Võlaõigus

menetluskulud hagejalt välja mõistmata.

NÕUE JA ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

teises lauses ettenähtud ulatuses põhiosa osamakselt tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni põhiosa osamakse tasumiseni:

veel 3 kuud). Arvelduskonto analüüsi tulemusena tuvastas krediidiandja, et isiku finantskohustus Xxxx ees on 126,36 eurot. Samuti arvestas krediidiandja 14.12.2020 tehtud makse selgitusega „Kogunenud intress: xxxx“ isiku finantskohustuseks summas 16,50 eurot. Sellest tulenevalt arvestas krediidiandja isiku igakuise finantskohustustena kokku 142,86 eurot. Muid finantskohustusi Xxxx xxxx väljavõtte (perioodil 22.07.2020-16.01.2021) krediidiandja ei ole tuvastanud. Teostati päringud 16.01.2021 Creditinfo.ee ja 06.02.2021 Taust.ee andmebaasides, et kontrollida isiku varasemat maksekäitumist. Maksehäirete päringute tulemusena tuvastas krediidiandja, et isikul puuduvad varasemad ja kehtivad maksehäired. 16.01.2021 teostati päring ka Maksuametile, mille tulemuseks tuvastas krediidiandja, et isikul puuduvad maksuvõlgnevused. Lisaks teostati 06.02.2021 päring Ametlike Teadaannete registrisse, mille tulemusena tuvastas krediidiandja, et isiku kohta nimetatud andmebaasis andmed puuduvad. Päringu tulemused kajastuvad laenutaotluse analüüsi väljavõttes (lisa 7). Tarbimislaenu taotluses märkis isik enda igakuiseks sissetulekuks 1246 eurot (töötasu), finantskohustuseks 99 eurot (järelmaks) ja igakuisteks majapidamiskuludeks 0 eurot. Pangakonto analüüsi tulemusena arvestas krediidiandja isiku sissetulekuna 1232,85 eurot, finantskohustustena 142,86 eurot, taotleva tarbimislaenu xxxx osamaksena 265,72 eurot, igakuiste majapidamiskuludena summas 150 eurot, mis oli laenutaotluse esitamisel kehtinud minimaalne igakuine majapidamiskulude üldkohaldatav määr vastavalt krediidiandja sise-eeskirjadele. Hageja peab oluliseks viidata, et lepingu sõlmimise ajal (s.o 2021) oli arvestuslik elatusmiinimum (summa, millega on võimalik katta ühe liikmega leibkonna 30 päeva igapäevavajadused) Eestis 292 eurot. Isiku krediidivõimekuse arvutus tarbimislaenulepingu sõlmimisel oli: 1232,85 € (sissetulek) – 142,86 € (finantskohustused) – 150 € (majapidamiskulud) – 265,72 € (taotleva tarbimislaenu xxxx osamakse) = 674,27 eurot. See tähendab isiku krediidivõimekuse kontroll kinnitas tema krediidivõimelisust igakuise reserviga 674,27 eurot. Eeltoodust tulenevalt vastutustundliku laenamise põhimõte on järgitud ning arvestades isiku krediidivõimelisuse igakuise reservi, laenutaotlus nr xxxx on saanud positiivse otsuse. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingut. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

seda, kas selles kusagil esitati tingimused ning kas ta nendega nõustus. Hageja leidis istungil, et laenu tagasimakse tegemine kujutab endast kostja tegu, millega ta nõustus talle saadetud lepingutingimustega.

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6). Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet esitamata jätma. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

Tõendist nähtub, et krediidiandja teostas hageja väidetud registripäringud. Rahvastikuregistri päringu alla on märgitud, et päringut ei ole teostatud. Edasi pealkirja „laenuotsus“ juurest võib aru saada, et krediidiandja tuvastas kaks finantskohustust (kokku 142,86 eurot kuus), arvestas majapidamiskuludeks 150 eurot ning uueks laenumakseks 265,72 eurot. Hageja ei ole esile toonud, et krediidiandja oleks kostjalt küsinud teavet ülalpeetavate olemasolu kohta; rahvastikuregistri päringut, nagu eespool märgitud, samuti ei tehtud. Hageja on tõendina esitanud ka kostja konto lõpuga 3169 väljavõtte (dtl alates 36), milles on kirjed perioodist 22.07.2020 kuni 16.01.2021. Konto väljavõttelt nähtub palgalaekumine hageja väidetud tööandjalt ja summades. Konto väljavõttelt nähtuvad 2 finantskohustust AS Xxxx ees (99,51 + 26,85 eurot kuus) ja Xxxx ASi krediitkaart (xxxx, konto lõpuga 1968. Krediitkaardi tagasimaksed, intressid ja kuutasud kokku 6 kuu kohta on väljavõttelt nähtuvalt 1406,54 eurot, mis ühe kuu keskmiseks kuluks teeb 234,42 eurot. Konto väljavõttelt nähtuvad veel püsikuludena Elisa Teleteenustele 6,98 eurot, Telia Eesti AS arve ca 25 eurot, Eesti Energia arve (detsembris 10,11), ühistu arve (detsembris 78,30). Konto väljavõttelt nähtuvad kanded enda kontode vahel (ei nähtu, millisele ja mitmele kontole on tehtud). Hageja sõnul kogus krediidiandja laenutaotlejalt selle panga väljavõtte, kuhu laekus laenutaotleja sissetulek. Konto väljavõttelt nähtub, et kostja on teinud ülekande üür 400 eurot ja järgmisel kuul samas summas samale isikule selgitusega „kommunaalid“, need summad on aga kostjale tagasi kantud. Kostja selgitas istungil, et see isik oli tema elukaaslane, ta ei mäleta, miks elukaaslane üüri talle need korrad tagasi kandis, aga et elukaaslasega oli kokkulepe, et kostja maksab korteri eest üüri 400 eurot ning elukaaslane maksab kommunaalid. Konto väljavõttelt nähtuvad Xxxx tn korteri 7

kommunaalid on kostjale kuulunud, tol hetkel tühjalt seisnud korteri kommunaalid. Konto väljavõttelt nähtub, et pea igakuiselt (v.a 1 kuu) kandis kostja oma teisele kontole 360 eurot. Kohtuistungil selgitas kostja, et noorena tekkisid tal rahalised probleemid seoses spordiennustustele panustamisega, tekkisid laenud. Nende tagasimaksmiseks võttis kostja ema laenu ja kostja maksis neid emale igakuiselt tagasi. 360 eurot kontol igakuine ülekanne oligi emale laenu tagasimaksmine. Mõned aastad hiljem sai kostja teada, et elukaaslane oli ka vahepeal endale jamad kaela tõmmanud, nt kulutas igakuiselt 2000 eurot taksole ja olid ka laene võtnud, 10 000-15 000. Kostja sõnul tol hetkel sai laenu kergelt, näiteks Xxxx pakkus 70 000 korteri ostmiseks ilma sügavama analüüsita. Kostja hakkas kuu või kahe jooksul palju laene võtma. Kui võlad olid 10 000 euro juures, siis sai aru, et raha on kuskilt vaja saada, et hakata elukaaslase probleeme lahendama ja kostja sattus jälle spordiennustuste juurde. Kostja päris isalt Spordi tänava korteri, mille müüs maha ja maksis emale võla tagasi. Korteri müügist allesjäänu läks spordiennustustele. Kostja märkis, et selle aja jooksul andsid kõik väikelaenuandjad ja pangad talle laenu. Kahe kuu jooksul võis summa koos tollaegsete intressidega olla kokku 100 000 eurot. Kostja märkis, et tal on laene nii palju, et ta ei oska midagi peale hakata. Ka vaimselt on väga raske. Täitur iga kuu peab palgast kinni, aga ülevaadet sellest, kui palju täitemenetlusi ja võlgu on, tal ei ole. Kohus saab aru, et krediidiandja kogus konto väljavõtte eesmärgiga kontrollida sissetulekut (sel põhjusel küsiti selle konto väljavõtet, kuhu palk laekub). Riigikohus on aga selgitanud, et Eestis ei saa finantskohustusi kontrollida muul viisil, kui pangakonto väljavõtte kaudu. Kohus on seisukohal, et kogudes vaid ühe konto väljavõtte olukorras, kus kogutud konto väljavõttelt nähtusid maksed teisele kontole, st teise konto olemasolu ning ka igakuised arvestatavad maksed, ei saanud krediidiandja olla kindel selles, et teiselt kontolt ei nähtu täiendavaid finantskohustusi. Krediidiandja ei saanud ka tugineda sellele, et kogutud väljavõttelt nähtuvad andmed haakusid laenutaotluses esitatuga, sest laenutaotluses oli kostja märkinud kohustustena ühe järelmaksu, kuid konto väljavõtte alusel krediidiandja hageja sõnul tuvastas rohkem finantskohustusi. Raha maksti väidetavalt välja kontole xxxx, kuid konto väljavõte koguti konto lõpuga 3169 kohta. Kohtu hinnangul pidi krediidiandjale selline asjaolu olema ilmselge viide selle kohta, et kogutud konto väljavõte ei pruugi sisaldada kõiki finantskohustusi. Kohus on ka seisukohal, et krediidiandja lähtus põhjendamatult madalast majandamiskulude summast. Hageja on ka ise välja toonud, et krediidiandja võttis majandamiskulude määrana arvesse 150 eurot, mis oli ca poole vähem, kui oli statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimum ühe inimese kohta. Lisaks pidi krediidiandjas küsimusi tekitama konto väljavõttelt nähtuv 400-eurosed üüri/kommunaalide maksed; hageja ei ole esile toonud, et krediidiandja oleks selle kohta täiendavaid selgitusi nõudnud. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et krediidiandja ei arvestanud ei kontolt nähtuva krediitkaardi tegeliku kuluga, ei kontrollinud teiste finantskohustuste olemasolu olukorras, kus tarbija esitatud andmed ei haakunud konto väljavõttelt nähtuvaga ning kontolt toimusid regulaarsed ülekanded arvestatavas summas teisele kontole, lähtus põhjendamatult väikesest majandamiskulude summast ning rikkus seeläbi vastutustundliku laenamise kohustust. Kohus märgib, et krediitkaardi konto väljavõttelt nähtunuks ka kostja kulutamisharjumused, mh üle võimete elamine. Kohus on seisukohal, et krediidiandja on professionaalne turuosaline, kes pidi olema kursis tarbijate laenuvõtmispraktikate ja -tarbimisharjumustega, mh sellega, kuidas krediitkaardiga igakuiseid kulusid tasutakse ning seeläbi kokkuvõttes laenukoormust suurendatakse.

Hageja väitel on kostjalt on perioodil 6.02.2021 kuni 8.03.2021 toimunud tagasimakseid kokku 640,73 eurot (47,58 eurot põhiosa katteks + 218,15 eurot intressi katteks + 375 lepingutasu katteks). Hageja on ümberarvestusega koos esitanud tagasimaksete graafiku (dtl 120), mis kujutab endast lepingu põhiosa maksete tulpa, ning hageja on kostja poolt tasutu arvestanud selle katteks. Hageja märgib, et tuginedes ümberarvestusele ei ole leping kehtivalt üles öeldud 7.06.2021. Hageja esitas puhuks, kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtteid on rikutud, alternatiivselt lepingu täitmise nõude. Hageja toob esile, et kostja on viimase makse P OÜ-le teinud märtsis 2021. Kostja ei ole 5 aastat ühtegi makset teinud, siis tõenäoliselt ei tasu ta ka alates 16.06.2025 sissenõutavaks muutuvaid makseid. Kostja ei ole otsinud lahendusi ega hageja pöördumistele ka enne kohtusse pöördumist, kuidagi reageerinud. Samuti ei ole kostja kohtumenetluses osalenud. Viimasest tulenevalt palub hageja välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat võlgnevust. Kohus võttis menetlusse hageja nõude mõista välja edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuvad lepingu põhiosamaksed. 22.05.2025 esitas hageja uue maksegraafiku (dtl 183), erinevus varasemalt esitatud ümberarvestusega on vaid selles, et hageja soovib ka intressi seadusjärgses määras. Ümberarvestuses ja tagasimaksete uuesti määramisel on hageja arvestanud tegelikult välja makstud laenusummaga (st 7125 euroga), hageja on jätnud samaks algse lepingu maksegraafiku põhiosamaksete tulba, kuid lühendanud seda lõpust 1 makse võrra (tulenevalt sellest, et algne maksegraafik oli laenusummale koos lepingutasuga, st 7500 eurole). Algses maksegraafikus oli 61 tagasimakset 06.02.2021 - 11.01.2026, uuesti määratud tagasimaksete graafikus on 60 põhiosamakset, kokku 7125 eurole. Hageja on kostja poolt tasutud 640,73 eurot arvestanud uuesti määratud põhiosamaksete katteks, millest tulenevalt on täielikult tasutud maksed kuni 02.01.2022 ning osaliselt, 34,35 euro ulatuses ka 01.02.2022 makse. Kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud osaliselt tasumata 01.02.2022 põhiosamakse (30,85 euro ulatuses) ning täielikult 03.03.2022-15.06.2025 põhiosamaksed, kokku 5198,05 eurot. Uuesti määratud tagasimaksete tabelis on hageja arvestanud ka intressi seadusjärgses määras, alates 01.01.2023 (s.o alates sellest ajast, kui seadusjärgse intressi määr ei olnud enam 0%) kuni 15.06.2025, kokku 346,42 eurot. Kohus mõistab eeltoodud põhivõla ja seadusjärgsed intressid kostjalt välja kostjalt VÕS § 396 lg 1, § 367, § 101 lg 1 punktide 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja § 4034 lg 7 alusel. Kohus nõustub, sh arvestades kostja enda poolt istungil antud selgitusi enda võlgade hulga osas, et hagejal on põhjendatud karta, et kostja ei tasu makseid ka edaspidi. Seetõttu mõistab kohus kostjalt välja ka tulevikus sissenõutavaks muutuvad maksed (kokku 1286,22 eurot) vastavalt 22.05.2025 uuesti määratud tagasimaksete tabelile järgmiselt: 2025-07-15 2025-08-14 2025-09-13 2025-10-13 2025-11-12 2025-12-12

217,40 223,72 230,23 236,93 243,82 134,12

742,16 eurot. Kohtuotsuse tegemise päeva seisuga on täiendavalt sissenõutavaks muutunud viivised 4986,80 eurolt perioodi 23.05.2025-18.06.2025 eest 41,13 eurot ja viivis 211,25 eurolt 16.06-18.06.2025 eest 0,19 eurot. Kokku mõistab kohus sissenõutavaks muutunud viivistena kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kostjalt välja 783,48 eurot. Edasiulatuvalt mõistab kohus välja viivise otsuse tegemise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõlalt 5198,05 eurolt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni võla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Samuti mõistab kohus välja alates 16.07.2025 sissenõutavaks muutuvatelt põhiosamaksetelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kohtule on teada, et tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub vajadusel käibemaks, osutavad praeguses majanduslikus olukorras kohtus esindamise teenust nii mõnedki vandeadvokaadid. Kohus on seisukohal, et ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta täies ulatuses vastaspoole kanda. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul üle paisutatud. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Tegemist on hageja põhitegevuse standardse vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul, sõltuvalt käibemaksu suurusest, 122 eurot koos käibemaksuga. Kuna hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja põhjendatud tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta. Hageja lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi 10 tundi 5 minutit tunnihinnaga 169 eurot ilma käibemaksuta. Õigusabi osutamise sisaldas järgmisi toiminguid: -hagiavalduse ettevalmistamine, koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine, esitamine kohtule 3 tundi; -21.01.2025 dokumendi ettevalmistamine, koostamine, kohtule esitamine 3 tundi 10 minutit; -22.05.2025 dokumendi ettevalmistamine, koostamine, kohtule esitamine 1 tund 55 minutit; -04.06.2025 kohtuistungiks ettevalmistumine 30 minutit; -04.06.2025 kohtuistungil osalemine 1 tund 10 minutit; -04.06.2025 dokumendi koostamine, kohtule esitamine 20 minutit. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise õigusvaidlusega. Kohus on seisukohal, et menetlusdokumentides on eksitavad ja üksteisele vastukäivad väited, samuti on täiendavate menetlusdokumentide esitamise vajaduse tinginud hageja enda tegematajätmine (ei ole esile toodud kõiki nõude aluseks olevaid asjaolusid). Kohus märgib, et hageja majandustegevuseks on võlgade kokkuostmine ning hageja esindaja esindab hagejat üldjuhul kõikides tarbijakrediidi lepingutest tulenevates võlanõuetes. Seega on hagejal (ja tema esindajal) olnud aega viia ennast kurssi muutunud kohtupraktikaga ning hagejal oli algusest peale võimalus vähendada enda menetluskulusid seeläbi, et esitada puudusteta ja täpsustamist mitte vajavad menetlusdokumendid. Korduvate menetlusdokumentide esitamist oleks hageja saanud vältida, kui oleks koheselt hagi esitanud korrektselt. Hageja ise valis, et esitab hagi eeldusel, et vastutustundliku laenamise kohustust on korrektselt täidetud. Hageja on võlgade sissenõudmisele spetsialiseerunud ettevõte, kellel on samalaadseid nõudeid menetluses tuhandeid. Seega on hageja hästi kursis kohtupraktikaga ja sai 2024. a juunis juba ise hinnata oma nõude perspektiivikust. Kohus tuvastas, et vastutustundliku laenamise kohustus on täielikult jäetud täitmata. See asjaolu ei saanud hagejale üllatusena tulla. Kohus leiab, et arvestades kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on lepingulise esindaja põhjendatud õigusabitoiminguteks hagiavalduse koostamine ja kohtuistungil osalemine ning nimetatud õigusabitoimingute põhjendatud ajakulu on kokku 3,5 tundi. Arvestades lepingulise esindaja õigusteenuse põhjendatud tunnihinda, on hageja põhjendatud õigusabikulu kokku 350 eurot ilma käibemaksuta (3,5 tundi x 100 eurot). Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 1330 eurot, millest 980 eurot on riigilõiv ja 350 eurot on lepingulise esindaja kulu. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda 11

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. 28.06.2024 esitatud hagi hind oli 15 600,84 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas summas 5198,05 eurot, intressinõude 346,42 eurot ja viivisenõude perioodi 01.01.2023-18.06.2025 eest 783,48 eurot. Seega kokku rahuldas kohus arvestuslikult hagi 6327,95 euro ulatuses, mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast (15600,84 eurot) 40,56%. Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskulud 40,56% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 59,44% ulatuses hageja kanda. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 40,56% hageja põhjendatud menetluskuludest (1330 eurot), millele vastab summa 539,45 eurot. Tsiviilasja toimikust ja kohtuistungi protokollist nähtuvalt ei olnud kostjal menetluses lepingulist esindajat ja ei ole hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha kohtunik

12

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.