lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-4341/64

Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

TsiviilasiJõustunudRiigikohtu tsiviilkolleegium · 03.04.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-4341/64
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
03.04.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1716
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 926 lg 1, 2LihtvekselVÕS § 937 lg 2Veksli väljaandja vastutusVÕS § 962 lg 1Veksli protestimise mõisteVÕS § 970 lg 1, 2Veksli omaniku nõuded veksli lunastamata jätmise korralTsMS § 149 lg 4Kautsjoni tasumine ja tagastamineTsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 691Riigikohtu pädevus kassatsioonkaebuse lahendamiselVÕS § 925 lg 2Käskveksel

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-16-4341/40Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja14.12.20172-16-4341/88Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium07.11.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

2-16-4341

Otsuse kuupäev

Tartu, 3. aprill 2019

Kohtukoosseis

Eesistuja Henn Jõks, liikmed Jaak Luik ja Malle Seppik

Kohtuasi

UAB TRADELA hagi Oleg Jasenetski vastu 69 141 euro 3 sendi ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 5. septembri 2018. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

UAB TRADELA kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

74 371 eurot 17 senti

Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

Hageja UAB TRADELA, lepinguline esindaja vandeadvokaat Jelena Benevolenskaja Kostja Oleg Jasenetski, lepinguline esindaja vandeadvokaat Vitali Šipilov

Asja läbivaatamise kuupäev

11. märts 2019, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 5. septembri 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-4341. Saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
2.Kassatsioonkaebus rahuldada.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
VÕS § 928 lg 1Vekslikohuslane
VÕS § 961Hoiustamine
VÕS § 963 lg 1Protestimisest vabastamine
VÕS § 973 lg 1Vekslikohuslaste solidaarvastutus
VÕS § 977 lg 1Tähtaegade järgimata jätmise tagajärjed
3.
Tagastada UAB

TRADELA

eest kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon OÜ-le Benevolenskaja Advokaadibüroo.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.UAB TRADELA (hageja) esitas 17. märtsil 2016 Harju Maakohtule Oleg Jasenetski (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista 69 141 eurot 3 senti, millest vekslisumma on 65 000 eurot, viivis seisuga 29. veebruar 2016 on 3913 eurot 62 senti ja hüvitis 0,33% võlaõigusseaduse (VÕS) § 970 lg 1 p 4 järgi on 227 eurot 41 senti. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista seadusjärgses määras viivise põhivõlgnevuselt (65 000 eurot) kuni selle tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2-16-4341 Hagiavalduse põhjenduste kohaselt tuleneb hageja nõue vekslist, mille väljastamisega kohustus kostja

1.juunil 2015 maksma vekslis märgitud isikule Eugeniusz Koczukile 65 000 eurot. Kostja vekslis määratud tähtpäevaks oma kohustust ei täitnud. Eugeniusz Koczuk sõlmis hagejaga 31. augustil 2015 nõude loovutamise lepingu, millega loovutas vekslist tulenevad nõuded kostja vastu hagejale. Tegemist on VÕS § 926 lg 1 mõttes lihtveksliga ja kostja kohustus vekslisumma ise maksma. Kostja väljaantud veksel sisaldab nimetust „veksel“ poola keeles, kuna veksel oli koostatud Poolas. Samuti on vekslile märgitud maksetähtpäev, maksekoht, isiku nimi, kellele tuleb maksta, veksli väljaandmise aeg ja koht (9. detsember 2014, Tallinn) ning sellel on veksli väljaandja allkiri. Seega vastab veksel VÕS § 926 lg 2 nõuetele ja on koostatud vormipuudusteta. VÕS § 926 lg 1 järgi ei ole veksli pidaja jaoks tähtsust, kas veksli väljaandja sai vekslis märgitud rahasumma kätte. Tähtis on ainult veksli väljaandja kohustus tingimusteta maksta vekslisumma õigustatud isikule. Sellega erineb veksli väljaandmine laenusuhetest, kus laenulepingut on võimalik vaidlustada selle rahatuse tõttu. Kuna kostja väljastas veksli ega vaidle sellele vastu, siis on kostjal kohustus maksta õigustatud isikule ehk hagejale vekslis märgitud vekslisumma. Lihtveksli protestimine ei ole kohustuslik ja hagi vekslisumma väljamõistmiseks saab esitada vekslit protestimata.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tehing oli rahatu. Hageja ei ole esitanud raha ülekandmise kohta tõendeid. Poolakeelne dokument nimega „Weksel“ ei tõenda võlaõigusliku suhte olemasolu. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et veksel oleks protestitud. Kostja ei ole vekslit allkirjastanud ning kostjal ja hagejal ei ole võlaõiguslikku suhet. Veksel on koostatud poola keeles, mida kostja ei valda.
3.Harju Maakohus rahuldas 14. detsembri 2017. a otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 65 000 eurot, viivise ja hüvitise 227 eurot 40 senti, mis on 0,33% vekslisummast. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt võiks hageja nõue kuuluda rahuldamisele VÕS § 970 lg 1 alusel. Kõik VÕS § 926 lg-s 2 nimetatud lihtveksli tingimused on täidetud. Seda tunnistas ka kostja kohtukõne teesides. Tõendamata on kostja väide, et tema nime kirjutamisel vekslile ei olnud seal mingeid kirjeid (veksli rekvisiidid) ning need on kantud vekslile hiljem. Maakohus ei nõustunud kostja väitega, et poolakeelne dokument nimega „Weksel“ ei tõenda võlaõigusliku suhte olemasolu. Kuna esialgne võlausaldaja oli Poola Vabariigi kodanik, siis oli veksli väljaandmine poola keeles põhjendatud. Käekirjaekspertiisiga on tõendatud, et veksli andis välja kostja. Veksli allkirja kohal käsitsi kirjutatud kostja nimi on käsitatav allkirjana. Tähtsust ei ole asjaolul, et veksli teksti ei ole tõenäoliselt kirjutanud kostja. Lihtveksli teksti ei pea kirjutama veksli väljaandja. VÕS § 926 lg-st 1 tuleneb, et veksli pidaja jaoks ei ole tähtis see, kas veksli väljaandja sai kätte vekslis märgitud rahasumma. Veksli väljaandmisel on tähtis ainult veksli väljaandja kohustus tingimusteta maksta vekslisumma õigustatud isikule. Veksli väljaandmine erineb laenusuhetest, kuna laenusuhetes on võimalik laenuleping vaidlustada selle rahatuse tõttu. Lihtveksli protestimine ei ole kohustuslik. Lihtvekslile esitatud nõuded on sätestatud VÕS § 925 lg 2 p-des 1 ja 4–8. VÕS § 937 lg 2 kohaselt kohustub lihtveksli väljaandja lunastama lihtveksli maksetähtpäeval. Veksli maksetähtpäeval lunastamata jätmise korral võib veksli omanik esitada väljaandja vastu VÕS § 970 lg-s 1 nimetatud nõude. 2(5)

2-16-4341

4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata või läbi vaatamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 5. septembri 2018. a otsusega kostja apellatsioonkaebuse, tühistas maakohtu otsuse ja jättis uue otsusega hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis ringkonnakohus hageja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt andis kostja hageja õiguseellasele VÕS § 926 tähenduses lihtveksli, mis vastab VÕS § 925 lg-s 2 sätestatud tingimustele. Veksli lunastamise tähtpäev on saabunud, kuid veksel on lunastamata. Maakohus on jätnud täielikult tähelepanuta VÕS § 970 lg 2, mille kohaselt on VÕS § 970 lg-s 1 nimetatud nõudeõiguse tekkimise eelduseks veksli protestimine, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Pooled ei vaidle selle üle, et praegusel juhul ei ole vekslit VÕS § 962 järgi protestitud. Põhjendamata on maakohtu seisukoht, et lihtveksli protestimine ei ole kohustuslik. Seadus sellist erandit lihtveksli puhul ette ei näe. Protestimisest vabastamist käsitleb VÕS § 963 lg 1. Kohtule esitatud tõenditest VÕS § 963 lg-s 1 viidatud märgete tegemist ei nähtu ja hageja ka sellisele märkele ei tugine. Seega on täitmata VÕS § 970 lg-s 2 sätestatud nõudeõiguse tekkimise eeldus, mille tõttu hageja nõue ei ole muutunud sissenõutavaks ja hagi tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Nõudeõiguse tekkimise eeldust ei saa pidada seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikuks korraks, mille puhul tuleks hinnata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 1 kohaselt, ega selle korra rakendamise võimalust ole minetatud. VÕS §-des 962–969 sätestatud veksli protestimine ei ole käsitatav vaidluse kohtueelse lahendamise korrana.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6.Hageja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks või jätta jõusse maakohtu otsus. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on ringkonnakohus jätnud tähelepanuta VÕS § 977 lg 1 p 2. Viidatud sätte kohaselt kaotab veksli omanik oma õigused kõigi vekslikohuslaste vastu, välja arvatud veksli aktseptinud maksja, kui ta ei ole järginud tähtaegu, mis on ette nähtud protestimiseks aktseptimata või lunastamata jätmise tõttu. Veksli väljaandja ise kohustub tingimusteta maksma vekslisumma vekslis märgitud veksli alusel õigustatud isikule vekslis märgitud maksetähtpäeval. Veksli väljaandja teab veksli väljamaksmise tähtaja saabumisest ning peab üles näitama huvi veksli omaniku kindlakstegemiseks, et täita oma kohustus. Kui vekslit ei ole tähtaegselt lunastamiseks esitatud, võib vekslikohuslane hoiustada vekslisumma veksli omaniku kulul ja riisikol (VÕS § 961). Kui veksli omanik ei esita lihtvekslit lunastamiseks, ei too see kaasa veksli väljaandja kohustuste lõppemist. Veksli valdaja säilitab aegumistähtaja vältel nõudeõiguse lihtveksli väljaandja vastu ka veksli protestimata jätmise korral.
7.Kostja palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda. 3(5)

2-16-4341

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 691 p 2 ning § 692 lg 1 p 1 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu tühistada. Kassatsioonkaebus rahuldatakse.
9.Kohtud on tuvastanud järgmised olulised asjaolud, mida kumbki pool ei ole kassatsioonimenetluses vaidlustanud:  kostja andis Tallinnas 9. detsembril 2014 välja veksli summas 65 000 eurot õigustatud isiku Eugeniusz Koczuki kasuks;  vekslit ei olnud maksetähtpäevaks, 1. juuniks 2015 lunastatud;  31. augustil 2015 loovutas Eugeniusz Koczuk vekslist tulenevad nõuded kostja vastu hagejale.
10.Kohtud on tuvastanud, et kostja välja antud veksel oli lihtveksel VÕS § 926 tähenduses. Pooled ei ole seda kohtute seisukohta vaidlustanud ega toonud esile asjaolusid, mis saaksid selle järelduse kahtluse alla seada. Seega lähtub kolleegium asja lahendamisel sellest, et vaidlusalune veksel oli lihtveksel.
11.Pooled vaidlevad selle üle, kas praegusel juhul oli lihtvekslist tuleneva nõude esitamise eelduseks veksli protestimine VÕS § 970 lg 2 mõttes. VÕS § 970 lg 1 järgi võib veksli omanik veksli lunastamata jätmise korral pärast maksetähtpäeva saabumist nõuda vekslile üleandepealdiste tegijalt, veksli väljaandjalt ja muult vekslikohuslaselt sama lõike p-des 1–4 märgitud summade tasumist. VÕS § 970 lg 2 järgi on nõudeõiguse tekkimise eelduseks veksli protestimine, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.
12.Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on ekslikult jätnud tähelepanuta VÕS § 937 lg 2 ning seetõttu pidanud praegusel juhul lihtvekslist tuleneva nõude eelduseks veksli protestimist VÕS § 970 lg 2 järgi.
13.VÕS § 926 lg 1 kohaselt on lihtveksel käskväärtpaber, millega veksli väljaandja kohustub tingimusteta ise maksma vekslisumma vekslis märgitud veksli alusel õigustatud isikule vekslis märgitud maksetähtpäeval. Veksli (sh lihtveksli) lunastamiseks ei ole üldjuhul aga kohustatud mitte üksnes veksli välja andnud isik. Vekslikohuslased on sätestatud VÕS § 928 lg-s 1, mille järgi nendeks on veksli välja andnud, veksli aktseptinud, vekslile üleandepealdise teinud või vekslikäenduse andnud isik. VÕS § 973 lg 1 järgi vastutavad vekslikohuslased veksli omaniku ees solidaarvõlgnikena. Protest VÕS § 962 ja VÕS § 970 lg 2 mõttes on tähtis olukorras, kus veksli omanik esitab nõude mõne vekslikohuslase vastu, kes nõuet ei lunasta. Sellisel juhul kinnitab notar või selleks seadusega õigustatud muu isik, et veksli maksjale on tehtud veksli aktseptimise või lunastamise ettepanek (VÕS § 962 lg 1). Selliselt on protest justkui tõend selleks, et vekslist tuleneva nõudega saaks pöörduda mõne teise vekslikohuslase vastu (st esitada regressinõude). Seega üldjuhul on protestimine vajalik ka lihtveksli puhul.
14.Erandlik on aga olukord siis, kui nõue esitatakse veksli väljaandja vastu. Erisättena reguleerib lihtveksli väljaandja vastutust VÕS § 937 lg 2. VÕS § 937 lg 2 kohaselt kohustub lihtveksli väljaandja lunastama lihtveksli maksetähtpäeval. Veksli maksetähtpäeval lunastamata jätmise korral võib veksli omanik esitada väljaandja vastu VÕS § 970 lg-s 1 nimetatud nõude. 4(5)

2-16-4341 VÕS § 937 lg-st 2 tuleneb, et veksli väljaandja vastu võib vekslist tuleneva nõude alati esitada, sõltumata protestimisest. VÕS § 937 lg 2 teine lause täpsustab veksli väljaandja vastu esitatava nõude sisu, st lisaks lunastamata vekslisummale võib veksli omanik nõuda ka VÕS § 970 lg-s 1 nimetatud intressi, viivist, kulude hüvitamist ja hüvitist 0,33 protsendi ulatuses vekslisummast, arvestatuna koos intressiga. Seega on ringkonnakohus ekslikult leidnud, et praegusel juhul oli nõude esitamise eelduseks lihtveksli protestimine. Eelnevast lähtudes tuleb ringkonnakohtul asi uuesti lahendada.

15.Kuna asi saadetakse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada.
16.Hageja kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon. Henn Jõks

Jaak Luik

Malle Seppik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja