R Ru hagi Eesti Vabariigi (Kaitseministeeriumi kaudu) vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
1724,76 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: R R (isikukood xxx), esindajad lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Sirk Kostja: Eesti Vabariik (Kaitseministeeriumi kaudu), volitatud esindaja Kristiina Valgi-Kopti Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses (lihtmenetlus)
RESOLUTSIOON
Rahuldada hagi osaliselt.
Mõista hageja R Ru kasuks kostjalt Eesti Vabariigilt (Kaitseministeeriumi kaudu) välja kahjuhüvitis 1464 eurot ja viivis põhinõudelt (summalt 1464 eurot) alates 30.11.2018 kuni põhinõude kohase täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras.
Jätta hagi kahjusumma 133 euro hüvitamise nõudes rahuldamata.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
4.1.Menetluskulud jätta 92% ulatuses kostja kanda ja 8% ulatuses hageja kanda.
Jätta kostja menetluskulud rahaliselt kindlaksmääramata kostjal nende puudumise tõttu. Rahuldada osaliselt hageja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja määrata hageja menetluskuludena kindlaks 1327,56 eurot.
2-18-12807
4.4.Mõista Eesti Vabariigilt (Kaitseministeeriumi kaudu) R Ru (isikukood xxx) kasuks välja menetluskulu summas 1327,56 eurot.
4.5.Kohustada Eesti Vabariiki (Kaitseministeeriumi kaudu) tasuma kohtuotsuse resolutsiooni punktis 4.4. väljamõistetud menetluskuludelt R Ru (isikukood xxx) kasuks viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Jätta hageja 01.10.2019 taotlus mootorratta vaatluseks rahuldamata.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Lihtmenetluse asjas tehtud otsuses võib maakohus märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Kohus ei anna käesolevas asjas luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse saab esitada 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 p 9 kohaselt võib kohus lihtmenetluses teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 444 lg 2 kohaselt juhul kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit arvesta. Kohus teeb käesoleva otsuse lühendatud kirjeldava osaga. Hageja nõue ja poolte seisukohad
1.R R (hageja) esitas 28.08.2018 Harju Maakohtule hagi Eesti Vabariigi (Kaitseministeeriumi kaudu) vastu kahju hüvitamiseks summas 1597 eurot, millest 1225 eurot moodustab mootorrattale tekitatud kahju ja 372 eurot õigusabikulud. Hageja esitas kahjunõude seoses 16.07.2017 hageja poolt temale kuuluva mootorrattaga xxx registreerimismärgiga xxx Tallinnas, Tööstuse 54 asuvast Eesti Kaitseväe Mereväebaasi väravast väljumisel mootorrattale tekkinud kahjuga. Samuti nõuab hageja viivist alates hagiavalduse menetlusse võtmisest kuni põhinõude täitmiseni.
2.Kostja vaidleb hagile vastu.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
4.Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et 16.07.2017 asus hageja talle kuuluva mootorrattaga xxx registreerimismärgiga xxx sõitma Tallinnas, Tööstuse 54 asuvast Eesti 2 (10)
2-18-12807 Kaitseväe Mereväebaasi väravast välja. Vaidlust ei ole ka selles, et pärast teetõkise alla laskumist ja tõkkepuu tõusmist liikus hageja mootorrattaga suletud väravani, et oodata selle avanemist ning jäi seisma alla laskunud teetõkise peale. Vaidlust ei ole ka selles, et ülestõusev teetõkis tõstis mootorratta üles ning ülestõusnud esiosaga mootorratast ei suutnud hageja enam püsti hoida, kuna jalad ei ulatunud enam maha, mistõttu hageja kukkus mootorrattaga vasakule küljele, mille tagajärjel said kahjustada mootorratta vasaku külje erinevad detailid.
5.Vaidlus on selles, kas kostja vastutab hageja sõidukile kahju tekkimise eest. Seejuures vaidlevad pooled selle üle, kas hageja olid teadlik Mereväebaasi väravasüsteemi toimimisest ning kas hageja käitus hoolsale juhile kohaselt. Samuti, kas antud sündmuse tagajärjel said kahjustada ka mootorratta alumises osas paremal küljel asuvad detailid.
6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 ja p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega või kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Hageja on esile toonud, et konkreetse kaitsenormina on kostja rikkunud liiklusseaduse (LS) § 14 lg 2 nõudeid, mis sätestab, et iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Samuti LS § 6 lg 4 nõudeid, mis sätestab, et liikluse korraldamise ning liikluskorraldusvahendite õige paigutuse ja korrasoleku tagab teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik. Samuti seadme ohutuse seaduse (SoS) § 4 lg 1 nõudeid, mis näeb ette, et seadme kasutamisel ja seadmetööl tuleb tagada inimese elu ja tervise, asja ning keskkonna ohutus. Ohutuse tagamiseks tuleb rakendada vajalikke abinõusid ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks, tõrjumiseks ja kõrvaldamiseks ning õnnetusjuhtumi korral negatiivsete tagajärgede vähendamiseks. Samuti SoS § 6 lõike 2 nõudeid, millest tuleneb, et seadme kasutamisel tuleb tagada, et seadme nõuetekohaseks kasutamiseks ja korrashoiuks on loodud vajalikud tingimused, sealhulgas on olemas asjakohane teave, mis on seadmega kokku puutuvatele isikutele teatavaks tehtud ja kättesaadav (punkt 1) ning et seadme kasutamine peatatakse, kui ilmneb vahetu oht (punkt 2). Hageja väitel on kostja rikkunud ka ehitusseadustiku (EhS) § 8 nõudeid, mis sätestab, et ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus peab olema ohutu. Ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus on ohutu, kui see ei põhjusta ohtu inimesele, varale või keskkonnale. Samuti EhS § 16 lg 1 nõudeid, mis näeb ette, et ehitise olemasolu vältel tuleb tagada selle ohutu seisund ja kui asjakohane, siis ka visuaalne korrasolek. Samuti EhS § 19 lg 1 nõudeid, mis näeb ette ehitise omaniku kohustused omanik peab tagama ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamise vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuetele, sealhulgas peab omanik tagama ehitise korrashoiu ja kasutamise ohutuse (punkt 4).
7.Kohtu hinnangul on käesolevas asjas asjakohased hageja poolt viidatud LS sätted. LS § 2 p 29 kohaselt on liikluskorraldusvahend liiklust korraldav või suunav vahend (foor, liiklusmärk, teemärgis, vilkur, piire, kiiruspiiraja, künnis, hoiatuslint, tähispost, tähiskoonus, tõkkepuu, ohutussaar või muu selline). Seega on liikluskorraldusvahendiks ka teetõkis. Kohtu hinnangul on samuti asjakohasteks säteteks hageja poolt viidatud SoS ja
3 (10)
2-18-12807 EhS sätted, kuna teetõkist saab pidada SoS mõttes seadmeks ja paigaldatud väravasüsteemi saab EhS mõttes pidada ehitise alla liigituvaks rajatiseks.
8.Kui hageja tõendab kahju tekitamise õigusvastasuse võib kahju tekitaja vastutusest vabaneda, kui ta tõendab omal valikul kas VÕS § 1045 lg-s 2 sätestatud õigusvastasust välistavate asjaolude esinemist, VÕS § 1050 lg 1 kohaselt käibekohustuse (välise hoolsuse) järgimist või füüsilisest isikust kahju tekitaja korral ka VÕS § 1050 lg-s 2 ning § 1052 lgtes 1 ja 2 sätestatud vastutust välistavate subjektiivsete asjaolude esinemist. Kuna kostja on juriidiline isik, ei saa ta vabaneda vastutusest VÕS § 1050 lg-s 2 ja § 1052 lg-tes 1 ja 2 sätestatud vastutust välistavate subjektiivsete asjaolude tõttu. VÕS § 1050 lg 1 järgi saab eeldada, et kahju tekitaja jättis oma käibekohustuse täitmata ja vastutab sellega põhjustatud kahju eest, st saab eeldada, et kahju tekitaja tegevus või tegevusetus on olnud väliselt hooletu VÕS § 104 lg 3 ja § 1050 lg 1 järgi (vt ka Riigikohtu 10. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-48-15, p 26; 10. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-13, p 15; 20. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-13, p 10). Küll aga võib kahju tekitaja vabaneda vastutusest, kui ta tõendab, et ta järgis temalt oodatavat objektiivset hoolsuskohustust ehk käibekohustust (vt Riigikohtu 29. novembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-56641, p 18 ja 18.1).
9.Vaidlust ei ole käesolevas asjas ka selles, et väljumisel Mereväebaasi territooriumilt asuvad väljumist takistavad tõkked järgevalt: kõigepealt tõkkepuu, seejärel teetõkis ning kõige lõpuks värav. Kostja 29.12.2017 kirjast DEAX Õigusabi OÜ-le nähtub, et värav ei avane automaatselt, vaid selle avab pääslas asuv valvur vastavale nupule vajutamisega. Samuti nähtub antud kirjast, et valvuri ülesannete hulka ei kuulu manuaalselt teetõkise algasendisse liikumise peatamine. Antud kirjast nähtub veel, et territooriumilt sõidukiga väljuda soovijal tuleb esmalt oodata valvuri poolt värava avamist, seejärel registreerida läbipääsuõigust omav kaart kaardilugejas ning avanenud värava, teetõkise lõppasendisse liikumisel, ülestõstetud tõkkepuu ning lubava fooritule süttimisel alustada paigalt liikumist (tl 18-19). Ka mereväebaasi nooremleitnant S Bi 20.09.2017 kirjast nähtub, et värava avanemine toimub manuaalselt Kaitseliidu valvkonna poolt nupule vajutusega. Antud kirja kohaselt on Mereväebaasi peapääsla läbipääsukaardi, tõkkepuu ja teetõkise süsteem programmeeritud omavahel seotud jätkutegevustega, mistõttu pärast läbipääsukaardi registreerimist liigub teetõkis lõppasendisse, tõuseb tõkkepuu ja fooris süttib roheline tuli. Viidatud kirjas on märgitud, et: „Teetõkise süsteem töötab kindla viiteajaga ning pärast viiteaja möödumist taastub esialgne seadistus (teetõkis liigub automaatselt algasendisse ehk kerkib ülesse)“ (tl 7). Eeltoodust järeldab kohus, et selleks, et miinisadama territooriumilt väljuda, peab väljuda sooviv isik sisestama kõigepealt läbipääsukaardi selleks ettenähtud seadmesse, seejärel tõuseb üles tõkkepuu ning langeb alla tõkkepuu ja värava vahel paiknev teetõkis. Samaaegselt süttib vastavas fooris edasiliikumist lubav roheline tuli, kuid värav koos teetõkise laskumise ja tõkkepuu tõusmisega ei avane, vaid seda avatakse manuaalselt valvuri poolt. Teatud viiteaja möödumisel tõuseb teetõkis automaatselt üles. Samas nähtub S Bi 20.09.2017 kirjast, et valvuril on võimalus siiski manuaalselt peatada teetõkise ülestõusmine (tl 7).
10.Vaidlust ei ole selles, et pärast teetõkise alla laskumist ja tõkkepuu tõusmist liikus hageja mootorrattal suletud väravani ning jäi seisma alla laskunud teetõkisel, et oodata värava avanemist. Hageja 10.01.2019 menetlusdokumendile lisatud fotodelt nähtub, et sel ajal kui teetõkis oli laskunud, oli hageja mootorrattaga selle peal ja värav oli suletud asendis (hakkas avanema). Fotodelt nähtub, et sel hetkel kui värav oli avanenud vähem kui pooles ulatuses,
4 (10)
2-18-12807 oli teetõkis tõusnud üles ning hageja oli koos mootorrattaga kukkunud vasakule poole. Samuti nähtub fotodelt, et kui värav oli täielikult avanenud, olid ka kõik teised läbipääsusüsteemid avanenud (teetõkis uuesti laskunud ja tõkkepuu üles tõusnud).
11.Kohtule ei ole käesolevas asjas esitatud tõendeid selle kohta, et teetõkis või mingi muu läbipääsusüsteemi osa poleks olnud töökorras. Seega ei ole tõendatud, et kostja oleks rikkunud LS ja EhS nõudeid osas, mis näevad ette liikluskorraldusvahendi ja rajatise omaniku kohustuse tagada nende korrashoid.
12.Hageja väitel oli teetõkis seadistatud selliselt ja tõuseb ainult siis üles kui sellel seisab mootorratas, mitte kui sellel seisab suurem sõiduk. Kostja vaidleb sellele väitele vastu. Kostja leiab, et sellisel juhul puuduks teetõkisel eesmärk, kuna sõiduki peatamisel teetõkisel saaks võimaldada kaitseväe territooriumile ebasoovitavat liikumist. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et teetõkis toimib selliselt, et suurema sõiduki peatamisel alla laskunud teetõkisel teetõkis üles ei tõuse. Seega ei ole kohtu hinnangul alust käesolevas asjas järeldada, et hageja võis eeldada, et sõidukit võib alla laskunud teetõkisel peatada tulenevalt sellest, et mingid sõidukid on sellel varasemalt peatunud.
13.Põhjendatud on hageja väide selle kohta, et teetõkise automaatika ei tundnud ära, et midagi on teetõkise peal ja hakkas tõusma. Kohus järeldab, et teetõkise automaatika töötab ühtemoodi igasuguste sõidukite puhul. Selle automaatika on seadistatud selliselt, et teetõkis ei olegi ette nähtud tundma ära, et selle peal midagi asub või mingi sõiduk seisab. Antud asjaolu kinnitab kostja 29.12.2017 kiri ja S Bi 20.09.2017 kiri, milles märgitakse, et teetõkise süsteem töötab automaatselt ja kindla viiteajaga (tl 7 ja tl 18-19).
14.Kostja vastuväidete kohaselt oleks pidanud hageja ootama ära värava avanemise ja seejärel alles asuma liikuma. Kostja väitel on hagejale selgitatud teetõkise toimimise põhimõtet ja hageja oli informeeritud võimalikest ohtudest, mis kaasnevad selle kasutamisega. Hageja väitel mingit konkreetset instruktsiooni territooriumilt välja sõitmiseks ei olnud hagejale antud ega ka kunagi selgitatud, et maa sisse langenud teetõkis tõuseb maa seest üles sel ajal, kui selle peal on sõiduk. Seega peab kostja tõendama oma väidet, et hagejale on selgitatud teetõkise toimimise põhimõtet ning et hageja oli informeeritud võimalikest ohtudest, mis kaasnevad selle kasutamisega.
15.Kostja poolt kohtule esitatud tõendid - Allkirjaleht 21.09.2015 käskkirjaga nr 14 „Sissepääsu ja valvekorra kinnitamine (Miinisadam)“ tutvumise kohta, R R 24.09.2015 allkiri (tl 43); Kaitsejõudude julgeoleku eeskirja väljavõte (tiitelleht ja lk 79-80) (tl 44-45); osalejate registreerimise leht (tl 62); Väljavõte Miinisadama sissepääsu- ja valvekord (tl 93-94); 24.09.2015 allkiri Miinisadama sissepääsu- ja valvekorraga tutvumise kohta (tl 95); Väljavõte Kaitsejõudude julgeolekueeskirja p 3.3.7.6 (tl 96); Väljavõte Kaitsejõudude julgeolekueeskirja Lisa 4 (tl 97-98); Väljavõte Kaitsejõudude julgeolekueeskirja p 3.4.8 (tl 99); Väljavõte Kaitsejõudude julgeolekueeskirja p 3.4.2 ja 3.4.3 (tl 100); 07.10.2016 allkiri teabepäeval osalemise kohta (tl 101), ei tõenda kohtu hinnangul asjaolu, et hageja oli või oleks pidanud olema teadlik sellest, et rohelise tule süttimisel fooris, tõkkepuu tõusmisel ja teetõkise laskumisel ei tohi sõidukiga sõita värava juurde ja jääda seisma teetõkise peal. Sellise korra tutvustamist hagejale, mille kohaselt kaitseväe territooriumilt väljuda sooviv isik peab rohelise fooritule süttimisel, tõkkepuu tõusmisel ja teetõkise alla laskumisel veel ära ootama enne liikuma hakkamist ka värava avanemise, ei ole kohtule esitatud. Lisaks ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit selle kohta, millest nähtuks, et hageja peaks olema teadlik sellest, et teetõkise peal seistes tõuseb teetõkis üles, olenemata, mis sõiduk selle peal seisab. Pelgalt asjaolust, et hageja
5 (10)
2-18-12807 töötab igapäevaselt antud territooriumil ei saa kohus järeldada, et hageja oleks pidanud kõigist läbipääsusüsteemi toimimise nüanssidest teadlik olema. Kohut ei veena kostja arutluskäik selle kohta, et kaitseväe territooriumil ongi turvalisuse kaalutlustel selline seadistus tehtud. Territooriumil viibivatele isikutele tuleb selgitada, kuidas läbipääsusüsteem töötab. Vajadusel selgitamise tõendamiseks tuleb seda ka dokumenteerida.
16.S Bi 20.09.2017 kirjas märgitakse, et mõistlikku hoolsuskohustust järgides oleks hageja pidanud nägema, et peapääsla väljasõiduvärav oli sõidu alustamise hetkel veel suletud. Eelnevalt märgitud kohtu järelduse tõttu ei oma kohtu hinnangul seega tähtsust, kas hageja nägi või mitte, et värav on suletud.
17.S B selgitab täiendavalt, et samaaegselt hageja väljumisega Mereväebaasi territooriumilt toimus 16.07.2017 pääslas Vahipataljoni ajateenijate külaliste registreerimine, mistõttu oli valvkonna vaateväli blokeeritud ning valvuril puudus võimalus alaliselt jälgida hageja territooriumilt väljaliikumist ning manuaalselt peatada teetõkise ülestõusmist (tl 7). Lisaks eeltoodule leiab kohus, et hageja ei saanud arvestada antud juhul ka sellega, et samaaegselt hageja väljumisega Miinisadama territooriumilt toimus 16.07.2017 pääslas Vahipataljoni ajateenijate külaliste registreerimine, mistõttu oli valvkonna vaateväli blokeeritud ning valvuril puudus võimalus alaliselt jälgida hageja territooriumilt väljaliikumist. Hageja võis eeldada, et pääsla valvkonna töö toimib korrakohaselt ja ei esine segavaid asjaolusid. Pääsla valvkonna õigesti toimimise korral olnuks olukord selline, kus pärast hageja poolt läbipääsukaardi sisestamist samaaegselt tõkkepuu tõusmise, rohelise fooritule süttimise ja teetõkise langemisega oleks pidanud avanema ka värav, ehk et hagejal oleks pidanud olema võimalik pääslast peatumata läbi sõita. Kuna pääslas toimus tegevus, mille tõttu oli valvuri tähelepanu mujal, siis jäi valvuril teetõkise ülestõusmise manuaalselt peatamine tegemata.
18.Seega on põhjendamatu kostja väide, et hageja ei rakendanud territooriumilt väljumisel temalt mõistlikult oodatavat hoolsuskohustust ning hageja ise on põhjustanud oma käitumisega sõidukile varalise kahju tekkimise. Hageja, keda ei olnud teavitatud läbipääsusüsteemi toimimisest rakendas tavalisele mõistlikule liikleja omast hoolsust. Kohus nõustub hagejaga, et keskmisele mõistlikule inimesele on arusaadav, et liikumist takistavate rajatiste üles tõusmise (tõkkepuu) ja maa sisse langemise (teetõke) ning rohelise fooritule süttimise järgselt võib alustada sõidukiga liikumist. Ühtegi takistavat asjaolu edasi liikumiseks kuni suletud väravani ei olnud kuna hageja ei pidanud teadma, et teetõkis tõuseb tema värava ees seismise ajal üles. Samuti ei ole keskmise mõistliku inimese seisukohalt usutav, et isik sõidaks langenud teetõkise peale teades, et see tõuseb üles. Sellist enesekahjustamise soovi ei saa eeldada. Lisaks ei saa hageja hoolsuskohustuse rikkumiseks pidada seda kui pääsla valvur tegeleb muude tööülesannetega ja ei pane seetõttu tähele teetõkisel seisvat sõidukit.
19.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja ei ole järginud LS § 14 lg 2 nõudeid osas, mis sätestab, et liikluse korraldaja ja muu isik peab vältima teisele isikule kahju tekitamist. Samuti SoS § 6 lg 2 nõudeid osas, millest tuleneb, et seadme kasutamisel tuleb tagada, et seadme nõuetekohaseks kasutamiseks ja korrashoiuks on loodud vajalikud tingimused, sealhulgas on olemas asjakohane teave, mis on seadmega kokku puutuvatele isikutele teatavaks tehtud ja kättesaadav. Samuti EhS § 8 nõudeid, mis sätestab, et ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus peab olema ohutu. Kostja ei ole vältinud läbipääsusüsteemi rakendamisel teistele isikutele, sealhulgas hagejale kahju tekkimist, mis väljendub selles, et kostja ei ole teinud hagejale teatavaks seadme kasutamiseks vajalikke tingimusi. Seetõttu esinevad kohtu hinnangul kostja käitumises
6 (10)
2-18-12807 VÕS § 1045 lg 1 p 7 sätestatud kahju tekitamise õigusvastasuse eeldused. Samuti esinevad õigusvastasuse eeldused VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel, kuna kostja on rikkunud hageja omandit.
20.Kostja ei ole tõendanud õigusvastasust välistavate asjaolude esinemist. Kostja ei ole tõendanud, et ta järgis temalt oodatavat objektiivset hoolsuskohustust ehk käibekohustust. Ohtliku seadme (teetõkis) kasutamisel on oodatavaks hoolsuskohustuseks see kui selle töötamise ja rakendumise eripäradest jagatakse igakülgset informatsiooni nendele, kes võivad selle seadme igapäevase kasutamisega kokku puutuda. Kostja ei ole seda tõendanud. Kostja objektiivse hoolsuskohustuse hulka kuulub ka pääsla valve korraldamine selliselt, et oleks välistatud teistele isikutele kahju tekkimine.
21.Järgnevalt hindab kohus hagejale tekkinud kahju ulatust. Vaidlust ei ole selles, et mootorratas kukkus teetõkise tõusmisel vasakule küljele, mistõttu ei ole vaidluse all kahju ulatus tulenevalt mootorratta vasaku külje kahjustustest. Vaidlus on käesolevas asjas selles, kas mootorrattal tekkisid ülestõusnud teetõkise tõttu ka parempoolse külje kahjustused. Hageja väitel toetus mootorratas teetõkise ülestõusmise hetkel kahele punktile – tagarattale ning mootorratta keskel allosas olevale „belly pan“ nimelisele gondlile (esiratas oli sel hetkel üles tõusnud). Hageja poolt osundatud mootorratta kahjustused mootorratta parempoolse külje allosas (hageja 10.01.2019 ja 01.10.2019 menetlusdokument) ning hageja 10.01.2019 menetlusdokumendile lisatud fotod mootorratta paiknemisest teetõkise peal ja pärast teetõkise ülestõusmist ei anna alust järeldada, et mootorratta parempoolse külje allosas olevad kahjustused on tekkinud teetõkise ülestõusmise tõttu. Fotol tl 5 (hagiavalduse lisa) nähtav kriimustuste suund vastaks kohtu hinnangul mootorratta kukkumisele teetõkise pealt alla juhul kui mootorrattas oleks kukkunud otse alla ja teetõkise vasak nurk või serv oleks alla kukkumisel puutunud mootorratta vastu. Seda aga kohtule esitatud fotodelt ei nähtu. Fotodelt nähtub, et mootorratas paiknes ülestõusnud teetõkise vasakpoolse serva lähedal, vajus teetõkise peal olles vasakule küljele ja kukkus selle servalt alla. Seda kinnitab oma 18.07.2017 Mereväebaasile esitatud ettekandes ka hageja ise („teetõkis lükkas mootorratta ümber“) (tl 4). Pelgalt sellest, et mootorratas enne vasakule küljele vajumist seisis lühikest aega teetõkise peal ei saaks kohus järeldada, et kahjustused tekiks mootorratta paremale küljele (isegi mitte selle parema külje allosale). Kohtu hinnangul on piisavalt tõenäoline, et sellisel alla kukkumisel saavad kahjustada mootorratta alumise osa detailid kokkupuutel teetõkisega ja vasaku külje detailid alla kukkumise tagajärjel, mitte parem külg.
22.Hageja väitel sai mootorratta kukkumise käigus vigastusi vasakpoolne summuti (kriimustused ja mõlgid), vasakpoolne leegitoru (kriimustused ja paindumine) ning radiaatori kaitse-iluliist (kriimustused). Kuna eelpoolnimetatud detailidelt kahjustuste kõrvaldamine ei ole võimalik, siis kuuluvad need vahetamisele. Summutid on vahetatavad ainult komplektina (maksumus 832,50 +käibemaks = 999 eurot), radiaatori iluliist on kinnitatud kuumakindla teibiga (iluliist 45 + käibemaks = 54 eurot, kuumakindla teibi maksumus on 3,33 + käibemaks = 4 eurot). Kõigi detailide vahetamiseks kulub hinnapakkumise kohaselt 1 tund tööd (maksumus 29,17 + käibemaks = 35 eurot). Kostja vastuväidetest lähtuvalt ei ole käesolevas asjas vaidlust ka selle üle, et mootorratta vasakpoolse külje kahjustuste kõrvaldamiseks on hagejal kulunud 1092 eurot.
23.Hageja väitel on mootorratta keskel allosas oleva „belly pan“ nimelise gondli puhul tegemist plastikdetailiga, millelt kriimude eemaldamine ei ole võimalik ning seetõttu tuleb see vahetada (maksumus 110,83 + käibemaks = 133 eurot). Hageja ei ole esile toonud, et
7 (10)
2-18-12807 plastikdetail oleks mujalt (vasakult poolt küljest ja allosast) saanud kahjustada. Seega ei saa väita, et antud detail kuuluks välja vahetamisele tulenevalt muudest, sündmusega seotud kahjustustest. Põhjusel, et kohus ei tuvastanud mootorratta parema külje allosas nähtuvate kahjustuste seost vaidlusaluse sündmusega, jätab kohus hageja nõude osaliselt rahuldamata summas 133 eurot.
24.Hageja nõuab kostjalt ka kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist. Kohtueelsed õigusabikulud on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad. Üldjuhul tuleb pidada professionaalset õigusabi kohtueelses vaidluses mõistlikuks ja tehtud kulusid hiljem hüvitatavateks (vt Riigikohtu 9. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10, p 29). Kohtuvälise õigusabi kulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega. Õigusabiteenuse korral peab hageja tõendama, mitu tundi talle teenust osutati ning kui suurt tasu ta ühe tunni eest maksis või peab maksma. Sõna „mõistlikkus" selles sättes hõlmab kõigepealt kulude vajalikkust, st kas kulutused olid mõistlikult võttes paratamatud. (vt Riigikohtu 03. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-13, p 11 ja 12). Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et hagejale on osutatud kohtueelset õigusabi, mille eest on hageja kandnud kulusid summas 372 eurot. Vaidlus puudub ka selles, kas kulud olid põhjendatud. Kohtu hinnangul kuulub põhjusel, et hageja põhinõue on valdavas osas põhjendatud, rahuldamisele ka hageja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõue.
25.Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja kahju hüvitamise nõue rahuldamisele kokku 1464 euro suuruses summas.
26.Põhinõude osalise rahuldamise tõttu kuulub rahuldamisele ka hageja viivisenõue alates hagiavalduse menetlusse võtmisest (so alates 30.11.2018) kuni rahuldatud osas põhinõude kohase täitmiseni. Taotluse lahendamine
27.Hageja esitas 01.10.2019 taotluse mootorratta vaatluse korraldamiseks, et visuaalselt tõendada asjaolu, et vigastatud gondel ehk „belly pan“ paikneb mootorratta allosas ning kontakteerus vahetult ülestõusnud teetõkkega – just selle detaili vastu puutus teetõkis, kui ta tõstis üles mootorratta esimese ratta. TsMs § 238 lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, muu hulgas kui asjaolu ei ole vaidlusalune või kui asjaolu kohta on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendeid esitatud. Kohtu hinnangul on taotlus TsMS § 238 lg 1 p 2 mõttes asjakohatu, kuna ka kohtule esitatud fotodelt nähtub, et hageja osundatud kahjustused paiknevad mootorratta paremal pool allosas. Sellise asjaolu tuvastamiseks ei ole vajalik vaatlust läbi viia. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
28.Kuna hagi kuulub osaliselt rahuldamisele (92% ulatuses), jäävad menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel 92% ulatuses kostja kanda ja 8% ulatuses hageja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Kostja menetluskuludest
8 (10)
2-18-12807
29.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esindas menetluses kostjat tema töötaja, seega ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud, mistõttu tuleb kostja menetluskulud jätta rahaliselt kindlaksmääramata kostjal nende puudumise tõttu. Hageja menetluskuludest
30.Hageja esindaja menetluskulud on kokku 2049 eurot. Summa koosneb hagiavalduselt tasutud riigilõivust summas 225 eurot ja esindajakulust summas 1824 eurot käibemaksuga. 31. Riigilõiv 225 eurot on menetluskulu ja tuleb kostjalt 92% ulatuses hagejale välja mõista. 32. Et hagejal oli menetluses lepinguline esindaja, peab kostja hüvitama hagejale tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Hageja esindaja on osutanud õigusabi kokku 15 tundi ja 12 minutit tunnihinnaga 100 eurot, mille lisandub käibemaks, järgnevalt: 1) 06.02.2018 materjalide esmane analüüs 30 minutit; 2) 15.02.2018 arutelu kliendiga büroos 30 minutit; 3) 21.02.2018 kohtuvälise nõude koostamine Eesti Kaitseväele 2 tundi ja 6 minutit; 4) 28.08.2018 hagiavalduse koostamine 2 tundi ja 45 minutit; 5) 31.10.2018 puuduste kõrvaldamise määrusele vastus 48 minutit; 6) 10.01.2019 kostja vastusega tutvumine, tõendite kogumine ja analüüs, kohtule vastuse koostamine 2 tundi ja 36 minutit; 7) 25.06.2019 kostja dokumentide analüüs, kliendiga kompromissettepaneku arutamine, vastus kohtule 2 tundi ja 48 minutit; 8) 01.10.2019 seisukoht maakohtule 1 tund ja 45 minutit; 9) 08.10.2019 seisukoht maakohtule 1 tund ja 6 minutit; 10) 16.10.2019 menetluskulude taotlus 18 minutit. Kostja esitas hageja menetluskuludele vastuväite. Kostja leiab, et arvestades hageja esindaja poolt esitatud materjale, ei saa hageja menetluskulude suurust põhjendatuks pidada. Kostja leiab, et tegemist on tavapärase kahju hüvitamise vaidlusega, milles tuvastamist vajavad asjaolud ei olnud keerukad, samuti ei olnud tõendite hulk ega menetluse kestus tavapärasest suurem. Seega ei peaks hagejale välja mõistetav menetluskulu olema haginõudest suuremas ulatuses. Kostja palub kohtul võtta seisukoht hageja menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse osas, millele kostja ei ole eraldi tähelepanu juhtinud ning vähendada hageja kasuks väljamõistetavate menetluskulude suurust põhjendamatute toimingute osas. Kohus, arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, et hageja menetluskulud õigusabile on osaliselt ülemäärased. Kohus ei pea põhjendatuks hageja 06.02.2018, 15.02.2018 ja 21.02.2018 toimingutele kulunud aega. Nimetatud kulud on seotud kohtueelse õigusabiga, s.t hageja ei saa neid nõuda käesoleva menetluse menetluskuluna, vaid oleks saanud viidatud kulusid nõuda kahjuna. Kohus vähendab antud ajakulu 3 tunni ja 6 minuti võrra. Kohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirja punktis 5 välja toodud puuduste kõrvaldamisega seotud kulusid ei ole põhjendatud jätta kostja kanda, kuivõrd hageja esindaja puhul on tegemist vandeadvokaadiga, kes oleks olnud võimeline esitama puudusteta hagiavalduse. Kohus vähendab antud ajakulu 48 minuti võrra. 01.10.2019 ja 08.10.2019 seisukohtade koostamisele ei pidanud mõistlikult võttes kuluma rohkem kui kokku 2 tundi. Kohus vähendab antud ajakulu 51 minuti võrra. Kooskõlas Riigikohtu 3-2-1-77-14 punktiga 12 ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ja menetluskulude nimekirja koostamise eest kantud menetluskulud
9 (10)
2-18-12807 põhjendatud ega vajalikud kulud TsMS § 175 lg 1 mõttes. Seega tuleb vähendada 16.10.2019 menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud aega. Kohus vähendab ajakulu 18 minuti võrra. Kuna kohus vähendas hageja esindaja ajakulu kokku 5 tunni ja 3 minuti võrra, on hageja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud põhjendatud ja vajalikud kokku 10 tunni ja 9 minuti ulatuses.
33.Käibemaksu hüvitamiseks tuleb menetlusosalisel kinnitada, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-165-13 p 16). Hageja esindaja kinnitas, et ta ei saa käibemaksu tagasi. Seega mõistab kohus kostjalt hageja menetluskulud välja koos käibemaksuga. Lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot, millele lisandub käibemaks, vastab hageja esindaja kvalifikatsioonile ja on konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud. Kokku on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud esindajakulule 1218 eurot koos käibemaksuga.
34.Hageja menetluskulud kokku on 1443 (riigilõiv ja esindajakulu) eurot.
35.Kuivõrd kohus rahuldas hagi 92% ulatuses, tuleb kostjalt hagejale välja mõista menetluskulud summas 1327,56 eurot.
36.Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. / allkirjastatud digitaalselt / Vallo Kariler kohtunik
10 (10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.