoodut kokku võttes asub seisukohale, et kaevatav intressinõue on tähtaegne ja põhjendatud ning selle osaliseks tühistamiseks puudub alus. HKMS § 108 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kaebuse esitaja kahjuks. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.