UAB TRADELA hagi XX vastu 69 141,03 euro ja viivise saamiseks
Vaidlustatud otsus
Harju Maakohtu 14. detsembri 2017. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
XX apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
74 338 eurot 67 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) UAB TRADELA (Leedu Vabariigi registrikood 303090269), lepinguline esindaja Jan Kondratovič Kostja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Rein Vaiksaar
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 14. detsembri 2017. a otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud XX kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
1.UAB TRADELA (hageja) esitas 17. märtsil 2016 Harju Maakohtule XX (kostja) vastu hagi, milles palub kostjalt enda kasuks välja mõista 69 141,03 eurot, millest vekslisumma on 65 000 eurot, viivis seisuga 29. veebruar 2016 on 3 913,62 eurot ja hüvitis 0,33% võlaõigusseaduse (VÕS) § 970 lg 1 p 4 järgi 227,41 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista seadusjärgses määras viivise põhivõlgnevuselt (65 000 eurot) kuni selle tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja väitel: -
tuleneb hageja nõue vekslist, mille väljastamisega kohustus kostja 1. juunil 2015 maksma vekslis märgitud isikule YY-le 65 000 eurot;
-
kostja vekslis määratud tähtpäevaks oma kohustust ei täitnud;
-
YY sõlmis hagejaga 31. augustil 2015 nõude loovutamise lepingu, millega loovutas vekslist tulenevad nõuded kostja vastu hagejale;
-
tegemist on VÕS § 926 lg 1 mõttes lihtveksliga ja kostja kohustus vekslisumma ise maksma. Kostja väljaantud veksel sisaldab nimetust „veksel“ poola keeles, kuna veksel oli koostatud Poolas. Veksel vastab VÕS § 926 lg 2 nõuetele ja on koostatud vormipuudusteta. Vekslile on märgitud maksetähtpäev, maksekoht, isiku nimi, kellele tuleb maksta, veksli väljaandmise aeg ja koht (9. detsember 2014, Tallinn) ning sellel on veksli väljaandja allkiri;
-
veksli pidaja jaoks pole VÕS § 926 lg 1 järgi tähtsust, kas veksli väljaandja sai vekslis märgitud rahasumma kätte. Tähtis on ainult veksli väljaandja kohustus tingimusteta maksta vekslisumma õigustatud isikule. Sellega erineb veksli väljaandmine laenusuhetest, kus laenulepingut on võimalik vaidlustada selle rahatuse tõttu. Kuna kostja väljastas veksli ega vaidle sellele vastu, siis on kostjal kohustus maksta õigustatud isikule ehk hagejale vekslis märgitud vekslisumma. Lihtveksli protestimine ei ole kohustuslik ja hagi vekslisumma väljamõistmiseks saab esitada vekslit protestimata.
Kostja vastuväited
2.Kostja vaidleb hagile vastu, tema vastuväidete kohaselt: -
tehing oli rahatu. Hageja ei ole esitanud raha ülekandmise kohta tõendeid; hageja ei ole esitanud tõendeid, et veksel oleks protestitud; poolakeelne dokument nimega „Weksel“ ei tõenda võlaõigusliku suhte olemasolu. Kostja ei ole vekslit allkirjastanud ning veksel on koostatud poola keeles, mida kostja ei valda. Lisaks sellele on veksli tekst täidetud kolmanda isiku käekirjaga.
Maakohtu otsus
3.Maakohus rahuldas 14. detsembri 2017 otsusega (vaidlustatud otsus) hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 69 138,67 eurot, millest põhivõlg on 65 000 eurot, viivis 29. veebruar 2016 seisuga 3 911,27 eurot ja hüvitis 0,33% summast 227,40 eurot. Lisaks mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja otsustas menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrata pärast kohtulahendi jõustumist.
3.1.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt võiks hageja nõue kuuluda rahuldamisele VÕS § 970 lg 1 alusel. Kõik VÕS § 926 lg-s 2 nimetatud lihtveksli tingimused on täidetud. Seda tunnistas ka kostja kohtukõne teesides. Tõendamata on kostja väide, et tema nime kirjutamisel 2 (4)
vekslile ei olnud seal mingeid kirjeid (veksli rekvisiidid) ning need on kantud vekslile hiljem. Maakohus ei nõustunud kostja väitega, et poolakeelne dokument nimega „Weksel“ ei tõenda võlaõigusliku suhte olemasolu. Kuna esialgne võlausaldaja oli Poola Vabariigi kodanik, siis oli veksli väljaandmine poola keeles põhjendatud.
3.2.Maakohus määras 13. juuli 2017 määrusega hageja taotlusel käekirjaekspertiisi. Käekirjaekspertiisiga on tõendatud, et veksli andis välja kostja. Veksli allkirja kohal käsitsi kirjutatud kostja nimi on käsitatav allkirjana. Tähtsust ei ole asjaolul, et veksli teksti ei ole tõenäoliselt kirjutanud kostja. Lihtveksli teksti ei pea kirjutama veksli väljaandja.
3.3.VÕS § 926 lg-st 1 tuleneb, et veksli pidaja jaoks ei ole tähtis see, kas veksli väljaandja sai kätte vekslis märgitud rahasumma. Veksli väljaandmisel on tähtis ainult veksli väljaandja kohustus tingimusteta maksta vekslisumma õigustatud isikule. Veksli väljaandmine erineb laenusuhetest, kuna laenusuhetes on võimalik laenuleping vaidlustada selle rahatuse tõttu.
3.4.Lihtveksli protestimine ei ole kohustuslik. Lihtvekslile esitatud nõuded on sätestatud VÕS § 925 lg 2 p-des 1 ja 4–8. VÕS § 937 lg 2 kohaselt kohustub lihtveksli väljaandja lunastama lihtveksli maksetähtpäeval. Veksli maksetähtpäeval lunastamata jätmise korral võib veksli omanik esitada väljaandja vastu VÕS § 970 lg-s 1 nimetatud nõude.
3.5.Maakohus tuvastas, et täidetud on VÕS § 970 l-s 1 sätestatud eeldused kui ka viivise ja hüvitise väljamõistmise eeldused. Maakohus rahuldas hagi põhivõlgnevuse 65 000 euro osas. Maakohus rahuldas viivisenõude ja hüvitise nõude osaliselt. Kohustuse täitmise tähtpäev oli veksli kohaselt 1. juuni 2015. Seega on põhivõlgnevuselt viivise arvestamise periood 2. juuni 2015 kuni 29. veebruar 2016, s.o 273 päeva. Kokku on nimetatud perioodide eest viivisenõue 3 911,27 eurot. Maakohus arvutas hüvitise summalt 68 911,27 eurot (65 000 + 3 911,27) ning hüvitise suuruseks on 227,40 eurot.
3.6.Menetluskulud otsustas maakohus jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kostja kanda, kuivõrd viivisenõude ja hüvitise arvutuslikult erinev käsitlus hageja esitatust ja sellest tulenev hagi osaline rahuldamine põhineb hageja viivisenõude sissenõutavaks muutumise erineval tõlgendamisel. Poolte seisukohad
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või läbi vaatamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
4.1.Ebaõige on maakohtu seisukoht, mille kohaselt lihtveksli protestimine ei ole kohustuslik. VÕS § 970 lg 2 kohaselt on sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõudeõiguse tekkimise eelduseks veksli protestimine, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Asjas ei ole esitatud tõendeid veksli protestimise kohta (VÕS § 962 lg 1). VÕS § 966 lg 1 kohaselt tuleb protest kanda vekslile või vekslijätkule. Kohtule esitatud vekslil puuduvad igasugused märked selle kohta.
4.2.Vekslilt puuduvad ka VÕS § 963 lg-s 1 nimetatud märked, mis oleks vabastanud veksli omaniku veksli aktseptimisest või lunastamisest keeldumise puhul VÕS §-s 970 nimetatud nõude esitamise eeldusena veksli protestimisest.
4.3.Eeltoodust tulenevalt oleks maakohus pidanud keelduma hagiavalduse menetlusse võtmisest või jätma hagi läbi vaatamata (TsMS § 371 lg 1 p 3 ja lg 2 p 1; § 423 lg 1 p 1 ja lg 2 p 1), sest hagejal puudub nõudeõigus.
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Menetluse edasine käik 3 (4)
6.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 5. septembri 2018 otsusega kostja apellatsioonkaebuse, tühistas maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jättis ringkonnakohus hageja kanda. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus tähelepanuta VÕS § 970 lg 2, mille kohaselt on sama paragrahvi lõikes 1 nimetatus nõudeõiguse tekkimise eelduseks veksli protestimine, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Eeltoodust tulenevalt on täitmata VÕS § 970 lg-s 2 sätestatud nõudeõiguse tekkimise eeldus, mille tõttu hageja nõue ei ole muutunud sissenõutavaks.
7.Riigikohus tühistas 3. aprilli 2019 otsusega (edaspidi Riigikohtu otsus) ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Riigikohus leidis, et üldjuhul on protestimine vajalik ka lihtveksli puhul, kuid erandlik on olukord siis, kui nõue esitatakse veksli väljaandja vastu. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta VÕS § 937 lg 2, mis reguleerib erisättena lihtveksli väljaandja vastutust. VÕS § 937 lg-st 2 tuleneb, et veksli väljaandja vastu võib vekslist tuleneva nõude alati esitada, sõltumata protestimisest. VÕS § 937 lg 2 teine lause täpsustab veksli väljaandja vastu esitatava nõude sisu, st lisaks lunastamata vekslisummale võib veksli omanik nõuda ka VÕS § 970 lg-s 1 nimetatud intressi, viivist, kulude hüvitamist ja hüvitist 0,33 protsendi ulatuses vekslisummast, arvestatuna koos intressiga.
8.Asja uuel läbivaatamisel esitasid pooled oma seisukohad, jäädes asja senisel läbivaatamisel märgitu juurde.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
10.Hageja on esitanud kostja vastu vekslist tuleneva nõude. Maakohus tuvastas oma otsusega, et tegemist on lihtveksliga, kostja on sellele alla kirjutanud, kõik VÕS § 926 lg-s 2 nimetatud lihtveksli tingimused on täidetud ning vekslit ei ole maksetähtpäevaks lunastatud. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses neid maakohtu järeldusi vaidlustanud. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendusega ja ei pea TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid korrata
11.Kostja on apellatsioonkaebuses tuginenud üksnes sellele, et hageja ei saanud kostja vastu veksli alusel nõuet esitada, kuna veksel oli protestimata. Pooled ei vaidle selle üle, et veksel on protestimata. Seega on asja lahendamiseks vaja vastata küsimusele, kas kostjal on kohustus täita vekslist tulenev kohustus vaatamata sellele, et veksel on protestimata. Riigikohus on praeguses tsiviilasjas tehtud otsuses leidnud, et VÕS § 937 lg-st 2 tuleneb, et veksli väljaandja vastu võib vekslist tuleneva nõude alati esitada, sõltumata protestimisest. See Riigikohtu seisukoht on TsMS § 693 lg 2 kohaselt asja lahendamisel ringkonnakohtule kohustuslik.
12.Vekslist ja selle tõlkest (tl 5 ja 6) nähtub, et kostja on veksli väljaandja. Eelviidatud Riigikohtu seisukohast tuleneb, et hageja võis tema vastu vekslist tuleneva nõude esitada sõltumata veksli protestimisest. Seega on maakohus õigesti leidnud, et kostja vastu nõude esitamise eelduseks ei ole veksli protestimine ning kostja apellatsioonkaebuses esitatud vastupidised väited on põhjendamatud.
13.Hagi rahuldamise ja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja 171 lg 1 alusel kostja kanda.
14.Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lõikele 2. / allkirjastatud digitaalselt / Vahur-Peeter Liin
/ allkirjastatud digitaalselt / Meeli Kaur
/ allkirjastatud digitaalselt / Ande Tänav
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.