lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-7060/74

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 20.05.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-7060/74
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.05.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
10 992
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.05.2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-7060

Tsiviilasi

XX hagi YY (Y) vastu autoriõiguste rikkumisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks, rikkumise lõpetamiseks ning ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 07.11.2019 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

27 075.04 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonimenetluses

Hageja (apellant) XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Reimo Mets

Menetluse liik

Kohtuistung 04.03.2020, edasi poolte kokkuleppel kirjalikus menetluses

Kostja (vastustaja) YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad v/adv-d Karmen Turk ja Maarja Pild

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata kostja 20.04.2020 taotlus täiendava tõendi vastuvõtmiseks. Kuna tõend oli esitatud elektrooniliselt selle tagastamist esitajale ei toimu.
2.Harju Maakohtu 07.11.2019 otsus hagis YY vastu jätta muutmata.
3.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Hageja apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
4.YY apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.
5.Määrata YY põhjendatud ja vajalike apellatsioonimenetluse kulude suuruseks 1 709 eurot.
6.Mõista XX-lt välja YY kasuks apellatsioonimenetluse kulude hüvitis 1 709 eurot.
7.Mõista XX-lt välja YY kasuks välja viivis apellatsioonimenetluse kulude summalt 1 709 eurolt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
8.Arvestades, et tsiviilasja menetlus AS-i Q vastu on apellatsiooniastmes lõppenud hagejaga sõlmitud kompromissi kinnitamisega, kehtib maakohtu 07.11.2019 otsuse resolutsioon järgmises sõnastuses: 1) Jätta rahuldamata hageja 16.09.2019 taotlus nõuda kostjalt välja kasuminumbri arvestuse alused ja kujunemine koos tõenditega. 2) Jätta hagi tervikuna rahuldamata, sealhulgas jätta rahuldamata:
2.1.hageja nõue mõista YY-lt välja hageja isiklike autoriõiguste rikkumise eest mittevaraline kahjuhüvitis kohtu õiglasel äranägemisel koos viivisega võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 03.06.2018 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasi protsendina kuni kohustuse kohase täitmiseni;
2.3.hageja nõue mõista YY-lt välja mittevaraline kahjuhüvitis seoses hageja kujutise kasutamisega kohtu õiglasel äranägemisel koos viivisega võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 03.06.2018 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasi protsendina kuni kohustuse kohase täitmiseni;
2.4.hageja nõue mõista YY-lt solidaarselt välja mittevaraline kahjuhüvitis seoses ebakohaste väärtushinnangute, ebaõigete faktiväidete esitamise ning au ja head nime teotavate andmete avaldamisega kohtu äranägemisel õiglases ulatuses koos viivisega võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 03.06.2018 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasi protsendina kuni kohustuse kohase täitmiseni;
2.5.hageja nõue kohustada YY kohtulahendi jõustumisele järgneva kuu esimesel esmaspäeval ajavahemikus kell 20:00 – 21:00 telekanali TV3 eetris lükkama ümber esitatud valeväited valeväidete esitamisega samas formaadis, s.t saate formaadis audiovisuaalses vormis isiku poolt öeldavate üksteisele mõistlikul kiirusel järgnevate järgmiste lausetega: a. XX ei ole loonud endast kuvandit kui arst; b. XX ei kuulutanud kogu maailmale, et CC tervis sai korda ainult tänu XX kuldsetele kätele; c. XX ei eira oma volitusi ega meditsiininõudeid; d. XX on doktor; e. AS Q ega YY ei võtnud XX-ga enne saate tegemist ühendust; f. XX Kadrioru korteri magamistuba ei olnud konverteeritud operatsioonisaaliks; g. XX eluloo raamatus ei ole teda 17-nel korral nimetatud arstiks; h. Terviseamet ei ole keelanud XX-l tiitli „doktor“ kasutamist; i. XX on lõpetanud Kanadas ülikooli 1979. aastal; j. Terviseameti otsuse järel ei läinud XX Patendiametisse ega registreerinud kaubamärki; k. XX ei pea ennast tervishoiuteenuse osutajate registrisse registreerima. 3) Jätta menetluskulud XX kanda. 4) Mõista XX-lt välja YY kasuks menetluskuludena maakohtus õigusabikulud 4996.26 eurot. 5) Mõista XX-lt välja YY kasuks viivis menetluskulude summalt 4996.26 eurolt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

6) Kohustada XX tasuma YY menetluskulude hüvitis Advokaadibüroo TRINITI OÜ pangakontole nr EE781010220192873229 AS-s SEB Pank ning märkima maksekorralduse selgitusse käesoleva tsiviilasja numbri. Edasikaebamise kord ja tähtajad Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue

1.03.06.2018 esitas hageja maakohtule hagi YY (edaspidi ka kostja või kostja II) ja AS-i Q (kostja I) vastu, milles peale 22.10.2018, 14.06.2019 ja 16.09.2019 täiendusi ja täpsustusi palus:  mõista kostjalt I välja hageja varaliste autoriõiguste rikkumise eest kahjuhüvitis 1000 eurot koos viivisega võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest 03.06.2018 kuni otsuse tegemiseni kindla summana ja edasi protsendina kuni kohustuse kohase täitmiseni;  mõista kostjalt I välja hageja varaliste autoriõiguste rikkumise eest saadud tulu 7575.04 eurot;  mõista kostjatelt solidaarselt välja hageja isiklike autoriõiguste rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel koos viivisega VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest 03.06.2018 kuni otsuse tegemiseni kindla summana ja edasi protsendina kuni kohustuse kohase täitmiseni;  mõista kostjatelt solidaarselt välja mittevaralise kahju hüvitise seoses hageja kujutise kasutamisega kohtu õiglasel äranägemisel koos viivisega VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest 03.06.2018 kuni otsuse tegemiseni kindla summana ja edasi protsendina kuni kohustuse kohase täitmiseni;  mõista kostjatelt solidaarselt välja mittevaralise kahju hüvitis seoses ebakohaste väärtushinnangutega, ebaõigete faktiväidete esitamisega ning au ja head nime teotavate andmete avaldamisega kohtu äranägemisel õiglases ulatuses koos viivisega VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest 03.06.2018 kuni otsuse tegemiseni kindla summana ja edasi protsendina kuni kohustuse kohase täitmiseni;  kohustada kostjat I eemaldama järelevaatamisest 14.05.2018 saade S5 E16, leitav TV3 TVPLAY-s „Kuuuurija“ rubriigis;



kohustada kostjaid kohtulahendi jõustumisele järgneva kuu esimesel esmaspäeval ajavahemikus kell 20:00–21:00 telekanali TV3 eetris lükkama ümber esitatud valeväited nende esitamisega samas formaadis, st saate formaadis audiovisuaalses vormis isiku poolt öeldavate üksteisele mõistlikul kiirusel järgnevate järgmiste lausetega: a. XX ei ole loonud endast kuvandit kui arst; b. XX ei kuulutanud kogu maailmale, et CC tervis sai korda ainult tänu XX kuldsetele kätele; c. XX ei eira oma volitusi ega meditsiininõudeid; d. XX on doktor; e. AS Q ega YY ei võtnud XXga enne saate tegemist ühendust; f. XX Kadrioru korteri magamistuba ei olnud konverteeritud operatsioonisaaliks; g. XX eluloo raamatus ei ole teda seitsmeteistkümnel korral nimetatud arstiks; h. Terviseamet ei ole keelanud XX-l tiitli „doktor“ kasutamist; i. XX on lõpetanud Kanadas ülikooli 1979. aastal; j. Terviseameti otsuse järel ei läinud XX Patendiametisse ega registreerinud kaubamärki; k. XX ei pea ennast tervishoiuteenuse osutajate registrisse registreerima;  jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

26.03.2020 määrusega kinnitas ringkonnakohus hageja ja kostja I vahelise kompromissi, tühistas maakohtu otsuse kostja I osas ja lõpetas selles osas tsiviilasja menetluse. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus menetluse asjaolusid menetluses oleva vaidluse mahus.

Hagiavalduse kohaselt tungis kostja 24.04.2018 koos oma autorisaate „Kuuuurija“ võttegrupiga hagejale kuuluvasse WWW, kus viibisid patsiendid. Hagejal oli põhjendatud kahtlus, et saates riivatakse tema au ja väärikust, samuti võidakse käsitleda tema patsientide konfidentsiaalseid andmeid. Kohus keelas hagi tagamise korras avaldada patsientide andmeid.

Kostja saatis hagejale 08.05.2018 e-kirja erinevate küsimustega, mille hageja avastas eposti prügikastist 22.05.2018. Hageja ei loe igapäevaselt kirju. 09.05.2018 tungis kostja taaskord kliiniku ruumidesse. Vaatamata töötaja nõudmistele kostja ei lahkunud. Samuti eiras nõuet filmimine lõpetada. Kliiniku uksel on silt, et filmimine on keelatud omaniku loata.

14.05.2018 kell 20.00 oli eetris saade “Kuuuurija”, mis kajastas üksikasjalikult hageja patsiente, ravimeetodeid ja kliente. Sellisena on kostja toime pannud hagi tagava kohtumääruse rikkumise ja hageja õiguste rikkumise. Saadet on kommenteeritud palju ja seda on jagatud erinevates meediaväljaannetes. Saatest on tehtud mitmeid jätkulugusid, mis kõik kajastavad hageja tegevust, tuginedes saates kajastatule. Saade on kättesaadav järelvaatamisest.

Saates, mis oli kordusena eetris 16.05.2018, kasutati mitmeid hageja autoriõigusega kaitstud teoseid selleks luba omamata. Hageja loata on reprodutseeritud tema videosid, elulooraamatut, fotosid, fotokollaaži, logo, kontori disainilahendust ja veebilehte. Sellises mahus autoriõiguste kasutamine ei saa olla motiveeritud, sest võimaldab ajakirjandusel teenida teoste pealt tulu. Kostja on teoste kasutamise eest vastutav. Kostja on saatejuht ja produtsent. Teoste vaba kasutamine ei olnud lubatud, sest uudis peab olema päevakajaline ja kasutatav teos sellega seotud. „Kuuuurija“ ei ole uudiste saade.

Teoste kasutamisel ei ole kostjad märkinud avaldamisallikat, autori nime ja teose nimetamist. Kostjad on rikkunud hageja varalisi autoriõigusi – teoseid on suurendatud, neile on lisatud naeruvääristav muusika ja subtiitrid. Samuti on rikutud isiklikke autoriõigusi, sest teoseid on kasutatud autori au ja head nime rikkuval viisil. Hageja autorsust tuleb eeldada, sest videod olid tähistatud hageja autorimärgiga T. Kostjad peavad tõendama, et teoste autoriks on keegi teine.

Autoriõiguste rikkumisega tekkis hagejale varaline kahju saamata jäänud hüpoteetilise litsentsitasu näol ja mittevaraline kahju. Mittevaralise kahju hüvitist taotles hageja kohtu õiglasel äranägemisel. Varalise kahju osas taotles hageja kahju suuruse määramist kohtu siseveendumuse järgi. Hagejal on raske kahju tõendada. Hüpoteetilise litsentsitasu suuruse määramisel tuleb arvestada, et videod hõlmavad mitmekümne aasta pikkuse kogemusega spetsialisti tegevusi.

Kostja pidi teadma, et teosed on autoriõigusega kaitstud. Seega oli ta autoriõiguste kasutamise osas pahauskne, mistõttu peab VÕS § 1039 alusel välja andma rikkumisega saadud tulu 7575.04 eurot.

Kostja on hageja isikuandmete töötlemisel rikkunud isikuandmete kaitse seaduses (IKS) sätestatud seaduslikkuse, eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtet. Saates kasutati hageja kujutist 72 stseenis. Loo eesmärk oleks olnud saavutatud hagejat ühel korral näidates. Kujutise kasutamise ajal oli taustaks naeruvääristav muusika. Andmeid ei kogutud seaduslikult. Kliinikus filmiti ebaseaduslikult, sest seal oli filmimist keelav silt. Kostja sissetungimise osas kliinikusse ning lahkumisest keeldumise alusel on alustatud väärteomenetlus. Rikkumine ei ole proportsioonis avalikustamise eesmärgiga.

10.Vastavalt 14.06.2019 hagi terviktekstile on hageja kohta avaldatud järgmised ebaõiged faktiväited: hageja on loonud endast kuvandi kui arstist; hageja kuulutas kogu maailmale, et CC tervis sai korda ainult tänu hageja kuldsetele kätele; hageja eirab oma volitusi ja meditsiininõudeid; hageja on teinud oma magamistoas protseduure; hageja ei ole doktor; Kuuuurija tegi juttu hagejaga; hageja on teinud protseduure enda Kadrioru korteri magamistoas, mis oli konventeeritud operatsioonisaaliks; Terviseamet keelas hagejal doktori tiitli kasutamise; hageja müüb ennast meie väikeses Eestis kui doktor ehk arst; hageja ei ole doktoriks õppinud; hageja on õppinud Wester University ́s premedicine 73. aastal; kiropraktik ei ole doktor; Terviseamet tegi noomituse hagejale doktori tiitli kasutamise eest, mille järel läks hageja Patendiametisse ja registreeris kaubamärgi; kui hageja on tõesti doktor, peaks ta ennast registrisse panema; hageja peaks enda kohta ütlema kiropraktik, mitte doktor. Hageja nõudis eeltoodud faktiväidete ümberlükkamist.
11.Enamuse väidete puhul on keskseks küsimuseks, et mis tähendust omab, kui keegi on „doktor“. Hageja ei nõustu, et sõnu „doktor“ ja „arst“ saab kasutada sünonüümidena. Hageja ei ole kunagi väitnud, et on meditsiiniarst. Hagejale on 1979. a väljastatud Kanada ülikooli diplom „Doctor of chiropratcic“. Hageja kasutab tiitlit, millisena on see talle diplomil väljastatud. Hageja on ekspert kiropraktika alal ja sel alal ei anta meditsiinilise arsti tiitlit. Seega loodi hagejast teadlikult kuvand, et ta tegeleb millegi ebaseaduslikuga, kuigi nii see ei ole. Hageja ei pea olema kantud tervishoiutöötajate registrisse. Faktiväide, mille ümberlükkamist isik taotleb, ei pea olema avaldatud sõnaselgelt. Kostja oleks pidanud täiendavalt kontrollima esitatavaid faktiväiteid, mh oleks võinud enne saate avalikustamist hagejalt seisukohta küsida iga faktiväite kohta. Kõik faktiväited on hageja au teotavad, v.a faktiväide, kus eksiti hageja ülikooli aastaga.
12.Hageja kohta on avaldatud ka ebakohaseid väärtushinnanguid. Saates loodi hagejast kuvand, justkui oleks ta omal initsiatiivil pöördunud CC poole. Tegelikult kutsus kontserdikorraldaja BB hageja appi. Saates väidetakse, et hageja sai CC selja mudimise eest 35 000 eurot. Sellega loodi kuvand justkui tegeleks hageja ainult selja mudimisega ja tema teenused on hirmkallid. Saates loodi kuvand, justkui oleks hageja saanud kuulsaks pärast CC aitamist. Tegelikkuses oli hageja juba varasemalt Eestis tunnustatud kiropraktik ning on kuulus Kanadas ja mujal. Saates loodi kuvand, et CC aitamisega saabus hagejale Eestis ennekuulmatu edu. Saates esitati väärtushinnang, et hageja mudib patsientide selgasid. Tegemist on halvustava väitega, mis ei vasta eriala terminoloogiale. Saates väideti, et hageja istus vaguralt oma kabinetis ega teinud nime puhastamiseks midagi. Hagejast loodi kuvand kui õigusrikkujast, kes peab aktiivselt oma nime puhastamisele kaasa aitama. Hagejast loodi kuvand justkui käituks ta abivajavate isikute andmetega ebaõigesti. Hageja on avalikustanud andmeid ainult nende klientide kohta, kes on selleks selgesõnalise loa andnud. Kostja eesmärgiks oli naeruvääristada, häbistada ja seada kahtluse alla hageja tegevus ja kahandada tema au ning väärikust. Kostja vastuväited
13.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
14.Kostja ei ole hageja autoriõigusi rikkunud, sest tema ei otsusta saate eetrisse mineku eest. Hageja ei ole tõendanud, et on viidatud teoste autor. Hageja ei põhistanud ega tõendanud, et kaubamärk T kujutab tema autorimärki. Videod olid interneti teel kõigile vabalt kättesaadavad ning neid ei näidatud uuele üldsusele. Seoses fotodega on äärmiselt ebaselge, millistele teostele hageja viitab. Logo saates näitamist ei saa pidada autoriõiguste rikkumiseks. Seoses kontori disainlahendusega ei ole hageja selgitanud, millisele teosele ta viitab ning kuidas sellega seotud autoriõigusi rikutud on. Lisaks ei näidatud saates sisekujundust tervikuna. Seoses elulooraamatuga ei ole tõendatud, et selle varalised õigused kuuluksid hagejale. Hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, millised veebilehtedega seotud autoriõigused talle kuuluvad ega kuidas kostjad neid rikkunud on. Veebilehtede omanikuks ei ole hageja. Teoste kasutamine saates vastas vaba kasutamise põhimõtetele autoriõiguse seaduse (AutÕS) § 19 punkti 4 alusel. Kostjad kasutasid teoseid motiveeritud mahus. Kostjad täitsid kohustust näidata ära teoste autorid, nimetused ja avaldamisallikad mõistlikult oodatavas ulatuses.
15.Hageja varalise kahju nõue seoses autoriõiguste rikkumisega on ebaselge, põhjendamata on hüvitise suurus.
16.Hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue seoses hageja isiklike autoriõiguste rikkumisega on alusetu. Millisele teosele ja milline naeruvääristav muusika on lisatud, ei ole hageja põhistanud. Kostja ei teinud saadet kolmandatele isikutele kättesaadavaks, seega ei saa ta vastutada hageja isiklike autoriõiguste rikkumise eest.
17.Hageja kujutise kasutamine oli õiguspärane IKS § 11 lõike 2 alusel. Hageja on avaliku elu tegelane. Kostja oli sunnitud kasutama erinevatest allikatest pärinevaid hageja kujutisi, sest hageja ei olnud nõus isiklikult suhtlema. Hageja ei ole põhistanud, kuidas on talle kahju tekkinud.
18.Hageja suhtes ei ole ebaõigeid faktiväiteid avaldatud. Kõik hagi 14.06.2019 terviktekstis toodud väited on kas õiged, ei ole käsitletavad faktiväidetena või on saate tegijad väidete õigsust piisava põhjalikkusega kontrollinud, mistõttu puudub õigusvastasus. Hageja seisukoht, et esitatud faktiväited teotavad tema au, on põhjendamata. Seega puudub alus mittevaralise kahju nõude rahuldamiseks. Lisaks ei ole kostja käsitletav andmete avaldajana, seega ei saa temalt nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist ega mittevaralise kahju hüvitamist. Esimese astme kohtu otsus
19.07.11.2019 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja õigusabikulu 4996.26 eurot koos seadusjärgses määras viivisega ja kohustas hagejat tasuma kulude hüvitise Advokaadibüroo TRINITI OÜ pangakontole.
20.Pooled ei vaidle selle üle, et 14.05.2018 läks telekanalis TV3 eetrisse saade „Kuuuurija“, mis kajastas hageja tegevust, tema ravimeetodeid ja hageja õigust osutada Eestis teenuseid, kasutades tähist „doktor“. Pooled ei vaidle ka selle üle, et „Kuuuurija“ saates kasutati 8 hageja viidatud videot, millised on vabalt kättesaadavad internetis youtube.com keskkonna kaudu. Pooled ei vaidle, et saates kasutati kujutisi, mis pärinesid hageja elulooraamatust ning teavet, mis on avaldatud erinevatel hagejaga seotud veebilehtedel.
21.Pooled vaidlevad selle üle, kas saate üldsusele edastamisel rikuti hageja autoriõigusi ja tema isikuõigusi, avaldati hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid ning ebakohaseid väärtushinnanguid ning tekitati seeläbi hagejale varalist ja mittevaralist kahju.
22.Kohus ei nõustu, et videote kasutamisel telesaates ja telesaate edastamisega ei näidatud teoseid uuele üldsusele, kuna videod olid varasemalt youtube.com keskkonna vahendusel avalikult ja vabalt kõigile kättesaadavad. Isikud, kes jälgivad teoseid televisiooni vahendusel ja interneti vahendusel, on erinevad. Teose interneti kaudu avalikuks tegemisel omab teose autor kontrolli selle üle, kellele ja milliseks ajaks ta teose kättesaadavaks teeb. Kui sama teos aga tehakse kättesaadavaks televisioonisaate vahendusel, mis on omakorda internetis või muul moel järelvaadatav, tekib teosele uus auditoorium, mida algne autor enam ei kontrolli.
23.Vaatamata sellele nõustus kohus kostja ülejäänud väidetega ja leidis, et hageja nõue autoriõiguste rikkumise osas ei kuulu rahuldamisele. Hageja ei ole enamike viidatud teoste puhul tõendanud, et on nende autoriks. Kohus lähtus AutÕS § 4 lõigetest 2, 6. Tõendamiskohustus lasub teose autoriõigusega kaitstuse vaidlustajal. Eeltoodud sätetest ei tulene otseselt, keda saaks pidada teose autoriks. Kohus asus AutÕS § 7 lõike 1, § 9 lõigete 1 ja 2, § 28 lõigete 1 ja 2 ning § 29 lõigete 1 ja 2 alusel seisukohale, et hageja on ekslikult eeldanud, et kui videod olid internetis avalikult kättesaadavaks tehtud, tuleb automaatselt eeldada hageja autorsust, sest hagejat on videotes kujutatud. Eeldus, et hageja on videote autor, oleks kehtinud juhul, kui videote avaldamisel oleks viidatud hagejale kui autorile. Asjaolu, et mõni video avalikustati hageja autorimärgi all, oleks tulnud hagejal tõendada ja põhistada. AutÕS § 33 lõigete 1-4 alusel asus kohus seisukohale, et videote puhul saab eeldada produtsendile õiguste kuulumist, kui produtsendi nimi või nimetus on teoses näidatud. Lisaks tuleb eeldada, et videol kui audiovisuaalsel teosel on

mitmeid autoreid. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks saates kasutatud videote produtsent või et talle kuuluksid kõigi saates kasutatud videote kõik autoriõigused.

24.AutÕS § 11 lõigetest 1 ja 2 tuleneb, et kui hagejale ei kuulunud mõne teose varalised autoriõigused, võis ta neid lepingute alusel omandada, kuid hageja ei saanud omandada mittevaralisi õigusi nendele teostele, mille õigused talle algselt ei kuulunud.
25.Hageja on kostjale ette heitnud oma teoste reprodutseerimist AutÕS § 13 lõike 1 punkti 1 mõttes, kuid ei ole välja toonud, millist teost ja millisel viisil reprodutseeriti. Kui teost näidatakse televisiooni vahendusel osaliselt või tervikuna, on tegemist AutÕS § 13 lõike 1 punkti 8 mõistes teose üldsusele näitamisega.
26.Lisaks on hageja kostjale ette heitnud teoste töötlemist, kuid ei ole selgelt välja toonud, millist teost ja millisel viisil tema arvates saates muudeti. Kohus ei saa hagi aluseks olevaid asjaolusid hageja eest ise tõendite pinnalt kujundada.
27.Kohus ei nõustunud hagejaga, et kostja ei saanud teoste kasutamisel tugineda AutÕS § 19 punktile 4, sest „Kuuuurija“ saade ei ole uudistesaade, vaid meelelahutussaade. Hageja ei ole oma väiteid põhistanud ega tõendanud. AutÕS ei näe ette, et vaba kasutamise erand kehtiks vaid uudistesaadete jaoks ning seadus ei defineeri, mida uudistesaateks lugeda. Kohtu hinnangul saab tugineda vaba kasutamise tingimusele siis, kui tegemist on ajakirjanduse poolt teose kasutamisega seoses mõne päevakajalise teema käsitlemisega ning teose kasutamine on kooskõlas informeerimise vajadusega. Riigikohus on leidnud, et see, mida pidada päevakajaliseks, on igakordse tõlgendamise küsimus ning päevasündmuse mõistet ei saa siduda kellaajaliselt ööpäeva ja väljaande ilmumisega (lahend nr 3-2-1-167-04, punktid 31, 32). Päevasündmuseks võib olla ka ajalooline sündmus, kui selle kohta on ilmnenud mõni uus asjaolu (samas, punkt 32). Oluline on, et kasutatud teosed ja nende ulatus ei oleks uudises domineerivaks ning kasutatud teosed ei tohi domineerida uudise sisu üle (samas, punkt 33).
28.17.04.2019 eelistungil (t I kd lk 209-211) selgitas kohus hagejale, et autoriõiguste rikkumisest tuleneva nõude esitamisel tuleb välja tuua, milliseid teoseid kasutati ja kuidas on hageja autoriks. Kohus selgitas, et ka videote puhul tuleb välja tuua, kuidas on hageja autoriks. Kohus selgitas hagejale AutÕS § 33 lõiget 2 ja § 29 lõiget 1. Kohus selgitas, et hageja saaks tugineda AutÕS § 29 lõikes 1 toodud eeldusele, kui teosed oleksid olnud avaldatud tema nime all. Veebilehe osas selgitas kohus, et ainuüksi veebileht ei ole autoriõigusega kaitstud teos, vaid tegu on tehnilise meetmega. Autoriõigusega võivad olla kaitstud materjalid, mis on kodulehel avaldatud, nt tekstid ja fotod või kodulehe graafiline kujundus. Samuti selgitas kohus reprodutseerimise ja avaliku esitamise mõisteid. Vaatamata selgitustele ei tõendanud hageja oma väiteid.
29.Kohtute infosüsteemist on nähtavad 8 videot, millel hageja demonstreerib läbiviidavaid protseduure ning selgitab oma tööd. Vaidlus puudub iseenesest selle üle, et katkendeid nendest videotest on vaidlusaluses saates kasutatud (saade nähtav mälupulgal, t I kd lk 162). Kohus nõustus kostjaga, et mitte ühelgi hageja tegevust selgitaval videol ei ole viidet hagejale kui mõnele audiovisuaalse teose

autorile või produtsendile. Poolte vahel puudub vaidlus, et videod on avalikult internetis kättesaadavad youtube.com keskkonna vahendusel. Hageja ei ole tõendanud, et nimelt tema oleks videod avalikkusele selle keskkonna kaudu kättesaadavaks teinud.

30.Saates kasutatud videotes on viidatud kaubamärgile T ning domeeninimele ZZZ. Hagi lisaks 3 oleva video lõpus on märgitud, et video kuulub Tallinna TV saatele „Terve Tervis“ ning produtsentideks on märgitud Dr. O, JV ja EK. Teistel videotel sarnased viited puuduvad. Seega võib kogutud tõenditest järeldada, et hageja võib olla ühe video kaasprodutsendiks, kuid hageja ei ole tõendanud, et kõigi saates kasutatud videote osas kuuluksid talle kõik autoriõigused. Hageja ei ole ka tõendanud, et teised produtsendid või Tallinna TV oleks talle andnud ühe video osas üle õiguse teostada kõiki varalisi või mittevaralisi autoriõigusi.
31.Väidete tõendamiseks esitas hageja autoriõiguse lepingu M OÜ-ga (t II kd lk 3132, tõlge lk 90-92). Punkti 1 kohaselt on lepingule lisatud nimekirjas loetletud 7 video autoriõiguste omanikuks M OÜ. Lepingu alusel on hagejale üle antud videote suhtes varalised õigused. Lepingust ei nähtu selle sõlmimise kuupäeva. Seega võib tõenditest järeldada, et hagejale ei kuulunud algselt ühtegi õigust ülejäänud 7-le tema viidatud videole. Hageja ei ole tõendanud, et oleks omandanud õigused videote kasutamisele seisuga 24.04.2018, mil saade läks eetrisse. Kui hageja ka on omandanud õigused videotele hiljem, ei ole lepinguga antud hagejale õigust esitada tagasiulatuvalt nõudeid varaliste õiguste rikkumise eest. Lisaks ei saa kogutud tõenditest järeldada, kas või kuidas on autoriõiguste omanikuks M OÜ, sest videotes endis puuduvad viited antud isikule kui produtsendile.
32.Kuivõrd hageja on esitanud kohtule lepingu M OÜ-ga, on hageja asunud väitma, et omandas autori varalised õigused, mis talle ei kuulunud. Antud väide on vastuolus algselt menetluse käigus esitatud väitega, mille kohaselt avaldati videod hageja autorimärgi all, milleks on kaubamärk T. Hageja ei ole tõendanud, et tegemist oleks tema autorimärgiga. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, millal ta videod youtube.com keskkonnas avaldas ja millise nime all. Seega ei ole hageja tõendanud, et talle kuuluks ülejäänud videote osas õigusi. Kuna hageja väited on menetluse käigus muutunud, ei ole need kohtu jaoks usutavad.
33.Lisaks hageja osutatud teenust kirjeldavatele videotele on saates kasutatud muusikavideot „Estonian Girls (Rock)“ (kättesaadav kohtute infosüsteemi vahendusel). Muusikavideos endas on näidatud, et muusikateose autor on JB ja režissöör on JR. Videos ei ole fikseeritud, kes on selle produtsent ega toodud välja muid isikuid, kellele võivad kuuluda autoriõigused.
34.Hageja esitas SOCAN andmebaasi tõendi (t II kd lk 30, tõlge lk 82), mille kohaselt kuuluvad talle õigused muusikateostele „Estonian Girls House“ ja „Estonian Girls Rock“. Tõend ei tõenda, et hagejal oleks õigusi videole kui audiovisuaalsele teosele. Hageja esitas kohtule JR-ga kui režissööriga sõlmitud lepingu (t II kd lk 33-34), mille kohaselt kuulusid JR-le autoriõigused lepingu lisas märgitud muusikavideole. Hagejale on lepingu alusel üle antud varalised õigused teosele, kuid lepingust ei nähtu, et seda oleks allkirjastanud JR. Kohtule esitatud lepingul on ainult hageja allkiri. Kohus nõustus kostjaga, et lepingu tõlge (t II kd lk 34 pöördel) on ebatäielik ja eksitav. Seega on hageja küll tõendanud, et ta on muusikateose sõnade ja heli autoriks, kuid ei ole tõendanud, et talle kuuluks

mistahes õigusi videole kui audiovisuaalsele teosele. Seega on hageja kokkuvõttes tõendanud osaliselt õiguste kuulumist ühele raviteenuse osutamist kirjeldavale videole ja muusikavideos esitatud muusikateose sõnadele ning viisile.

35.Kohus nõustus kostjaga, et nii neid 2 teost kui teisi videoid kasutati saates kooskõlas vaba kasutamise põhimõtetega. Kohtule esitatud saatest nähtub, et kõigi videote puhul viidati nendele andmetele, mis olid videotes endis kajastatud isikute kohta, kellele õigused kuuluvad. Viidatud oli teoste pealkirjadele, kui need olid internetis märgitud.
36.Saates kajastati hageja tegevust ja tema isikut ning vaatajale selgitati, millise kuvandi on hageja endast varasemalt avalikkusele loonud. Varasema kuvandi valguses toodi esile, et tervishoiuteenuste osutamisel hageja kliinikus ei järgita õigusaktides toodud nõudeid ning hageja kasutab enda tutvustamisel eksitavat nimetust „doktor“. Nende väidete põhistamiseks oli vajalik viidata interneti kaudu kättesaadavatele videotele, millistest mh nähtub, millist teenust on patsientidele osutatud.
37.Kohus nõustus kostjaga, et iseenesest oli iga hageja viidatud video 7-15 min pikk. Vaidlusaluse saate kogupikkus on ligikaudu 40 min. Poolte selgitustest ning saatest nähtub, et T videot nr 1 kasutati 2 sek pikkuse lõiguna 6 korda. Videot nr 2 näidati mitme lõiguna 35 sek ulatuses. Videot nr 3 kasutati korduvalt mitme lõiguna 44 sek ulatuses. Videot nr 4 kasutati 3 sek pikkuse lõiguna. Videot nr 5 ühel korral 5 sek pikkuse lõiguna, videot nr 6 6 sek ulatuses ja videot nr 8 13 sek ulatuses. Muusikavideost „Estonian Girls“ kasutati saates kahel korral erinevaid lõike, mis moodustasid kokku u 58 sek. Seega kasutati saates hageja viidatud videosid kokku 4 min 23 sek ulatuses. Seejuures on kasutatud lõigud olnud lühiajalised ning mitmel korral on kasutatud korduvalt sama lõiku. Ühtegi videot ei ole kasutatud tervikuna ega näidatud ühegi video põhisisu tervikuna. Arvestades saate pikkust ja sisu on kohtu hinnangul videomaterjali kasutatud motiveeritud mahus. Kasutatud materjal oli vajalik hageja isiku ja tema tegevuse selgitamiseks. Vaidlus puudub, et hageja ise ei soovinud saates oma tegevuse kohta anda selgitusi. Seega ei saanud päevasündmuse kajastamisel tugineda muudele materjalidele.
38.Vaidlus puudub selle üle, et saates näidati hagejast kirjutatud raamatut „Minu teekond“ ning kasutati raamatus ilmunud fotosid. Hageja ei ole tõendanud, et raamatu autoriõigused või selles avaldatud fotode autoriõigused kuuluksid talle. Hageja elulooraamatu tiitellehel avaldatu kohaselt (t I kd lk 177) on teose autoriks AA ning raamatus avaldatud fotode autoriteks on KK, LL, samuti pärinevad fotod erakogudest ja ajakirja Jooksja arhiivist. Raamatu väljaandja on DN. Kirjastajateks on B OÜ ja E OÜ. Ainuüksi sellest, kes on raamatu kirjastajad, ei saa kohus järeldada, millised õigused täpselt kirjastajatele kuulusid ja kuidas olid need kirjastajate vahel jagatud.
39.Hageja esitas kohtule väljavõtted oma elulooraamatust (t I kd lk 100-101, lk 113121, loetaval kujul t II kd lk 20-29), kuid ei selgitanud, mida ta tõenditega tõendada soovib. Ka kostja esitas väljavõtted hageja elulooraamatust (t I kd lk 172178). Tõenditest koos saatega võib järeldada, et lõike raamatu tekstist saates ei avaldatud. Kasutati enamasti pilte raamatust.
40.Hageja esitas kohtule autorilepingu tema ja B OÜ vahel (t II kd lk 35-36), mille alusel on hagejale üle antud varalised õigused teosele „XX. Minu teekond“. Kohus nõustub kostjaga, et leping on B OÜ esindaja poolt allkirjastatud alles 12.06.2019. Hageja allkiri lepingul puudub, kuigi lepingu punkti 6.1 kohaselt pidi see jõustuma alates allkirjastamisest. Seega ei ole hageja tõendanud, et talle oleks saate eetrisse mineku ajal kuulunud raamatu suhtes mistahes õigusi. Hageja esitatud lepingust ei saa järeldada, et need õigused tegelikult käesoleval ajal hagejale kuuluksid, sest lepingust ei saa järeldada, kas või millised õigused on B OÜ omandanud autorilt AA-lt ning fotode autoritelt ning kas või milliseid õigusi omab raamatu teine kirjastaja.
41.Vaidlusalusest saatest nähtub, et selles on avaldatud mõningaid elulooraamatus ilmunud fotosid koos viidetega nende autoritele, kelleks ei ole hageja. Samuti on mõnede sekundite jooksul nähtavad üksikud kliiniku seintel asuvad raamitud fotod ning saate lõpus paari sekundi jooksul sein, millel on erinevad raamitud fotod, aga ka ajalehtede ja ajakirjade väljalõiked koos erinevate fotodega. Hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele välja toonud ega tõendanud, et talle kuuluks ühegi saates näidatud foto autoriõigused. Autoriõiguste kuulumist hagejale ei saa järeldada ainuüksi asjaolust, et hagejat on fotol kujutatud ning hagejale kuuluvad fotodest koopiad. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, et mõni saates kasutatud foto oleks avaldatud tema kui autori nime all, mistõttu tuleks tema autoriõigust eeldada.
42.Olukorras, kus hageja on riputanud seinale erinevad raamitud fotod, mille autor ta ei ole, võib teda küll iseenesest lugeda tuletatud teose autoriks, kui tulemus oleks piisavalt originaalne. Samas tuleneb AutÕS § 35 lõikest 2, et tuletatud teose loomine võib toimuda ainult AutÕS-i VII peatükis ettenähtud korras ja algse teose looja autoriõigusi järgides. Seega tuleneb AutÕS-ist, et tuletatud teose autor saab teose luua algsete teoste autorite nõusolekul. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, et tal oli fotodest kollaaži loomiseks algsete teoste autorite nõusolekud. Olukorras, kus hagejale endale fotode autoriõigused ei kuulu, ei saa ta esitada kostja vastu nõuet fotodest tulenevate õiguste rikkumise alusel.
43.Hageja heitis kostjale ette saates enda loodud disainilahenduse loata kasutamist. Autoriõiguse tõendamiseks esitas hageja kohtule enda allkirjastatud ruumide plaani (t II kd lk 39). Vaidlus puudub, et hageja koostatud ruumide jaotuse plaani ei ole saates kajastatud. Saatest ei ole võimalik järeldada, kuidas ruumid asetsevad ning on jaotatud. Muus osas ei ole hageja põhistanud ega tõendanud, mida ta peab enda loodud disainilahenduseks, kuidas on tegemist originaalse teosega ning kuidas on hageja teose autoriks. Kuna teost ei ole avaldatud hageja nime all, ei saa tema autoriõigusi eeldada. Ühtlasi leidis kohus, et kui hageja ka oleks tõendanud, et talle kuulub autoriõigus mõnele kliiniku seinale pandud fotole, mida saates näidati ja kontori sisekujundusele, ei ole teoste näitamisel saates ületatud AutÕS § 19 punktist 4 tulenevaid vaba kasutamise põhimõtteid. Kohus nõustus, et ühtegi fotot, fotokollaaži ega kliiniku sisekujundust ei ole saates kajastatud tervikuna. Fotod ja kliiniku sisekujundus on saates taustaks kliiniku töötaja antud intervjuule ning seega oli tegemist otseselt päevasündmuse kajastamise käigus nähtud teose üldsusele suunamisega. Kokku on fotode osad ja kliiniku sisekujundus nähtavad intervjuu taustal 2 min 53 sek jooksul ning seega ei moodustanud fotod ega kontori sisekujundus saates domineerivat osa.
44.Hageja heitis ette enda loodud logo kasutamist saates. Patendiameti registriväljavõttest (t I kd lk 102-103) nähtub, et hagejale kuulub alates 20.01.2016 registreeritud kaubamärk T + kuju, mis on registreeritud klassides 6, 16, 35, 41 ja
44.Klassis 44 on kaubamärk registreeritud meditsiiniteenustele, peamiselt neuromuskulaarraviteenustele, kiropraktikale, neuropsühholoogi teenustele, manuaalteraapiateenustele ning taastusravipansionaatidele. Kaubamärgi kujutisliku osa värvideks on tumesinine, sinine, must, valge ja hall. Hageja esitas kohtule enda allkirjastatud joonised (t II kd lk 37, tõlge lk 79) ning väitis, et on kaubamärgi kujutisliku osa autoriks.
45.Kohus nõustus hagejaga, et kaubamärgi kujutislik osa võib endast kujutada autoriõigusega kaitstavat teost. Hageja esitatud joonis aga ei tõenda, et hageja oleks kaubamärgil kasutatud kujutisliku osa autoriks. Joonisest ei ole võimalik järeldada, millal on see tehtud. Kujutist ei ole varasemalt avaldatud hageja nime all, mistõttu ei ole võimalik lähtuda eeldusest, et hageja on selle autoriks. Ainuüksi asjaolu, et hagejale kuulub kaubamärk, ei tõenda, et ta oleks selle kujutisliku osa autoriks. Lisaks nõustus kohus kostjaga, et logo on saates näidatud kliiniku kaubamärgina. Logo on kinnitatud kliinikus vastuvõtva isiku taha seinale ning toimib sellisel viisil teenuseid osutavat asutust identifitseeriva tähisena (kaubamärgiseaduse (KaMS) § 3). Kaubamärgi kujutise edastamine televisioonis kaubamärki kasutava isiku tegevuse kajastamise raames ei ole vastuolus KaMSiga.
46.Isegi juhul, kui hagejale kuuluks autoriõigus kaubamärgi kujutislikule osale, on ka selle kasutamine saates olnud kooskõlas AutÕS § 19 punktiga 4. Kaubamärki on saates näidatud korduvalt, kuid igal korral antud intervjuude ja filmitud muu tegevuse taustana. Seega on tegemist päevasündmuste kajastamise käigus nähtud teose edastamisega. Kaubamärk ei moodusta saates domineerivat osa ning seda on kogu saates kokku näidatud 1 min 3 sek jooksul.
47.Hageja on kostjale ette heitnud enda loodud veebilehtede kasutamist saates. Hageja esitas kohtule väljavõtte veebilehelt ZZZ ja T.com (t I kd lk 104-111; II kd lk 69-72, tõlge lk 73-77), milles hageja on end tutvustanud kui trigeenika loojat. Veebilehel on hagejat nimetatud doktoriks. Samuti on kodulehel korduvad viited kaubamärgile T. Ametinimetuste all on märgitud, et hagejal on kiropraktika doktorikraad ning ta on osteopaatia arst, spordiarst ja taastusravi arst. Esitatud tõenditest ei nähtu, et veebilehed kuuluksid hagejale, et hageja oleks need loonud või loonud mistahes veebilehtedel kasutatud fotod ja tekstid. Ainuüksi asjaolu, et veebilehed annavad hageja tegevuse kohta teavet, ei tõenda, et hageja on veebilehtede kaudu avaldatud teoste autoriteks. Lisaks ei ole hageja vaatamata kohtu selgitustele välja toonud ega põhjendanud, millist konkreetset teost või teoseid on kostja saates veebilehtede vahendusel kasutanud. Kohus selgitas hagejale, et veebileht tervikuna ei ole teos, vaid autoriõigusega kaitstud teosteks võib lugeda veebilehtede disaini, seal avaldatud kirjalikke tekste, fotosid või kasutatud arvutiprogramme. Vaatamata kohtu selgitustele ei toonud hageja välja ühtegi konkreetset kasutatud teost ega põhistanud või tõendanud autoriõiguste kuulumist talle.
48.Kokkuvõttes on hageja tõendanud vaid seda, et ta on ühe saates kasutatud video kaasprodutsendiks ning saates kasutatud muusikavideo laulu ja sõnade autoriks. Muus osas ei ole hageja tõendanud hagis viidatud teoste autoriõiguste endale

kuulumist. Isegi kui hageja esitatud lepingud tõendaksid mõne muu teose osas varaliste õiguste üleandmist, ei saa hagejale kuuluda autori mittevaralisi õigusi teostele, milliseid ta ei ole algselt loonud. Muusikavideo kasutamine saates ning selle video kasutamine, kus hageja on kaasprodutsendiks, on toimunud kooskõlas AutÕS § 19 punktiga 4. Kuna hageja ei ole muus osas tõendanud talle autoriõiguste kuulumist, tuleb jätta hageja autoriõiguste rikkumisega seotud nõuded rahuldamata.

49.Pooled ei vaidle selle üle, et saates kajastati hageja tegevust Eestis eestikeelses kultuuriruumis, mistõttu ei oma tähtsust, kuidas inglisekeelses kultuuriruumis nimetatakse arsti. 17.04.2019 eelistungil (t I kd lk 210) võttis hageja omaks, et sõnad „doktor“ ja „arst“ on keelelised sünonüümid. Pärast istungit esitatud menetlusdokumentides asus hageja seda eitama. Kohus tugines TsMS § 231 lõigetele 2 ja 3. Kostja ei andnud hagejale nõusolekut omaksvõtt tagasi võtta. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud TsMS § 231 lõikes 3 toodud asjaolude esinemist, mis võimaldaksid omaksvõtu tagasi võtta. Seega luges kohus käesolevas asjas tõendatuks, et Eestis ja eesti keeles on väljendid „doktor“ ning „arst“ sünonüümideks.
50.Hageja on välja toonud, millises sõnastuses ta soovib ebaõigete väidete ümberlükkamist, kuid ei ole selgelt välja toonud, milliseid konkreetseid faktiväiteid saates avaldati, mille ümberlükkamist ta soovib. Pooled ei vaidle iseenesest selle üle, et saates avaldatu kohaselt on hageja loonud endast kuvandi kui arstist. Saates on avaldatud: „Doktorina kuulsust kogunud XX polegi tegelikult arst“; „Keegi ei oska Dr X puhul isegi kahtlustada, et ta teeb midagi valesti, eirates oma volitusi ja meditsiininõudeid“; „ X hiilib nõuetest kõrvale, kasutades oma töös registreeritud arste, kes tema kabinetis neid süste teevad“. Saates on avaldatud ka faktiväide: „Elulooraamatus on X vähemalt 17-l korral nimetatud just arstiks või doktoriks“. Saates on avaldatud lause: „Samuti rääkisime ühe tema tänuliku patsiendiga, kellele X tegi külmunud õla protseduuri omaenda Kadrioru korteri magamistoas, mis oli konverteeritud operatsioonisaaliks.“
51.Kuigi hageja ei ole selgelt välja toonud, millised olid saates avaldatud konkreetsed ebaõiged faktiväited, võib vaidlustatud faktiväited tuletada nende ümberlükkamise nõudest. Hageja on nõudnud, et kostja lükkaks ümber väited; „XX on lõpetanud Kanadas ülikooli 1979. aastal; Terviseameti otsuse järel ei läinud XX Patendiametisse ega registreerinud kaubamärki“; „XX ei pea ennast tervishoiuteenuse osutajate registrisse registreerima“, kuid saatest ei nähtu ümberlükkamise nõuetele vastupidiste otseses sõnastuses esitatud väidete esitamist. Saates on Terviseameti esindaja SS avaldanud, et doktori tiitli kasutamine ei ole iseenesest keelatud, kuid kui inimene reklaamib ennast raviarstina, on see tarbijat eksitav, kui ta ei ole tervishoiutöötajate registrisse kantud. Saates ei ole otseselt avaldatud, et hageja peab igal juhul olema registreeritud tervishoiutöötajate registris.
52.Saates ei ole avaldatud, et hageja registreeris oma kaubamärgi pärast Terviseameti otsust ning et Terviseamet keelas tal tiitli „doktor“ kasutamise. Iseenesest on õige, et hageja registreeris kaubamärgi „Dr X“, mis nähtub Patendiameti registriväljavõttest (t II kd lk 48). Väljavõttest nähtub, et kaubamärk registreeriti 02.03.2015 mh klassis 44 arstiabi osas.
53.Tarbijakaitseamet selgitas hagejale 04.12.2018 saadetud vastuses (t I kd lk 207208), et amet algatas Kuuuurija saate alusel järelevalvemenetluse põhjusel, et väljendi „doktor“ kasutamine võib olla eksitav. Kuna 02.05.2018 oli Patendiametis registreeritud kaubamärk „Dr X “, lõpetati menetlus. Tarbijakaitseamet vastas hageja esindaja pöördumisele 25.05.2018 (t I kd lk 72, lk 152-153) ja teatas, et ametis ei ole registreeritud ühtegi tarbija kaebust Dr X kaubamärgi kasutamise ega teenuse osutamise kvaliteedi suhtes. Kohtu hinnangul nähtub tõenditest kogumis see, et hageja on registreerinud kaubamärgina kombinatsiooni oma nimest ja lühendist „Dr“ ning registreerinud kaubamärgi mh arstiabi teenuste osutamiseks, kuigi hageja ise arstiabi teenuseid Eestis osutada ei või. Kohtu hinnangul ei muuda ainuüksi kaubamärgi registreerimine ebaõigeks saates avaldatud Terviseameti esindaja seisukohta, et tervishoiuteenuse osutamisel ei või isik end eksitavalt reklaamida arstina, kui ta ei ole arst.
54.Kas või millisel viisil on kostja avaldanud hageja suhtes ebaõigeid faktiväiteid seoses tema ülikooli lõpetamisega, ei ole hagist samuti võimalik mõista. 17.04.2019 eelistungil (t I kd lk 209-211) selgitas kohus hagejale vajadust tuua iga vaidlustatud faktiväite puhul selgelt välja, miks on väide ebaõige. Eelviidatud ebaõigete faktiväidete osas ei kuulu hageja ümberlükkamise nõue rahuldamisele ainuüksi seetõttu, et hageja ei ole välja toonud, millisel konkreetsel viisil on kostja saates ümberlükatavaid väiteid avaldanud ja milles seisnes nende ebaõigsus.
55.Kohus ei nõustunud kostjaga, et väide „XX ei ole loonud endast kuvandit kui arst“ ei ole faktiväide, vaid on väärtushinnang. Tegemist on faktiväitega, milles on avaldatud, et hageja on oma mainet kujundanud viisil, millest võib järeldada, et tegu on arstiga. Küll aga leidis kohus, et faktiväited kuvandi loomise kohta ja selle kohta, et hageja ei ole tegelikult arst, on tõendatud ja õiged. Õige on faktiväide, et hagejat on tema elulooraamatus vähemalt 17-l korral nimetatud arstiks või doktoriks.
56.Kanada kiropraktika kolledži diplomi (t I kd lk 77a, tõlge lk 154; II kd lk 86-87) kohaselt on omistatud hagejale 1979. a kvalifikatsioon „Doctor of Chiropractic“. Hageja ei ole ise väitnud ega tõendanud, et talle oleks omistatud meditsiinidoktori kraad ning ta oleks omandanud arstikutse. Ontario Kiropraktikute Kolledžile on hageja andnud kinnituse (t II kd lk 54-55), et ta ei kasuta ametinimetust arst ega esitle end isikuna, kellel on kvalifikatsioon tegutseda arstina.
57.Hageja esitas kohtule väljavõtte veebilehelt T.com (t II kd lk 69-72, tõlge lk 7377), milles hageja on end tutvustanud kui trigeenika loojat. Veebilehel on hagejat nimetatud doktoriks. Ametinimetuste all on märgitud, et hagejal on kiropraktika doktorikraad ning ta on osteopaatia arst, spordiarst ja taastusravi arst. Kostja esitas hageja nimekaardi (t I kd lk 189), kus on hageja nime ette märgitud tiitel „Dr“. Visiitkaardi tagaküljel on viidatud WWW-le ning on viidatud, et kliinikus töötavad mitmed erinevad arstid. Kohtule esitatud hageja osutatavaid teenuseid kirjeldavatest videotest nähtub, et hageja on ennast nendes tutvustanud kui doktorit ning videote pealkirjad viitavad meditsiiniteenuste osutamisele. Videotes eksponeerib hageja end valges arstikitlis ning hoiab käes patsientidele manustatavaid ravimeid. Hageja elulooraamatust (väljavõtted t II kd lk 49-53) nähtub selgelt, et hagejat on 15-l korral nimetatud otsesõnu arstiks ning ülejäänud kordadel doktoriks.
58.Seega võib kogutud tõenditest järeldada, et hageja ei ole tegelikult arst, kuid ta on ennast avalikkusele korduvalt ja selgelt esitlenud arstina, mistõttu on õige väita, et arstiks mitteolev isik on loonud endast kuvandi kui arstist.
59.Saates kajastatud ja avalikult kättesaadavatest videotest hageja osutatud teenuste kohta (nähtuvad kohtute infosüsteemist) võib järeldada, et patsientidele osutatavate teenuste hulgas manustatakse neile ravimeid ja tehakse valuvaigistavaid süste. Videotest nähtuvad arstid, kes neid süste hageja juuresolekul teevad. Väljavõtte Terviseameti kodulehelt (t I kd lk 190) kohaselt on videotes süste teinud arstidele tehtud ettekirjutused tervishoiuteenuste korraldamise seadusest tulenevate nõuete rikkumise eest.
60.Saate assistendi ja Terviseameti esindaja SS vahelisest e-kirjade vahetusest (t I kd lk 191-192) nähtub, et Terviseamet edastas Tarbijakaitseametile seisukoha seoses hageja poolt tarbijate suhtes võimalike eksitavate kauplemisvõtete kasutamisega. Terviseamet selgitas, et arsti kutse on Eestis seadusega reguleeritud ning riiklikult on kehtestatud hariduse ja töökogemuse nõuded ning registreerimiskohustus. Samuti on Terviseamet rõhutanud, et hagejale väljastatud diplom ei anna talle õigust töötada Eestis tervishoiutöötajana ega kasutada enda reklaamimiseks sõna „doktor“. Hoolimata sellest, et hageja on lõpetanud kiropraktika õpingud, ei anna see talle Eestis õigust kasutada ametinimetust „arst“ või „doktor“. Hageja selgituste kohaselt pidi ta oma kliinikus jätkama manuaalteraapiaga ning Terviseamet avaldas lootust, et enam tema kliinikus ei toimu lokaalanesteetikumide süstimist. Lisaks viitas Terviseamet, et hageja on registreerinud kaubamärgina sõna „Dr X “.
61.Eeltoodust lähtudes on saates õigesti avaldatud, et hageja hiilis õigusaktidega kehtestatud nõuetest kõrvale ning kasutas oma töös arste, kes tema juuresolekul ja tema kabinetis süste tegid. Lauses „Keegi ei oska Dr X puhul isegi kahtlustada, et ta teeb midagi valesti, eirates oma volitusi ja meditsiininõudeid“ on kohtu hinnangul avaldatud korraga nii faktiväide kui väärtushinnang. Faktiväiteks on väide, et hageja tegi midagi valesti, eirates volitusi ja meditsiininõudeid. Kostja esitatud tõenditest ja saates kajastatud videotest ning SS intervjuust saab järeldada, et hageja rikkus tervishoiuteenuste korraldamise seadusest (TTKS) tulenevaid nõudeid. Hageja patsientidele anti ravimeid ja tehti süste, mida ei oleks saanud teha hageja kliinikus või hageja kodus.
62.TTKS § 2 lõikest 1 ja § 3 lõikest 1 tulenevalt juhul, kui hageja soovib osutada tervishoiuteenust, sh teha patsientidele süste ja manustada ravimeid ning nimetada ennast arstiks, tuleb tal ennast registreerida. Ühtlasi tuleneb TTKS § 91 lõikest 1, et perearsti tegevuskoht on koht, kus asuvad perearsti ruumid ning kus perearst osutab üldarstiabi. Hagejat abistanud perearstidel ei olnud õigust osutada tervishoiuteenust väljaspool oma ruume ehk hageja kliinikus või kodus. Saates on Terviseameti esindajana SS avaldanud, et hageja ei olnud esitanud registreerimiseks taotlust ning tal ei ole õigust ühtegi süsti teha. SS avaldatu kohaselt oli hagejale selgitatud, et tal peab olema tegevusluba. Samuti on SS avaldanud: „Paar aastat varem ei lubatud tal doktori nimetust kasutada, tegu oli eksitava reklaamiga“. Seega ei ole saates avaldatud, et hageja peaks kiropraktika teenuse osutamiseks ennast registreerima tervishoiutöötajana, kuid on avaldatud, et hagejal puudus õigus teha patsientidele süste. Temal süstide tegemise õiguse olemasolu TTKS-s sätestatud nõuete täitmiseta ei ole hageja põhistanud ega

tõendanud. Samuti ei ole hageja põhistanud, miks on ebaõige SS avaldatu, mille kohaselt keelati paar aastat varem hagejal tiitli „doktor“ kasutamine. Saates avaldatud SS väide on kooskõlas teiste asjas kogutud kirjalike tõenditega ning tegemist oli järelikult õige väitega.

63.Eelviidatud tõendite ja õigusaktide alusel on õige ka saates avaldatud väide: „... ja X hiilib nõuetest kõrvale, kasutades oma töös registreeritud arste, kes tema kabinetis neid süste teevad“. Videotest nähtub, et hageja kasutas süstide tegemiseks ja ravimite manustamiseks arstide abi, kuid selline tegevus ei olnud seaduslik ja Terviseamet tegi hagejat abistanud arstidele ettekirjutuse.
64.Saates avaldatud lause: „Samuti rääkisime ühe tema tänuliku patsiendiga, kellele X tegi külmunud õla protseduuri omaenda Kadrioru korteri magamistoas, mis oli konverteeritud operatsioonisaaliks“ on kohtu hinnangul samuti tõene faktiväide. Saates on väite esitamisel tuginetud hageja patsiendi JV intervjuule, kes on korduvalt kinnitanud teenuse osutamist hageja korteri magamistoas. Teenuse osutamise kohta on tehtud video, millest nähtub JV-le teenuse osutamise käigus süsti tegemine. Hageja ei ole põhistanud, miks ei saanud saates väidet avaldada JV ütluste alusel ning miks on JV saates avaldanud ebaõigeid faktiväiteid.
65.Vaidlusaluses saates on avaldatud väide, et hageja „kuulutas kogu maailmale, et CC tervis sai korda ainult tänu Dr X kuldsetele kätele“. Lauses on kohtu hinnangul põimunud faktiväited ja väärtushinnangud. Hinnanguliseks saab pidada väljendite „kuulutas kogu maailmale“ ja „kuldsetele kätele“. Ajalehes „Õhtuleht“ ilmunud artiklis „CC seljatohter: „Ta ei saanud liigutadagi““ (t I kd lk 178-179) on hageja öelnud: „Ta oli kui 90 aastane mees“ ja „Tal oli selg väga pinges, ta ei saanud liigutadagi“. Artikli kohaselt suutis hageja kogenud kiropraktikuna spetsiaalsete ravivõtetega valusid vähemaks võtta, hageja ravivõtted aitasid ja kontsert toimus. Artiklis on hageja tsitaadina avaldatud: „Ühe hüppega oli püsti ja läks“. Seega võis artiklist järeldada, et hageja avaldas avalikkusele, et tänu tema tegevusele sai CC, kes eelnevalt oli äärmiselt halvas olukorras, koheselt terveks. Hageja ei ole väitnud käesolevas asjas, et ajalehes „Õhtuleht“ oleks teda tsiteeritud ebaõigesti. Hageja ei ole vaidlustanud asjaolu, et CC oli tema patsient, kes sai terveks. Pilt koos tervenenud patsiendiga on avaldatud hageja elulooraamatus (t I kd lk 128). Kuna hageja avaldas asjaolusid patsiendi ravimise kohta ajakirjanduse vahendusel, on kohane saates kasutatud hinnang „kuulutas kogu maailmale“. Kohane on ka väljend „ainult tänu Dr X kuldsetele kätele“, sest hageja enda avaldatu kohaselt tervenes patsient koheselt pärast hageja antud abi.
66.Hageja nõudis, et kostja avaldaks ümberlükkavas avalduses, et ei võtnud hagejaga enne saate tegemist ühendust. Saates ei ole avaldatud ühtegi faktiväidet, mis puudutaks hagejaga ühenduse võtmist enne saate tegemist, mistõttu ei saa hageja nõuda selle väite ümberlükkamist. Saates on avaldatud hoopis: „XX ei soovinud ühtegi sõna vahetada ega anda omapoolseid selgitusi“. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, et ta tegelikult soovis saate tegijatega suhelda ja selgitusi anda. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja saatis hagejale 08.05.2018 e-kirja (t I kd lk 181), kus soovis saada vastust küsimusele, kust omandas hageja doktorikraadi ning mis on tema täpne kvalifikatsioon. Samuti nähtub saatest endast, et kliinikusse tulnud saatejuht soovis hagejalt saada tema tegevuse kohta selgitusi, kuid hageja hoidus selgituste andmisest.
67.Kokkuvõttes leidis kohus, et hageja nõue kohustada kostjat ümber lükkama hageja soovitud sõnastuses ebaõiged väited ei kuulu tervikuna rahuldamisele. Saates ei avaldatud kõiki faktiväiteid, mille ümberlükkamist hageja nõuab või ei ole neid avaldatud sellises sõnastuses, mis oleks kooskõlas ümberlükkamisel soovitud sõnastusega. Need väited, milliseid on saates avaldatud, on tõesed.
68.Lisaks ebaõigetele faktiväidetele avaldati hageja hinnangul saates ebakohaseid väärtushinnanguid, mille avaldamise tõttu nõudis hageja kostjalt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist. Hageja seisukohad selles osas, mida ta pidas nendeks ebakohasteks väärtushinnanguteks, mis lisaks vaidlustatud faktiväidetele andsid talle õiguse nõuda mittevaralise kahju hüvitist, on menetluse käigus muutunud. Kohus selgitas hagejale 17.04.2019 eelistungil (t I kd lk 209-211) faktiväidete ja väärtushinnangute erisusi, sh seda, et enne eelistungit hageja esiletoodud väärtushinnangud ei ole kõik hinnanguteks. Samuti palus kohus hagejal välja tuua, millised vaidlustatud faktiväidest olid tema au ja head nime teotavad. Vaatamata kohtu selgitustele ei põhistanud hageja eeltoodut.
69.Hagi terviktekstina pealkirjastatud 14.06.2019 menetlusdokumendi punkt 107 on pealkirjastatud kui „Esitatud ebaõiged faktiväited“. Alapunktis on hageja esitanud loetelu erinevatest faktiväidetest, sh nendest, mille ümberlükkamist ta kostjatelt ei nõudnud. Samas ei põhistanud hageja ühelgi viisil, miks on menetlusdokumendis endas toodud ja ebaõigeteks peetud faktiväidete loetelu erinev hagi esemes toodust. Ühegi faktiväite osas ei ole hageja põhistanud, kas või kuidas on see tema au teotav.
70.Hageja esitatud loetelust võib järeldada, et hageja on pidanud ebakohaseks väärtushinnanguks väljendit, et ta mudib patsientide selgasid. Hageja pidas hinnangut halvustavaks ja eriala terminoloogiale mittevastavaks. Samuti on hageja pidanud väärtushinnanguks väljendit, et hageja istub vaguralt kabinetis ja ei tee oma nime puhastamiseks midagi. Hageja leidis, et temast loodi kuvand kui õigusrikkujast. Ülejäänud osas ei nähtu menetlusdokumendist, et hageja oleks tuginenud muude väidetavalt ebakohaste väärtushinnangute avaldamisele.
71.Kohus iseenesest nõustus hagejaga, et väljend „mudib selgasid“ kujutab endast hinnangut kiropraktiku tegevusele. Sellist väljendit on saates hageja tegevuse kirjeldamiseks kasutatud. Kohus aga ei nõustunud, et ainuüksi sellise rahvakeelse väljendi kasutamine on halvustav ja ebakohane. Kohtule esitatud videotest nähtub, et hageja kui kiropraktiku osutatav teenus ei sisalda iseenesest invasiivseid meetodeid patsientide ravimisel, vaid tegemist on inimese lihaste ja liigeste liikuvuse taastamisega mh painutamise teel. Sellist tegevust saab kohtu hinnangul lihtsustatult nimetada „mudimiseks“ ning ainuüksi vastava sõna kasutamine ei ole Eesti kultuuriruumis halvustav. Vastupidist ei ole hageja tõendanud.
72.Saates on avaldatud väide: „Doktor X ei tule diplomit näitama ega tee oma nime puhastamiseks midagi“. Kohus ei nõustunud hagejaga, et antud lause kujutab endast väärtushinnangut. Tegemist on faktiväitega. Vaidlus puudub, et hageja ei soovinud suhelda saate tegijatega, ei esitanud neile saate salvestamise käigus diplomit ega andnud muid selgitusi osutatavate teenuste ja nende seaduslikkuse kohta. Seega ei ole saates avaldatud faktiväide iseenesest ebaõige. Alusetu on hageja arusaam, et ainuüksi antud lausega loodi hagejast õigusrikkuja kuvand.
73.Kokkuvõttes leidis kohus, et hageja kõik nõuded seoses ebaõigete andmete ümberlükkamisega ning mittevaralise kahju hüvitamisega, mis tulenes ebakohaste väärtushinnangute, ebaõigete andmete ja au ning head nime teotavate andmete avaldamisest tuleb jätta rahuldamata. Kuna kohus jätab rahuldamata mittevaralise kahju hüvitamise nõude, tuleb jätta rahuldamata ka vastav viivisenõue. Kuna saates ei ole avaldatud hageja suhtes ebaõigeid faktiväiteid ega ebakohaseid hinnanguid, ei pidanud kohus vajalikuks hinnata, kas või millises ulatuses kostja avaldatu eest vastutab.
74.Kohus selgitas hagejale 17.04.2019 eelistungil (t II kd lk 209-211) vajadust põhistada esitatud mittevaralise kahju nõudeid. Saatest (t I kd lk 162) iseenesest nähtub, et selles on tõesti korduvalt kasutatud hageja kujutist ning seejuures on korduvalt kasutatud ühest ja samast videost pärinevat lõiku. Samas on saates kasutatud videod ja fotod olnud avalikult kättesaadavad. Hageja ei ole vastu vaielnud, et ta on ise teinud avalikult kättesaadavaks hulgaliselt temast tehtud video- ja fotojäädvustusi. Hageja ei ole vastu vaielnud väitele, et ta on avaliku elu tegelane.
75.Hageja viidatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega nr 2016/679 kehtestatud isikuandmete kaitse üldmäärus jõustus Eesti suhtes 25.05.2018. Kuna vaidlusalune saade oli eetris 14.05.2018 (maakohtu otsuses ekslikult 24.04.2018), ei ole määrus käesolevas vaidluses kohaldatav. Saate eetrisse mineku ajal kehtinud IKS § 6 punkt 3 nägi ette, et isikuandmete töötleja on kohustatud isikuandmete töötlemisel järgima minimaalsuse põhimõtet, mis tähendas, et isikuandmeid võis koguda vaid ulatuses, mis oli vajalik määratletud eesmärkide saavutamiseks. IKS § 6 punkt 2 sätestas, et isikuandmeid võis koguda üksnes määratletud ja õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks ning neid ei võinud töödelda viisil, mis ei ole andmetöötluse eesmärkidega kooskõlas.
76.Samas nägi IKS § 11 lõige 1 ette, et kui andmesubjekt on oma isikuandmed avalikustanud ise, ei kohaldata isikuandmete töötlemisele antud seaduse teisi paragrahve. Seega olukorras, kus valdavatel kordadel kasutati saates hageja kujutisi, mis pärinesid hageja enda loal avalikult kõigile kättesaadavaks tehtud videotest ja avaldatud elulooraamatust, ei kohaldu hageja kujutiste kasutamisele nn minimaalsuse põhimõte. Hageja on valesti mõistnud IKS § 6 punktidest 2 ja 3 tulenevaid põhimõtteid. Need põhimõtted reguleerivad andmete kogumisel tehtavaid toiminguid, mitte juba olemasolevate või avalikult kättesaadavate andmetega tehtavaid toiminguid.
77.IKS § 11 lõige 2 sätestas, et isikuandmeid võis andmesubjekti nõusolekuta ajakirjanduslikul eesmärgil töödelda ja avalikustada meedias, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi ning see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Andmete avalikustamine ei tohi ülemääraselt kahjustada andmesubjekti õigusi. Kohus nõustus kostjaga, et arvestades hageja laiaulatuslikku tegevust enda avalikul tutvustamisel ning teadlikult loodud arsti kuvandit, esines kaalukas avalik huvi selgitada hageja tegevuse õiguspärasusega seonduvat. Hageja tegevuse tutvustamisel oli põhjendatud kasutada hageja kujutist, sh neid kujutisi, mis pärinesid meditsiiniteenuste osutamist tutvustavatelt videotelt.
78.VÕS § 1046 lõige 1 sätestab, et isiku au teotamine, mh ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu

puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. VÕS § 1046 lõige 2 kohaselt ei ole isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest.

79.Hageja ei ole iseenesest vaidlustanud, et tema kujutise kasutamine saates oli õiguspärane. Kohtu hinnangul oli hageja kujutise kasutamine avalikkuse huve ja kajastatud teemat arvestades vajalik. Hageja kujutise kasutamine oli mh seotud asjaoluga, et hageja ise keeldus saatejuhi tõstatatud küsimustele vastamast. Hageja kujutise kasutamine oli seotud vajadusega selgitada hageja tegevuse seaduslikkusega seonduvat, arvestades hageja enda avalikustatud videosid.
80.VÕS § 134 lõige 2 näeb ette, et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sh isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Kohtu hinnangul ei kuulu hageja mittevaralise kahju hüvitise nõue rahuldamisele juba ainuüksi seetõttu, et hageja kujutise kasutamine saates oli õigustatud ja seaduslik. VÕS-ist ei tulene, et isiku kujutise kasutamise õigustatuse hindamisel tuleb arvestada seda, mitu korda isiku kujutist kasutatakse ning et mittevaralise kahju hüvitist saaks nõuda, kui kujutise kasutamine oli õiguspärane, kuid toimus mitu korda. Hageja ei ole ka vaatamata kohtu selgitustele põhistanud ühtegi asjaolu, mis lisaks kujutise kasutamise faktile põhjendaks mittevaralise kahju hüvitamise nõuet. Eeltoodust lähtudes jättis kohus rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitis hageja kujutise kasutamise eest kohtu õiglasel äranägemisel. Kuna kohus jätab hüvitise nõude rahuldamata, tuleb jätta rahuldamata ka vastav viivisenõue.
81.Menetluskulud jäid TsMS § 162 lõike 1 alusel hageja kanda.
82.Kohus leidis, et kostja menetluskulud on põhjendatud osaliselt ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja õigusabikulud 4996.26 euro ulatuses koos viivisega. Samuti rahuldas kohus kostja taotluse menetluskulude hüvitamise viisi ja korra määramiseks. Apellatsioonkaebus
83.09.12.2019 kaebuses palub hageja maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
84.Kohus on hagi rahuldamata jätmisel tuginenud väidetele, et hageja ei ole tõendanud teoste autoriks olemist ning teoste kasutamine oli kooskõlas teose vaba kasutamise põhimõtetega. Hageja sellega ei nõustu. Kostjad on õigusvastaselt kasutanud tema teoseid tulu teenimiseks, millest tulenevalt on tal õigus autoritasule. Hageja ei nõustu, et ta ei tõendanud ega põhistanud, et videod olid tema autorimärgi all avaldatud ning et tõendatud ei ole, et „T“-i näol oleks tegemist hagejale kuuluva autorimärgiga. Kuna hageja on kaubamärgi omanikuks, mille all teosed avaldati, on ta AutÕS § 29 lõike 1 kohaselt eeldatavasti ka teoste autoriks. Kostjad vastupidist ei tõendanud. Hagejal ei lasu autorsuse

tõendamiskoormis. Kuivõrd kostja on vaidlustanud hageja autoriks olemist, on tõendamiskoormis kostjal, kes peab tõendama, et kasutas videoklippe õiguspäraselt, sõltumata asjaolust, kas hageja on teoste autoriks või mitte.

85.Hageja ei nõustu, et kostja tegevus toimus kooskõlas AutÕS § 19 punktiga 4 ning on seaduslik sõltumata sellest, kas hageja on teoste autoriks või mitte. AutÕS § 17 kohaselt on lubatud teost kasutada autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta ainult AutÕS §-des 18–254 otsesõnu ettenähtud juhtudel. Kuna teoste reprodutseerimine ei toimunud isikliku kasutamise eesmärkidel ning kostja tegevus taotles otseselt ärilisi eesmärke, ei ole AutÕS § 19 punkt 4 kohaldatav.
86.TsMS § 280 lõike 1 kohaselt olnuks autoriõigustega seotud vaidluse puhul ka vajalik suurem selgituskohustuse täitmine ning vajadus nõuda selgitusi ennekõike kostja käest turustamisega seonduvalt, mistõttu on ka vaidlustatud otsuse resolutsiooni punkt 1 vastuolus menetlusnormidega. Tõend tulnuks maakohtul koguda.
87.Hageja ei nõustu, et tema teoseid on kasutatud motiveeritud mahus. Kostja rikkus hageja autoriõigusi 40 minuti pikkuse video jooksul 91 korda, millist ulatust ei saa lugeda motiveeritud mahuks. Samuti on „Kuuuurija“ meelelahutuslik saade, mitte päevasündmuseid kajastav saade. Hageja ei saa esitada oma väidete tõestuseks tõendeid, mis žanriga on tegemist, kui kostja ka ise seda žanrit ei oska nimetada. Mõistlikule kõrvaltvaatajale on selge, et tegemist ei ole uuriva ajakirjandusega ega uudistesaatega, vaid meelelahutusliku žanriga, millest annab kinnitust kasvõi tõsiasi, et eetriaeg on üks kord nädalas.
88.Tõele ei vasta väide, et hageja tegutseb õigusvastaselt kiropraktikuna. Nii kostja kui kohus on hagejale ette heitnud, et ta on oma tegevusvaldkonnana registreerinud teenuse klassi numbri 44, mis sisaldab mh arstiabi. Tähelepanuta on jäänud, et klass number 44 sisaldab ka kiropraktika- ja massaažiteenust, millest tulenevalt on tegemist hageja erialale vastava klassifikatsiooniga. Hageja ei ole süüdi, et Eesti Vabariigis ei ole peetud vajalikuks reguleerida kiropraktikute tegevust. Kuna Kanadas on antud välja kiropraktik-doktori kraadi diplom ja Eestis antud eriala ei ole reguleeritud, ei saa hagejale teha etteheited, et ta ei ole Eestis täitnud seaduse nõudeid. Samuti ei vasta tõele, et Kanadas oleks tehtud talle etteheited kiropraktikdoktori ametinimetuse kasutamiseks. Meditsiinidoktorina hageja end nimetada ei tohi ning seda ei ole ta ka teinud. Hageja ei riku kiropraktikat praktiseerides TTKS-i. Tõele ei vasta väide, et hageja ei ole doktor. Kiropraktika ei ole TTKS § 2 kohaselt tervishoiuteenus, mistõttu ei pea seda praktiseeriv isik olema kantud tervishoiutöötajate registrisse ega omama meditsiinilist haridust. Kostja on väärade väärtushinnangute ning faktiväidetega loonud kuvandi, nagu tegeleks hageja ebaseadusliku tegevusega. Hagejale on 1979. a väljastatud Kanada Kiropraktika Ülikooli diplom, mis tõendab, et ta omandas kiropraktika erialal doktorikraadi. Kuna hageja on diplomeeritud kiropraktika doktor, ei vasta tõele ka väide, et Terviseamet oleks hagejal keelanud tiitli „doktor“ kasutamise. Sellist keeldu ei ole Terviseamet hagejale edastanud.
89.Hageja jaoks on eriliselt häiriv, et menetluse kestel toimunud esialgse õiguskaitse abinõu kehtivuse jooksul jätkus tema õiguste rikkumine, mida kohtu poolt peetakse lubatavaks ning millises osas kohus ei pea üldse vajalikuks põhjendusi esitada.
90.Vaidlustatud otsuses teeb kohus ka etteheited hagejale, et viimane ei ole justkui esitanud vaatamata kohtu määratud tähtaegadele täiendavaid vastuseid. Hageja sellega ei nõustu, sest kohus lubas hagejal esitada vaid pelgalt hagi täpsustuse ja seejärel ühtegi uut tõendit jms ei lubatud esitada. Kui kohus pidas vajalikuks veel täienduste kogumist, saanuks kohus määrata istungi ja selgitada, mis oli veel ebaselge. Vastustaja seisukoht
91.Kostja vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata või (alternatiivselt) tühistada otsuse osas, milles kohus jättis kostja menetluskulud osaliselt hagejalt välja mõistmata ning teha selles osas uus otsus, millega mõista hagejalt kostjale välja maakohtumenetluse kulud kokku 6667.50 eurot. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
92.Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust YY suhtes tehtud maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lõige 6). Ringkonnakohus ei tuvastanud olulisi menetlusõiguse rikkumisi või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist maakohtu poolt, mis oleks toonud kaasa ebaõige otsuse tegemise. Maakohtu otsus YY suhtes jääb muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lõike 1 punkt 1). Ringkonnakohus jaotab ja määrab kindlaks apellatsioonimenetluse kulud vaidluses hageja ja YY vahel.
93.Esmalt võtab kolleegium seisukohad kostja 20.04.2020 taotluse kohta võtta asja juurde Terviseameti 07.04.2020 e-kiri, milline oli vastus kostja 01.04.2020 pöördumisele küsimusega, kuidas lõppes järelevalvemenetlus, milline oli alustatud 14.05.2018 saate „Kuuuurija“ alusel. Kolleegium on seisukohal, et puuduvad TsMS § 652 lõigetes 3 ja 4 sätestatud alused täiendava tõendi vastuvõtmiseks apellatsioonimenetluses. Taotleja ei ole põhjendanud, miks ta tegi vastava päringu alles 01.04.2020 ja miks ei olnud seda võimalik teha maakohtumenetluses. Samuti ei nähtu taotlusest, millist tähtsust omavat asjaolu, mida maakohtus ei olnud võmalik tõendada, Terviseameti vastus tõendab. Taotlusest nähtuvalt on tegemist „taaskord“ tõendamisega. Eeltoodust tulenevalt jääb taotlus rahuldamata. Kuna tõend on esitatud elektrooniliselt, selle tagastamist esitajale ei toimu.
94.TsMS § 651 lõike 1 alusel kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuigi kaebuse resolutsiooni kohaselt vaidlustab hageja otsust tervikuna, siis ei sisalda kaebus osade nõuete osas TsMS § 633 lõike 3 kohaseid põhjendusi, mille tõttu ei saa kolleegium vastavas osas maakohtu lahendit kontrollida. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele selgitab kolleegium järgmist.
95.Kolleegium jagab maakohtu arusaama tõendamiskoormusest, milline tuleneb AutÕS § 29 lõikest 1. Nimetatud sättest nähtub, et selleks, et autorsust eeldada, peavad olema täidetud teatud tingimused: teos peab olema avaldatud isiku nimel all või tema üldtuntud pseudonüümi või autorimärgi all. Seega selleks, et käesolevas vaidluses saaks kohaldada hageja autorsuse eeldust tema poolt

esiletoodud teoste suhtes, pidi hageja tõendama ühe seaduses sätestatud tingimuse täidetuse, st, et hageja pidi tõendama, et videod jm olid avaldatud tema kui füüsilise isiku nime all või sellise pseudonüümi või autorimärgi all, mis on üldtuntud (üldsusele tuntud kui füüsilisest isikust hageja pseudonüüm või autorimärk). Kaubamärk KaMS-i mõttes ja selle omandiõigus ei ole automaatselt samastatav autorimärgiga AutÕS-i mõttes ega täida tingimusi autorsuse eelduseks, mis pööraks autorsuse puudumise (kellelegi teisele kuulumise) tõendamiskohustuse ümber kostjale. Hageja viide Riigikohtu lahenditele nr 3-2-171-12 (punktile 10) ja 3-2-1-153-16 (punktile 20.2) ei ole siinkohal asjakohane, kuna nendes lahendites oli käsitluse all AutÕS § 4 ja selle alusel võimaliku teose tuvastamine, mitte selle teose autori tuvastamine.

96.AutÕS § 17 sätestab viitega §-dele 18-25 (14.05.2018 kehtinud redaktsioonis) erandid §-dest 13-15, mil on lubatud teose vaba kasutamine, kuid tingimusel, et see ei ole vastuolus teose tavapärase kasutamisega ega kahjusta põhjendamatult autori seaduslikke huve. Seejuures on §-des 18-25 sätestatud erinevad (iseseisvad) erandid, mh ei ole seaduse mõtte kohaselt § 18 lõige 1 üldnormiks §-le 19. Seega ei oma õiguslikku tähendust hageja poolt esiltoodud asjaolu, et kostja tegevusel oli vaidlusaluse saate valmistamisel äriline (tulu teenimise) eesmärk.
97.Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga vaidlustatud otsuse resolutsiooni punktis 1 kajastuva tõendi kogumisest keeldumise otsustuse ebaõigsuse kohta. Maakohtu otsustus on TsMS § 465 lõike 1 kohaselt põhjendatud. Apellatsioonkaebuses hageja taotlust uuesti ei esitanud, mistõttu puudub kolleegiumil alus maakohtule esitatud taotlust sisuliselt kaaluda. TsMS § 280 lõige 1 eeldab teabe andmiseks hageja põhjendatud taotluse olemasolu.
98.Ringkonnakohus ei näe alust maakohtu poolt kogutud tõendite, mille alusel kohus tuvastas, et vaidlusalune saade oli AutÕS § 19 punkti 4 mõttes päevasündmusi kajastav ja et avaldamine oli motiveeritud mahus, vormis ja ulatuses, ümberhindamiseks. Maakohus hindas kogutud tõendeid vastavuses TsMS § 232 lõikes 1 sätestatud reeglile. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on otsusest jälgitav ja kooskõlas tuvastatud eluliste asjaoludega. Asjakohane ei ole apellandi viide TsMS §-le 277. Nimetatud säte reguleerib dokumendi ehtsuse vaidlustamist, mis aga käesoleva vaidluse kontekstis ei ole asjassepuutuv. Hageja on kaebuses toonud ka esile, et tal oli maakohtu menetluse alguses probleeme kohtule elektroonilistel andmekandjatel tõendite esitamisega. Samas ei nähtu kaebusest, et probleemide tõttu oleks tal jäänud mõni tõend esitamata. Ka ei soovinud ta apellatsioonimenetluses täiendavaid tõendeid esitada. Seega võimalikud kirjeldatud probleemid ei anna alust nõustuda hagejaga, et juba eos rikkus maakohus hageja suhtes võrdse kohtlemise printsiipi.
99.Kuna saate järelvaatamisest (vähemalt osaliselt) eemaldamise nõue oli esitatud vaid AS Q vastu, siis vastavaid kaebuse väiteid kolleegium siinkohal ei käsitle.
100.Maakohtu otsuse sisuga ei ole kooskõlas kaebuse väited, nagu oleks maakohus asunud seisukohale, et hageja tegutseb Eestis kiropraktikuna ebaseaduslikult ja heitis ette tegevusvaldkonnana teenuste klassi nr 44 registreerimist. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et Eestis kiropraktikuna tegutsedes tuleb hagejal täita Eestis kehtivaid seadusi ja arvestada Eesti kultuuriruumiga, kus sõnad „doktor“ ja „arst“ on tavalise inimese jaoks üldjuhul sünomüümid ja kus arstiks

saab ennast nimetada (arstina oma tegevust reklaamida) vaid isik, kes on kantud vastavalt TTKS-is ettenähtud registrisse. Kaebuse tekstist võib aru saada, et ebaõigetest faktiväidetest, mille ümberlükkamist hageja maakohtus taotles (t II kd lk 6 (pöördel)-7, 16 (pöördel)-17), on vaidlustatud (punktides 2.11-2.13): „hageja ei ole doktor“ ja „Terviseamet keelas hagejal doktori tiitli kasutamise“. Puudub vaidlus, et kostja ütles need laused vastavalt saate 13. minuti 22. sekundil ja 19. minuti 44. sekundil, nagu tõi hageja välja 14.06.2019 menetlusdokumendi punktis

107.Hageja palus need ümber lükata järgmiste lausetega: „XX on doktor.“ ja „Terviseamet ei ole keelanud XX-l tiitli „doktor“ kasumist.“ Küll aga nõustub kolleegium maakohtuga ja kostjaga selles, et hageja on need laused eraldanud kogu saate kontekstist, kus käsitleti sõnu „doktor“ ja „arst“ Eesti kultuuriruumis sünonüümidena ja kus heideti hagejale ette nimelt seda, et ta on end Eestis korduvalt tituleerinud „arstiks“, kuigi sellist õigust tal ei ole. Maakohus põhjendas, miks ta luges käsitletud sõnade sünonüümidena käesoleva vaidluse kontekstis kasutamise hageja poolt TsMS § 231 lõike 2 kohaselt omaksvõetuks. Maakohtu sellekohast põhjendust ei ole kaebuses vaidlustatud. Seega vähemalt konkreetse saate kontekstis oli saatejuhi väide, et XX ei ole doktor, õige. Ka on saates avaldatud (vahetult peale saatejuhi lauset, et Terviseamet keelas hagejal doktori tiitli kasutamise, Terviseameti esindaja selgitus selle kohta, et amet on pöördunud hageja poole seoses sellega, et hageja tegi eksitavat reklaami (kasutas tiitlit „arst“), kuid et tiitli „doktor“ kasutamine ei ole keelatud. Kolleegium on seisukohal, et sellega lükati saatejuhi esitatud ebaõige faktiväide juba samas saates ümber ja kõrvaldati võimalik hageja õiguste rikkumine.
101.Hageja väited hagi tagamise määruse täitmata jätmisega seotud asjaolude kohta ei ole käesolevas menetluse staadiumis enam asjakohased. 07.05.2018 määrusega (t I kd lk 7-9) keelas maakohus rida toiminguid teha AS-l Q, mistõttu selle lahendi täitmata jätmist ei saa ette heita YY-le. Lisaks tühistas ringkonnakohus määruse 06.07.2018 põhjusel, et kohaldatud abinõu ei olnud esitatud hagi tagamiseks kohane, kuna esitatud hagiavaldus ei sisalda ühtki nõuet, mis seostuks hageja endise abikaasa võimalike väidetega (t I kd 84-87).
102.Kuna kaebus ei sisalda eelpool käsitlemata maakohtu väidetele põhjendatud vastuväiteid, puudub kolleegiumil TsMS § 659 lõikest 1 tulenev alus ja võimalus kontrollida maakohtu lahendit eelpool käsitlemata ulatuses.
103.Kuna hageja kaebus jääb rahuldamata, siis ei võta kolleegium seisukohta kostja vastuses kaebusele väljendatud alternatiivse lahenduse kohta TsMS § 442 lõike 8 viimase lause ja § 8 lõike 2 alusel.
104.Apellant on esitanud taotluse jätta kulud poolte endi kanda, kuna kompromiss jäi sõlmimata vastutajast tuleneval põhjusel. Samuti, et menetluskulude tema kanda jätmine oleks oluliselt vastuolus õiguse kohaldamise üldiste põhimõtetega, kus rikkuja tegevuse õigustuseks karistatakse menetluskuludega hagejat. Seepärast on hagi rahuldamata jätmisel põhjendatud jätta menetluskulud poolte kanda. Vastustaja on esile toonud, et oli kompromissi korras nõus andma apellandile saates „Kuuuurija“ eetriaega, kui apellant on nõus tasuma osa vastustaja menetluskuludest. Pooled kompromissile ei jõudnud.
105.Kolleegium ei näe alust kalduda menetluskulude jaotamisel kõrvale TsMS § 171 lõikes 1 sätestatud reeglist, kuna puuduvad sellised erakorralised elulised asjaolud,

mille alusel oleks võimalik asuda seisukohale, et kulude jätmine apellandi kanda oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (TsMS § 162 lõige 4). Otsustades siiski vaidlustada enda jaoks negatiivse maakohtu otsuse, võttis apellant riski, et otsust ei muudeta ja tema kanda jäävad apellatsioonimenetluse kulud. Ka ei rahulda kohus hagi sellesarnases ulatuses, mida pakkus kompromissiks hageja, mistõttu puudub ka alus kohaldada menetluskulude jaotamisel TsMS § 163 lõiget 2. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämisel jäävad vastustaja menetluskulud apellandi kanda TsMS § 171 lõike 1 alusel.

106.TsMS § 174 lõikest 3 tulenevalt määrab kolleegium kindlaks apellandi poolt hüvitamisele kuuluvate vastustaja põhjendatud ja vajalike menetluskulude rahalise suuruse.
107.Vastustaja menetluskulude nimekirja kohaselt koosneb tema kulu apellatsiooniastmes lepinguliste esindajate koondtasust 4 200 eurot, millest tulenevalt kujunes tunnitasuks 175 eurot (käibemaksuta). Vastustaja ei ole käibemaksukohustuslane. Kulu on seotud konkreetse apellatsioonimenetlusega. Esindajad tegid toiminguid kokku 20h järgmiselt: 16.10.2019 e-kirjavahetus kaaskostja lepingulise esindajaga seoses menetluskuludega 35min, 30.12.2019 kaebusega tutvumine ja selle läbitöötamine kokku 2h 30min, 31.12.2019 esialgse vastuse ja tähtaja pikendamise taotluse esitamine 40min, 15.01.2020 ja 16.01.2020 vastuse koostamine kokku 8h 25min, 02.03.2020 kohtuistungiks valmistumine 3h, 04.03.2020 kohtuistungil osalemine 1h 10min (hinnanguline aeg), 30.03.2020 kuni 20.04.2020 kompromissläbirääkimistel osalemine 3h 10 min, 20.04.2020 menetluskulude nimekirja ja tõendi esitamine 30min.
108.Apellant vaidleb kuludele vastu. 16.10.2019 kulu e-kirjavahetuseks kaaskostja lepingulise esindajaga on täies ulatuses põhjendamatu. Põhjendatud ajakulu apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja sellele vastamiseks saab olla kuni 8h. Kohtuistungiks ettevalmistumise põhjendatud ajakulu saab maksimaalselt olla 1h. 20.04.2020 menetluskulude nimekirja koostamine ei vaja õigusalaseid eriteadmisi ja ajakulu täies ulatuses põhjendamatu.
109.Kolleegium on seisukohal, et vastustaja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja apellandilt väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus peab kontrollima vastustaja esindajate kulu TsMS § 175 lõike 1 kohast põhjendatust ja vajalikkust nii toimingute ajakulu kui esindaja tunnitasu suuruse osas sõltumata sellest, kas käsundusleping advokaadibüroo ja kliendi vahel oli sõlmitud koondtasu või tunnitasu põhise arvestuse alusel. Menetluskulude nimekirjast ei nähtu, kuidas on apellatsioonimenetlusega seotud 16.10.2019 toiming (e-kirjavahetus kaaskostja esindajaga). Nimetatud tegevus toimus maakohtu menetluse ajal, arvestades, et vaidlustatud otsuse avaldas maakohus 07.11.2019. Samuti on kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga apellandi vastuväide, et menetluskulude nimekirja esitamine ei ole toiminguks, mida peab tegema õigusteadmistega vandeadvokaat, mistõttu ka selle toimingu hüvitamist ei ole vastustajal alust nõuda (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-4-15, punkt 13). Arvestades apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu, mh seda, et kaebus sisaldas konkreetseid vastuväiteid vaid osadele maakohtus vaidluse all olnud elulistele ja õiguslikele väidetele ning osa kaebusest sisaldas menetluslikke väiteid maakohtu tegevuse kohta, ei saanud olla vandeadvokaatidest esindajatele vajalik ega mõistlik kulutada kaebusega tutvumisele, analüüsimisele ja vastuse koostamisele kokku enam kui 8h

(taotletava 11h 35min asemel) ja istungiks ettevalmistamisele enam kui 1h (taotletava 3h asemel). Põhjendatud on nimekirjast nähtuv ajakulu ringkonnakohtu istungil osalemiseks 1h 10min ja kompromissläbirääkimiste pidamiseks 3h 10min. Põhjendatud ega vajalik ei olnud ka ajakulu 20.04.2020 uue tõendi esitamiseks, kuna esindajatele, kes omavad olulist kogemust kohtumenetlustes osalemisel, pidi olema TsMS-i sätete alusel aru saada, et kohtul puudub alus selle tõendi vastuvõtmiseks. Eeltoodust tulenevalt on kolleegium seisukohal, et vastustaja esindajate põhjendatud ja vajalik ajakulu apellatsioonimenetluses on 8h+1h+1h 10min+3h 10min=13h 20min.

110.Vastustaja esindajate tunnitasu osas on kolleegim seisukohal, et põhjendatud ega vajalik ei olnud osutada apellatsioonimenetluses teenust kõrgema hinnaga kui tegid seda samad advokaadid maakohtus. Maakohus tuvastas vajalikuks ja põhjendatud tunnitasuks nende osas 128.76 eurot (koos käibemaksuga). Kostja menetluskulude kindlaksmääramist apellatsioon- ega vastuapellatsioonkaebuse esitamisega ei vaidlustanud. Hageja kaebuse alusel maakohtu otsust kontrollides hagejale kahjulikumas suunas ringkonnakohus otsust muuta ei saa. Kuna kostja tema uutele esindajatele määratud tunnitasu ei vaidlustanud, ei pidanud hageja ette nägema, et apellatsioonimenetluses on vastustaja samade esindajate tunnitasu oluliselt suurem kui maakohtus.
111.Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et vastustaja põhjendatud ja vajalikuks lepinguliste esindajate tasu suuruseks on 13h 20min x 128.76 = 1 709 eurot, milline kuulub apellandilt väljamõistmisele vastustaja kasuks.
112.Vastustaja on esitanud menetluskuludelt viivise arvestamise taotluse TsMS § 177 lõike 4 alusel. Kohus märgib viivise tasumise kohustuse lahendi resolutsiooni.
113.Ringkonnakohtu istungil täpsustas hageja kaebuses sisalduvat taotlust seonduvalt riigilõivu suurusega, paludes kontrollida hagihinda. Kolleegium maakohtus ebaõiget hagihinna ja ringkonnakohtus ebaõiget kaebuse hinna määramist ei tuvastanud. Hageja määras maakohtus ise hagihinna (lõplikult t II kd lk 18, 64), millega maakohus nõustus. Hind on määratud kooskõlas asjakohaste TsMS-i 17. peatüki sätetega ja tasutud riigilõivu mistahes suuruses tagastamiseks TsMS § 150 kohast alust ei ole.

(allkirjastatud digitaalselt) Ele Liiv Peeter Pällin Imbi Sidok-Toomsalu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja