Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega ning PankrS § 158 lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. I T pankrotihaldur on koostanud ning esitanud kohtule tegevusaruande koos avaldusega pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. PankrS § 158 lg 4 järgi märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. I T pankrotimenetluses tunnustati võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul 18.06.2019. a ühe võlausaldaja nõue summas 8 090,38 eurot PankrS § 153 lg 1 p 2 sätestatud rahuldamisjärgus. Võlgnik võlausaldaja nõude tunnustamisele vastuväiteid ei esitanud. Tunnustatud nõude osas ei ole võlausaldajale väljamakseid tehtud. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta: Võlgnikul krediidiasutustes arveldusarved puuduvad. Pankrotivara on käesoleval hetkel 538,48 eurot (võlgniku sissetulekust kinnipeetud rahalised vahendid). Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta: Pankrotihaldur ei ole vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete katteks väljamakseid teinud. Pankrotihaldur on taganud võlgnikule igakuiselt makstava elatusmiinimumi. Harju Maakohtu 07.03.2019. a kohtumäärusega määras kohus Elin Vilippusele ajutise pankrotihalduri tasuks 450 eurot (lisandub käibemaks), sama kohtumäärusega rahuldas kohus ajutise halduri menetlusabi taotluse ning mõistis välja riigi vahenditest ajutise halduri tasu 397 eurot (millele lisandub käibemaks 79,40 eurot). 23.07.2019. a kandis pankrotihaldur pankrotivarast ajutise pankrotihalduri tasu katteks 63,60 eurot. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa: Jaotiste alusel väljamaksed puuduvad. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta: Pandiesemed puudusid. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta: Müümata vara: a. xxxx, reg.nr xxxx, 2008. a; b. xxxx, reg.nr xxxx, 1986. a; c. xxxx, reg.nr xxxx, 1991. a; d. xxxx, reg.nr xxxx, 1987. a. Sõidukitel halduri hinnangul väärtus puudub. Võlgnikul teistelt isikutelt saada olevat vara ei ole. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel: Haldur on pankrotimenetluse käigus läbi viinud kõik seaduses ettenähtud menetlustoimingud. Pankrotivara valitsemisega seotud kulud puudusid. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada: Haldur ei ole pankrotimenetluses hagisid esitanud ega kavatse neid esitada. Kohtukulud ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused: Kohtukulud, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks on: ajutise pankrotihalduri tasu 63,60 eurot. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud: Pankrotivara on käesoleval hetkel 538,48 eurot. Rahalised vahendid kantakse menetluse lõpetamisel

pankrotihalduri tasu katteks. PankrS § 162 lg 3 järgi peab pankrotihaldur oma aruandes märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Pankrotihaldur leiab, et maksejõuetuse eelduslikuks põhjuseks on kolmanda isiku kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu sõlmimine ning piisava sissetuleku ja vara puudumine selleks, et täita käenduslepingust tulenevaid kohustusi. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oli halduri hinnangul seega muu asjaolu PankrS § 22 lõike 5 kohaselt ja eeltoodust tulenevalt ei ole haldur ka esitanud avaldust kriminaalmenetluse alustamiseks. PankrS § 158 lg 5 järgi ei lõpeta kohus pankrotimenetlust raugemise tõttu enne PankrS § 86 sätestatud vande andmist, kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma ja vande võtmine on võimalik. Võlgnik andis vande kooskõlas PankrS § 86 lg-ga 2 25.03.2019. a. PankrS § 158 lg 4 I lause sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus ei lõpeta menetlust PankrS § 158 lg 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa (PankrS § 158 lg 6). 09.10.2019. a teatas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest tasuda I T pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole 1 000 eurot, maksmise tähtajaga 25.10.2019. a. Pankrotimenetluse kulusid käesolevaks ajaks deponeeritud ei ole. Eeltoodu alusel kuulub pankrotihalduri taotlus rahuldamisele ja pankrotimenetlus lõpetamisele seoses raugemisega. PankrS § 168 sätestab, et ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. PankrS § 65 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. PankrS § 150 lg 4 järgi otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lg 11 alusel ja võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lg 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Pankrotihaldur on kulutanud oma ülesannete täitmiseks 8 tundi. Arvestades töötasu suuruseks 75 eurot tund, palub pankrotihaldur võlgnikult välja mõista Elin Vilippuse kasuks pankrotihalduri tasuna 600 eurot, mis sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. I T ega võlausaldaja oma seisukohta pankrotihalduri tasu osas esitanud ei ole. Kohus leiab, et halduri tasu summas 600 eurot kinnitamine ei riku võlausaldaja ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab PankrS § 23 lg 1-3. PankrS § 150 lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku I T kanda. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Pankrotihaldur pankrotimenetluse kulude kinnitamist ega hüvitamist taotlenud ei ole. PankrS § 169 kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Võlgnik on esitanud avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest

vabastamise menetluse algatamiseks. Vastavalt PankrS § 171 lg-le 1 otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise PankrS § 158 lg 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Pankrotihaldur palub määrata I T füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise korral võlgniku usaldusisikuks I T, märkides, et võlausaldajate üldkoosolek ei ole omapoolset ettepanekut usaldusisiku kandidaadi osas teinud. Kohus leiab, et võlgniku avaldus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks kuulub rahuldamisele. Kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. PankrS § 172 lg 2, 3, 4 ja 5 järgi peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlausaldaja põhjendatud taotlusel võib kohus usaldusisikule anda õiguse kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Mõjuval põhjusel võib kohus omal algatusel, võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel vabastada usaldusisiku ja asendada ta teise usaldusisikuga enne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist. Vabastatud usaldusisik esitab kohtule aruande. PankrS § 173 lg 1 alusel on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik PankrS § 173 lg 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 175 lg 1 järgi otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on usaldusisik kohustatud iga-aastaselt esitama kohtule aruande võlausaldajale teostatud väljamaksete kohta.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.