Otsuse tegemise aeg ja koht 07.11.2019 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-18-7060
Tsiviilasi
XX hagi AS All Q ja YY vastu autoriõiguste rikkumisega tekitatud varalise ja sellega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ning ebaõigete faktiväidete ja väärtushinnangute ümberlükkamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes
Hagihind
hagi hind 27075,04 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: XX (isikukood xxx, xxx); esindajad Hageja lepinguline esindaja: Reimo Mets (Law Office Mets & Co OÜ, P. Süda 11, Tallinn 10118; e-post: [email protected], [email protected]); Kostja 1: AS Q (registrikood xxx, Peterburi tee 81, Tallinn 11415); Kostja 1 lepingulised esindajad: vandeadvokaat Ants Nõmper, advokaat Kairi Kilgi (Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ, Roosikrantsi 2, Tallinn 10119; e-post: [email protected], [email protected]); Kostja 2: YY. (isikukood xxx, xxx; e-post: xxx); Kostja 2 lepingulised esindajad: vandeadvokaat Karmen Turk, advokaat Maarja Pild (Advokaadibüroo TRINITI, e-post: [email protected]; [email protected]). Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata hageja 16.09.2019 taotlus nõuda kostjalt välja kasuminumbri arvestuse alused ja kujunemine koos tõenditega.
2.Jätta hagi tervikuna rahuldamata, sealhulgas jätta rahuldamata:
2.1.hageja nõue mõista kostjalt AS-lt Q välja hageja varaliste autoriõiguste rikkumise eest varaline kahjuhüvitis summas 1000 eurot;
hageja nõue mõista kostjalt AS-lt Q välja hageja varaliste autoriõiguste rikkumise eest saadud tulu 7575,04 eurot;
2.3.hageja nõue mõista kostjalt AS-lt Q välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras varalise kahju hüvitise summalt 1000 eurolt alates 03.06.2018 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasiselt protsendina kuni kohustuse kohase täitmiseni;
2.4.hageja nõue mõista kostjatelt AS-lt Q ja YY solidaarselt välja hageja isiklike autoriõiguste rikkumise eest mittevaraline kahjuhüvitis kohtu õiglasel äranägemisel;
2.5.hageja nõue mõista kostjatelt AS-lt Q ja YYsolidaarselt välja viivis mittevaralise kahju hüvitiselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras seoses hageja isiklike autoriõiguste rikkumisega alates 03.06.2018 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasiselt protsendina kuni kohustuse kohase täitmiseni;
2.6.hageja nõue mõista kostjatelt AS-lt X ja YYsolidaarselt välja mittevaraline kahjuhüvitis seoses hageja kujutise kasutamisega kohtu õiglasel äranägemisel;
2.7.hageja nõue mõista kostjatelt AS-lt Q ja YY solidaarselt välja viivis mittevaralise kahju hüvitiselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras seoses hageja kujutise kasutamisega alates 03.06.2018 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasiselt protsendina kuni kohustuse kohase täitmiseni;
2.8.hageja nõue mõista kostjatelt AS-lt Q ja YY solidaarselt välja mittevaraline kahjuhüvitis seoses ebakohaste väärtushinnangute, ebaõigete faktiväidete esitamise ning au ja head nime teotavate andmete avaldamisega kohtu äranägemisel õiglases ulatuses;
2.9.hageja nõue mõista kostjatelt AS-lt Q ja YY solidaarselt välja viivis mittevaralise kahju hüvitiselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, seoses ebakohaste väärtushinnangute, ebaõigete faktiväidete esitamise ning au ja head nime teotavate andmete avaldamisega alates 03.06.2018. a kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasiselt protsendina kuni kohustuse kohase täitmiseni; 2.10 hageja nõue kohustada kostjat AS Q eemaldama järelevaatamisest 14.05.2018 saade S5 E16 leitav TV3 TVPLAY-s „Kuuuurija“ rubriigis;
2.11.hageja nõue kohustada kostjaid AS Q ja YY kohtulahendi jõustumisele järgneva kuu esimesel esmaspäeval ajavahemikus kell 20:00 – 21:00 telekanali TV 3 eetris lükkama ümber esitatud valeväited valeväidete esitamisega samas formaadis, s.t saate formaadis audiovisuaalses vormis isiku poolt öeldavate üksteisele mõistlikul kiirusel järgnevate järgmiste lausetega: a. XX ei ole loonud endast kuvandit kui arst; b. XX ei kuulutanud kogu maailmale, et R. W.i tervis sai korda ainult tänu XX kuldsetele kätele; c. XX ei eira oma volitusi ega meditsiininõudeid; d. XX on doktor; e. AS Q ega K. L. ei võtnud XX enne saate tegemist ühendust; f. XX Kadrioru korteri magamistuba ei olnud konverteeritud operatsioonisaaliks; g. XX eluloo raamatus ei ole teda 17-nel korral nimetatud arstiks; h. Terviseamet ei ole keelanud XX tiitli „doktor“ kasutamist; i. XX on lõpetanud Kanadas ülikooli 1979. aastal; j. Terviseameti otsuse järel ei läinud XX Patendiametisse ega registreerinud kaubamärki; k. XX ei pea ennast tervishoiuteenuse osutajate registrisse registreerima. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud hageja XX kanda.
2.Mõista hagejalt XX (isikukood xxx) kostja AS Q (registrikood xxx) kasuks menetluskuludena välja 5815 (viis tuhat kaheksasada viisteist eurot), millest 5677,50 eurot on õigusabikulud, 100 eurot on menetluses tasutud riigilõiv ja 37,50 eurot on tõendite saamise kulu.
3.Mõista hagejalt XX (isikukood xxx) kostja AS Q (registrikood xxx) kasuks välja viivis menetluskulude summalt 5815 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates
kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
4.Mõista hagejalt XX (isikukood xxx) kostja YY (isikukood xxx) kasuks menetluskuludena välja õigusabikulud 4996,26 eurot (neli tuhat üheksasada üheksakümmend kuus eurot ja 26 senti).
5.Mõista hagejalt XX (isikukood xxx) kostja YY (isikukood xxx) kasuks välja viivis menetluskulude summalt 4996,26 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
6.Kohustada hagejat XX (isikukood xxx) tasuma kosja YY. menetluskulude hüvitise Advokaadibüroo TRINITI OÜ pangakontole nr EExxx AS-s SEB Pank ning märkima maksekorralduse selgitusse käesoleva tsiviilasja numbri.
Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetL.oimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetL.ähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED
1.Hagiavalduse kohaselt tungis kostja YY tungis 24.04.2018 koos oma autorisaate „Kuuuurija“ võttegrupiga hagejale kuuluvasse X, kus parajasti viibisid patsiendid. Kuigi hagejale jäi ebaselgeks täpne põhjus, mis tingis kostja ootamatu huvi hageja isiku vastu, möönis hageja esitatud küsimuste valguses, et selle põhjuseks võis olla hageja endise abikaasa meediaväljaannetes avaldatud valeandmed.
2.Hageja pöördus peale sisse tungimise katset korduvate hagi tagamise avaldustega kohtu poole, sest oli hagejal põhjendatud kahtlus, et saates „Kuuuurija“ riivatakse tema au ja väärikust. Kohus keelas hagi tagamise korras kostjal avaldada patsientide andmeid. Kostja saatis hagejale 08.05.2018 e-kirja erinevate küsimustega. Hageja ei loe reeglina e-kirju. Hageja postkastil on automaatne teavitus, et kirja saatmine ei pruugi tähendada selle kohest vastamist ja kirja läbilugemist. Hageja leidis kostja e-kirja prügikastist alles 22.05.2018. 09.05.2018 tungis kostja X kliiniku ruumidesse Tallinnas, aadressil xxx korrus. Vaatamata kliiniku töötaja nõudmistele keeldus kostja ruumidest lahkuma. Samuti eirati nõuet filmimine lõpetada. Kliiniku uksel on silt (lisatud foto), et filmimine on keelatud ilma omaniku loata.
3.Kostja TV 3 edastas 14.05.2018 kell 20.00 eetrisse saate “Kuuuurija”, mis kajastas üksikasjalikult hageja patsiente, ravimeetodeid ja klientide ülevaatust. Sellisena on kostjad toime pannud kohtumääruse rikkumise ja rikuti hageja õigusi. Kostja tehtud saadet on kommenteeritud palju kordi ja seda on jaganud erinevates meediaväljaannetes. Saatest on tehtud mitmeid jätkulugusid, mis kõik kajastavad hageja tegevust, tuginedes saates kajastatule.
4.Kostjad on avaldanud ebaõigeid faktiväiteid. 14.05.2018 saates kasutati mitmeid hageja autoriõigusega kaitstud teoseid, ilma selleks vastavat luba omamata. Sellega on rikutud hageja autorsust ja õigusi saada autoriõigustega kaitstud teoste levitamise eest televisioonis tasu. Hagejale on tekitatud varaline kahju. Saates on avaldatud vaatamata keelule salvestus kliinikust, millega on rikutud hageja eraelu puutumatust ja X privaatsust. Hagejale kuuluva X üheks primaarseks tagatiseks on patsientidele tagatud konfidentsiaalsus. Saade on kättesaadav järelvaatamisest.
5.14.05.2018 eetris olnud saates, mis oli kordusena eetris 16.05.2018, kasutati korduvalt hageja loomingut. Hageja on loonud viis videoklippi, mida on edastatud ilma luba küsimata. Hagejale on äratuntavad saates esitletud kaadrid ja nende päritolu on hageja omand ning looming. Saates kajastati hagejat avalikkuse ees alandavalt ja tema väärikust rikkuvalt, kuna avalikkusele loodi kuvand hagejast kui seaduse rikkujast. Kostja on rikkunud PS § 17, 19, 25 ja 26 nõudeid, lubades eetrisse videolõigu, mida hageja on keelanud salvestada ja mida kasutati saate huvitavamaks tegemiseks. Kuna filmimine oli keelatud ja sellekohane selge viide oli kliiniku uksel, on kostjal kohustus filmitud lõik ära kustutada.
6.Hageja viitas AutÕS § 13 lõikele 1, § 131 lõikele 1 ning VÕS § 1055 lõikele 1. TV3-l ja K. L.l ei ole luba hageja autoriõigusega kaitstud teoste edastamiseks, mistõttu on kostjate tegevus õigusvastane. Saade ei ole uudiste saade, vaid on meelelahutuslik, mistõttu ei saa kohaldada erisusi AutÕS § 19 p 4 alusel. Kuna kostjad ei ole hagejale tasu maksnud ja tasu osas kokku leppinud, ei ole neil õigust reprodutseerida hageja teoseid. Hageja viitas AutÕS § 66 punktidele 3 ja 4. Hageja kui esitaja au ja väärikust ning teose puutumatust on rikutud. Seega on rikutud isiklikke autoriõigusi.
7.Ebaõige on väide, et X ruumid on kõikidele avatud. Kliinikusse on kutsutud patsiendid ja isikud, kellel on terviseprobleemid. Isegi kui tegu on osaliselt avaliku kohaga, on avalikus kohas filmimine teatud objektide osas lubatud, lähtudes eraomaniku kehtestatud reeglitest. Kui omanik on selgelt keelanud enda objektil teatud tegevused, on vastupidine tegevus on ebaseaduslik. Asjaolu, et kostja keeldus lahkumast X ruumidest, on tuvastatav hageja turvakaamera salvestusest. Korralduse täitmata jätmisega on kogu filmimine käsitletav kui ebaseaduslikul teel saadud tõend, mille levitamine ei ole õigustatud.
8.Kostja on esitanud hageja tegevuse kohta ebaõiget teavet. Kostja on saates esitanud läbivalt negatiivseid väärtushinnanguid hageja suhtes, nimetades teda nt “kondiväänajaks” ja loonud hagejast kuvandi, kui valel alusel tegutsevast arstist. Kostja on andnud hinnanguid, et hageja ei või enda nimetamisel kasutada sõna „doktor“. Hageja ei ole kunagi pretendeerinud ega nimetanud, et ta on meditsiiniarst (MD). Kõik avalikkusele esitatud tiitlid ja kraadid on hageja saanud seaduslikul alusel. YY ei käitu heas usus oma tsiviilõiguste teostamisel. Hagejal oli õigus keelduda mistahes intervjuust ja vastulausest, vaatamata näiliku pakkumise tegemisele. Kostja peab tõendama, et ta on üldse pakkunud hagejale vastulause esitamist. Kostja eesmärgiks oli naeruvääristada, häbistada ja seada kahtluse alla hageja tegevus ja kahandada tema au ning väärikust. Sellise tegevusega kaasnes autori au ja maine kahjustamine.
9.Hageja viitas VÕS § 127 lõikele 6. Kostjad ei ole küsinud luba kasutada hageja autoriõigusega kaitstud teoseid. Kostjad ei ole järginud käibekohustust ja on rikkunud teadlikult hageja
autoriõigusi. Näidatud kaadrite valimisega on kahjustatud hageja kui autori mainet. Saates on näidatud ka mitmeid hageja tehtud fotosid, milliste avaldamiseks ei ole hageja andnud nõusolekut. Fotosid on filmitud hageja kliiniku seinalt ja hageja raamatust, kasutatud on varem trükimeedias avaldatud fotosid. Fotode kasutamiseks ei ole küsitud hageja nõusolekut. Hagejal on õigus nõuda tasu fotode reprodutseerimise eest. Hagejale teadaolevalt on saate vaadatavus ca 100 000 -150 000 vaatajat, mida tuleb hüvitise suuruse määramisel arvestada.
10.Hageja teatas, et ta keelab kostjatel mistahes viisil ja moel tema isikuandmete edasise töötlemise ja aurotiõigustega kaitstud teoste levitamise. Hageja viitas isikuandmete kaitse üldmääruse artiklile 9. Sama määruse artikli 14 alusel nõudis hageja kõigi tema kohta kogutud isikuandmete väljastamist. Artikli 15 kohaselt soovis hageja informatsiooni väljastamist selle kohta, kellelt on andmed kogutud.
11.Avaldatud faktiväited ja väärtushinnangud põhjustasid hagejale ebamugavustunnet avalikes kohtades viibides ning teiste inimestega suheldes. Hageja viitas VÕS § 1046 lõikele 1 ja § 1047 lõikele 2 ning lõikele 4. Saatega loodi hagejast ebaõige kujund kui seaduserikkujast. Hagejale on ette heidetud, et ta kasutab lubamatult doktori tiitlit ja eksitab avalikkust. Tegu on valeväidetega, sest hagejale on 1979. aastal väljastatud Kanada ülikooli diplom Doctor of chiropratcic. Asjaolu, et eesti keeles võib sõna doktor kasutada ka muude teaduskraadide nimetusena, on kostjate hinnang. Hageja kasutab tiitlit, millisena on see talle diplomil väljastatud. Hageja võib kasutada ja kasutab põhjendatult sõna „doktor“ oma tiitlina.
12.Hageja ei nõustunud, et väljendi „doktor“ kasutamine võib tarbijaid eksitada. Hageja on ekspert kiropraktika alal ja sellel alal ei anta meditsiinilise arsti tiitlit. Seega loodi hagejast teadlikult kuvand, et ta tegeleb millegi ebaseaduslikuga, kuigi seadusandja ei ole sellist eriala reguleerinud. Faktiväide, mille ümberlükkamist isik taotleb, ei pea olema avaldatud sõnaselgelt. Hageja kohta on avaldatud ebaõigeid andmeid ja kostja peab need ümber lükkama.
13.Hageja soovis, et ebaõiged faktiväited lükataks ümber järgmises sõnastuses: doktor XX on lõpetanud Kanadas Ülikooli 1979 aastal; doktor XX on õigus end nimetada doktoriks, sest on läbinud akadeemilise õppevormi, mis talle sellise õiguse annab; doktor XX ei ole tegelenud oma erakliinikus teenuste pakkumisel, millegi ebaseaduslikuga ja Kuuuurija 14.05.2018 saates esitatud informatsioon selles osas oli vale; doktor XX ei ole manustanud patsientidele retseptiravimeid ja Kuuuurija 14.05.2018 saates esitatud väited selles osas ei vastanud tõele; doktor XX ei pea olema registreeritud Tervishoiutöötajate registris.
14.Hageja leidis, et saate eesmärgiks ei olnud ajakirjandusliku loo avaldamine, vaid raha teenimine. Isegi juhul, kui kostja viis läbi ajakirjanduslikku eksperimenti, ei saa ole õigustatud teiste isikute õiguste rikkumine. Saates esinenud patsient J. käis Dr XX vastuvõtul ca 5 aastat tagasi. Seda asjaolu kostja teadlikult vaatajale ei maininud ja lõik kuvandi ning andis väärtushinnangu, et sündmused on aset leidnud hiljaaegu. Kuigi patsient ise viitas intervjuus, et sündmustest on palju aega möödas.
15.Hageja pidas ebaõigeks väärtushinnanguks, et ta peaks olema kantud tervishoiutöötajate registrisse. Kiropraktik ei pea olema registreeritud tervishoiutöötajate registris, kuna seadusandja pole näinud ette sellist kohustust. Väärtushinnanguna vale on sõnade „doktor“ ja „arst“ kasutamine kostjate poolt. Hageja emakeeleks on inglise keel ja talle on diplomiga antud kvalifikatsioon Doctor of Chiropratic. Diplom annab hagejale õiguse kasutada liidet „dr“. Nimetus ei ole samatähenduslik meditsiinidoktori kraadiga ja kiropraktikud ei või osutada kliinilise meditsiini teenuseid. Seda ei ole hageja kunagi teinud.
16.Inglise keele seletavas sõnaraamatus Macmillian tähendab sõna „doctor – someone whose job is to treat people who are ill or injured (doktor – keegi kelle töö on ravida inimesi, kes on haiged või vigastatud)“. Ametlikus keeles kasutatakse sõna „doctor“ asemel sõna „physicist“. Hageja ei ole kunagi väitnud, et talle on omistatud teaduskraad meditsiiniline arst ehk „medical doctor“. Hageja kvalifikatsioonis pole ükski patsient kahelnud. Kostja eesmärgiks on hageja senise reputatsiooni kahjustamine. Oma eestikeelsel kodulehel on hageja viidanud, milline kraad on talle omistatud.
17.Hageja loetles üles saatelõigud, millistega ta ei nõustunud. Saates on kokku lõigatud videod ilma autori nõusolekuta. Ilma hageja loata on reprodutseeritud tema raamatut ja fotosid ning veebilehte. Kostja tegevuse tulemusena häiriti hageja patsientide konfidentsiaalsust. Saates kajastati lubamatult Dr M., kes oli dr X. juurde minnes patsiendi rollis, mitte arsti rollis. Kostja käitumine hageja patsiendiga tänaval kliiniku ees oli lubamatu. 24.04.2018 esmakordsel filmimisel üritas kostja tungida läbi klaasukse hageja kliinikusse. Patsiendid, kes olid kliinikus, olid hirmunud ega soovinud jääda kaamera ette. Patsiendid pidid lahkuma tagavara väljapääsu kaudu.
18.Hageja viitas VÕS § 134 lõikele 2. Hageja mainekahju kestab Facebooki Kuuuurija kodulehel ja TV 3 saate järelvaatamise. Hageja viitas VÕS § 1045 lg 1 punktile 4 ja § 65 lõikele
2.YY kes on Facebook suhtlusvõrgustiku Kuuuurija grupi moderaator, omab seetõttu juurdepääsu postituste tegemisele. Samuti on YY end nimetanud ajakirjanikuks ja on saate saatejuht ning produtsent. Järelikult on kostja otseselt vastutav saate sisu ja seal esitatud faktiväidete eest. TV 3 kui teine kostja on vastutav selle eest, mis tema eetrisse läheb. Vastutus tuleneb otseselt meediateenuste seadusest. Seega on hageja seisukohal, et kostjad vastutavad hageja eest solidaarselt.
19.Kostjad on põhjustanud hagejale mittevaralist kahju autoriõiguste rikkumise ja filmimise keelu rikkumises eest. Lisaks on rikutud patsiendi privaatsust ja jäetud täitmata kohtumääruses toodud nõuded. Kostjate tegevus on pahatahtlik. Hüvitise määramisel tuleb arvestada saate vaadatavust, kostjate eelmiste ja selle aasta kasumit ning kostjate üldist varalist seisundit. Hageja palus kostjatelt välja mõista hüvitised isiklike autoriõiguste rikkumise eest, varalise kahju eest, mittevaralise hüvitise filmimise keelu eest ja viivise. Hageja palus kohustada kostjat 2 avaldama Facebookis enda koostatud postituse. Hageja palus kohustada kostjaid eemaldama järelvaatamisest saate osad, mis on filmitud hageja kliinikus ja kohustada neid edaspidi hoiduma hageja õiguste rikkumisest. Hageja palus kostjatelt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise ebaõigete väärtushinnangute ja faktiväidete avaldamise eest.
20.28.09.2018 esitas hageja hagiavalduse täienduse. Hageja palus kostjatelt välja mõista mittevaralise hüvitise isiklike autoriõiguste rikkumise eest ning viivise hüvitiselt alates kohtuotsuse tegemisest. Hageja palus mõista kostjatelt solidaarselt välja mittevaralise kahju hüvitise hageja kujutise kasutamise eest ning viivise sellelt hüvitiselt. Hageja palus kostjatelt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise ebakohaste väärtushinnangute, ebaõigete faktiväidete ning au ja head nime teotavate andmete avaldamise eest kohtu äranägemisel õiglases ulatuses. Hageja palus välja mõista viivise sellelt summalt. Hageja palus kohustada kostjat 1 eemaldama järelvaatamisest 14.05.2018 saade osas, milles on kasutatud hageja autoriõigusega kaitstud loomingut, esitatud ebakohaseid väärtushinnanguid, ebaõigeid faktiväiteid või au ja head nime teotavaid andmeid ning hageja kujutist ja kohustada kostjat 1 hoiduma rikkumisest. Hageja palus kohustada kostjaid kohtulahendi jõustumisele järgneva kuu esimesel esmaspäeval ajavahemikus kell 20.00 kuni 21.00 telekanali TV3 eetris ümber lükkama hageja loetletud valeväited audiovisuaalses vormis üksteisele mõistlikul kiirusel järgnevate lausetega.
21.Hageja esitas kohtule Patendiameti väljavõtte, mis tõendab, et T videote, logo jms autoriõigused kuuluvad hagejale. Samuti esitas hageja kohtule T videod, muusikavideo, oma kodulehe väljavõtted ja elulooraamatu väljavõtted. Hageja viitas AutÕS § 33 lõikele 1. Kostja on kasutanud audiovisuaalseid teoseid, mis kuuluvad hagejale. Nendeks on Youtube keskkonnas üleslaetud videod. Asjaolu, et teosed on avalikult kättesaadavad, ei tähenda, et neid võivad kasutada kolmandad isikud. Autoriõigusega kaitstud teosena on ka käsitletav hageja kontori seina peal olev fotokollaaž ning T logo. Hageja loetles, millises saate osas on tema viidatud teoseid kasutatud. Hageja leidis, et kostja on kasutanud ka tema disainilahendust.
22.Hageja leidis, et tema loetletud mahus autoriõiguste kasutamine ei saa olla motiveeritud, sest võimaldab ajakirjandusel teenida teiste isikute teoste pealt tulu. Teoste kasutamine ei ole kooskõlas AutÕS § 19 lõikes 4 toodud nõudega, et uudis peab olema päevakajaline ning avaldatav teos sellega loogilises seoses. Kostjad ei ole teoste kasutamisel märkinud avaldamisallikat, autori nime ning teose nimetust. Hageja möönis, et autori nime tuvastamine võis olla kohati keeruline, kuid see ei vabanda asjaolu, et avaldamisallikat ja teose nime ei ole märgitud või on tehtud seda ebaõigesti. Kostjad on rikkunud hageja varalisi autoriõigusi tulenevalt AutÕS § 13 lg 1 punktidest 1, 5 ja 7. Teoseid on suurendatud, neile on lisatud muusika ja subtiitrid. Rikutud on isiklikke autoriõigusi, sest teoseid on kasutatud autor au ja head nime rikkuval viisil. Teostele lisati naeruvääristav muusika.
23.Hageja leidis, et tema kahjuks on saamata jäänud hüpoteetiline litsentsitasu ja mittevaraline kahju. Hageja leidis, et varalise kahju suuruse peab kohus ise määrama VÕS § 127 lg 6 alusel. Hagejal on raske kahju tõendada. Hüpoteetilise litsentsitasu suuruse määramisel tuleb arvestada, et videod hõlmavad mitmekümne aasta pikkuse kogemusega spetsialisti tegevusi. Hageja leidis, et tal on õigus nõuda oma teoste kasutamise lõpetamist. Kostjad pidid teadma, et teosed on autoriõiguse kaitstud. Kostjad peavad VÕS § 1039 alusel välja andma rikkumisega saadud tulu.
24.Hageja viitas IKS §-le 6 ja § 11 lõikele 2. Minimaalsuse põhimõtet ei ole järgitud. Loo eesmärk oleks saavutatud ka vähemal määral andmete töötlemisega ehk hageja kujutise kasutamisega. Hageja loetles üles, kus on saates kasutatud tema kujutist. Loo eesmärk oleks olnud saavutatud, kui hagejat oleks näidatud ühel korral. Kujutise kasutamise ajal oli taustaks naeruvääristava muusika. Korduvalt sama kujutise kasutamine ning kujutise suurendamise eesmärk jääb hagejale arusaamatuks. Rikkumine ei ole proportsioonis avalikustamise eesmärgiga. Hageja nõudis kujutamise kasutamise eest mittevaralise kahju hüvitamist.
25.Saade on Kuuuurija kodulehelt järelvaadatav. Seega on hagejal õigus VÕS § 1055 alusel nõuda saate eemaldamist selliselt, et kostjad viiks kasutatud materjalid vastavusse IKS-s ja VÕS §-s 1046 sätestatud nõuetega. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb saade järelvaatamisest eemaldada. Hageja nõudis ka ebaõigete faktiväidete eemaldamist. Kostja on avaldanud järgmised ebaõiged faktiväited: hageja on loonud endast kuvandi kui arstist; hageja kuulutas kogu maailmale, et R. W.i tervis sai korda ainult tänu Dr X. kuldsetele kätele; hageja eirab oma volitusi ja meditsiininõudeid; hageja on teinud oma magamistoas protseduure; hageja ei ole doktor; Kuuuurija tegi juttu hagejaga; hageja on teinud protseduure oma enda Kadrioru korteri magamistoas, mis oli konverteeritud operatsioonisaaliks; hageja eluloo raamatus on hagejat 17nel korral nimetatud arstiks; Terviseamet keelas hagejal doktori tiitli kasutamise; hageja müüb ennast meie väikeses Eestis kui doktor ehk arst; hageja ei ole doktoriks õppinud; hageja on õppinud Wester University`s pre-medicine 73 aastal; kiropraktik ei ole doktor; Terviseamet tegi noomituse hagejale doktori tiitli kasutamise eest, mille järel läks hageja Patendiametisse ja registreeris kaubamärgi; kui hageja on tõesti doktor, ta peaks ennast sinna registrisse panema; hageja peaks enda kohta ütlema kiropraktik, mitte doktor; kostja on oma veebilehel avalikustanud uudise, kus väidab, et Terviseamet on teinud otsuse, mis ütleb, et ta ei tohi
doktorina töötada. Ebaõiged faktiväited on hageja au teotavad, välja arvatud faktiväide, kus eksiti hageja ülikooli aastaga.
26.Hageja kohta on avaldanud ebakohaseid väärtushinnanguid. Saates loodi hagejast kuvand justkui oleks ta omal initsiatiivil pöördunud R. W.i poole. Tegelikult kutsus kontserdikorraldaja P. R. hageja appi. Saates väidetakse, et hageja sai R. W.i selja mudimise eest 35 000 eurot. Sellega loodi kuvand justkui tegeleks hageja ainult selja mudimisega ja tema teenused on hirmkallid. Saates loodi kuvand justkui oleks hageja saanud kuulsaks pärast R. W.i aitamist. Tegelikkuses oli hageja juba varasemalt Eestis tunnustatud kiropraktik ning on kuulus Kanadas ja teistes riikides. Saates loodi kuvand, et R. W.i aitamisega saabus hagejale Eestis ennekuulmatu edu.
27.Saates esitati väärtushinnang, et hageja mudib patsientide selgasid. Tegemist on halvustava väitega, mis ei vasta eriala terminoloogiale. Saates väideti, et hageja istus vaguralt oma kabinetis ega teinud oma nime puhastamiseks midagi. Hagejast loodi kuvand kui õigusrikkujast, kes peab aktiivselt oma nime puhastamisele kaasa aitama. Hagejast loodi kuvand justkui käituks ta abivajavate isikute andmetega ebaõigesti. Hageja on avalikustanud andmeid ainult nende klientide kohta, kes on selleks selgesõnalise loa andnud.
28.Hagi täienduses 22.10.2018 täpsustas hageja oma nõuet. Hageja palus kostjalt 1 AS-lt Q välja nõuda varaliste autoriõiguste rikkumise eest kahju hüvitise 1000 eurot ja varaliste autoriõiguste rikkumise teel saadud tuluna 1000 eurot. Eelviidatud hüvitiste summalt 2000 eurolt palus hageja kostjalt välja mõista viivise seaduses sätestatud määras alates 03.06.2018. Hageja palus mõista mõlemalt kostjalt solidaarselt välja mittevaralise kahju hüvitise hageja isiklike autoriõiguste rikkumise eest kohtu õiglasel äranägemisel ning viivise antud hüvitiselt alates 03.06.2018 seadusjärgses määras. Hageja palus mõista mõlemalt kostjalt solidaarselt välja mittevaralise kahju hüvitise seoses hageja kujutise kasutamisega kohtu õiglasel äranägemisel ning viivise sellelt hüvitiselt seadusjärgses määras alates 03.06.2018. Hageja palus mõista kostjatelt solidaarselt välja mittevaralise kahju hüvitise ebakohaste väärtushinnangute, ebaõigete faktiväidete ning au ja head nime teotavate andmete avaldamise eest kohtu õiglasel äranägemisel ning viivise sellelt hüvitiselt alates 03.06.2018 seadusjärgses määras. Hageja palus kohustada kostjat 1 AS Q eemaldama järelvaatamisest 14.05.2018 saate, mis on leitav TV3 TVPlays „Kuuuurija“ rubriigis.
29.Hageja palus kohustada kostjaid kohtulahendi jõustumisele järgneva kuu esimesel esmaspäeval ajavahemikus 20.00 kuni 21.00 telekanali TV3 eetris ümber lükkama esitatud valeväited valeväidete esitamisega samas formaadis, st saate formaadis audiovisuaalses vormis isiku poolt öeldavate üksteisele mõistlikul kiirusel järgnevate järgmiste lausetega: XX ei ole loonud endast kuvandit kui arst; XX ei kuulutanud kogu maailmale, et R. W.i tervis sai korda ainult tänu XX kuldsetele kätele; XX ei eira oma volitusi ega meditsiininõudeid; XX ei ole teinud oma magamistoas protseduure; XX on doktor; AS Q ega YY ei võtnud XX ga enne saate tegemist ühendust; XX ei ole teinud protseduure enda Kadrioru korteri magamistoas; XX Kadrioru korteri magamistuba ei olnud konventeeritud operatsioonisaaliks; XX eluloo raamatus ei ole teda 17-nel korral nimetatud arstiks; Terviseamet ei ole keelanud XX tiitli „doktor“ kasutamist; XX ei müü ennast Eestis arstina; XX on doktoriks õppinud; XX on lõpetanud Kanadas ülikooli 1979. aastal; XX kui kiropraktik võib olla doktor; Terviseameti otsuse järel ei läinud XX Patendiametisse ega registreerinud kaubamärki; XX ei pea ennast tervishoiuteenuse osutajate registrisse registreerima; XX võib ennast kutsuda doktoriks.
30.Kostjate vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostjad on eksinud tõendamiskoormuse jaotamisel. AutÕS § 4 lg 6 järgi teose kaitstust autoriõigusega eeldatakse. Ka AutÕS § 29 lg 1 järgi eeldatakse autorsust ja vastupidise tõendamise kohustus lasub kostjatel. Hageja on
tõendanud, et talle kui füüsilisele isikule kuulub kaubamärk T. Autorsus saab eeldada olukorras, kus teoses on viidatud hageja nimele, pseudonüümile või hagejale kuuluvale kaubamärgile „T“.
31.T. videos nr 1 on kostjate kasutatud lõikudes nähtav hageja kaubamärgi kujutis. Video lõpus on viidatud Dr X-le kui muusika autorile ja produtsendile. „x“ keskkonnas on video avaldajaks „T“. Asjaolu, et hageja videos kasutati Tallinna TV lõike, ei ole asjakohane, sest hageja ei ole tuginenud Tallinna TV autoriõiguste rikkumisele. Muusikavideo osas on kostjad omaks võtnud, et hageja ehk J. B. on teose autor.
32.Kostjad on paljasõnaliselt leidnud, et veebilehtede näitamine ei ole teose avalikustamine ega kujuta endast autoriõiguste rikkumist. Veebileht võib hõlmata väga erinevaid teoseid nt otsingusüsteem, tarkvara, disain, andmebaasid, arvuti genereeritud sümbolid, kasutajaliides jne. Arvutiprogramme kaitstakse kirjandusteostena. Kostjad on kasutanud autorile kuuluvat teost, sest ainuüksi teksti, veebilehe disaini või pildi veebilehelt näitamine on teoste avalikustamine.
33.Fotokollaaži osas pidid kostjad tõendama, et hageja ei ole autoriks. Kostjad ei ole tõendanud, et autor on keegi teine. T logo osas on kostjad eitanud kaubamärgiõiguste rikkumist, kuid on jätnud arvestamata, et logole ei laiene ainult kaubamärgiõiguse kaitse, vaid tegu on autoriõigusega kaitstud teosega kui graafikateosega.
34.Hageja ei nõustunud, et tegu oli päevakajalise sündmuse kajastamisega uudisena. „Kuuuurija“ ei ole uudiste saade, vaid on meelelahutus. Ebaõige on kostjate väide, et videomaterjale on saates kokku kasutatud 2,5 minuti ulatuses. Hageja arvutuste kohaselt on videomaterjale kasutatud vähemalt 5 minuti ulatuses ja sama lõiku on kasutatud mitu korda. Hageja möönis, et fotokollaaž ja logo võisid olla nähtud päevasündmuste kajastamise käigus, kuid neid ei kasutatud motiveeritud mahus. Hageja logo on kostjad kasutanud 14 korda.
35.Hageja viitas isiklike autoriõiguste osas AutÕS § 12 lg 1 punktile 4. Kostja 1 on hageja teoseid suurendanud, lisanud muusika ja subtiitrid. Täiendavalt on läbivalt peale loetud teksti. Hageja pidas alusetuks väidet, et kostjad ei ole teoste kasutamisega tulu teeninud. Ainuüksi proportsionaalselt on osa tulu teenitud teoste kasutamisega. Kui teosed saatest eemaldada, oleks tegu igava jutusaatega. Sisuliselt kasutas kostja telesaate toomiseks tasuta ära hageja loodud väärtusi. VÕS § 1038 järgi ei saa arvestada saadu omandamiseks tehtud kulutusi. Kostjad ei saa tugineda sellega, et telesaate edastamisega kaasnevad kulud.
36.Saates kasutati hageja kujutist 70-nes erinevas stseenis, mis ei ole kooskõlas IKS § 6 punktiga 3. Hageja kliinikus filmitud lõik on saadud ebaseaduslikult, millest tulenevalt ei saa seda IKS § 6 p 1 järgi kasutada. Kliiniku puhul ei ole tegemist avaliku kohaga, kuivõrd kolmandatel isikutel puudus sinna ligipääs. Asjaolu, et konkreetsel momendil ei olnud uks suletud, ei tähenda, et tegemist on avaliku kohaga.
37.Faktiväidete puhul, mis puudutavad sõnu „arst“ ja „doktor“ on keskseks küsimuseks, kuidas mõista sõna „doktor“. Hageja ei nõustunud, et sõnad „doktor“ ja „arst“ on sünonüümid. Ükski seadus ei reguleeri tiitli „doktor“ kasutamist. Hageja on esitanud diplomi, kus tema nimetuseks on „doktor“. Kostja peab tõendama, et hagejal ei ole õigust ennast „doktoriks“ kutsuda. Tarbijakaitseamet on leidnud, et hageja ei ole seadust rikkunud.
38.Väitest „Hageja kuulutas kogu maailmale, et R. W.i tervis sai korda ainult tänu Dr. X. kuldsetele kätele“ pidi jääma mulje, et hageja aktiivselt avaldas enda kohta teavet, et ainult tema ravi päästis esinemise. Kostjate esitatud artikkel kinnitab, et hageja ei ole sellist teavet avaldanud, vaid seda tegi väljaanne. Faktiväite „hageja eirab oma volitusi ja meditsiininõudeid“
osas on kostjad vaid tõendanud, et arstid rikkusid seadust. Hageja suhtes ei ole menetluse aL.atud.
39.Faktiväidetes „hageja on teinud oma magamistoas protseduure“ ja „hageja on teinud protseduure oma enda Kadrioru korteris, mis oli konverteeritud operatsioonisaaliks“ on kostjad viidanud J.V. saates avaldatule, mis ei tõenda, et hageja tegi oma magamistoas protseduure. Faktiväidet „Kuuuurija tegi juttu hagejaga“ ei saa kostjad õigustada keelevääratusega. Faktiväidet „Hageja eluloo raamatus on hagejat 17-nel korral nimetatud arstiks“ ei tõenda kostjate esitatud tõend, sest elulooraamatus ei ole hagejat arstiks nimetatud. Ebaõiged on ka Terviseametit puudutavad faktiväited, sest hagejale ei ole keelatud tiitli „doktor“ kasutamist.
40.14.06.2019 esitas hageja nõude täienduse. Hageja jäi varasema nõude juurde mõista kostjalt 1 välja varaliste autoriõiguste rikkumise eest kahju hüvitis 1000 eurot. Rikkumise teel saadud tulu nõuet soovis hageja täpsustada kostjalt saadavate tõendite abil. Hageja jäi nõude juurde mõista kostjatelt solidaarselt kohtu õiglasel äranägemisel mittevaralised hüvitised isiklike autoriõiguste rikkumise eest ning hageja kujutise kasutamise eest. Hageja jäi oma viivise nõuete juurde. Hageja jäi nõude juurde mõiste kostjatelt solidaarselt välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamise eest. Hageja jäi sellega seotud viivisenõude juurde. Hageja jäi nõude juurde kohustada kostjat eemaldama saade järelvaatamisest.
41.Hageja jäi ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõude juurde, kui täpsustas väiteid, milliste ümberlükkamist ta soovis. Hageja nõudis, et kostjad lükkaksid ümber järgmised ebaõigeid väited: XX ei ole loonud endast kuvandit kui arst; XX ei kuulutanud kogu maailmale, et R. W.i tervis sai korda ainult tänu XX kuldsetele kätele; XX ei eira oma volitusi ega meditsiininõudeid; XX on doktor; AS Q ega YY ei võtnud XX enne saate tegemist ühendust; XX Kadrioru korteri magamistuba ei olnud konventeeritud operatsioonisaaliks; XX eluloo raamatus ei ole teda 17-nel korral nimetatud arstiks; Terviseamet ei ole keelanud XX tiitli „doktor“ kasutamist; XX on lõpetanud Kanadas ülikooli 1979. aastal; Terviseameti otsuse järel ei läinud XX Patendiametisse ega registreerinud kaubamärki; XX ei pea ennast tervishoiuteenuse osutajate registrisse registreerima.
42.Hageja leidis, et tema videod on originaalsed ja hageja loomingu tulemuseks. Hageja on avaldanud videod autorimärgi „T“ all, mistõttu tuleb autorsust eeldada. Kostjate kasutatud videote lõikudes on näha logo kujutis. Kui kohus ei pea eeltoodut põhjendatuks, tuleb lähtuda sellest, et videote operaatori varalised õigused on suulise kokkuleppe alusel hagejale üle läinud ja tänaseks on hageja sõlminud lepingu ka kirjalikult.
43.Fotokollaažis olevad teosed vastavad teoste tunnustele, sest igaüks neist jäädvustab kordumatut elamust. Fotod on teosed ja avaldatud hageja poolt. Hageja on need ise sinna pannud. Hageja viitas AutÕS § 29 lõikele 2. Fotodel pole nimesid, need on avaldatud anonüümselt ja autoriõigused kuuluvad hagejale. Kostjad peavad tõendama, et hageja ei ole fotokollaaži autor. Asjaolu, et hagejast on pilti teinud keegi teine, ei muuda asjaolu, et ta on teose autoriks.
44.Logo varalised ja isikulised õigused kuuluvad hagejale, kes on teose loonud. Hageja disainis T logo juba mitmeid aastaid tagasi ja on selle kaubamärgina registreerinud. Kuna logo omanikuks on hageja, tuleb eeldada tema autorsust ja vastupidist peab tõendama kostja. Hagejal on tõendiks joonised logo esialgsest versioonist. Hageja on oma videod kaitsnud kaubamärgi alusel, mistõttu peab nende videote televisioonis edastamiseks olema luba.
45.Hageja kontori disainilahendus vastab teose tunnustele. Kontori disainilahendus on originaalne, selle on disaininud hageja isiklikult, kasutades vabu ja loomingulisi valikuid. Õigused kuuluvad hagejale, sest tema disainis kontori. Muusikavideo on audiovisuaalne teos. Video operaatori varalised õigused on läinud AutÕS § 33 lg 2 alusel üle hagejale, kes on video produtsent. Operaatorite isiklikud õigused kuuluvad neile endile. Muusika ja laulu sõnade õigused kuuluvad hagejale. Kostjad peavad tõendama, et hageja ei ole autor. Asjaolu, et kostjate kasutatud videod on avalikult kättesaadavad, ei tähenda, et neid võis vabalt kasutada.
46.Elulooraamat “xxx” on kirjandusteos. Raamatu on koostöölepingu alusel kirjutanud X OÜ-le autor E. A.. Teose isiklikud õigused kuuluvad E. A, kuid varalised õigused lähevad üle kirjastusele X OÜ. Kirjastus on sõlminud varasema suulise kokkuleppe kinnitamiseks lepingu hagejaga, tõestamaks varaliste õiguste üleminekut hagejale.
47.Veebilehe osas on kostjad avaldanud teoseid, sest tekst, disain ja pildid veebilehel on teoste avalikustamine. Veebilehe piltide autorsust saab eeldada, sest pildid on avaldatud koos hageja nimega hageja kodulehel. Kostja on saates avaldanud suures osas veebilehel asuvat informatsiooni, viitamata allikale. Kostjad ei ole tõendanud, et neil oli luba veebilehti kasutada. Hageja kujutist kasutati saates kokku 72 erinevas stseenis. Hagejale arusaamatult kasutati korduvalt sama pilti või videot erinevates kohtades.
48.Väide, et hageja on loonud endast arsti kuvandi on vale, sest hageja ei ole seda teinud. Ebaõige on väide, et hageja kuulutas kogu maailmale, et R. W.i tervis sai tänu temale korda. Hageja ise seda avaldanud ei ole. Ebaõige on väide, et hageja eirab oma volitusi ja meditsiininõudeid. Hageja seda ei teinud. Esitatud tõendid ei tõenda seda, et hageja oleks rikkunud seadust. Hageja ei ole teinud oma magamistoas protseduure ja seda ei tõenda J.V. väited. Ebaõige on väide, et hageja ei ole doktor, sest hagejale on väljastatud doktorikraad. Terviseamet ei ole keelanud hagejal doktori tiitli kasutamist. Ebaõige on väide, et hageja müüb ennast Eestis arstina. Ebaõige on väide, et hageja ei ole doktoriks õppinud. Hageja on õppinud välismaal, kus talle on omistatud doktori nimetus.
49.16.09.2019 seisukohtades viitas hageja kostja vastusele, mille kohaselt sai kostja saate edastamisega reklaamitulu 7575,04 eurot. Hagejal ei ole võimalik kontrollida ühegi tõendiga esitatud summa paikapidavust. Kostja peaks esitama numbri saamise arvestuse, et see number oleks kontrollitav. Hageja taotles kohtult, et kostja esitaks kasuminumbri arvestamise alused ja kujunemise koos tõenditega. Kuna 14.05.2018 saadet ei oleks olnud võimalik toota ilma hageja õiguste rikkumiseta, kuulub kogu saate edastamisest teenitud kasum välja mõistmisele tervikuna. Hageja palus kostjalt 1 AS-lt Q välja mõista hageja kasuks varaliste autoriõiguste rikkumise eest saadud tuluna 7575,04 eurot.
50.Menetluskuludena palus hageja kostjatelt välja mõista õigusabikulud, mis olid koos käibemaksuga 10 420,80 eurot. Hagejale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 130 eurot. Hageja ei ole käibemaksukohuslane. Kliendiga suhtlemiseks, materjalide kogumiseks ja õiguslikuks analüüsiks kulus 4 tundi. Hagi tagamise avalduse koostamiseks kulus 4 tundi. Hagiavalduse koostamiseks kulus kokku 23 h. Kostja taotlusega tutvumisele ja seisukoha kujundamisele kulus 12 min. Kohtu määrusega tutvumisele ja seisukoha kujundamisele kulus 1 h 24 min. Täiendava hagi koostamisele kulus 11 h 30 min. Kohtu tegevusele vastuväite koostamisele kulus 54 min. Täiendava hagi koostamisele kulus 22.10.2018 2 tundi. Kohtumäärusega tutvumisele kulus 24 min ja kliendiga suhtlemisele 1 h 12 min. Taotlusega tutvumisele kulus 12 min. Kostja vastusega tutvumisele ja seisukoha kujundamisele kulus 3 h 54 min. Istungiks valmistumiseks kulus 1 tund ja istungil osalemiseks 1 h 24 min. Hagiavalduse täiendamisele kulus 4 h 48 min. Kostja vastusega tutvumisele kulus 4 h 06 min. Kohtu määrusega tutvumisele kulus 42 min. Kostja
vastusega tutvumisele ja seisukoha kujundamisele kulus 24 min. Kohtu nõudele vastamisele kulus 1 h 42 min.
51.Kostja 2 täiendavate seisukohtadega hageja ei nõustunud ja leidis, et selles on esitatud uusi vastuväiteid. Kuna hageja ei saa neile vastata, tuleb need jätta tähelepanuta. Kostja 1 menetluskulude suurusele vaidles hageja vastu. Põhjendatud ei ole 15.05.2018 ajakulu 4 tundi määruskaebuse koostamisele, sest määruskaebus esitati juba 14.05.2018. 2 tundi, mis kulus kohtutäituri otsuse vaidlustamise analüüsiks ei ole põhjendatud, sest otsust ei vaidlustatud.
52.Kostjal kulus hagiga tutvumiseks ja sellele vastamiseks kokku 55,9 tundi. Kostja 1 on ise pidanud hagi koostamise põhjendatud ajakuluks 10 tundi, mistõttu on kostja vastuse koostamise põhjendatud ajakulu 7 h. Alusetu on K. K. ajakulu 5,8 tundi istungiks valmistumiseks, sest varasemalt oli esindaja juba piisavalt kaua aega tutvunud asja materjalidega. Ajakulu on põhjendatud ühe tunni ulatuses. 17.04.2019 istung kestis 1,3 tundi, mistõttu ei ole põhjendatud ajakulu 2 tundi koos transpordiga. Põhjendatud ajakulu ei ole 2 tundi, mis vandeadvokaadil kulus abi koostatud vastuse analüüsimiseks. 14.10.2019 menetlusdokumendi koostamiseks on kulunud 5,4 tundi, kuid suurema osa mahust moodustavad poolte andmed ja kostja 1 menetluskulude nimekiri, mille koostamiseks ei ole õigusteadmisi vaja. Põhjendatud ajakulu on 2 tundi. Menetluskulude nimekirjast ei nähtu, millist tegevust tehti millise tunnitasuga. Kahe esindaja kulude väljamõistmine ei ole põhjendatud. Hageja vaidL.as kostja 1 menetluskulusid 6184,50 euro ulatuses.
53.Hageja pidas ka alusetuks kostja 2 esindaja ajakulu 3 h 40 minutit seoses menetluskulude nimekirja koostamisega. Hageja vaidL.as kostja 2 menetluskulusid 1872 euro ulatuses. Advokaadibüroo TRINITI kulusid pidas hageja täielikult alusetuteks, sest hageja ei pea kinni maksma esindajate vahetust.
KOSTJATE VASTUVÄITED
54.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Kostjad nõustusid, et 14.05.2018 läks telekanalis TV3 eetrisse saade „Kuuuurija“, milles kajastati hageja tegevust. Hageja on kuulus kiropraktik, kes on ravinud paljusid tuntud inimesi ning on spetsialiseerunud nn külma õla protseduuridele. Hagejast saate tegemise eesmärk oli juhtida vaatajate tähelepanu sellele, et hageja ei ole tegelikult arst, kuigi tema tegevusest võib selline eksitav mulje jääda. Samuti juhiti saates tähelepanu probleemile, et hageja teenuste osutamine ei pruugi olla täielikult kooskõlas seadusega.
55.Isik, kes tegi kolmandatele isikutele teatavaks 14. mai 2018 „Kuuuurija“ saates avaldatu, on kostja 1 kui ajakirjandusväljaanne, mis on telekanali TV3 omanik. Kostja 2 ei kuulu AS Q osanikeringi, selle juhatusse ega juhtivtöötajate ringi. Kostja 2 on ajakirjanik, kes juhib kostja 1 saadet „Kuuuurija“ ning kes 14. mai 2018 saates vahendas erinevate allikate väiteid. Kostjal 2 puudub igasugune otsustusvõim selle üle, milliseid saateid ja millal TV3 eetris avaldatakse ning seetõttu ei saa kostja 2 olla avaldajaks VÕS § 1047 lg 1 tähenduses. Samadel põhjustel ei ole kostja 2 saanud toime panna hagiavalduses viidatud võimalike autoriõiguste rikkumisi. Saates avaldatu eest vastutab üksnes kostja 2. Hagi kostja 1 vastu tuleb jätta rahuldamata.
56.Kostjad esitasid hagile ka sisulised vastuväited. Hageja viidatud teoste autoriõigused ei kuulu hagejale. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kaheksa video autor. Hageja ei ole tõendanud, et talle kuuluksid õigused elulooraamatule, T logole, kontori seinas olevale fotokollaažile ja veebilehtedele. Avalikult kättesaadavate andmete põhjal ebaselge, kes on teoste autorid või kellele kuuluvad autoriõigused. Asjaolude põhjal ei saa kindlalt väita, et autoriõigused kuuluvad hagejale. Kui hageja esitab nõudeid, tuginedes enda autoriõiguste rikkumisele, peab ta tõendama, et autoriõigused tõesti kuuluvad hagejale.
57.Kostjad olid nõus, et hageja viidatud 8 videot on audiovisuaalsed teosed. Kostjad viitasid AutÕS § 33 lõikele 2 ja lõikele 3. Hagiavalduses esitatud videote puhul on ebaselge, kes on teoste autorid. Hagiavaldusele lisatud kuues videos ei ole mingil kujul fikseeritud, kes on nende autorid või produtsendid, samuti pole seda selgitatud hagiavalduses. Hagiavalduses ei ole esitatud lepinguid, mille alusel saaks tuvastada, kellele võivad kuuluda teoste autoriõigused. Ainsad elemendid, mis viitavad videote päritolule, on T logo ning domeeninimi xxx. Miski ei viita sellele, et hageja on videote autor või produtsent.
58.Hagiavalduse lisaks 3 oleva video lõpus on märgitud, et originaalvideo kuulub Tallinna TV saatele „Terve Tervis“, samuti on märgitud saate produtsendid Dr. X, J. V. ja E. K.. Selle põhjal ei ole selge, kellele kuuluvad teosega seotud autoriõigused. Hageja pole tõendanud, kas ja millised autoriõigused talle kuuluvad. Hagiavalduse lisaks 6 olevas muusikavideos on näidatud, et muusikateose autor on J. B., režissöör on J. R.. Videos ei ole fikseeritud, kes on selle produtsent ega toodud välja muid isikuid, kellele võivad kuuluda autoriõigused. Seega võivad hagejale kuuluda muusikateosega seotud isiklikud autoriõigused. Hagiavalduses pole selgitatud, kellele kuuluvad muusikavideo varalised autoriõigused.
59.Raamatu „xxx“ autor on E. A.. Raamatu andis välja kirjastus X. Hageja ei ole hagiavalduses selgitanud, millised raamatuga seotud autoriõigused ja millistel alustel kuuluvad hagejale. Hageja on hagiavaldusele lisanud neli kodulehe väljavõtet, mis viitavad veebilehtedele xxx, xxx ja T.com. Hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, millised veebilehtedega seotud autoriõigused talle kuuluvad ega kuidas kostjad neid rikkunud on. Veebilehe puhul võib teoseks, millele on tekivad autoriõigused, olla veebilehte lähtekood kui arvutiprogramm. Kostjatele teadaolevalt on hageja kiropraktik, mitte programmeerija või veebidisainer, mistõttu ei ole usutav, et hageja on isiklikult veebilehtede lähtekoodide autor. Samuti tundub veebilehtedel oleva teabe põhjal, et veebilehtede omanik on T mitte hageja.
60.Kostjad on teoseid kasutanud õiguspäraselt. Kostjad viitasid AutÕS § 19 punktile 4. Videote saates kasutamine vastas AutÕS § 19 p 4 tingimustele. Kostjad kasutasid videolõike ajakirjanduses päevasündmuste kajastamine käigus. Hageja tegevuse uurimine ja kajastamine ajakirjanduses oli päevakajaline, kuna hageja tegutses saate tegemise ja avaldamise ajal kiropraktikuna. Kuna hageja on avaliku elu tegelane, on Eesti ajakirjanduseetika koodeksist tulenevalt õigustatud ajakirjanduse tavalisest suurem tähelepanu ja kriitika tema tegevuse üle. Eesti ajakirjanduseetika koodeksi järgi käsitleb ajakirjandus avaliku elu tegelastena muuhulgas isikuid, kes teenivad elatist enda isiku või loomingu eksponeerimisega. Hageja on palju kordi esinenud Eesti meedias, ta on ravinud kuulsusi, temast on avaldatud elulooraamat, dokumentaalfilm ning ta kasutab internetti ja sotsiaalmeediat aktiivselt enda professionaalse tegevuse reklaamiks, postitades oma kliinikut reklaamivaid videoid veebilehele youtube.com.
61.Kostjad kasutasid videomaterjali motiveeritud mahus. Hagiavalduse lisades esitatud videod on keskmiselt 7-15 minutit pikad. Kostjad on saates kasutanud loo illustreerimiseks igast videost mõne sekundi pikkuseid lõike ning hageja viidatud videomaterjalist on saates kasutatud kokku ligikaudu 2,5 minutit. Videote kasutamise eesmärk oli vaatajatele tutvustada hageja professionaalset tegevust ja selgitada loo sisuks olevaid probleeme. Kuna videotes näidatakse hageja tegevust, muuhulgas valuvaigistavate süstide tegemist, oli videote näitamine selleks eesmärgiks vajalik ja sobiv vorm. Videote kasutamine oli vajalik, kuna hageja polnud nõus saate tegemisel isiklikult kostjatega suhtlema.
62.Kostjad täitsid kohustust näidata ära teoste autorid, nimetused ja avaldamisallikad mõistlikult oodatavas ulatuses. Hagiavalduse lisaks 3 oleva video saates kasutamisel on näidatud „Tallinna Televisioon „Terve Tervis“. Sellega on ära näidatud teose eeldatav omanik ning
avaldamisallikas. Teose täpne nimetus pole kostjatele teada, seda pole teoses ära näidatud. Hagiavalduse lisaks 6 oleva video saates kasutamisel on näidatud teose nimi („xxx ja autor („XX aka J. B.“). Ülejäänud videotes ei ole fikseeritud autorite ega teoste nimesid, ei saanud neid saates ära näidata. Videotes on nähtavad T logo ning domeeninimi xxx ning nimetatud logod on nähtavad saates kasutatud videolõikude juures. Lisaks on saates öeldud, et videod on üles riputatud hageja kodulehel ja kättesaadavad Youtube’s. Sellega on ära näidatud teoste avaldamisallikas.
63.Autorid on videod internetis avalikult kättesaadavaks teinud ning videod on mõeldud Interneti vahendusel vaatamiseks igaühele. Kostjad on saates näidanud videotest lõike üksnes hageja tegevuse tutvustamiseks. Videote näitamine ei kahjusta põhjendamatult autorite seaduslikke huve. Teoste autorid on videod teinud üldsusele kättesaadavaks T kodulehel ning veebikeskkonnas youtube.com. Videod olid suunatud kogu üldsusele. Kostjad leiavad, et saates avaldamise läbi ei edastatud videoid uuele üldsusele.
64.Elulooraamatu saates kasutamine vastab AutÕS § 19 p 4 tingimustele ning on seega õiguspärane. Kostjad kasutasid raamatut ajakirjanduses päevasündmuste kajastamine käigus. Raamatut on näidatud motiveeritud mahus. Saates näidatakse mõnel korral pilti raamatu esikaanest ning üksikuid kaadreid raamatu seest. Raamatu tekstiosale pole saates keskendutud, seda on saates nähtaval väga minimaalselt ja möödaminnes. Näiteks on välja toodud juhud, kus raamatus oli hagejat nimetatud doktoriks. Raamatu kasutamise eesmärk oli vaatajatele hagejat ja tema tegevust lühidalt tutvustada. Raamatu sisu näitamise juures on viidatud teose nimetusele. Samuti on saates näidatud teose esikaant, millel on näha raamatu pealkiri ja autori nimi.
65.Veebilehtede näitamisega ei ole kellegi õigusi rikutud. Veebilehe saates näitamise puhul ei ole tegemist teose reprodutseerimise, töötlemise ega avalikult esitamisega. Veebilehe kujutise näitamine telesaates ei ole teosest koopia tegemine, veebilehe reprodutseerimine oleks näiteks veebilehe lähtekoodi kopeerimine ja sellega identse veebilehe loomine, kas täies mahus või osaliselt. Tegu ei ole teose esitamisega.
66.Kontori seinal olnud fotokollaaži näitamine on kooskõlas AutÕS § 19 punktiga 4. Kollaaž asub hageja kliiniku vastuvõtualas ning on saates taustal nähtaval, kui kostja 2 külastas hageja kliinikut eesmärgiga teha hagejaga intervjuu ning hageja assistendiga läbi viidud intervjuu käigus. Kollaaž on nähtaval üksnes lühidalt ja möödaminnes, seda ei ole saates tervikuna näha. Hageja pole esitanud tõendeid, kes on kollaaži autor. Siiski on loogiline eeldada, et selleks on kas hageja või keegi tema või tema kliinikuga seotud isik. Saate vaatajatele on arusaadav, et kollaaž on hageja kabineti seinal ning seega on vaatajatele teada, et teose autor on eelduslikult kas hageja või mõni seotud isik. Teose nimetust polnud teose juures ära näidatud.
67.Hageja on kaubamärgi „T” saates näitamine on õiguspärane ega riku hageja kaubamärgiõigusi. Kostjad ei ole mitte kuidagi seostanud hageja kaubamärki enda kaupade ja teenustega.
68.Hageja varalise ja mittevaralise kahju nõuded on alusetud. Hageja ei ole enamike teoste puhul tõendanud, et talle autoriõigused kuuluvad. Teoste kasutamisel AutÕS § 19 p 4 alusel ei pea autoritasu maksma. Olenemata sellest, kellele kuuluvad hagiavalduses nimetatud teoste autoriõigused, ei ole kostja 1 teeninud tulu teoste saates kasutamisega. Teoseid on saates kasutatud illustreeriva materjalina. Kostja 1 hinnangul ei ole eluliselt usutav, et teoste kasutamine on kostjale 1 vaatajaid juurde toonud ning selle kaudu tulu teeninud.
69.Hageja isiklike autoriõiguste rikkumisest tuleneva mittevaralise kahju nõue on ebaselge ja põhjendamata. Hageja pole märkinud, millist teost puudutavad tema väited teose au ja head nime
rikkuval viisil edastamise kohta, kuidas toimus teose „naeruvääristaval viisil“ edastamine, mida tähendab „naeruvääristav muusika“ ega kuidas see on rikkunud hageja au ja head nime või tekitanud mittevaralist kahju.
70.Hageja kujutise kasutamine oli õiguspärane. Kostjad viitasid IKS § 11 lõikele 2. Hageja on avaliku elu tegelane ning tema kujutist on saates näidatud ajakirjanduslikul eesmärgil. Kuna saade oli hagejast ja tema professionaalsest tegevusest, oli hageja kujutise näitamine vajalik ja õigustatud. Kostjad olid sunnitud näitama erinevatest avalikest allikatest saadud hageja kujutisi, kuna hageja ei olnud nõus saate tegemiseks kostjatega ise kohtuma ega isiklikult suhtlema. Avaliku elu tegelastelt eeldatakse nende eraelu puutumatuse riivamisel, sh kujutise näitamisel, kõrgemat taluvuspiiri. Ühe erandiga on kõik saates näidatud kujutised ja fotod hagejast meedias ning Internetis avalikult kättesaadavad ja/või nähtavad hageja elulooraamatus ja raamatukaanel. Ainus erand on umbes sekundipikkune videolõik hageja kliinikus, kus on vilksamisi näha, kuidas hageja oma kabinetti liigub. See lõik on filmitud kohas, kus hageja professionaalselt tegutseb ning hagejat on näha ainult hetkeks ja vilksamisi, leiavad kostjad, et hageja kujutise saates selliselt näitamine riivab hageja õigusi minimaalselt.
71.Isegi kui kohtu hinnangul on kostjad kasutanud hageja kujutist õigusvastaselt, on hageja kahju hüvitamise nõue alusetu. Hageja ei ole toonud välja asjaolusid ega põhjendusi, kuidas ja millist kahju on tema kujutise näitamine talle tekitanud ega muul viisil kahjuhüvitisnõuet põhjendanud. Hageja on möödaminnes viidanud, et hageja kujutise kasutamise ajal on taustaks olnud naeruvääristav muusika, ilma seda asjaolu täpsustamata ja selgitamata.
72.Kostjad ei ole hageja kohta esitanud ebaõigeid faktiväiteid. Hageja esile toodud väiteid on kas õiged või ei ole hinnatavad faktiväidetena. Laused „Hageja on loonud endast kuvandi kui arstist“ ja hageja „müüb end meie väikeses Eestis kui doktor ehk arst“ ei ole faktiväited, vaid väärtushinnangud. Kostjad pidasid silmas seda, et avalikkus peab hagejat arstiks ning hageja on selle mulje tekkimisele kaasa aidanud, kasutades tiitlit doktor. Doktori tiitli kasutamine nähtub hagile lisatud videotest, hageja veebilehtedest, elulooraamatust ja visiitkaardist. Kostjate arvates saab sõnu „doktor“ ja „arst“ kasutada sünonüümidena. Kostjad on tuginenud Terviseameti töötaja P. S. antud selgitustel, et tegemist on tarbijat eksitava käitumisega. Seega ei ole tegemist ebaõigete faktiväidete, vaid kohaste väärtushinnangutega.
73.Lauses hageja „kuulutas kogu maailmale, et R. W.i tervis sai korda ainult tänu Dr. X. kuldsetele kätele“ on kostjad pidanud silmas seda, et pärast W.i ravimist hageja poolt sai see sündmus palju meediatähelepanu. Muuhulgas ilmus artikkel, milles hageja kirjeldab, kuidas W.iga kohtudes oli too „kui 90aastane mees! Ta selg oli väga pinges, ta ei saanud liigutadagi," ning pärast hageja ravivõtteid W. "ühe hüppega oli püsti ja läks [lavale]". Seega vastab tõele, et hageja rääkis meedias, kuidas ta R. W.i selga ravis. Saates esitatud väide võib küll olla sõnastatud veidi liialdatult, kuid seda ei saa pidada ebaõigeks faktiväiteks.
74.Väite „Hageja eirab oma volitusi ja meditsiininõudeid“ on hageja esitanud ebatäpselt. Tegelikult avaldati saates lause: „Mitte keegi ei oska isegi doktor X. puhul kahtlustada, et ta teeb midagi valesti, eirates oma volitusi ja meditsiininõudeid.“ Tegu ei ole faktiväitega, vaid probleemipüstitusega. Selle lausega juhatati sisse saatelõik, kus hageja patsientidele on tehtud valuvaigistavaid süste hageja kodus ilma tegevusloata. Saatelõigus viidati nõuetele, millistele hageja tegevus peaks vastama. Teema põhineb Terviseameti esindaja ja J. V. avaldatul, kelle väidetes ei olnud kostjatel põhjust kahelda. Asjaolu, et hageja tegevus ei vastanud nõuetele, kinnitab asjaolu, et Terviseamet on 10. augustil 2018 teinud kolmele saates mainitud arstile teinud ettekirjutuse.
75.Väited „hageja on teinud oma magamistoas protseduure“ ja „hageja on teinud protseduure oma enda Kadrioru korteris, mis oli konverteeritud operatsioonisaaliks“ on õiged. Hageja viis läbi külma õla protseduure oma korteris ilma tegevusloata. Kostjate väited tuginevad hageja patsiendi J. V. saates avaldatud infol, et hageja tegi talle oma Kadrioru korteris külma õla protseduuri, mille juurde kuulus valuvaigistav süst.
76.Lause „Kuuuurija tegi juttu hagejaga“ on hageja esitanud eksitavalt. Pärast reklaamipausi ütles kostja 2 tegelikult: „Saate esimeses pooles tegime juttu doktor XX ja...“. Kostja 2 väljendus saates valesti ning pidas silmas järgnevat: „Saate esimese pooles tegime juttu doktor XX“. Kostjate hinnangul ei saa seda pidada ebaõige faktiväite esitamiseks. Vaatajatele on teada, et kostjad hagejaga saate esimeses pooles ei suhelnud, seega ei too see keelevääratus vaatajates kaasa valearusaamu.
77.Laused „hageja ei ole doktor“; „hageja ei ole doktoriks õppinud“; „kiropraktik ei ole doktor“, „kui hageja on tõesti doktor, ta peaks ennast sinna registrisse panema“ ja „hageja peaks enda kohta ütlema kiropraktik, mitte doktor“ on õiged. Eesti õigekeelsussõnaraamatu alusel tähendab sõna „doktor“ kõrgeimat teadus- ja kutsekraadi ning tiitlina kasutades arsti. Kostjale teadaolevalt ei ole hageja omandanud meditsiinilist kõrgharidust. Samuti ei ole hageja kantud arstina Terviseameti Tervishoiutöötajate registrisse, seega ei ole hageja arst. Lisaks ei ole hageja esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et tema Kanadas omandatud kvalifikatsioon on Eestis tunnustatud ning ta võib seda kvalifikatsiooni Eestis kasutada. Seega on võimalik, et kostja pole Eestis doktor ka selle sõna teadus- või kutsekraadi näitavas tähenduses. Sellisel juhul on kõik kostjate esitatud väited mistahes tõlgenduses tõesed faktiväited.
78.Isegi kui hageja võib kasutada Eestis tiitlit doktor kutsekraadi tähistamiseks, ei ole kostjad esitanud ebaõigeid faktiväiteid. Kostjad on kõikide väljatoodud väidete esitamisel kasutanud terminit „doktor“ „arsti“ sünonüümina, mis on eesti keeles tavapärane. Kostjate hinnangul on saates vaatajatele piisavalt hästi selgeks tehtud, et kui saatejuht kasutab saates sõna „doktor“, siis peetakse selle tähendusena silmas just arsti, mitte teaduslikku kraadi. Muuhulgas on saates öeldud, et kostjad pole näinud hageja haridust tõendavaid dokumente.
79.Terminite „doktor“ ja „arst“ sünonüümidena kasutamine oli saate kontekstis põhjendatud, kuna isiku puhul, kes kasutab tiitlit „doktor“ ning osutab raviprotseduure, mis sarnanevad tervishoiuteenusele, eeldab keskmine inimene, et tegemist on arstiga. Seda kinnitab Terviseameti töötaja P. S., kes saate tegemisel selgitas, et tiitli „doktor“ kasutamisega oli hageja teinud tarbijat eksitavat reklaami, jättes mulje, et ta on arst.
80.Hageja on ekslikult viidanud lausele: „Hageja eluloo raamatus on hagejat 17-nel korral nimetatud arstiks“. Tegelikult esitati saates väide: „Alla XX elulooraamatus pealkirjaga „xxx“ on vähemalt 17nel korral X nimetatud just arstiks või doktoriks“. Tegemist ei ole valeväitega, kuna kostjad tuvastasid enne saate eetrisse minekut, et raamatus on tõesti vähemalt 17 korda kasutatud hageja kohta termineid „doktor“ või „arst“.
81.Laused „Terviseamet keelas hagejal doktori tiitli kasutamise“ ja „Terviseamet tegi noomituse hagejale doktori tiitli kasutamise eest, mille järel läks hageja Patendiametisse ja registreeris kaubamärgi“ ei ole valeväited. Esimesele väitele järgnes saates kohe Terviseameti esindaja P. S.e täpsem selgitus, et tegemist oli olukorraga, kus Terviseamet pöördus hageja poole, kuna leiti, et ta teeb eksitavat reklaami. Samuti selgitas P. S., et doktori tiitli kasutamine iseenesest ei ole keelatud. P. S.e selgituste avaldamisega on tagatud, et vaatajad saavad asjaoludest õigesti aru. Lisaks on teada, et hagejale kuulub kaubamärk Dr.X.
82.Lausest „hageja on õppinud Western University’s pre-medicine 73. aastal“ jääb arusaamatuks, millised osad esitatud väidetest on valed või mida täpselt hageja kostjatele ette heidab. Hageja on viidanud, et kostjad on eksinud aastaarvuga, kuid öelnud samas, et see ei ole hageja au teotav. Väite ümber lükkamiseks on hageja nõudnud järgmise väite esitamist: „XX on lõpetanud Kanadas ülikooli 1979. aastal.“ Kostjate arvates ei välista see väide ning kostjate esitatud väide teineteist. Nõue on endiselt ebaselge.
83.„Kuuuurija“ veebilehel avaldatud uudis põhines kostjate ja Terviseameti vahE.el kirjavahetusel. 23. augustil 2018 andis Terviseameti kommunikatsiooninõunik I. S. kostjatele teada, et Terviseamet oli teinud uudises esitatule vastava seisukoha ning edastanud selle Tarbijakaitseametile. Kostjatel ei olnud põhjust kahelda Terviseameti antud informatsiooni õigsuses.
84.Isegi, kui mõnda hagiavalduses toodud väidetest saab pidada ebaõigeks faktiväiteks, on alusetu hageja mittevaralise kahju nõue. Hageja ei ole ühegi väite juures selgitanud, millist kahju on selle väite esitamine talle tekitanud ega muul viisil kahjuhüvitisnõuet põhjendanud. Hageja on esitanud kostja vastu nõude lükata ümber esitatud valeväited, esitades nõude avaldada TV3 eetris hageja ette kirjutatud vastupidise sisuga väited. Hageja enda loetletud väited on suuremas osas väärad.
85.Hageja on kostjatele ette heitnud saates seitsmel korral ebakohaste väärtushinnangute esitamist. Hageja tõlgendused on ebamõistlikud. Kostjad ei ole avaldanud väärtushinnangut, mille kohaselt olevat hageja omal initsiatiivil pöördunud R. W.i poole. Saates räägitakse, et hageja ravis R. W.it. Kostjate hinnangul on tavapärane, et patsient pöördub abi saamiseks kiropraktiku poole ning saatega ei ole loodud teistsugust muljet. Isegi kui selline mulje oleks loodud, oleks see kostjate hinnangul olemuselt neutraalne. Hageja ei ole põhjendanud, kuidas on tema au teotatud ja talle kahju tekitatud.
86.Kostjad ei ole avaldanud väärtushinnangut, et hageja sai R. W.i selja mudimise eest 35 000 eurot, mistõttu tegeleb hageja ainult selja mudimisega ja tema teenused on hirmkallid. Saates viidati D. M. artiklile, milles väideti, et hageja sai R. W.i selja ravimise eest 35 000 eurot. Tegemist ei ole väärtushinnanguga, vaid tõese faktiväitega, sest artikkel tõesti avaldati. Väide on esitatud neutraalsena.
87.Kostjad ei ole saates loonud kuvandit, nagu oleks hageja saanud kuulsaks alles pärast R. W.i ravimist. Saates on väidetud, et hageja sai pärast R. W.i ravimist kuulsamaks ning tema „karjäär sai hoo sisse“. Saates on selgelt öeldud, et hageja oli kuulus juba R. W.i ravimise ajal. Saates ei ole seatud kahtluse alla fakti, et hageja oli juba enne tuntud kiropraktik. Kostjad ei ole avaldanud halvustavat väärtushinnangut, et hageja mudib patsientide selgasid. Väljend „selja mudimine“ ei ole halvustav, vaid rahvakeelne ning pigem positiivse varjundiga. Kostjad ei ole esitanud ebakohaseid väärtushinnanguid, kuna vaatajate jaoks on arusaadav, et väljendiga „selja mudimine“ kirjeldas kostja 2 kiropraktikute tööd üldiselt.
88.Hagejast ei ole saates loodud kuvandit kui õigusrikkujast. Kostja 2 avaldas, et temale teadaolevalt ei ole hagejal arstiharidust tõendavat diplomit ning tema ruumides süstide tegemiseks on vaja tegevusluba. Hageja assistent väitis, et hagejal on kõik paberid korras, mille peale lubas kostja 2 muuta oma arvamust, kui hageja seda tõendab. Tegemist ei ole ebakohase väärtushinnanguga, vaid kostjatele teadaolevatele asjaoludele tugineva olukorrakirjeldusega.
89.Saates ei ole avaldatud väärtushinnangut, et hageja käitub abi vajavate isikute andmetega ebaõigesti. Sellist kahtlust ei ole kostjad avaldanud. Kostja 2 avaldas saates arvamust, et filmimist keelav silt oli kliinikusse pandud, sest kardeti kostja tagasi saabumist. Tegemist ei ole
ebakohase väärtushinnanguga, kuna kostjad ei sea kahtluse alla patsientide andmete avaldamise õiguspärasust. Isegi kui kostjad on avaldanud hageja kohta mõne ebakohase väärtushinnangu, ei ole hageja põhjendanud mittevaralise kahju hüvitamise nõuet. Hageja ei ole selgitanud, kuidas iga väärtushinnang on hageja au teotanud ning kuidas on sellega hagejale kahju tekitatud ega muul viisil kahjuhüvitisnõuet põhjendanud.
90.Veebikeskkonnas avalikult nähtav olev saade ei riku hageja autori- ega isiklikke õigusi ega tekita hagejale kahju. Sellest tulenevalt on alusetu nõue eemaldada saade järelvaatamise keskkonnast. Ka viivise väljamõistmine kostjatelt alates 03.06.2018 on alusetu, sest hagi võeti menetlusse alles 30.10.2018.
91.16.08.2019 seisukohtades tõid kostjad välja, et nad ei vaidle, et hagiavalduses viidatud videod on teosed, ühe video lõpus on viidatud Dr X kui produtsendina ja väljend „Dr X“ on käsitletav hageja pseudonüümina. Kostjad olid nõus, et fotokollaaž ja elulooraamat vastavad teose tunnustele ja saates on korduvalt näidatud hageja kujutist.
92.Hageja varaliste autoriõiguste rikkumise eest soovitud hüvitise nõuet pidasid kostjad ebaselgeks. Täiendatud hagiavalduse sisulise osa kohaselt seisneb varaline kahju maksmata jäänud hüpoteetilises litsentsitasus ning hageja nõudis seda kohtu määratud ulatuses, mitte summas 1000 eurot. Täiendatud hagiavalduse „kaaskirjas“ on hageja põhjendanud 1000 euro suuruse hüvitise nõuet üldsõnaliselt hageja kantud kulutustega loomingu loomisel.
93.Alusetud on hageja väited, et kostja 1 on tema teoseid reprodutseerinud, televisioonis edastanud, teoseid kohandanud ja töödelnud. Hageja pole selgitanud, milliseid teoseid ja kuidas on kostja 1 reprodutseerinud. Hageja viidatud teoseid, näiteks raamatus olevaid fotosid ja fotokollaaži saab reprodutseerida nende filmimise teel. Seega on reprodutseerimise toime pannud filmija. Videote reprodutseerimise ning kohandamise ja töötlemise võisid ilmselt teostada saate monteerija või muud isikud. Kostja 1 ei ole saate ega selle osade looja ega tootja. Kostja 1 on meediaväljaanne, kellele kuulub telekanal TV 3, mille vahendusel on saade esitatud avalikkusele.
94.Saate edastamisega televisioonis ei ole rikutud hageja ega kellegi teise autoriõigusi. Hageja pole suures osas endiselt põhistanud ega tõendanud, et tema on teoste autor. Kostjad olid nõus, et videotes oli näha T kaubamärk ja videod on Youtube’s avaldatud kasutajatunnuse „T“ all. Hageja väide, et talle kuuluvad videotele autoriõigused, on endiselt tõendamata. Hageja ei ole tõendanud, et Youtube kasutajatunnus „T“ kuulub talle ning hagejal on ainuõigus selle kasutaja alt videoid üles laadida. Isegi kui väited vastaksid tõele, ei kinnita videote avaldamine, et videotega seotud autoriõigused kuuluvad hagejale. Samuti ei kinnita hageja autorsust asjaolu, et ta esineb isiklikult videotes.
95.T kaubamärk videote juures ei ole käsitletav autorimärgina AutÕS § 29 lg 1 tähenduses ning selle videote juurde lisamine või selle nime all video avaldamine ei viita hagejale kui autorile. Autorimärgil ja kaubamärgil on erinevad funktsioonid. T logo videote juures täidab kaubamärgi funktsiooni ehk viitab videotes esitletud teenuse pakkujale. Kostjad nõustusid, et ühe video lõpus oli viidatud Dr X kui produtsendile, mille kohaselt võib eeldada selle video osas hagejale autoriõiguste kuulumist. Küll aga oli nimetatud video lõpus on märgitud kolm produtsenti. Video lõputiitrites on enne produtsentide nimesid viidatud Tallinna TV-le, kui videomaterjali omanikule. Seetõttu on ebaselge, kellele ja millised videoga seotud autoriõigused kuuluvad.
96.Videote autoriõiguste ülemineku kohta on hageja esitanud lepingu M OÜ-ga. Leping ei tõenda, et operaatori varalised õigused kuulusid saate tegemise ajal hagejale. Lepingust ei nähtu ühtegi kuupäeva, millal on operaatori varalised õigused hagejale üle antud. Tõend on
ingliskeelne ning tõlge on ebakorrektne. Kolme lehekülje pikkuse dokumendi „tõlge“ on esitatud kolme lausega.
97.Kostjad jäid varasema väite juurde, et videoid ei ole edastatud uuele üldsusele. Hageja viidatud videod on Internetis avalikult kättesaadavad. See tähendab, et videod on tehtud kättesaadavaks kõigile. Telesaates videote näitamisega ei teinud kostja 1 videoid kättesaadavaks inimestele, kellele ta poleks tohtinud neid näidata ehk inimestele, kellele videod poleks juba varasemalt olnud kättesaadavaks tehtud.
98.Kostjad leidsid, et hageja ei ole tõendanud väidet, et ta oli muusikavideo „xxx“ produtsent ning sõnade ja muusika autor. Hageja on esitanud väidete tõendamiseks võõrkeelse tõlketa tõendi, mille kostjad palusid jätta tähelepanuta. Hageja ei ole tõendanud, et operaatori varalised õigused on talle üle läinud. Lepingust tuleneb, et J.R. annab omavaralised õigused hagejale üle 16. mai 2019 seisuga. Saate tegemise ajal ei kuulunud õigused hagejale. Tõend on ingliskeelne ning tõlge on ilmselgelt ebakorrektne. Kostjad palusid jätta tõendi tähelepanuta.
99.Fotokollaaži osas ei ole hageja väiteid arusaadavad. Hageja on ilmselt soovinud väita, et ta on kõigi seinal olevate fotode autor ning ühtlasi kollaaži autor. Fotode osas peaks hageja iga foto puhul tõendama autorsust ja välja tooma, kuidas on kostjad autoriõigusi rikkunud. Kostjad nõustusid, et iga üksik foto on teos, kuid asjakohatud on hageja väited autorsuse eeldamise kohta tulenevalt sellest, et hageja pani ise fotod seinale. Autorsus ei teki teose seinale riputamisega. Fotode puhul ei ole enamasti tegemist anonüümselt avaldatud fotodega, vaid ajakirjanduses ilmunud fotodega. Kuna enamasti kujutavad fotod hagejat ennast, on äärmiselt ebausutav, et hageja on fotode autor. Hageja pole vastupidist tõendanud ega põhistanud.
100.Logo saates näitamist ei saa pidada autoriõiguste rikkumiseks. Isegi kui hageja on logo originaaljoonistuse autor, kasutab hageja logo kaubamärgina. Saates on logo näidatud hageja teenusele osutava kaubamärgina. Isegi kui vastavad tõele hageja väited, et kontori sisekujundus on tema looming, ei ole mõistetav, kuidas on kostjad rikkunud autoriõigusi. Saates ei ole hageja koostatud kontori plaani näidatud. Saates ei ole näha kontorit sisekujundust tervikuna ning kontori sisemusest on näha üksnes osaliselt kliiniku vastuvõtuala. Kui kliiniku vastuvõtualasaates näitamist saab pidada autoriõiguste riiveks, leiavad kostjad, et antud juhul toimus teose kasutamine igal juhul õiguspäraselt.
101.Hageja väide, et X OÜ on elulooraamatu osas andnud varalised õigused varasema suulise lepingu alusel üle hagejale, on ebausutav ning tõendamata. Hageja ei ole selgitanud, millal kirjastus raamatuga seotud varalised õigused hagejale üle andis. Hageja esitatud leping on asjakohatu ning tõendina kõlbmatu. Leping on ilmselgelt loodud käesoleva kohtumenetluse jaoks kunstliku tõendina. Lisaks on leping jõustumata, sest puudub hageja allkiri ning see ei viita varasema suulise lepingu olemasolule.
102.Veebilehtede osas ei ole hageja endiselt selgitanud ega tõendanud, millised veebilehtedega seotud autoriõigused talle kuuluvad ega kuidas kostja neid rikkunud on. Hageja autorsuse eelduse väide ei anna alust pidada teda mõne programmi loojaks. Veebilehel trigens.com on viidatud hagejale kui T ravimeetodite loojale, mitte veebilehe autorile. Samuti on veebilehe all kirjas, et kõik õigused kuuluvad T’ile, mitte hagejale. Kui hageja hinnangul on rikkumiseks ainult teksti, veebilehe disaini või pildi näitamine, tuleks hagejal tugineda konkreetse teose kasutamisele. Kuna hageja viitab veebilehe kui terviku autoriõiguste rikkumisele, ei saa veebilehe osaline saates näitamine riivata veebilehe kui arvutiprogrammiga seotud autoriõigusi. Isegi kui on tegu teoste kasutamisega, on kasutamine olnud kooskõlas AutÕS § 19 p 4. Näidatud on vaid veebilehtede üksikuid osi.
103.Teoste kasutamise motiveeritud mahu osas ei nõustunud kostjad hageja väidetega, et saate ülesehituses kandsid hageja teosed olulist rolli. Teoste kasutamine oli kooskõlas saate eesmärgiga tutvustada vaatajatele hagejat ja tema tegevust. Saate eesmärk ei olnud demonstreerida teoseid kui iseseisvaid teoseid, vaid kasutatud on teoste asjakohaseid osi saate illustreerimiseks ning teatud teemade vaatajatele selgitamiseks. Lisaks hageja viidatud teostele on saates suures mahus tegijate enda loodud sisu, sh intervjuud, ajakirjanduslik eksperiment, kirjavahetus. Motiveeritud mahtu ületavas osas teoste kasutamisega võiks tegemist olla, kui teoseid oleks näidatud viisil, mis näitab vaatajatele nendest teostest suuremat osa või põhiosa.
104.T videot nr 1 on näidatud 2 sekundi ulatuses, sama lõiku kasutati 6 korda. Video näitamine moodustab saate mahust umbes 12 sekundit. Video enda pikkus on 15:01. T videot nr 2 on näidatud mitme lühikese lõiguna kokku 35 sekundi ulatuses. Videomaterjali näitamine moodustab saate mahust kokku umbes 1 minut ja 40 sekundit. Video enda pikkus on 8:19. T videost nr 3 näidati saates erinevaid lühikesi lõike ja korduvalt. Kokku kasutati videost umbes 44 sekundit. Videomaterjali näitamine moodustab saate mahust kokku umbes 1 minut ja 6 sekundit. Video enda pikkus on 15:22.
105.Muusikavideost kasutati saates kahel korral erinevaid lõike, mis moodustasid kokku umbes 58 sekundit. Video enda pikkus on 4:11. T videot nr 4 kasutati saates 3 sekundi pikkuse lõiguna, video enda pikkus on 7:44. T videot nr 5 kasutati ühel korral 5 sekundi ulatuses, video pikkus on 6:38. T videot nr 6 kasutati kahel korral 3 sekundi ulatuses ja kokku 6 sekundi ulatuses. Video enda pikkus on 6:45. T videot nr 8 kasutati mitme lõiguna ja ühte lõiku kasutati mitu korda. Kokku näidati videot saate mahust 13 sekundit. Video enda pikkus on 4:18.
106.Seega oli videoid kasutatud motiveeritud mahus. Hageja viidatud videomaterjali kasutati kokku 1 minuti ja 38 sekundi ulatuses ning saatemahust moodustab videomaterjal kokku umbes 4 minutit ja 23 sekundit. Saate pikkus ilma reklaamipausideta on umbes 39:57. Igast videost on kasutatud väga lühikesi osasid, mis ei anna videotest tervikpilti ega kajasta videote põhisisu. Näiteks pole kordagi näidatud terviklikult, kuidas hageja külmunud õla protseduuri läbi viib või oma meetodeid selgitab, mis on enamike videote põhisisu. Saate tegijad olid läbi töötanud suhteliselt suure hulga videomaterjali ning selle hulgast välja sõelunud paari sekundi pikkused lõigud, mis on saate teema kontekstis kõige asjakohasemad.
107.Logo, disainilahendust ja fotosid oli saates näidatud üldjuhul jutu taustal illustreeriva materjalina ja need olid taustal nähtavad, kui kostja 2 külastas hageja kontorit. Logo on näidatud 14 korda ja kokku on logo kaadris olnud 1 minuti ja 3 sekundi jooksul. Elulooraamatut on näidatud 12 korda, kokku on raamat (esikaas või sisu) kaadris olnud 1 minuti ja 40 sekundit. Raamatu kui kirjandusteose motiveeritud mahtu ületavas osas kasutamisega oleks tegemist juhul, kui saates oleks suur osa raamatust ette loetud. Raamatu tekstiosa pole saates praktiliselt üldse näidatud. Hageja veebilehte on näidatud 8 korda, kokku on veebilehed kaadris olnud 1 minut ja 40 sekundit. Veebilehtedest on näidatud üksikuid osi ja vahelehti, mitte veebilehti tervikuna. Disainilahendust ja fotosid on näidatud 3 korral, kokku 2 minuti ja 53 sekundi jooksul. Disainilahendust ei ole näidatud selliselt, et selle alusel saaks vaatajad üldmulje hageja kontorist, näidatud ei ole kontori plaani. Samuti pole näidatud kõiki fotosid ega fotokollaaži tervikuna. Pigem on disainilahendus ja fotod jäänud juhuslikult kaadrisse hageja kontori külastamisel. Eelneva põhjal on kokku kõiki hageja viidatud teoseid saates näidatud 11 minutit ja 39 sekundit. Seega moodustab ka kõigi hageja viidatud teoste eetriaeg kokku alla ühe kolmandiku saate mahust. Kostjad rõhutasid, et lähtusid kasutatud materjali mahu ajalisel arvestusel hageja enda arvestusest, milles esineb ebatäpsusi, kuid mis annab edasi kasutamise suurusjärgu.
108.Täiendatud hagiavalduse sisuline osa ei sisalda ühtegi põhjendust varalise kahjuhüvitise suuruse kohta. Saamata jäänud litsentsitasu määramisel tuleb arvestada, milline peaks olema
nende videote litsentsimise ees saadav tavaline tasu. Litsentsitasu suurus ei sõltu sellest, kui palju kostjad teoste kasutamisega tulu teenisid, vaid sellest, milline on teoste turuväärtus. Tegu ei ole teostega, mida hageja müüb või mille litsentsimisega ta raha teenib. Kostjatele teadaolevalt ei ole hageja neid videoid kunagi litsentsinud ega nendega otseselt raha teeninud. Videod on avalikult tasuta kättesaadavad ning tegemist on hageja tegevust reklaamivate videotega. Samuti ei ole hageja isik, kes elukutseliselt teeniks raha videote loomise ja/või avaldamisega, hageja on kiropraktik. Seega on alusetud ka väited, et videod on hageja elutöö. Tegemist on videotega, millel puudub turuväärtus ning hagejal puudub alus nõuda saamata jäänud litsentsitasu.
109.Hageja väiteid teoste loomisel kantud kulutuste kohta on põhistamata ja tõendamata. Nõude sellisel kujul põhistamiseks oleks hageja pidanud tooma välja näiteks lepingud või arved, mis näitavad, milliseid kulusid on hageja kandnud millise teose loomiseks. Praegusel juhul aga ei ole hageja tõendanud, et tal üldse kulutusi tekkis. Lisaks ei saa sellisel viisil nõuda autoriõiguste rikkumisega tekitatud varalise kahju hüvitamist. Teoste loomiseks tehtud kulutuste hüvitamise nõue võiks olla põhjendatud, kui kostjate tegevuse tulemusena oleks hageja jäänud teostest ilma või teosed oleks kaotanud oma väärtuse. Antud juhul on aga kõik teosed alles ning hageja saab neid kasutada.
110.Viidatud teosed ei moodusta saate olulist ega kandvat osa, saate põhiväärtuse loob siiski saate tegijate enda loodud sisu ning väärtust omab eelkõige teos kui tervik. Kostja 1 ei ole hageja viidatud teoste kasutamisega rikastunud. Kostja 1 saate avalikustamisega teenitud tulu seisneb üksnes reklaamitulus ning seda ei ole kostja 1 hinnangul võimalik seostada konkreetses eetris olnud saates esitatud detailidega. Keegi ei ostnud sellesse saatesse reklaami sellel põhjusel, et saates näidatakse hageja viidatud teoseid.
111.Puudub kostja 1 pahausksus. Kostja 1 ei olnud pahauskne ega teadnud, et saade võib sisaldada teoseid, mille kasutamine võib rikkuda kellegi autoriõigusi. Kuna saate oli tootnud kostja 2, kes on kogenud saatejuht ja produtsent, võis kostja 1 eeldada, et kostja 2 oli järginud kõiki seadusest tulenevaid nõudeid ning et saade ei riku kellelgi autoriõigusi. Seega ei ole kostja 1 olnud pahauskne.
112.Täiendatud hagiavaldusest pole endiselt aru saada, millist teost ja kuidas on hageja väitel kasutatud tema au ja head nime rikkuval viisil. Samuti ei ole hageja põhjendanud, miks on nõue esitatud mõlema kostja vastu samal alusel ehk millel põhineb kostjate solidaarvastutus. Kostjate hinnangul ei sisalda saade naeruvääristavat muusikat ning ühtegi teost pole edastatud autori au ja head nime rikkuval viisil. Nõude ebaselguse tõttu ei saa kostjad sellele täpsemaid vastuväiteid esitada. Mõlemad kostjad ei saa vastutada sama teo eest, kuna kostjatel oli saate loomisel ja avalikkusele kättesaadavaks tegemisel täiesti erinevad rollid. Kostja 2 ei ole teose avaldaja, teose on kolmandatele isikutele kättesaadavaks teinud kostja 1. Seega ei saa kostja 2 vastutada hageja isiklike autoriõiguste rikkumise eest. Kumbki kostja ei ole lisanud teosele naeruvääristavat muusikat. Kui saates on tõesti näidatud mõnda teost, mille isiklikud autoriõigused kuuluvad hagejale naeruvääristaval ning autori head nime rikkuval viisil, võib kostja 1 vastutada selle edastamise eest, kuid hageja pole sellist rikkumist selgelt välja toonud.
113.Isikuandmete ja kujutise kasutamise osas ei ole hageja endiselt selgitanud, milles seisneb tema naeruvääristamine ega kuidas hageja korduv näitamine teda naeruvääristab. Sisuliselt ei ole hageja põhistanud, milles seisneb avaldatud faktiväidete ebaõigsus või ebakohasus. Mitmel juhul on hageja täiendatud hagiavalduses väite ebaõigsust selgitades esitanud üksnes sama väite eitusena, mistõttu on endiselt suures osas arusaamatu, milles väidete ebaõigsus seisneb.
114.Sõnade „arst“ ja „doktor“ tähenduste osas on hageja seisukohad ebajärjepidevad. Hageja esindaja ütles istungil, et „arst“ ja „doktor“ on keelelised sünonüümid, mida kostjad tõlgendasid
faktilise asjaolu omaksvõtuna TsMS § 231 lg 2 tähenduses. Täiendatud hagiavalduses on hageja seisukohta muutnud ning väidab, et sõnu „arst“ ja „doktor ei saa kasutada sünonüümidena. Kostjad ei anna TsMS § 231 lg 3 alusel nõusolekut omaksvõtu tagasivõtmiseks ning paluvad kohtul arvestada, et hageja on võtnud omaks, et sõnu „arst“ ja „doktor saab kasutada sünonüümidena.
115.Sõnu „arst“ ja „doktor saab kasutada sünonüümidena ning olukorras, kus tiitlit „doktor“ kasutab isik, kes pole arst, kuid osutab tervishoiuteenust või sellega sarnast teenust, tekib keskmisel mõistlikul inimesel automaatselt arusaam, et tegemist on arstiga. Seega on sõnad „arst“ ja „doktor“ antud kontekstis sünonüümid. Hageja on teadlikult loonud just sellele eeldusele tuginedes endast kuvandi kui arstist. Selle kasuks räägib asjaolu, et hageja kaubamärk „Dr. X.“ on registreeritud muuhulgas arstiabi valdkonnas. Hageja elulooraamatus on teda korduvalt nimetatud arstiks. Hagejat on tihti arstiks nimetanud teised inimesed, sealhulgas need, keda ta on ravinud.
116.Hagejal on olnud probleeme oma tegevuse õige nimetamisega ka Kanadas. X on teinud hagejale suulise hoiatuse seoses sellega, et hagejal ei ole õigust kasutada ametinimetust „arst“ (physician), ta ei ole pädev tegutsema arsti, osteopaadi või kirurgina ega mõnel muul meditsiini erialal ning ta ei tohi esitleda ennast isikuna, kellel on vastav kvalifikatsioon. Seega on hagejal Kanadas keelatud nimetada ennast arstiks.
117.Seoses hageja väitega, et ta ei ole teinud avaldusi seoses R. W.i ravimisega, sest väiteid avaldas Õhtuleht, leidsid kostjad, et väited on asjakohtud. Õhtulehe artikkel sisaldab hageja enda tsitaati. Hageja ei ole väitnud nagu oleks Õhtulehe artiklis avaldatud tsitaat vale. Seega ei ole tegemist ebaõige faktiväitega. Väited, et Terviseamet ei ole lubanud hagejal kasutada doktori tiitlit ja on teda selle eest noominud, on õiged. Väited tuginevad Terviseameti esindaja P. S.e ütlustel, kes selgitas saate jaoks antud intervjuus, et hageja reklaamis end ühel kodulehel kui arsti ning Terviseamet juhtis tema tähelepanu, et tegemist oli tarbijat eksitava reklaamiga.
118.Hageja väited, et avaldatu teotab tema au, on paljasõnalised. Isegi kui saates oleks esitatud ebaõigeid faktiväiteid või ebakohaseid väärtushinnanguid, ei ole hageja suurema osa väidete puhul selgitanud, kuidas üks või teine väide hageja au teotab ning seega talle kahju tekitab. Isegi kui saates oleks esitatud ebaõigeid faktiväiteid, saab ebaõigete andmete avaldamise eest vastutada üksnes andmete avaldaja ning ebaõigete andmete ümber lükkamist saab nõuda üksnes andmete avaldajalt. Kostja 2 ei ole andmete avaldaja, vaid andmeid avaldas kostja 1. Kostja 2 on andmeid avaldanud kostja 1 ees, mitte avalikkusele. Kostja 1 ei vastuta kahju tekitamise ees, kuna ei ole kahju tekitanud õigusvastaselt ega ole kahju tekkimises süüdi. Kostja 1 tellis saate professionaalsetelt ja kogenud tegijatelt, seega tegutses kostja 1 kohase hoolsusega.
119.Kostja 2 YY esitas eraldiseisvad täiendavad vastuväited 14.10.2019. Kostja 2 pidas arusaamatuks tema vastu esitatud autoriõiguste rikkumisega seotud mittevaralise kahju hüvitamise nõuet. Kostja 2 leidis, et kuna hageja ei ole esitanud tema vastu varalise kahju nõudeid, ei saa ta esitada solidaarselt koos teise kostjaga mittevaralise kahju nõudeid. Kostja 2 ei ole kasutatud teoseid muutnud ega neid kontekstist välja rebinud. Teoseid on kasutatud hageja tutvustamiseks nii ja samal viisil on neid kasutanud hageja ise. Hageja ei ole tõendanud kostja 2 poolt teo toimepanekut ehk seda, et kostja oleks teoseid muutnud, neid reprodutseerinud või edastanud.
120.Kõiki hageja viidatud väiteid ei ole saates avaldatud. Kostja 2 ei ole midagi avalikkusele avaldanud, sest otsuse selle kohta, kas saade läheb eetrisse, ei tee kostja 2. Vaidlusalused väited 1 ja 2 sisaldavaid hinnanguid ja väärtushinnangute ümberlükkamist ei saa nõuda. Kostja 2 ei ole avaldanud väidet „ainult mudiks selgasid“. Avaldatud väärtushinnangud olid kohased. Hageja
vastulauset avaldada ei soovinud. Saadet ette valmistades käitus kostja hageja suhtes heatahtlikult, kuid hageja keeldus kostjaga suhtlemisest. Kostja 2 sooviks oli tuua avalikkuse ette oluline küsimus. Hageja näol on tegemist mõjuka ja tuntud kiropraktikuga, kes kasutab tiitlina sõna “doktor“. Samal ajal ei ole hageja lõpetanud arstiteaduskonda ning teda ei saa lugeda arstiks. Puudub kostja 2 süü, sest kostja lähtus Terviseameti selgitustest.
121.Hageja kujutist ei ole kostja 2 avalikkusele kättesaadavaks teinud. Hageja isikuandmete töötlemise aluseks oli IKS § 4. Kogu saate eemaldamist ei ole hagejal võimalik nõuda. Saade sisaldab palju andmeid, mis hageja au ja väärikust ei riiva ning mida hageja ei ole vaidlustanud. Hageja mittevaralise kahju nõue ei ole põhjendatud, sest ebaõigete andmete ümberlükkamisega oleks kahju heastatud. Kahju olemasolu ja ulatust ei ole hageja tõendanud. Kostja 2 samuti leidis, et ka mõne nõude rahuldamise korral tuleks menetluskulud jätta hageja kanda, sest hageja on korduvalt oma nõudeid muutnud.
122.Kostja 2 palus hagejalt menetluskuludena välja mõista 4932 eurot ja viivise seaduses sätestatud määras. Kostja 2 palus määrata, et menetluskulude hüvitamise korral tuleb hagejal kanda kulud Advokaadibüroo TRINITI pangakontole, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kuni 2019. a septembrini oli kostja 2 esindajaks Advokaadibüroo Ellex Raidla, kelle kulud koos käibemaksuga on 3132 eurot. Alates 2019. a septembrist on esindajaks Advokaadibüroo TRINITI, kelle kulud on koos käibemaksuga 1800 eurot. Advokaadibüroole TRINITI makstud tasu on koondatu ja lepingulise esindaja tunnitasu on 128,76 eurot ilma käibemaksuta. Õigusabi osutati 11 h 39 minutit. Toimiku ja hageja 16.09.2019 seisukohaga tutvumisele kulus 2 tundi. Toimikuga tutvumisele ja analüüsile kulus 1 h 24 min. Seisukoha koostamisele kulus 4 h 35 min. Menetluskulude nimekirja koostamisele ja lõpliku seisukoha täiendamisele kulus 3 h 40 min.
123.Kostja 1 AS Q palus jätta hageja 09.09.2019 taotluse rahuldamata ja mõista hagejalt kostja AS Q kasuks välja menetluskulud summas 9068,07 eurot. Kostja 1 palus hagejalt välja mõista ka viivise menetluskulude summalt seadusjärgses määras. Kostja 1 osundas, et kohus andis hagejale aega nõude täpsustamiseks kuni 14.06.2019. 09.09.2019 seisukohas ei ole hageja põhjendanud, miks ta täiendavaid tõendeid taotleb ja miks ta kahtleb kostja 1 esitatud andmete õigsuses. Kostja 1 vaidles taotlusele vastu.
124.Hageja on üldsõnaliselt väitnud, et enamus saatest oli kokku pandud tema loomingu alusel, esitamata konkreetseid vastuväiteid kostja seisukohtadele. Hageja ei ole endiselt tõendanud, et talle kuuluvad õigused tema viidatud teostele. Kuigi hageja on esitanud tõendite tõlked, pidas kostja tõendeid asjakohatuteks.
125.Hageja menetluskuludele vaidles kostja 1 vastu. Hageja menetluskulude nimekiri sisaldab kulusid, milliste kostjalt väljamõistmine ei ole põhjendatud. Hagiavalduse koostamiseks kulus esindajal kokku 41 tundi ja 18 minutit. Kostjalt saaks välja mõista kulusid, mis seonduvad ühe nõuetele vastava hagiavalduse koostamisega, mille põhjendatud ajakulu võiks olla 10 tundi. Puudub alus nõuda kostjalt 1 vastuväite koostamisega seotud kulude hüvitamist, sest vastuväide jäi rahuldamata.
126.Kostja 1 menetluskulud 9068,07 eurot sisaldavad riigilõivu 100 eurot, tõendite saamise kulu 37,50 eurot, õigusabikulu 8919 eurot ja printimise kulu 11,57 eurot. Kostja esindajatest on vandeadvokaat Ants Nõmper osutanud õigusabi 6,7 tunni ulatuses tunnitasuga 210 eurot ilma käibemaksuta ja 9,5 tundi tunnitasuga 150 eurot ilma käibemaksuta. Maret Kruus on osutanud õigusabi 7,1 tunni ulatuses tunnitasuga 120 eurot ilma käibemaksuta. Kairi Kilgi on osutanud õigusabi 72,4 tunni ulatuses tunnitasuga 150 eurot ilma käibemaksuta.
127.Alates novembrist 2018 kuni septembrini 2019 esindasid lepingulised esindajad Ants Nõmper ja Kairi Kilgi menetluses mõlemat kostjat. Sel ajal tasus kumbki kostja 50% õigusabikuludest. Täpsemalt on õigusabikuludest mahus 75 tundi ja tunnihinnaga 150 eurot (75 x 150 = 11 250) tasunud mõlemad kostjad 50% ehk 11 250 / 2 = 5625 eurot. Kostja 1 märkis, et selle perioodi osas hõlmab käesolev taotlus üksnes kostja 1 tasutud 50&% suurust osa. Kostja 2 menetluskulude osas esitab menetluskulude nimekirja kostja 2 praegune esindaja. Eeltoodust tulenevalt on kostja 1 õigusabikulud kokku 6,7 x 210 + 9,5 x 150 + 7,1 x 120 + 72,4 x 150 5625 = (1407 + 1425 + 852 + 10 860) - 5625 = 8919 eurot. Kostja 1 keskmisest suuremad õigusabikulud on põhjustatud hageja tegevusest, sealhulgas hagi nõuete korduvast täpsustamisest ja nõuete ebaselgest esitamisest. Kostja 1 palus kulud välja mõista ilma käibemaksuta.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
128.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulu ei kuulu rahuldamisele.
129.Pooled ei vaidle käesolevas asjas selle üle, et 14.05.2018 läks telekanalis TV3 eetrisse saade „Kuuuurija“, mis kajastas hageja tegevust, tema ravimeetodeid ja hageja õigust osutada Eestis teenuseid, kasutades tähist „doktor“. Pooled ei vaidle ka selle üle, et „Kuuuurija“ saates kasutati kaheksat hageja viidatud videot, millised on vabalt kättesaadavad Internetis youtube.com keskkonna kaudu. Pooled ei vaidle, et saates kasutati kujutisi, mis pärinesid hageja elulooraamatust ning teavet, mis on avaldatud erinevatel hagejaga seotud veebilehtedel. Pooled vaidlevad selle üle, kas saate üldsusele edastamisel rikuti hageja autoriõigusi ja tema isikuõigusi, avaldati hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid ning ebakohaseid väärtushinnanguid ja tekitati seeläbi varalist ja mittevaralist kahju.
130.Hageja esitas 16.09.2019 kohtule taotluse, milles nõudis, et kostja peaks esitama 09.09.2019 vastuses kajastatud kasuminumbri arvestuse alused ja kujunemise koos tõenditega. Hageja leidis, et tal ei ole võimalik kontrollida esitatud summa paikapidavust. Kostja 1 vaidles taotlusele vastu ja leidis, et hageja ei ole taotlust põhistanud. Hageja ei ole selgitanud, miks ta täiendavaid tõendeid taotleb ja miks ta kahtleb esitatud andmete õigsuses.
131.Kohus nõustub kostja 1 vastuväidetega ja leiab, et hageja 16.09.2019 selgituse ja täiendavate tõendite väljanõudmise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Esmalt osundab kohus, et andis hagejale aega tõendite ja tõendeid puuduvate taotluste esitamiseks kuni 14.06.2019. Pärast kostjatele antud tähtaja möödumist 16.08.2019 luges kohus eelmenetluse lõppenuks. Seega on hageja esitanud täiendavate tõendite taotluse hilinemisega. Hageja ei ole esile toonud mõjuva põhjuse olemasolu hilinemiseks. Hageja taotluse rahuldamine tooks kaasa asja lahendamise viibimist, sest kostjatele tuleks anda täiendavalt aega soovitud tõendite esitamiseks, misjärel tuleks hagejale anda omakorda aega tõendite osas seisukoha esitamiseks. Seetõttu ei kuulu hageja taotlus rahuldamisele TsMS § 331 lg 1 alusel.
132.Sisuliselt ei ole hageja esitatud taotlust põhistanud. Taotlusest ei ole võimalik mõista, milliste tõendite esitamist kostjalt hageja soovib ja millist kostjat ta täpselt silmas peab. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei võimalda hagejal esitada taotlust selleks, et kohus kohustaks kostjat esitama hageja soovitud seletusi. Seega ei kuulu hageja taotlus rahuldamisele ka seetõttu, et selleks puudub õiguslik alus ning sellest ei nähtu, milliseid tõendeid, millisel põhjusel ja milline kostja esitama peaks. Järgnevalt asub kohus sisuliselt hindama, kas hageja nõuded kuuluvad rahuldamisele. Hageja autoriõiguste rikkumine ja sellest tulenevad nõuded
133.Hageja leidis, et saates on kasutatud ilma nõusolekuta tema teoseid. Ilma hageja loata on reprodutseeritud tema videosid, raamatut, fotosid, fotokollaaži, logo, kontori disainilahendust ja veebilehti. Mõlemad kostjad on teoste kasutamise eest solidaarselt vastutavad, sest kostja YY. on saatejuht ja produtsent ning kostja AS Q on vastutav saate eetrisse mineku eest meediateenuste seaduse alusel. Teoste vaba kasutamine ei olnud lubatud, sest uudis peab olema päevakajaline ja kasutatav teos sellega seotud. „Kuuuurija“ ei ole uudiste saade. Teoste kasutamisel ei ole kostjad märkinud avaldamisallikat, autori nime ja teose nimetamist. Teoseid on suurendatud, neile on lisatud naeruvääristav muusika ja subtiitrid. Hageja autorsust teostele tuleb eeldada, sest videod olid tähistatud hageja autorimärgiga T. Kostjad peavad tõendama, et teoste autoriks on keegi teine.
134.Hagejale tekkis varaline ja mittevaraline kahju. Mittevaralise kahju hüvitise isiklike autoriõiguste rikkumise eest ja viivise palus hageja välja mõista mõlemalt kostjalt solidaarselt. Varalise kahju hüvitise autoriõiguste rikkumise eest summas 1000 eurot ja viivise hüvitiselt ning saamata jäänud tulu summas 7575,04 eurot palus hageja välja mõista kostjalt AS Q.
135.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Kostja 2 YY ei ole autoriõigusi rikkunud, sest tema ei otsusta saate eetrisse mineku eest. Kostja 1 AS Q ei ole hageja teoseid reprodutseerinud ega töödelnud. Mõlemad kostjad ei saa sama teo eest vastutada. Millisele teosele ja milline naeruvääristav muusika on lisatud, ei ole hageja põhistanud. Hageja ei ole tõendanud, et ta on hagis viidatud teoste autor. Hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, millised veebilehtedega seotud autoriõigused talle kuuluvad ega kuidas kostjad neid rikkunud on. Veebilehtede omanik ei ole hageja. Teoste kasutamine saates vastas vaba kasutamise põhimõtetele AutÕS § 19 p 4 alusel. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, et kaubamärk T kujutab tema autorimärki. Videod olid Interneti teel kõigile vabalt kättesaadavad ning neid ei näidatud uuele üldsusele.
136.Kohus ei nõustu kostjate väidetega, et videote kasutamisel telesaates ja telesaate edastamisega ei näidatud teoseid uuele üldsusele, sest videod olid varasemalt youtube.com keskkonna vahendusel avalikult ja vabalt kõigile kättesaadavad. Isikud, kes jälgivad teoseid televisiooni vahendusel ja Interneti vahendusel, on erinevad. Teose Interneti kaudu avalikuks tegemisel omab teose autor kontrolli selle üle, kellele ja milliseks ajaks ta teose kättesaadavaks teeb. Kui sama teos aga tehakse kättesaadavaks televisioonisaate vahendusel, mis on omakorda Internetis või muul moel järelvaadatav, tekib teosele uus auditoorium, mida algne autor enam ei kontrolli. Vaatamata sellele nõustub kohus ülejäänud kostjate väidetega ja leiab, et hageja nõue autoriõiguste rikkumise osas ei kuulu rahuldamisele. Hageja ei ole enamike viidatud teoste puhul tõendanud, et ta on nende autoriks.
137.AutÕS § 4 lg 2 järgi loetakse teoseks antud seaduse tähenduses mis tahes originaalset tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Teos on originaalne, kui see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus. AutÕS § 4 lg 6 näeb ette, et teose kaitstust autoriõigusega eeldatakse, välja arvatud juhul, kui autoriõiguse seadusest või muudest autoriõigusaktidest tulenevalt esineb seda välistav ilmne asjaolu. Tõendamiskohustus lasub teose autoriõigusega kaitstuse vaidlustajal. Eeltoodud sättest ei tulene otseselt, keda saaks pidada teose autoriks.
138.AutÕS § 7 lg 1 näeb ette, et autoriõigus teosele tekib teose loomisega. Eeltoodust ei tulene, et kui isik on näiteks kujutatud mõnel fotol, tuleb automaatselt eeldada, et autoriõigused fotole kui teosele kuuluvad sellel kujutatud isikule. Foto autoriõigused kuuluvad sarnaselt teiste teoste autoriõigustele isikule, kes on foto loonud ehk andnud loomingulise panuse sellele, mis on fotol objektiivselt kujutatud.
139.AutÕS § 9 lg 1 järgi loetakse teos avaldatuks, kui teos või teose mis tahes vormis reprodutseeritud koopiad on autori nõusolekul antud üldsusele kasutamiseks koguses, mis võimaldab üldsusel sellega tutvuda või seda omandada. Teose avaldamiseks loetakse muu hulgas teose trükis väljaandmist, teose eksemplaride panemist müügile, jaotamist, laenutamist, rentimist ja muul viisil tasuta või tasu eest kasutada andmist. AutÕS § 9 lg 2 järgi loetakse teos avaldatuks ka siis, kui see on salvestatud arvutisüsteemi, mis on üldsusele avatud.
140.AutÕS § 28 lg 1 kohaselt kuuluvad autori isiklikud õigused ja varalised algselt teose autorile, kui autoriõiguse seadusega ei ole varaliste õiguste osas ette nähtud teisiti. AutÕS § 28 lg 2 järgi on teose autoriks füüsiline isik või füüsilised isikud, kes on selle teose loonud. AutÕS § 29 lg 1 sätestab, et isiku kes avaldab teose oma nime all või oma üldtuntud pseudonüümi või autorimärgi all, autorsust presumpeeritakse (eeldatakse), kuni pole tõendatud vastupidist. Tõendamiskohustus lasub autorsuse vaidlustajal. AutÕS § 29 lg 2 järgi on ka anonüümselt, pseudonüümi või autorimärgi all avalikustatud teose autoril autoriõigus sellele teosele. Eelviidatud sätetest lähtuvalt on hageja ekslikult eeldanud, et kui tema viidatud videod olid Internetis avalikult kättesaadavaks tehtud, tuleb automaatselt eeldada hageja autorsust, sest hagejat on videotes kujutatud. Eeldus, et hageja on videote autoriks, oleks kehtinud juhul, kui videote avaldamisel oleks viidatud hagejale kui autorile. Asjaolu, et mõni video avalikustati hageja autorimärgi all, oleks tulnud hagejal tõendada ja põhistada.
141.AutÕS § 33 lg 1 näeb ette, et audiovisuaalseks teoseks loetakse mis tahes teost, mis koosneb korrapäraselt seotud kujutistest koos neid saatvate helidega või ilma helideta, ja mis on ette nähtud näitamiseks vastavate tehniliste vahenditega (kinofilm, telefilm, videofilm jne). AutÕS § 33 lg 2 järgi kuulub autoriõigus audiovisuaalsele teosele selle autorile või ühistele autoritele – režissöörile, stsenaariumi autorile, dialoogi autorile, muusikateose autorile, kui see teos on loodud spetsiaalselt selle audiovisuaalse teose jaoks, operaatorile ja kunstnikule. Režissööri, stsenaariumi autori, dialoogi autori, operaatori ja kunstniku varalised õigused lähevad üle teose produtsendile, kui lepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Produtsendile ei lähe üle audiovisuaalses teoses kasutatud muusikateose autori varalised õigused, sõltumata sellest, kas see teos on loodud spetsiaalselt selle audiovisuaalse teose jaoks või mitte. AutÕS § 33 lg 3 näeb ette, et teose produtsendiks loetakse füüsilist või juriidilist isikut, kelle finantseerimisel või juhtimisel on teos loodud ja kelle nimi on fikseeritud selles audiovisuaalses teoses. AutÕS § 33 lg 4 sätestab, et selle isiku produtsendiks olemist, kelle nimi või nimetus on näidatud audiovisuaalses teoses, presumpeeritakse (eeldatakse), kuni pole tõendatud vastupidist. Tõendamiskohustus lasub produtsendiks olemise vaidlustajal. Seega saab videote puhul eeldada produtsendile õiguste kuulumist, kui produtsendi nimi või nimetus on teoses näidatud. Lisaks tuleb eeldada, et videol kui audiovisuaalsel teosel on mitmeid autoreid. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks saates kasutatud videote produtsent või et talle kuuluksid kõigi saates kasutatud videote kõik autoriõigused.
142.AutÕS § 11 lg 1 näeb ette, et teose autoril tekib teose loomisega autoriõigus sellele teosele. Autoriõiguse sisu moodustavad isiklikud õigused ja varalised õigused. AutÕS § 11 lg 2 sätestab, et autori isiklikud õigused on autori isikust lahutamatud ning ei ole üleantavad. Eeltoodust tuleneb, et kui hagejale ei kuulunud mõne teose varalised autoriõigused, võis ta neid lepingute alusel omandada, kuid hageja ei saanud omandada mittevaralisi õigusi nendele teostele, milliste õigused talle algselt ei kuulunud.
143.AutÕS § 13 lg 1 p 1 järgi loetakse teose reprodutseerimiseks teosest või selle osast ühe või mitme ajutise või alalise koopia otsest või kaudset tegemist mis tahes vormis või mis tahes viisil. Hageja on kostjatele ette heitnud oma teoste reprodutseerimist, kuid ei ole välja toonud, millist tema teost ja millisel viisil reprodutseeriti. Kui teost näidatakse televisiooni vahendusel osaliselt või tervikuna, on tegemist AutÕS § 13 lg 1 p 8 mõistes teose üldsusele näitamise ehk
eksponeerimisega. Lisaks on hageja kostjatele ette heitnud teoste töötlemist ehk teostes muudatuste tegemist, kuid ei ole selgelt välja toonud, millist teost ja millisel viisil tema arvates saates muudeti. Kohus ei saa hagi aluseks olevaid asjaolusid hageja eest ise tõendite pinnalt kujundada.
144.AutÕS § 19 p 4 näeb ette, et autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid kasutatud teose autori nime, kui see on teosel näidatud, teose nimetuse ning avaldamisallika kohustusliku äranäitamisega on lubatud päevasündmuste kajastamisel sündmuste käigus nähtud või kuuldud teose ajakirjanduses reprodutseerimine ja üldsusele suunamine motiveeritud mahus, vormis ja ulatuses, mis vastab päevasündmuste kajastamise vajadusele. Kohus ei nõustu hageja väidega, et kostjad ei saanud teoste kasutamisel antud sättele tugineda, sest „Kuuuurija“ saade ei ole uudiste saade, vaid meelelahutussaade. Hageja ei ole oma väiteid millegagi põhistanud ega tõendanud. Autoriõiguse seadus ei näe ette, et vaba kasutamise erand kehtiks vaid uudistesaadete jaoks ning seadus ei defineeri, mida uudistesaateks lugeda. Kohtu hinnangul saab tugineda vaba kasutamise tingimusele siis, kui tegemist on ajakirjanduse poolt teose kasutamisega seoses mõne päevakajalise teema käsitlemisega ning teose kasutamine on kooskõlas informeerimise vajadusega. Riigikohus on leidnud, et see, mida pidada päevakajaliseks, on igakordse tõlgendamise küsimus ning päevasündmuse mõistet ei saa siduda kellaajaliselt ööpäeva ja väljaande ilmumisega (RK TKo 3-2-1-167-04, p 31, 32). Päevasündmuseks võib olla ka ajalooline sündmus, kui selle kohta on ilmnenud mõni uus asjaolu (samas, p 32). Oluline on, et kasutatud teosed ja nende ulatus ei oleks uudises domineerivaks ning kasutatud teosed ei tohi domineerida uudise sisu üle (samas, p 33).
145.17.04.2019 eelistungil (toimiku 1. kd, lk 209-211) selgitas kohus hagejale, et autoriõiguste rikkumisest tuleneva nõude esitamisel tuleb välja tuua, milliseid teoseid kasutati ja kuidas on hageja autoriks. Kohus selgitas, et ka videote puhul tuleb välja tuua, kuidas on hageja autor. Kohus selgitas hagejale AutÕS § 33 lg 2 ja § 29 lg 1. Kohus selgitas, et hageja saaks tugineda AutÕS § 29 lõikes 1 toodud eeldusele, kui teosed oleksid olnud avaldatud tema nime all. Veebilehe osas selgitas kohus, et ainuüksi veebileht ei ole autoriõigusega kaitstud teos, vaid tegu on tehnilise meetmega. Kohus selgitas, et autoriõigusega võivad olla kaitstud materjalid, mis on kodulehel avaldatud, näiteks tekstid ja fotod või kodulehe graafiline kujundus. Samuti selgitas kohus hagejale reprodutseerimise ja avaliku esitamise mõisteid. Vaatamata kohtu selgitustele ei tõendanud hageja oma väiteid.
146.Kohtute infosüsteemist on nähtavad 8 videot, millel hageja demonstreerib läbi viidavaid protseduure ning selgitab oma tööd. Vaidlus puudub iseenesest selle üle, et katkendeid nendest videotest on vaidlusaluses saates kasutatud (saade nähtav mälupulgal, toimiku 1. kd, lk 162). Kohus nõustub kostjate väidetega, et mitte ühelgi hageja tegevust selgitaval videol ei ole viidet hagejale kui mõnele audiovisuaalse teose autorile või produtsendile. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et videod on avalikult Internetis kättesaadavad youtube.com keskkonna vahendusel. Hageja ei ole tõendanud seda, et nimelt tema oleks videod avalikkusele selle keskkonna kaudu kättesaadavaks teinud.
147.Saates kasutatud videotes on viidatud kaubamärgile T ning domeeninimele xxx Hagiavalduse lisaks 3 oleva video lõpus on märgitud, et video kuulub Tallinna TV saatele „Terve Tervis“ ning produtsentideks on märgitud Dr. X, J. V. ja E. K.. Teistel videotel sarnased viited puuduvad. Seega võib asjas kogutud tõenditest järeldada, et hageja võib olla ühe video kaasprodutsendiks, kuid hageja ei ole tõendanud, et kõigi saates kasutatud videote osaks kuuluksid talle kõik autoriõigused. Hageja ei ole ka tõendanud, et teised produtsendid või Tallinna TV oleks talle andnud ühe video osas üle õiguse teostada kõiki varalisi või mittevaralisi autoriõigusi.
148.Oma väidete tõendamiseks esitas hageja kohtule autoriõiguse lepingu X OÜ-ga (toimiku 2. kd, lk 31-32, korrektne tõlge 2. kd, lk 90-92). Lepingu punkti 1 kohaselt on lepingule lisatud nimekirjas loetletud 7 video autoriõiguste omanikuks hoopis X OÜ. Lepingu alusel on hagejale üle antud videote suhtes varalised õigused. Lepingust ei nähtu selle sõlmimise kuupäeva. Seega võib esitatud tõenditest järeldada, et hagejale ei kuulunud algselt ühtegi õigust ülejäänud seitsmele tema viidatud videole. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks omandanud õigused videote kasutamisele seisuga 24.04.2018, mil saade läks eetrisse. Kui hageja ka on omandanud õigused videotele hiljem, ei ole lepinguga antud hagejale õigust esitada tagasiulatuvalt nõudeid varaliste õiguste rikkumise eest. Lisaks ei saa asjas kogutud tõenditest järeldada, kas või kuidas on autoriõiguste omanikuks X OÜ, sest videotes endis puuduvad viited antud isikule kui produtsendile.
149.Kuivõrd hageja on esitanud kohtule lepingu X OÜ-ga, on hageja asunud väitma, et ta omandas autori varalised õigused, mis talle ei kuulunud. Antud väide on vastuolus algselt menetluse käigus esitatud väitega, mille kohaselt avaldati videod hageja autorimärgi all, milleks on kaubamärk T. Hageja ei ole tõendanud ühegi tõendiga, et tegemist oleks tema autorimärgiga. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, millal ta videod youtube.com keskkonnas avaldas ja millise nime all. Seega ei ole hageja tõendanud, et talle kuuluks ülejäänud videote osas õigusi. Kuna hageja väited on menetluse käigus muutunud, ei ole need kohtu jaoks usutavad.
150.Lisaks hageja osutatud teenust kirjeldavatele videotele on saates kasutatud muusikavideot „xxx (R.) (kättesaadav kohtute infosüsteemi vahendusel). Muusikavideos endas on näidatud, et muusikateose autor on J. B. ja režissöör on J. R.. Videos ei ole fikseeritud, kes on selle produtsent ega toodud välja muid isikuid, kellele võivad kuuluda autoriõigused.
151.Hageja esitas kohtule SOCAN andmebaasi tõendi (toimiku 2. kd, lk 30, tõlge lk 82), mille kohaselt kuuluvad talle õigused muusikateostele „xxx“ ja „xxx“. Tõend ei tõenda, et hagejal oleks õigusi videole kui audiovisuaalsele teosele. Hageja esitas kohtule J. R. kui režissööriga sõlmitud lepingu (toimiku 2. kd, lk 33-34), mille kohaselt kuulusid J. R. autoriõigused lepingu lisas märgitud muusikavideole. Hagejale on lepingu alusel üle antud varalised õigused teosele, kuid lepingust ei nähtu, et seda oleks allkirjastanud J. R. .Kohtule esitatud lepingul on ainult hageja allkiri. Kohus nõustub kostjatega, et lepingu tõlge (toimiku 2. kd, lk 34 pöördel) on ebatäielik ja eksitav. Seega on hageja küll tõendanud, et ta on muusikateose sõnade ja heli autoriks, kuid hageja ei ole tõendanud, et talle kuuluks mistahes õigusi videole kui audiovisuaalsele teosele.
152.Seega on hageja kokkuvõttes tõendanud osaliselt õiguste kuulumist ühele raviteenuse osutamist kirjeldavale videole ja muusikavideos esitatud muusikateose sõnadele ning viisile. Kohus nõustub kostjate väidetega, et nii neid kahte teost kui ka teisi videoid kasutati saates kooskõlas vaba kasutamise põhimõtetega. Kohtule esitatud saatest nähtub, et kõigi videote puhul viidati nendele andmetele, mis olid videotes endis kajastatud isikute kohta, kellele õigused kuuluvad. Viidatud oli teoste pealkirjadele, kui need oli Internetis märgitud.
153.Saates kajastati hageja tegevust ja tema isikut ning vaatajale selgitati, millise kuvandi on hageja endast varasemalt avalikkusele loonud. Varasema kuvandi valguses toodi saates esile, et tervishoiuteenuste osutamisel hageja kliinikus ei järgita õigusaktides toodud nõudeid ning hageja kasutab enda tutvustamisel eksitavat nimetust „doktor“. Nende väidete põhistamiseks oli vajalik viidata Interneti kaudu kättesaadavatele videotele, millistest muuhulgas nähtub, millist teenust on patsientidele osutatud. Kohus nõustub kostjate väidetega, et iseenesest oli iga hageja viidatud video 7-15 minutit pikk. Vaidlusaluse saate kogupikkus on ligikaudu 40 minutit.
154.Hageja enda ja kostjate selgitustest ning saatest nähtub, et T videot nr 1 kasutati 2 sekundilise lõiguna 6 korda. Videot nr 2 näidati mitme lõiguna 35 sekundi ulatuses. Videot nr 3 kasutati korduvalt mitme lõiguna 44 sekundi ulatuses. Videot nr 4 kasutati 3 sekundi pikkuse lõiguna. Videot nr 5 ühel korral 5 sekundi pikkuse lõiguna, videot nr 6 kuue sekundi ulatuses ja videot nr 8 13 sekundi ulatuses. Muusikavideost „xxx“ kasutati saates kahel korral erinevaid lõike, mis moodustasid kokku umbes 58 sekundit. Seega kasutati saates hageja viidatud videosid kokku 4 minuti ja 23 sekundi ulatuses. Seejuures on kasutatud lõigud olnud lühiajalised ning mitmel korral on kasutatud korduvalt sama lõiku. Ühtegi videot ei ole kasutatud tervikuna ega näidatud ühegi video põhisisu tervikuna. Arvestades saate pikkust ja sisu, on kohtu hinnangul videomaterjali kasutatud motiveeritud mahus. Kasutatud materjal oli vajalik hageja isiku ja tema tegevuse selgitamiseks. Vaidlus puudub selle üle, et hageja ise ei soovinud saates oma tegevuse kohta anda selgitusi. Seega ei saanud päevasündmuse kajastamisel tugineda muudele materjalidele.
155.Vaidlus puudub selle üle, et saates „Kuuuurija“ näidati hagejast kirjutatud raamatut „xxx ning saates kasutati raamatus ilmunud fotosid. Hageja ei ole tõendanud, et raamatu autoriõigused või selles avaldatud fotode autoriõigused kuuluksid talle. Hageja elulooraamatu tiitellehel avaldatu kohaselt (toimiku 1. kd lk 177) on teose autoriks hoopis E. A. ning raamatus avaldatud fotode autoriteks on A. K., K. L., samuti pärinevad fotod erakogudest ja ajakirja J. arhiivist. Raamatu väljaandja on D. N.. Kirjastajateks on X OÜ ja E OÜ. Ainuüksi sellest, kes on raamatu kirjastajad, ei saa kohus järeldada, millised õigused täpselt kirjastajatele kuulusid ja kuidas olid need kahe kirjastaja vahel jagatud.
156.Hageja esitas kohtule väljavõtted oma elulooraamatust (toimiku 1. kd, lk 100-101, lk 113121, loetaval kujul toimiku 2. kd, lk 20-29), kuid ei selgitanud, mida ta tõenditega tõendada soovib. Kostjad esitasid ka väljavõtted hageja elulooraamatust „xxx“ (toimiku 1. kd, lk 172-178). Tõenditest koos saatega võib järeldada, et lõike raamatu tekstist saates ei avaldatud. Kasutati enamasti pilte raamatust.
157.Hageja esitas kohtule autorilepingu hageja ja X OÜ vahel (toimiku 2. kd, lk 35-36), mille alusel on hagejale üle antud varalised õigused teosele „XX.. xxx“. Kohus nõustub kostjate viitega, et leping on X OÜ esindaja poolt allkirjastatud alles 12.06.2019. Hageja allkiri lepingul puudub, kuigi lepingu punkti 6.1. kohaselt pidi see jõustuma alates allkirjastamisest. Seega ei ole hageja tõendanud, et talle oleks saate eetrisse mineku ajal kuulunud raamatu suhtes mistahes õigusi. Hageja esitatud lepingust ei saa järeldada, et need õigused tegelikult käesoleval ajal hagejale kuuluksid, sest esitatud lepingust ei saa järeldada, kas või millised õigused on X OÜ omandanud autorilt E. A.lt ning fotode autoritelt ning kas või milliseid õigusi omab raamatu teine kirjastaja.
158.Vaidlusalusest saatest nähtub, et selles on avaldatud mõningaid elulooraamatus ilmunud fotosid koos viidetega nende autoritele, kelleks ei ole hageja. Samuti on mõnede sekundite jooksul nähtavad üksikud kliiniku seintel asuvad raamitud fotod ning saate lõpus paari sekundi jooksul sein, millel on erinevad raamitud fotod, aga ka ajalehtede ja ajakirjade väljalõiked koos erinevate fotodega. Hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele välja toonud ega tõendanud, et talle kuuluks ühegi saates näidatud foto autoriõigused. Autoriõiguste kuulumist hagejale ei saa järeldada ainuüksi asjaolust, et hagejat on fotol kujutatud ning hagejale kuuluvad fotodest koopiad. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, et mõni saates kasutatud foto oleks avaldatud tema kui autori nime all, mistõttu tuleb tema autoriõigust eeldada.
159.Olukorras, kus hageja on riputanud seinale erinevad raamitud fotod, milliste autor ta ei ole, võib teda küll iseenesest lugeda tuletatud teose autoriks, kui tulemus oleks piisavalt originaalne. Samas tuleneb AutÕS § 35 lõikest 2, et tuletatud teose loomine, sealhulgas jutustava teose
ümbertöötamine draamateoseks või stsenaariumiks, draamateose või stsenaariumi ümbertöötamine jutustavaks teoseks, draamateose ümbertöötamine stsenaariumiks ja stsenaariumi ümbertöötamine draamateoseks, võib toimuda ainult autoriõiguse seaduse VII peatükis ettenähtud korras ja algse teose looja autoriõigusi järgides. Seega tuleneb autoriõiguse seadusest, et tuletatud teose autor saab teose luua algsete teoste autorite nõusolekul. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, et tal oli fotodest kollaaži loomiseks algsete teoste autorite nõusolekud. Olukorras, kus hagejale endale fotode autoriõigused ei kuulu, ei saa hageja esitada kostjate vastu nõuet fotodest tulenevate õiguste rikkumise alusel.
160.Hageja heitis kostjatele ette saates enda loodud disainilahenduse ilma loata kasutamist. Autoriõiguse tõendamiseks esitas hageja kohtule enda allkirjastatud ruumide plaani (toimiku 2. kd, lk 39). Vaidlus puudub selle üle, et hageja koostatud ruumide jaotuse plaani ei ole saates kajastatud. Saatest ei ole võimalik järeldada, kuidas ruumid asetsevad ning on jaotatud. Muus osas ei ole hageja põhistanud ega tõendanud, mida ta peab enda loodud disainilahenduseks, kuidas on tegemist originaalse teosega ning kuidas on hageja teose autoriks. Kuna teost ei ole avaldatud hageja nime all, ei saa tema autoriõigusi eeldada. Ühtlasi leiab kohus, et kui hageja ka oleks tõendanud, et talle kuulub autoriõigus mõnele kliiniku seinale pandud fotole, mida saates näidati ja kontori sisekujundusele, ei ole teoste näitamisel saates ületatud kohtu hinnangul AutÕS §-st 19 punktist 4 tulenevaid vaba kasutamise põhimõtteid. Kohus nõustub, et ühtegi fotot, fotokollaaži ega kliiniku sisekujundust ei ole saates kajastatud tervikuna. Fotod ja kliiniku sisekujundus on saates taustaks kliiniku töötaja antud intervjuule ning seega oli tegemist otseselt päevasündmuse kajastamise käigus nähtud teose üldsusele suunamisega. Kokku on fotode osad ja kliiniku sisekujundus nähtavad intervjuu taustal 2 minuti ja 53 sekundi jooksul ning seega ei moodustanud fotod ega kontori sisekujundus saates domineerivat osa.
161.Hageja heitis kostjatele ette enda loodud logo kasutamist saates. Patendiameti registriväljavõttest (toimiku 1. kd, lk 102-103) nähtub, et hagejale kuulub alates 20.01.2016 registreeritud kaubamärk T + kuju, mis on registreeritud klassides 6, 16, 35, 41 ja 44. Klassis 44 on kaubamärk registreeritud meditsiiniteenustele, peamiselt neuromuskulaarraviteenustele, kiropraktikale, neuropsühholoogi teenustele, manuaalteraapiateenustele ning taasrusravipansionaatidele. Kaubamärgi kujutisliku osa värvideks on tumesinine, sinine, must, valge ja hall. Hageja esitas kohtule enda allkirjastatud joonised (toimiku 2. kd, lk 37, tõlge 2. kd, lk 79) ning väitis, et ta on kaubamärgi kujutisliku osa autoriks.
162.Kohus iseenesest nõustub hageja väitega, et kaubamärgi kujutislik osa võib endast kujutada autoriõigusega kaitstavat teost. Hageja esitatud joonis aga ei tõenda, et hageja oleks kaubamärgil kasutatud kujutisliku osa autoriks. Joonisest ei ole võimalik järeldada, millal on see tehtud. Kujutist ei ole varasemalt avaldatud hageja nime all, mistõttu ei ole võimalik lähtuda eeldusest, et hageja on selle autoriks. Ainuüksi asjaolu, et hagejale kuulub kaubamärk, ei tõenda, et ta oleks selle kujutisliku osa autoriks. Lisaks nõustub kohus kostjate väidetega, et logo on saates näidatud kliiniku kaubamärgina. Logo on kinnitatud kliinikus vastu võtva isiku selja taha seinale ning toimib sellisel viisil teenuseid osutavat asutust identifitseeriva tähisena. KaMS § 3 kohaselt on kaubamärk tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest. Kaubamärgi kujutise edastamine televisioonis kaubamärki kasutava isiku tegevuse kajastamise raames ei ole vastuolus kaubamärgiseadusega.
163.Isegi juhul, kui hagejale kuuluks autoriõigus kaubamärgi kujutislikule osale, on ka selle kasutamine saates kohtu hinnangul olnud kooskõlas AutÕS §-ga 19 punktiga 4. Kaubamärki on saates näidatud korduvalt, kuid igal korral saates antud intervjuude ja filmitud muu tegevuse taustana. Seega on tegemist päevasündmuste kajastamise käigus nähtud teose edastamisega. Kaubamärk ei moodusta saates domineerivat osa ning seda on kogu saates kokku näidatud 1 minuti ja kolme sekundi jooksul.
164.Hageja on kostjatele ette heitnud ka väidetavalt enda loodud veebilehtede kasutamist saates. Hageja esitas kohtule väljavõtte veebilehelt frozenshoulderclinic.com ja T.com (toimiku 1. kd, lk 104-111, 2. kd, lk 69-72, tõlge lk 73-77), milles hageja on end tutvustanud kui trigeenika loojat. Veebilehel on hagejat nimetatud doktoriks. Samuti on kodulehel korduvad viited kaubamärgile T. Ametinimetuste all on märgitud, et hagejal on kiropraktika doktorikraad ning ta on osteopaatia arst, spordiarst ja taastusravi arst. Esitatud tõenditest ei nähtu, et veebilehed kuuluksid hagejale, et hageja oleks need loonud või loonud mistahes veebilehtedel kasutatud fotod ja tekstid. Ainuüksi asjaolu, et veebilehed annavad hageja tegevuse kohta teavet, ei tõenda, et hageja on veebilehtede kaudu avaldatud teoste autoriteks. Lisaks ei ole hageja vaatamata kohtu selgitustele välja toonud ega põhjendanud, millist konkreetset teost või teoseid on kostjad saates veebilehtede vahendusel kasutanud. Kohus selgitas hagejale, et veebileht tervikuna ei ole teos, vaid autoriõigusega kaitstud teosteks võib lugeda veebilehtede disaini, seal avaldatud kirjalikke tekste, fotosid või kasutatud arvutiprogramme. Vaatamata kohtu selgitustele ei toonud hageja välja ühtegi konkreetset kasutatud teost ega põhistanud või tõendanud autoriõiguste kuulumist talle.
165.Kokkuvõttes on hageja tõendanud vaid seda, et ta on ühe saates kasutatud video kaasprodutsendiks ning saates kasutatud muusikavideo laulu ja sõnade autoriks. Muus osas ei ole hageja tõendanud hagiavalduses viidatud teoste autoriõiguste endale kuulumist. Isegi kui hageja esitatud lepingud tõendaksid mõne muu teose osas varaliste õiguste üleandmist, ei saa hagejale kuuluda autori mittevaralisi õigusi teostele, milliseid ta ei ole algselt loonud. Muusikavideo kasutamine saates ning selle video kasutamine, kus hageja on kaasprodutsendiks, on kohtu hinnangul toimunud kooskõlas AutÕS § 19 punktiga 4. Kuna hageja ei ole muus osas tõendanud talle autoriõiguste kuulumist, tuleb jätta kõik hageja autoriõiguste rikkumisega seotud nõuded rahuldamata. Kuna hageja ei ole tõendanud teiste teoste osas talle autoriõiguste kuulumist ning teiste teoste kasutamisel ei ole rikutud vaba kasutamise põhimõtteid, ei oma kohtu hinnangul sisulist tähtsust see, kas kostjad vastutavad võimaliku rikkumise eest solidaarselt või mitte. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt AS-lt Q välja autoriõiguste rikkumise eest varalise kahju hüvitise 1000 eurot ning varaliste autoriõiguste rikkumise teel saadud tulu 7575,04 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt AS-lt Q välja viivis autoriõiguste rikkumise eest varalise kahju hüvitiselt 1000 eurolt. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude mõista kostjatelt solidaarselt välja mittevaralise kahju hüvitise hageja isiklike autoriõiguste rikkumise eest kohtu õiglasel äranägemisel ja viivisenõude sellelt hüvitiselt. Hageja kohta ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamine ning sellest tulenevad nõuded
166.Hageja leidis, et tema kohta on saates avaldatud ebaõigeid faktiväiteid. Hagejale on alusetult ette heidetud, et tal ei ole õigust kasutada doktori tiitlit, kuigi hagejale on 1979. aastal väljastatud Kanada ülikooli diplom kraadiga „doctor of chiropractic“. Väljendi „doktor“ kasutamine ei ole eksitav, sest hageja ei kasuta meditsiinilise arsti tiitlit. Hageja ei pea olema kantud tervishoiutöötajate registrisse. Inglise keeles kasutatakse arsti nimetamisel sõna „physicist“. Hageja ei ole kunagi väitnud, et talle on antud meditsiinilise arsti kraad ja hageja ei kasuta tiitlit „medical doctor“. Hageja palus kohustada kostjaid lükkama hageja viidatud ebaõiged faktiväited ümber. Kostjad hageja väidetega ei nõustunud ja leidsid, et hageja suhtes ei ole ebaõigeid faktiväiteid avaldatud.
167.Hageja palus kohustada kostjaid ümber lükkama ebaõiged väited järgmiste lausetega: „XX ei ole loonud endast kuvandit kui arst“, „XX ei eira oma volitusi ega meditsiininõudeid“; „XX on doktor“; „XX Kadrioru korteri magamistuba ei olnud konverteeritud operatsioonisaaliks“; „XX eluloo raamatus ei ole teda 17-nel korral nimetatud arstiks“; „Terviseamet ei ole keelanud
XX tiitli „doktor“ kasutamist“; „XX on lõpetanud Kanadas ülikooli 1979. aastal“; „Terviseameti otsuse järel ei läinud XX Patendiametisse ega registreerinud kaubamärki“; „XX ei pea ennast tervishoiuteenuse osutajate registrisse registreerima“.
168.Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, et saates kajastati hageja tegevust Eestis eestikeelses kultuuriruumis, mistõttu ei oma kohtu hinnangul tähtsust see, kuidas inglisekeelses kultuuriruumis nimetatakse arsti. Kohus osundab, et 17.04.2019 eelistungil (toimiku 1. kd, lk 210) võttis hageja omaks, et sõnad „doktor“ ja „arst“ on keelelised sünonüümid. Pärast istungit esitatud menetlusdokumentides asus hageja seda asjaolu eitama. TsMS § 231 lg 2 sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. TsMS § 231 lg 3 järgi võib omaksvõtu tagasi võtta üksnes teise poole nõusolekul või juhul, kui tagasivõttev pool tõendab, et väide asjaolu olemasolu või puudumise kohta, mis omaks võeti, ei vasta tõele ja omaksvõtt oli tingitud ebaõigest ettekujutusest asjaolust. Sel juhul ei loeta asjaolu omaksvõetuks. Kostjad ei andnud hagejale nõusolekut omaksvõtt tagasi võtta. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud TsMS § 231 lõikes 3 toodud asjaolude esinemist, mis võimaldaksid omavõtu tagasi võtta. Seega loeb kohus käesolevas asjas tõendatuks, et Eestis ja eesti keeles on väljendid „doktor“ ning „arst“ sünonüümideks.
169.Hageja on välja toonud, millises sõnastuses ta soovib ebaõigete väidete ümberlükkamist, kuid pole selgelt välja toonud, milliseid konkreetseid faktiväiteid saates avaldati, milliste ümberlükkamist ta soovib. Pooled ei vaidle iseenesest selle üle, et saates avaldatu kohaselt on hageja loonud endast kuvandi kui arstist. Saates on avaldatud: „Doktorina kuulsust kogunud XX polegi tegelikult arst“. Saates on avaldatud: „Keegi ei oska Dr X. puhul isegi kahtlustada, et ta teeb midagi valesti, eirates oma volitusi ja meditsiininõudeid“ ja „X. hiilib nõuetest kõrvale, kasutades oma töös registreeritud arste, kes tema kabinetis neid süste teevad“. Saates on avaldatud ka faktiväide: „Elulooraamatus on X vähemalt 17-l korral nimetatud just arstiks või doktoriks“. Saates on avaldatud lause: „Samuti rääkisime ühe tema tänuliku patsiendiga, kellele X tegi külmunud õla protseduuri omaenda Kadrioru korteri magamistoas, mis oli konverteeritud operatsioonisaaliks.“
170.Kuigi hageja ei ole selgelt välja toonud, millised olid saates avaldatud konkreetsed ebaõiged faktiväited, võib vaidL.atud faktiväiteid tuletada hageja ümberlükkamise nõuetest. Hageja on nõudnud, et kostjad lükkaksid ümber väited; „XX on lõpetanud Kanadas ülikooli 1979. aastal; Terviseameti otsuse järel ei läinud XX Patendiametisse ega registreerinud kaubamärki“; „XX ei pea ennast tervishoiuteenuse osutajate registrisse registreerima“, kuid saatest ei nähtu ümberlükkamise nõuetele vastupidiste otseses sõnastuses esitatud väidete esitamist. Saates on Terviseameti esindaja P. S. hoopis avaldanud, et doktori tiitli kasutamine ei ole iseenesest keelatud, kuid kui inimene reklaamib ennast raviarstina, on see tarbijat eksitav, kui ta ei ole tervishoiutöötajate registrisse kantud. Saates ei ole otseselt avaldatud, et hageja peab igal juhul olema registreeritud tervishoiutöötajate registris.
171.Saates ei ole avaldatud, et hageja registreeris oma kaubamärgi pärast Terviseameti otsust ning Terviseamet keelas tal tiitli „doktor“ kasutamise. Iseenesest on õige asjaolu, et hageja registreeris kaubamärgi „Dr X.“, mis nähtub Patendiameti registriväljavõttest (toimiku 2. kd, lk 48). Väljavõttest nähtub, et kaubamärk registreeriti 02.03.2015 muuhulgas klassis 44 arstiabi osas.
172.Tarbijakaitseamet selgitas hagejale 04.12.2018 saadetud vastuses (toimiku 1. kd, lk 207208), et amet algatas Kuuuurija saate alusel järelevalvemenetluse põhjusel, et väljendi „doktor“ kasutamine võib olla eksitav. Kuna 02.05.2018 oli Patendiametis registreeritud kaubamärk „Dr
X.“, lõpetati menetlus. Tarbijakaitseamet vastas hageja esindaja pöördumisele 25.05.2018 (toimiku 1. kd, 72, lk 152-153) ja teatas, et ametis ei ole registreeritud mitte ühtegi tarbija kaebust Dr X. kaubamärgi kasutamise ega teenuse osutamise kvaliteedi suhtes. Kohtu hinnangul nähtub esitatud tõenditest kogumis see, et hageja on registreerinud kaubamärgina kombinatsiooni oma nimest ja lühendist „Dr“ ning registreerinud kaubamärgi muuhulgas arstiabi teenuste osutamiseks, kuigi hageja ise arstiabi teenuseid Eestis osutada ei või. Kohtu hinnangul ei muuda ainuüksi kaubamärgi registreerimine ebaõigeks saates avaldatud Terviseameti esindaja seisukohta, et tervishoiuteenuse osutamisel ei või isik end eksitavalt reklaamida arstina, kui ta ei ole arst.
173.Kas või millisel viisil on kostjad avaldanud hageja suhtes ebaõigeid faktiväiteid seoses tema ülikooli lõpetamisega, ei ole hagiavaldusest samuti võimalik mõista. 17.04.2019 eelistungil (toimiku 1. kd, lk 209-211) selgitas kohus hagejale vajadust tuua iga vaidlustatud faktiväite puhul selgelt välja, miks on väide ebaõige. Kohus leiab, et eelviidatud ebaõigete faktiväidete osas ei kuulu hageja ümberlükkamise nõue rahuldamisele ainuüksi seetõttu, et hageja ei ole välja toonud, millisel konkreetsel viisil oleksid kostjad saates ümberlükatavaid väiteid avaldanud ja milles seisnes nende ebaõigsus.
174.Kohus ei nõustu iseenesest kostjate väidetega, et väide „XX ei ole loonud endast kuvandit kui arst“ ei ole faktiväide, vaid on väärtushinnang. Kohus leiab, et tegemist on faktiväitega, milles on avaldatud, et hageja on oma mainet kujundanud viisil, millest võib järeldada, et tegu on arstiga. Küll aga leiab kohus, et faktiväited kuvandi loomise kohta ja selle kohta, et hageja ei ole tegelikult arst, on tõendatud ja õiged. Õige on faktiväide, et hagejat on tema elulooraamatus vähemalt 17-l korral nimetatud arstiks või doktoriks.
175.Kanada kiropraktika kolledži diplomi (toimiku 1. kd, lk 77a, tõlge lk 154, 2. kd, lk 86-87) kohaselt on omistatud hagejale 1979. a kvalifikatsioon „Doctor of Chiropractic“. Hageja ei ole ise väitnud ega tõendanud, et talle oleks omistatud meditsiinidoktori kraad ning ta oleks omandanud arstikutse. XXX on hageja andnud kinnituse (toimiku 2. kd, lk 54-55), et ta ei kasuta ametinimetust arst ega esitle end isikuna, kellel on kvalifikatsioon tegutseda arstina.
176.Hageja esitas kohtule väljavõtte veebilehelt T.com (toimiku 2. kd, lk 69-72, tõlge lk 73-77), milles hageja on end tutvustanud kui trigeenika loojat. Veebilehel on hagejat nimetatud doktoriks. Ametinimetuste all on märgitud, et hagejal on kiropraktika doktorikraad ning ta on osteopaatia arst, spordiarst ja taastusravi arst. Kostjad esitasid ka hageja nimekaardi (toimiku 1. kd, lk 189), kus on hageja nime ette märgitud tiitel „Dr“. Visiitkaardi tagaküljel on viidatud T x ning on viidatud, et kliinikus töötavad mitmed erinevad arstid. Kohtule esitatud hageja osutatavaid teenuseid kirjeldavatest videotest nähtub, et hageja on ennast nendes tutvustanud kui doktorit ning videote pealkirjad viitavad meditsiiniteenuste osutamisele. Videotes eksponeerib hageja end valges arstikitlis ning hoiab käes patsientidele manustatavaid ravimeid. Hageja elulooraamatus (väljavõtted toimiku 2. kd, lk 49-53) nähtub selgelt, et hagejat on 15-l korral nimetatud otsesõnu arstiks ning ülejäänud kordadel doktoriks.
177.Seega võib kogutud tõenditest järeldada, et hageja ei ole tegelikult arst, kuid ta on ennast avalikkusele korduvalt ja selgelt esitlenud arstina, mistõttu on õige väita, et arstiks mitteolev isik on loonud endast kuvandi kui arstist.
178.Saates kajastatud ja avalikult kättesaadavatest videotest hageja osutatud teenuste kohta (nähtuvad kohtute infosüsteemist) võib järeldada, et patsientidele osutatavate teenuste hulgas manustatakse neile ravimeid ja tehakse valuvaigistavaid süste. Videotest nähtuvad arstid, kes neid süste hageja juuresolekul teevad. Kostjad esitasid väljavõtte Terviseameti kodulehelt (toimiku 1. kd, lk 190), mille kohaselt on videotes süste teinud arstidele K. M., E. J.ja A. M.
tehtud ettekirjutused tervishoiuteenuste korraldamise seadusest tulenevate nõuete rikkumise eest.
179.Saate „Kuuuurija“ assistendi ja Terviseameti esindaja I. S. vahelisest e-kirjade vahetusest (toimiku 1. kd, lk 191-192) nähtub, et Terviseamet edastas Tarbijakaitseametile seisukoha seoses hageja poolt tarbijate suhtes võimalike eksitavate kauplemisvõtete kasutamisega. Terviseamet selgitas, et arsti kutse on Eestis seadusega reguleeritud ning riiklikult on kehtestatud hariduse ja töökogemuse nõuded ning registreerimiskohustus. Samuti on Terviseamet rõhutanud, et hagejale väljastatud diplom ei anna talle õigust töötada Eestis tervishoiutöötajana ega kasutada enda reklaamimiseks sõna „doktor“. Hoolimata sellest, et hageja on lõpetanud kiropraktika õpingud, ei anna see talle Eestis automaatset õigust kasutada ametinimetust „arst“ või „doktor“. Hageja selgituste kohaselt pidi ta oma kliinikus jätkama manuaalteraapiaga ning Terviseamet avaldas lootust, et enam tema kliinikus ei toimu lokaalanesteetikumide süstimist. Lisaks viitas Terviseamet sellele, et hageja on registreerinud kaubamärgina sõna „Dr X.“.
180.Eeltoodust lähtudes on saates õigesti avaldatud, et hageja hiilis õigusaktidega kehtestatud nõuetest kõrvale ning kasutas oma töös arste, kes tema juuresolekul ja tema kabinetis süste tegid. Lauses „Keegi ei oska Dr X. puhul isegi kahtlustada, et ta teeb midagi valesti, eirates oma volitusi ja meditsiininõudeid“ on kohtu hinnangul avaldatud korraga nii faktiväide kui väärtushinnang. Faktiväiteks on väide, et hageja tegi midagi valesti, eirates volitusi ja meditsiininõudeid. Kostjate esitatud tõendite ja saates kajastatud videotest ja P. S.e intervjuust saab järeldada, et hageja rikkus tervishoiuteenuste korraldamise seadusest tulenevaid nõudeid. Hageja patsientidele anti ravimeid ja tehti süste, mida ei oleks saanud teha hageja kliinikus või hageja kodus.
181.Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 2 lg 1 kohaselt on tervishoiuteenus tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. Tervishoiuteenuste loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister. TTKS § 3 lg 1 järgi on tervishoiutöötajateks antud seaduse tähenduses arst, hambaarst, õde ja ämmaemand, kui nad on registreeritud Terviseametis. Seega juhul, kui hageja soovib osutada tervishoiuteenust, sealhulgas teha patsientidele süste ja manustada ravimeid ning nimetada ennast arstiks, tuli tal ennast registreerida. Ühtlasi tuleneb TTKS § 91 lõikest 1, et perearsti tegevuskoht on koht, kus asuvad perearsti ruumid ning kus perearst osutab üldarstiabi. Hagejat abistanud perearstidel ei olnud õigust osutada tervishoiuteenust väljaspool oma ruume ehk hageja kliinikus või hageja kodus.
182.Saates on Terviseameti esindajana P. S. avaldanud, et hageja ei olnud eitanud registreerimiseks taotlust ning tal ei ole õigust ühtegi süsti teha. P. S.e avaldatu kohaselt oli hagejale selgitatud, et tal peab olema tegevusluba. Samuti on P. S. avaldanud: „Paar aastat varem ei lubatud tal doktori nimetust kasutada, tegu oli eksitava reklaamiga“. Seega ei ole saates avaldatud, et hageja peaks kiropraktika teenuse osutamiseks ennast registreerima tervishoiutöötajana, kuid on avaldatud, et hagejal puudus õigus teha patsientidele süste. Süstide tegemise õiguse olemasolu ilma tervishoiuteenuste korraldamise seaduses sätestatud nõuete täitmiseta ei ole hageja põhistanud ega tõendanud. Samuti ei ole hageja põhistanud, miks on ebaõige P. S.e avaldatu, mille kohaselt keelati paar aastat varem hagejal tiitli „doktor“ kasutamine. Saates avaldatud P. S.e väide on kooskõlas teiste asjas kogutud kirjalike tõenditega ning tegemist oli järelikult õige väitega.
183.Eelviidatud tõendite ja õigusaktide alusel on õige ka saates avaldatud väide: „ja „X. hiilib nõuetest kõrvale, kasutades oma töös registreeritud arste, kes tema kabinetis neid süste teevad“. Videotest nähtub, et hageja kasutas süstide tegemiseks ja ravimite manustamiseks arstide abi, kuid selline tegevus ei olnud seaduslik ja Terviseamet tegi hagejat abistanud arstidele
ettekirjutuse.
184.Saates avaldatud lause: „Samuti rääkisime ühe tema tänuliku patsiendiga, kellele O. tegi külmunud õla protseduuri omaenda Kadrioru korteri magamistoas, mis oli konverteeritud operatsioonisaaliks“ on kohtu hinnangul samuti tõene faktiväide. Saates on väite esitamisel tuginetud hageja patsiendi J. V. intervjuule, kes on korduvalt kinnitanud teenuse osutamist hageja korteri magamistoas. Teenuse osutamise kohta on tehtud video, millest nähtub J. V.le teenuse osutamise käigus süsti tegemine. Hageja ei ole põhistanud, miks ei saanud saates väidet avaldada J. V. ütluste alusel ning miks on J. V. saates avaldanud ebaõigeid faktiväiteid.
185.Vaidlusaluses saates on avaldatud väide, et hageja „kuulutas kogu maailmale, et R. W.i tervis sai korda ainult tänu Dr. X. kuldsetele kätele“. Lauses on kohtu hinnangul põimunud faktiväited ja hinnangud. Hinnanguliseks saab pidada väljendite „kuulutas kogu maailmale“ ja „kuldsetele kätele“. Kostjad esitasid kohtule ajalehes „Õhtuleht“ ilmunud artikli „R. W.i seljatohter: „Ta ei saanud liigutadagi““ (toimiku 1. kd, lk 178-179). Hageja on artiklis avaldatu kohaselt öelnud: „Ta oli kui 90 aastane mees“ ja „Tal oli selg väga pinges, ta ei saanud liigutadagi“. Artikli kohaselt suutis hageja kogenud kiropraktikuna spetsiaalsete ravivõtetega valusid vähemaks võtta. Hageja ravivõtted aitasid ja kontsert toimus. Artiklis on hageja tsitaadina avaldatud: „Ühe hüppega oli püsti ja läks“. Seega võis artiklist järeldada, et hageja avaldas avalikkusele, et tänu tema tegevusele sai R. W., kes eelnevalt oli äärmiselt halvas olukorras, koheselt terveks. Hageja ei ole väitnud käesolevas asjas, et ajalehes „Õhtuleht“ oleks teda tsiteeritud ebaõigesti. Hageja ei ole vaidlustanud asjaolu, et R. W. oli tema patsient, kes sai terveks. Pilt koos tervenenud patsiendiga on avaldatud hageja elulooraamatus (toimiku 1. kd, lk 128). Kuna hageja avaldas asjaolusid patsiendi ravimise kohta ajakirjanduse vahendusel, on kohtu hinnangul kohane saates kasutatud hinnang „kuulutas kogu maailmale“. Kohane on ka väljend „ainult tänu Dr X. kuldsetele kätele“, sest hageja enda avaldatu kohaselt tervenes patsient koheselt pärast hageja antud abi.
186.Hageja nõudis, et kostjad avaldaksid ümberlükkavas avalduses, et nad ei võtnud hagejaga enne saate tegemist ühendust. Saates ei ole avaldatud ühtegi faktiväidet, mis puudutaks hagejaga ühenduse võtmist enne saate tegemist, mistõttu ei saa hageja nõuda selle väite ümberlükkamist. Saates on avaldatud hoopis: „XX. ei soovinud ühtegi sõna vahetada ega anda omapoolseid selgitusi“. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, et ta tegelikult soovis saate tegijatega suhelda ja selgitusi anda. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja YY saatis hagejale 08.05.2018 e-kirja (toimiku 1. kd, lk 181), kus soovis hagejalt saada vastust küsimusele, kust omandas hageja doktorikraadi ning mis on tema täpne kvalifikatsioon). Samuti nähtub saatest endast, et kliinikusse tulnud saatejuht soovis hagejalt saada tema tegevuse kohta selgitusi, kuid hageja hoidus selgituste andmisest.
187.Kokkuvõttes leiab kohus, et hageja nõue kohustada kostjaid ümber lükkama hageja soovitud sõnastuses ebaõiged väited ei kuulu tervikuna rahuldamisele. „Kuuuurija“ saates ei ole avaldatud kõiki faktiväiteid, milliste ümberlükkamist hageja nõuab või ei ole neid avaldatud sellises sõnastuses, mis oleks kooskõlas ümberlükkamisel soovitud sõnastusega. Need väited, milliseid on saates avaldatud, on tõesed.
188.Lisaks ebaõigetele faktiväidetele avaldati hageja hinnangul saates ka ebakohaseid väärtushinnanguid, milliste avaldamise tõttu nõudis hageja kostjatelt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist. Hageja seisukohad selles osas, mida ta pidas nendeks ebakohasteks väärtushinnanguteks, mis lisaks vaidlustatud faktiväidetele andsid talle õiguse nõuda mittevaralise kahju hüvitist, on menetluse käigus muutunud. Kohus selgitas hagejale 17.04.2019 eelistungil (toimiku 1. kd, lk 209-211) faktiväidete ja väärtushinnangute erisusi. Kohus selgitas, et enne eelistungit hageja esile toodud väärtushinnangud ei ole kõik hinnanguteks. Samuti palus
kohus hagejal välja tuua, millised tema vaidlustatud faktiväidest olid hageja au ja head nime teotavad. Vaatamata kohtu selgitustele ei põhistanud hageja, millised tema vaidlustatud faktiväidetest olid au teotavad.
189.Hagi terviktekstina pealkirjastatud 14.06.2019 menetlusdokumendi punkt 107 on pealkirjastatud kui „Esitatud ebaõiged faktiväited“. Alapunktis on hageja esitanud loetelu erinevatest faktiväidetest, sealhulgas nendest, milliste ümberlükkamist ta kostjatelt ei nõudnud. Samas ei põhistanud hageja ühelgi viisil, miks on menetlusdokumendis endas toodud ja ebaõigeteks peetud faktiväidete loetelu erinev hagi esemes toodust. Ühegi faktiväite osas ei ole hageja põhistanud, kas või kuidas on see tema au teotav.
190.Hageja esitatud loetelust võib järeldada, et hageja on pidanud ebakohaseks väärtushinnanguks väljendit, et ta mudib patsientide selgasid. Hageja pidas hinnangut halvustavaks ja eriala terminoloogiale mittevastavaks. Samuti on hageja pidanud väärtushinnanguks väljendit, et hageja istub vaguralt kabinetis ja ei tee oma nime puhastamiseks midagi. Hageja leidis, et temast loodi kuvand kui õigusrikkujast. Ülejäänud osas ei nähtu menetlusdokumendist, et hageja oleks tuginenud muude väidetavalt ebakohaste väärtushinnangute avaldamisele.
191.Kohus iseenesest nõustub hageja väitega, et väljend „mudib selgasid“ kujutab endast hinnangut kiropraktiku tegevusele. Sellist väljendit on saates hageja tegevuse kirjeldamiseks kasutatud. Kohus aga ei nõustu, et ainuüksi sellise rahvakeelse väljendi kasutamine on halvustav ja ebakohane. Kohtule esitatud videotest nähtub, et hageja kui kiropraktiku osutatav teenus ei sisalda iseenesest invasiivseid meetodeid patsientide ravimisel, vaid tegemist on inimese lihaste ja liigeste liikuvuse taastamisega muuhulgas painutamise teel. Sellist tegevust saab kohtu hinnangul lihtsustatult nimetada „mudimiseks“ ning ainuüksi vastava sõna kasutamine ei ole Eesti kultuuriruumis halvustav. Vastupidist ei ole hageja tõendanud.
192.Saates on avaldatud väide: „Doktor X. ei tule diplomit näitama ega tee oma nime puhastamiseks midagi“. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et antud lause kujutab endast väärtushinnangut. Tegemist on faktiväitega. Vaidlus puudub selle üle, et hageja ei soovinud suhelda saate tegijatega, ei esitanud neile saate salvestamise käigus diplomit ega andnud muid selgitusi osutatavate teenuste ja nende seaduslikkuse kohta. Seega ei ole saates avaldatud faktiväide iseenesest ebaõige. Alusetu on hageja arusaam, et ainuüksi antud lausega loodi hagejast õigusrikkuja kuvand.
193.Kokkuvõttes leiab kohus, et hageja kõik nõuded seoses ebaõigete andmete ümberlükkamisega ning mittevaralise kahju hüvitise nõudega, mis tulenes ebakohaste väärtushinnangute, ebaõigete andmete ja au ning head nime teotavate andmete avaldamisega tuleb jätta rahuldamata. Kuna kohus jätab rahuldamata mittevaralise kahju hüvitise, tuleb jätta rahuldamata ka viivisenõue. Kuna saates ei ole avaldatud hageja suhtes ebaõigeid faktiväiteid ega ebakohaseid hinnanguid, ei pea kohus vajalikuks hinnata seda, kas või millises ulatuses kumbki kostjatest avaldatu eest vastutab. Hageja kujutise kasutamine ja sellest tulenevad nõuded
194.Hageja leidis, et saate tegemisel töödeldi alusetult tema isikuandmeid, sest kasutati tema kujutist. Hageja tõi välja, et tema kujutist kasutati 72-s stseenis ja rikuti sellega andmete minimaalse kasutamise põhimõtet. Loo eesmärk oleks olnud saavutatud, kui hagejat oleks näidatud ühel korral. Hageja kliinikus filmiti ebaseaduslikult, sest kliinikus oli filmimist keelav silt. Kostjad leidsid, et hageja kujutise kasutamine oli õiguspärane IKS § 11 lg 2 alusel. Hageja on avaliku elu tegelane. Kostjad olid sunnitud kasutama erinevatest allikatest pärinevaid hageja
kujutisi, sest hageja ei olnud nõus isiklikult suhtlema. Hageja ei ole põhistanud, kuidas on talle kahju tekkinud.
195.Kohus selgitas hagejale 17.04.2019 eelistungil (toimiku 2. kd, lk 209-211) vajadust põhistada esitatud mittevaralise kahju nõudeid. Kohtule esitatud saatest (toimiku 1. kd, lk 162) iseenesest nähtub, et selles on tõesti korduvalt kasutatud hageja kujutist ning seejuures on korduvalt kasutatud ühest ja samast videost pärinevat lõiku. Samas on saates kasutatud videod ja fotod olnud avalikult kättesaadavad. Hageja ei ole vastu vaielnud asjaolule, et ta on ise teinud avalikult kättesaadavaks hulgaliselt temast tehtud video- ja fotojäädvustusi. Hageja ei ole vastu vaielnud kostjate väitele, et ta on avaliku elu tegelane.
196.Hageja viidatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega nr 2016/679 kehtestatud isikuandmete kaitse üldmäärus jõustus Eesti suhtes 25.05.2018. Kuna vaidlusalune saade oli eetris 24.04.2018, ei ole määrus käesolevas vaidluses kohaldatav. Saate eetrisse mineku ajal kehtinud isikuandmete kaitse seaduse (IKS) 6 p 3 nägi ette, et isikuandmete töötleja on kohustatud isikuandmete töötlemisel järgima minimaalsuse põhimõtet, mis tähendas, et isikuandmeid võis koguda vaid ulatuses, mis oli vajalik määratletud eesmärkide saavutamiseks. Sama IKS § 6 p 2 sätestas, et isikuandmeid võis koguda üksnes määratletud ja õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks ning neid ei võinud töödelda viisil, mis ei ole andmetöötluse eesmärkidega kooskõlas.
197.Samas nägi IKS § 11 lg 1 ette, et kui andmesubjekt on oma isikuandmed avalikustanud ise, ei kohaldata isikuandmete töötlemisele antud seaduse teisi paragrahve. Seega olukorras, kus valdavatel kordadel kasutati saates hageja kujutisi, mis pärinesid hageja enda loal avalikult kõigile kättesaadavaks tehtud videotest ja avaldatud elulooraamatust, ei kohaldu hageja kujutiste kasutamisele nn minimaalsuse põhimõte. Hageja on kohtu hinnangul ebaõigesti mõistnud IKS § 6 punktidest 2 ja 3 tulenevaid põhimõtteid. Need põhimõtted reguleerivad andmete kogumisel tehtavaid toiminguid, mitte juba olemasolevate või avalikult kättesaadavate andmetega tehtavaid toiminguid.
198.IKS § 11 lg 2 sätestas, et isikuandmeid võis ilma andmesubjekti nõusolekuta ajakirjanduslikul eesmärgil töödelda ja avalikustada meedias, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi ning see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Andmete avalikustamine ei tohi ülemääraselt kahjustada andmesubjekti õigusi. Kohus nõustub kostjatega, et arvestades hageja laiaulatuslikku tegevust enda avalikul tutvustamisel ning teadlikult loodud arsti kuvandit, esines kaalukas avalik huvi selgitada hageja tegevuse õiguspärasusega seonduvat. Hageja tegevuse tutvustamisel oli põhjendatud kasutada hageja kujutist, sealhulgas neid kujutisi, mis pärinesid meditsiiniteenuste osutamist tutvustavatelt videotelt.
199.VÕS § 1046 lg 1 sätestab, et isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. VÕS § 1046 lg 2 kohaselt ei ole isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest.
200.Käesolevas asjas ei ole hageja iseenesest vaidlustanud asjaolu, et tema kujutise kasutamine saates oli õiguspärane. Kohtu hinnangul oli hageja kujutise kasutamine avalikkuse huve ja kajastatud teemat arvestades vajalik. Hageja kujutise kasutamine oli muuhulgas seotud asjaoluga, et hageja ise keeldus saatejuhi tõstatatud küsimustele vastamast. Hageja kujutise
kasutamine oli seotud vajadusega selgitada hageja tegevuse seaduslikkusega seonduvat, arvestades hageja enda avalikustatud videosid.
201.VÕS § 134 lg 2 näeb ette, et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Kohtu hinnangul ei kuulu hageja mittevaralise kahju hüvitise nõue rahuldamisele juba ainuüksi seetõttu, et hageja kujutise kasutamine saates oli õigustatud ja seaduslik. Võlaõigusseadusest ei tulene, et isiku kujutise kasutamise õigustatuse hindamisel tuleb arvestada seda, mitu korda isiku kujutist kasutatakse ning mittevaralise kahju hüvitist saaks nõuda, kui kujutise kasutamine oli õiguspärane, kuid toimus mitu korda. Hageja ei ole ka vaatamata kohtu selgitustele põhistanud ühtegi asjaolu, mis lisaks kujutise kasutamise faktile põhjendaks mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Eeltoodust lähtudes jätab kohus rahuldamata hageja nõude mõista kostjatelt solidaarselt välja mittevaralise kahju nõude hageja kujutise kasutamise eest kohtu õiglasel äranägemisel. Kuna kohus jätab hüvitise nõude rahuldamata, tuleb jätta rahuldamata ka viivisenõue. Saate eemaldamise nõue
203.Kohus leiab, et esitatud nõue ei kuulu rahuldamisele. Iseenesest näeb AutÕS § 817 lg 1 p 2 ette, et autor või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja võib teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamise korral muu hulgas nõuda teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamise lõpetamist ja edasisest rikkumisest hoidumist vastavalt võlaõigusseaduse §-le 1055. Antud sättest ei tuleneks hagejale siiski õigust nõuda kogu saate eemaldamist, vaid tal oleks õigus nõuda oma teoste kasutamise lõpetamist. Kuna kohus ei tuvastanud käesolevas asjas hageja autoriõiguste rikkumist, puudub hagejal alus nõuda teoste kasutamise lõpetamist saates.
204.Ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu nõuda VÕS § 1047 lg 4 alusel andmete avaldamise eest vastutavalt isikult andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Andmete parandamisena võib nõuda ka ebaõigete andmete kustutamist. Käesolevas asjas nõudis hageja kostjatelt ebaõigete andmete ümberlükkamist. Kui kohus oleks selle nõude rahuldanud, ei oleks hageja saanud ühe rikkumise eest nõuda kahe õiguskaitsevahendi korraga kohaldamist. Ühelgi juhul aga ei tulene õigusaktidest õigust nõuda tervikuna saate eemaldamist.
205.VÕS § 1055 lg 1 näeb ette, et kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Hageja ei ole ühelgi viisil põhistanud ega selgitanud, kuidas võimalus vaadata saadet järelvaatamisest tekitab talle kestvalt õigusvastaselt kahju ning seda olukorras, kus saade ei koosne üksnes hageja viidatud ebaõigetest andmetest ja autoriõigusega kaitstud teostest. Eeltoodut kokku võttes tuleb hageja nõue kohustada kostjat 1 eemaldama järelvaatamisest 14.05.2018 saade S5 E16 leitav TV3 TVPlays „Kuuuurija“ rubriigis jätta rahuldamata. Menetluskulud
206.TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Kuna kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
207.Kostja 2 palus hagejalt menetluskuludena välja mõista 4932 eurot ja viivise seaduses sätestatud määras. Kostja 2 palus määrata, et menetluskulude hüvitamise korral tuleb hagejal kanda kulud Advokaadibüroo TRINITI pangakontole, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kuni 2019. a septembrini oli kostja 2 esindajaks Advokaadibüroo Ellex Raidla, kelle kulud koos käibemaksuga on 3132 eurot. Alates 2019. a septembrist on esindajaks Advokaadibüroo TRINITI, kelle kulud on koos käibemaksuga 1800 eurot. Advokaadibüroole TRINITI makstud tasu on koondatu ja lepingulise esindaja tunnitasu on 128,76 eurot ilma käibemaksuta. Õigusabi osutati 11 h 39 minutit.
208.Kostja 1 AS X palus mõista hagejalt välja menetluskulud summas 9068,07 eurot. Kostja 1 palus hagejalt välja mõista ka viivise menetluskulude summalt seadusjärgses määras. Kostja 1 menetluskulud 9068,07 eurot sisaldasid riigilõivu 100 eurot, tõendite saamise kulu 37,50 eurot, õigusabikulu 8919 eurot ja printimise kulu 11,57 eurot. Kostja esindajatest on vandeadvokaat Ants Nõmper osutanud õigusabi 6,7 tunni ulatuses tunnitasuga 210 eurot ilma käibemaksuta ja 9,5 tundi tunnitasuga 150 eurot ilma käibemaksuta. Maret Kruus on osutanud õigusabi 7,1 tunni ulatuses tunnitasuga 120 eurot ilma käibemaksuta. Kairi Kilgi on osutanud õigusabi 72,4 tunni ulatuses tunnitasuga 150 eurot ilma käibemaksuta.
209.Kohus leiab, et kostjate menetluskulud on põhjendatud osaliselt. Kostja 1 menetluskulud on põhjendatud tasutud riigilõivu 100 euro ja tõendite saamise kulu 37,50 euro ulatuses. Kostja 1 menetluskulud ei ole põhjendatud printimise kulude osas. Menetluskulude taotlusest ei ole võimalik mõista, milleks olid kulud vajalikud.
210.Kohus ei pea põhjendatuks kostjate esindamisel mitme esindaja osavõttu menetlusest. Kohus peab põhjendatuks ühe esindaja ajakulu ning loeb mõistlikuks tunnitasu suuruseks 150 eurot ilma käibemaksuta. Kohus nõustub hageja väidetega, et kuna kostjad esitasid määruskaebuse 14.05.2018, ei ole põhjendatud ajakulu 4 tundi 15.05.2018 määruskaebuse koostamisele ja kooskõlastamisele kliendiga. Samuti ei loe kohus käesolevas asjas põhjendatud ajakuluks 1 tundi, mis kulus muuhulgas suhtlemisele kohtutäituriga ja 2 tundi, mis kulus kohtutäituri otsuse võimaliku vaidlustamise analüüsile.
211.Menetluskulude nimekirja kohaselt on esindajatel kulunud hagiga tutvumisele ja sellele vastamisele kokku 40,7 tundi. Kohus nõustub, et osaliselt on kulude suurus tingitud asjaolust, et hagiavaldus oli ebaülevaatlik ning hageja täpsustas korduvalt oma nõudeid. Arvestades hageja menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning kostja vastuse sisu ja mahtu, loeb kohus põhjendatud ajakuluks kokku 30 tundi. 17.04.2019 istungiks valmistumisel loeb kohus põhjendatud ajakuluks 1 tundi. Istung kestis 1 h 18 minutit, millist aega loeb kohus istungil osalemise põhjendatud ajaks. Muus osas loeb kohus kostjate esindaja ajakulu põhjendatuks ning kooskõlas olevaks asjas esitatud seisukohtade mahu ja sisuga. Kokkuvõttes loeb kohus kostjate õigusabikulusid kuni 09.09.2019 põhjendatuks 64,9 tunni x 150 euroga = 9735 euro ulatuses.
212.Kostja 1 menetluskulude nimekirja kohaselt tasusid kostjad kuni septembrini 2019 menetluskulud võrdsetes osades. Seetõttu on kostja 1 põhjendatud õigusabikuludeks 9735 eurot / 2 = 4867,50 eurot, millele lisandub 14.10.2019 seisukohtade koostamise kulu 5,4 tundi x 150 euroga = 810 eurot. Kogumis on kostja 1 põhjendatud õigusabikulud 4867,50 eurot + 810 eurot
= 5677,50 eurot. Kogumis on kostja 1 menetluskulud põhjendatud summas 5677,50 eurot + 100 eurot + 37,50 eurot = 5815 eurot. Hagejalt tuleb kostja 1 kasuks menetluskuludena välja mõista 5815 eurot. Kooskõlas kostja 1 taotlusega tuleb hagejalt kostja 1 kasuks välja mõista viivis menetluskulude summalt 5815 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
213.Kuna mõlemaid kostjaid esindasid kuni 09.09.2019 samad esindajad ja kostjad tasusid õigusabikulud võrdsetes osades, on kostja 2 põhjendatud õigusabikuludeks kuni antud ajani samuti 4867,50 eurot. Kostja 2 esindajad palusid alates 09.09.2019 mõista hagejalt täiendavalt õigusabikuludena välja 1500 eurot. Kostja 2 uute esindajate tunnitasu suurus on 128,76 eurot ning õigusabi osutati 11 h 39 min ulatuses. Kohus nõustub hagejaga, et esindaja vahetumisest tulenevaid kulusid ei saa hagejalt välja mõista, sest esindaja vahetumine ei olnud tingitud hagejast. Seega ei ole põhjendatud kuluks ajakulu, mis on seotud toimikuga tutvumise ja analüüsiga. Kostja 2 14.10.2019 seisukohad on esitatud kohtule küll viiel lehel, kuid sisaldavad valdavalt ümberkirjutusi hageja väidetest ning õigusnormidest ja viiteid erinevatele kohtulahenditele, mille asjakohasus ei ole mõistetav. Kohus leiab, et arvestades menetlusdokumendi sisu, on põhjendatud õigusabi osutamine üksnes 1 tunni ulatuses.
214.Seega on kostja 2 õigusabikulud kogumis põhjendatud 4867,50 eurot + 128,76 eurot = 4996,26 euro ulatuses. Hagejalt tuleb kostja 2 kasuks välja mõista menetluskuludena 4996,26 eurot. Vastavalt kostja 2 taotlusele tuleb hagejalt kostja 2 kasuks välja mõista viivis menetluskulude summalt 4996,26 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Kooskõlas kostja 2 taotlusega tuleb kohustada hagejat tasuma menetluskulude hüvitise Advokaadibüroo TRINITI OÜ pangakontole nr EExxx AS-s SEB Pank ning märkima maksekorralduse selgitusse käesoleva tsiviilasja numbri.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.