6. november 2019 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-19-6505
Tsiviilasi
Stepling OÜ hagi Mahe Mandala OÜ, CC ja YY vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
1880.69 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Stepling OÜ, registrikood 10838371, asukoht Pikk 11, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond, seaduslik esindaja juhatuse liige Jüri Feofanov Kostjad Mahe Mandala OÜ, registrikood 12398841, asukoht Vahtramäe tee 9, Paikuse alev, Pärnu linn, Pärnumaa CC, isikukood xxxxxxxxxxx, eluk XXX YY, isikukood xxxxxxxxxxx, eluk. XXX Kostjate lepinguline esindaja Villu Tragon
Asja lahendamise viis
Kirjalikus menetluses (lihtmenetlus)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Stepling OÜ hagi.
2.Välja mõista Stepling OÜ (registrikood 10838371) kasuks Mahe Mandala OÜ-lt (registrikood 12398841) võlgnevus 1880 (üks tuhat kaheksasada kaheksakümmend) eurot ja 69 (kuuskümmend üheksa) senti, sh nimetatud summast solidaarselt CClt (C, isikukood xxxxxxxxxxx) 500 (viissada) eurot ning nimetatud summast solidaarselt YYlt (Y, isikukood xxxxxxxxxxx) 500 (viissada) eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Edasikaebamise kord
Menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Määrata hageja menetluskulude suuruseks 225 (kakssada kakskümmend viis) eurot, mis mõista Mahe mandala OÜ-lt, CClt ja YYlt solidaarselt Stepling OÜ kasuks välja. Nimetatud menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile
Tsiviilasi nr 2-19-6505 kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Apellatsioonkaebus võetakse ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Sisulised asjaolud, esitatud nõuded, tõendid ja vastuväited, menetluse käik
1.Esitatud hagiavalduse (tl 3-8) ja hilisema seisukoha kohaselt (tl 63-65) sõlmisid Stepling OÜ (hageja) üürileandjana ja Mahe Mandala OÜ (kostja 1) üürnikuna 18.01.2013 äriruumde üürilepingu Pärnu linnas, Pikk 11 asuva 41,6m2 suuruse äripinna üürimiseks (edaspidi Leping, tl 9-11). Vastavalt lepingu p-le 7.5. tasus kostja 1 lepingu tagatistasu summas 500€. Lepingu p
15.3.alusel sõlmisid hageja ning kostjad 2 ja 3 (vastavalt CC ja YY) käenduslepingu nr 1 (tl 12). Käenduslepingu kohaselt vastutasid nii kostja 2 kui kostja 3 kumbki eraldi kostja 1 lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest 500 euro ulatuses.
2.Lepingule on pooled sõlminud 5 lisakokkulepet. Lisakokkulepped on sõlmitud 04.09.2013, 11.11.2014, 30.11.2015, 01.11.2016, 02.11.2017. Hageja on esitanud neist viimase (tl 14), millega pikendati lepingu lõpptähtaega kuni 31.12.2020 ning alandati ajutiselt 6 kuuks (s.t bussijaama ehituse perioodiks) üürihinda 1 euro võrra m2-lt. Hageja arvestas võimalike väheste takistustega ning oli võimalike takistuste perioodiks proportsionaalselt ka juba üürihinda alandanud ja seega puudus kostjal 1 igasugune alus üürihinna tagantjärgi alandamiseks (vt allpool).
3.28.11.2018 esitas kostja 1 hagejale lepingu lõpetamise avalduse, milles taotles lepingu lõpetamist seisuga 30.11.2018 (tl 16). Lepingu ülesütlemise aluseks oli märgitud järgmist: „ Lepingu ülesütlemise alus on seotud sellega, et meie vahel sõlmitud 02. oktoober 2017 lisakokkuleppega ajavahemikul 01.10.2017-31.03.2018 oli üüripinna kasutamine häiritud ja kaotasin oma püsikliendid. Minu korduvale reklaami küsimisele vaatamata, ei olnud võimalust ka lisa reklaami paigutada äripinnale. Seega pinna nähtavaks tegemisega oli probleem ja kliendid ei leidnud firmat üles, mille tõttu kannatas tugevasti firma käive, edaspidi ei pea mõistlikuks jääda samale aadressile firma käibe huvides.“ Samal päeval teatas hageja kostjale 1, et vastavalt lepingu p-le 11.2 tuleb lepingu lõpetamisest teatada teisele poolele kirjalikult vähemalt 3 kuud ette, millest lähtuvalt lõpeb leping 28.02.2019 (tl 18).
4.05.12.2018 edastas kostja 1 lepinguline esindaja Kaupo Süvaoja hagejale kirja (tl 19), teatades muu hulgas, et üürileping on nende poolt üles öeldud ning detsembri 2018 eest puudub hagejal alus üüri nõudmiseks. 10.12.2018 edastas hageja kostjale 1 05.12.2018 kirjale vastuse (tl 21), milles selgitas omi seisukohti. Muu hulgas oli vastuse märgitud järgmist: „Vastuseks Teie 05.12.2018 kirjale teatame, et jääme oma varasema seisukoha juurde ning ei tunnista Teie poolt üürilepingu ilma Lepingu p-is 11.2. märgitud 3-kuulise tähtajata erakorralist ülesütlemist. Seega on Üürileping kehtiv kuni 28.02.2019 (juhul, kui Pooled seda kokkuleppel varem ei lõpeta) ning Üürnikul tuleb nimetatud kuupäevani tasuda kõik Lepingust tulenevad kulud (sh. üür ja kõrvalkulud).“ 2 (7)
Tsiviilasi nr 2-19-6505
5.12.03.2019 sõlmitud nõude loovutamise lepinguga loovutas Pärnu linn, Pikk tn 11 korteriühistu kostja 1 vastu oleva nõude, summas 682.61 € hagejale (tl 23-24).
6.Seoses kostja 1 poolt kompromissi mittepakkumisega edastas hageja 02.04.2019 kostjale 1 nõude võlgnevuse, summas 1880,69 euro, tasumiseks (tl 26). 08.04.2019 edastas kostja 1 lepinguline esindaja hagejale üürihinna alandamise avalduse (tl 28). Avalduses leidis kostja 1, et on põhjendatud üürihinna alandamine alates 01.04.2018 kuni lepingu lõppemiseni 28.02.2019 poole üürisumma ulatuses, s.t 199.72 euro ulatuses kuus, kokku seega 11 kuu ulatuses summas 2196.92 eurot. Nimetatud nõude arvelt soovi kostja 1 teostada tasaarveldust hageja poolt nõutava summaga 1880.69 eurot ning nõudest ülejääva osa 316.23 euro tasumist kostja 1 kontole. Nimetatud avaldusest nähtub, et käesolevaks ajaks kostja 1 nõustub lepingu lõppemisega 28.02.2019 ja tunnistab hageja nõuet summas 1880.69 eurot, sh tasumata üüri ja loovutusega saadud kõrvakulude nõude osas. Vaatamata sellele selgitab hageja, et üürilepingu lõppemise seisuga 28.02.2019 on kostjal 1 hagejale osaliselt või täielikult tasumata arved nr-d 18063, 18079, 18086, 19007 ja 19014 kokku summas 1698.08 eurot. Üürilepingu p. 7.7. alusel kustutas hageja võlgnevusest 500 eurot kostja 1 poolt tasutud tagatisraha arvelt. Seega on üürilepingust tuleneva üürivõlgnevus 1198.08 eurot. Lisaks oli kostjal 1 seisuga 12.03.2019 tasumata üürilepingust tulenevad kõrvalkulud KÜ-le Pikk tn 11 esitatud arvete nr 110, 132, 154 ja 176 alusel kokku summas 682.61 eurot. Eelnevast lähtuvalt on hageja põhinõue kostja vastu seisuga 25.04.2019.a. kokku 1880.69 eurot (müügireskontro tl 29) .
7.Hageja ei nõustu kostja 1 poolt esitatud üürihinna alandamise avalduse ning tasaarveldusega ja nende põhjendustega. Hageja selgitab, et - ta ei ole vähimalgi määral takistanud üürieseme (s.t Pikk tn 11 ärihoone teisel korrusel asuvate ruumide) kasutamist. - ta ei vastuta Pärnu bussijaama ehitusega seotud liikumispiirangutega avalikel teedel ja tänavatel ja sellega seotud võimaliku kostja 1 klientide vähenemise eest. Üüri alandati 6ks kuuks just hageja ettepanekul - ta ei ole keeldunud ega takistanud lepingu esemeks olevale üüripinnale reklaami paigaldamisest. Vastupidiselt, hageja on aidanud kaasa kostja 1 reklaamile, paigaldades kostja 1 poolt üüritud pinna kohale hoone fassaadile omal kulul kostja 1 reklaami. - ei lepingus ega muul viisil ei ole hageja lubanud kostjal 1 kasutada kõnealust välireklaami (silmas peetakse teisaldatavaid kolmnurkaluseid, mida paigaldatakse hoone ette tänavale jalakäijate alale). Hageja ei saagi selliseid lubadusi anda, kuna välireklaami paigaldamine on reguleeritud Pärnu Linnavolikogu määrusega (praegu kehtiv versioon on kehtestatud 28.04.2018, https://www.riigiteataja.ee/akt/404052018044). - ta möönab, et algselt ta ei olnud piisavalt resoluutne, ega keelanud või takistanud kostja 1 poolt taolise välireklaami paigaldamist. Seoses 2018.a jaanuaris seadusest tulenevalt Pikk tn 11 korteriühistu tekkimisega juhiti KÜ koosolekul liikmete tähelepanu Pärnu linnas kehtestatud välireklaami paigaldamise korrale. Sellest lähtuvalt teatas hageja esindaja kostjale 1, et ärihoone ukse ette tänavale teisaldatava reklaami paigaldamine seni toimunud kujul on ebaseaduslik ja palus sellise tegevuse lõpetada. - Kostjal 1 ei saa tekkida õigustatud ootust ebaseadusliku reklaami paigaldamise osas isegi juhul, kui seda ei ole algselt keelatud või takistatud. Samuti ei ole ebaseadusliku reklaami paigaldamise (ega selle ootuse) aluseks olla asjaolu, kui mõni teine sama hoone üürnik rikuks kehtestatud seadusandlikke akte ja paigaldab keelatud reklaami. Isegi juhul, kui 08.04.2019 avaldus oleks põhjendatud, pole avalduse esitamisel järgitud võlaõigusseaduses (VÕS, nt §-d 111, 196, 314) märgitud mõistliku tähtaja printsiipi. Nii märgib kostja 1 oma avalduses, et perioodil aprill-september 2018 langes käive 32,3%. Seega 3 (7)
Tsiviilasi nr 2-19-6505 olid kostja 1 probleemist teadlik hiljemalt oktoobris 2018. Sellisel juhul oleks kostja 1 pidanud taotlema üürihinna alandamist mõistliku tähtaja jooksul, mitte ~6 kuud pärast probleemide ilmnemist, sh 1 kuu ja 8 päeva pärast tema enda avalduse alusel lepingu lõppemist. Hageja hinnangul ei saa olla lubatud VÕS § 112 lg 1, § 278 ning § 296 lg 2 kasutamine pahatahtlikult, selleks, et hoiduda kõrvale üürilepingust tulenevate maksekohustuste täitmisest ning justkui ruumide kasutamise takistuste taha pugedes põhjendada oma majanduslikke nõrke näitajaid. Ei ole tõenäoline, et seadusandja arvates oleks ka alusetud üürihinna alandamise avaldused automaatselt toimivad ja ainukeseks selle ümberlükkamise võimaluseks peaks olema üürileandja poolt kohtult hinna alandamise avalduse tühistamise nõudmine. Sellisel juhul oleks üürivõlgnikel väga lihtne ja mugav esitada just neile sobival ja kasulikul hetkel üürihinna alandamise avaldus ning sellele tuginedes keelduda üürivõla tasumisest. Samuti on ju tagantjärgi ka väga mugav teha nn. üürihinna alandamise määra arvestusi veel selliselt, et üürileandja peaks justkui neile peale maksma.
8.Hageja taotleb võlgnevuse 1880.69 sissenõudmist põhivõlgnikult kostjalt 1 ning solidaarvõlgnikest käendajatelt, kummaltki piiratud vastutuse (500 eurot) ulatuses.
9.Kostjad ei tunnista oma kirjalikus vastuses (tl 41-45) hagi, vaidlevad sellele vastu ja leiavad, et hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata või rahuldamata. Käesoleval juhul on Hageja poolt esitatud hagi esemeks on võla tasumise nõue ehk täitmisnõue, samas kui hagist võib aru saada, et hageja tegelikud etteheited kostjatele seonduvad üürihinna alandamise ja selle põhjal teostatud tasaarvestuse lubatavuse küsimustega. Kostjad leiavad, et tegelikult peaks hagi esemeks olema üürihinna alandamise kehtetuks tunnistamise ning sellest tuleneva tasaarvestuse lubamatuks tunnistamise nõue ehk siis hoopis tuvastusnõue. Kostja 1 p 08.04.2019 esitatud üürihinna alandamise ja tasaarvestuse teostamise avaldusest tulenevalt puuduvad Kostjal 1 Hageja ees võlgnevused, tegelikult on olukord lausa vastupidine, pooltevahelise saldo lõpptulemusena on hagejal Kostja 1 ees täitmata kohustus 316.23 euro ulatuses. Hageja on esitanud nõude asjaolude alusel, mille osas pole poolte vahel kunagi vaidlust olnud. Samas hageja ignoreerib asjaolu, et poolte vahel 28.02.2019 seisuga eksisteerinud saldo osas on teostatud üürihinna alandamine ja tasaarvestus ning nõuab sisuliselt nimetatud toimingute tühistamist ning kohustuse taastamist eelnimetatud tehingute eelses suuruses. Kuna poolte nõudeid, mida ei ole kohtule hagi esemena esitatud, ei saa kohus otsuse resolutsioonis lahendada, ning hagi on menetletav ainult hagi eseme sedavõrd olulise muutmise teel, mis nõuab uue hagi esitamist, siis tuleb hagi jätta läbi vaatamata.
10.Kui kohus asub seisukohale, et hageja olulised eksimused hagi eseme kirjeldamisel ei anna alust hagi läbi vaatamata jätmiseks, on hagi kostjate arvates alusetu. Hageja on osundanud, et üürihinna alandamine ei olevat põhjendatud, kuna: ta ei ole vähimalgi määral takistanud üürieseme (s.t Pikk tn 11 ärihoone teisel korrusel asuvate ruumide) kasutamist – tegemist on otsese valeväitega, oma 15.03.2018 meiliga keelas Stepling OÜ juhataja välireklaami kasutamise täielikult (tl 48-49), kuigi alates üürilepingu sõlmimisest 18.01.2013 oli välireklaami kasutamine olnud lubatav; hageja ei ole keeldunud ega takistanud lepingu esemeks olevale üüripinnale reklaami paigaldamisest – taas on tegemist otsese valeväitega, oma 15.03.2018 meiliga keelas Stepling OÜ juhataja välireklaami kasutamise täielikult ning käis ka kohapeal korduvalt kontrollimas, et reklaammaterjale ka tegelikult ei kasutataks; 4 (7)
Tsiviilasi nr 2-19-6505 ei lepingus ega muul viisil ei ole hageja lubanud kostjal 1 kasutada kõnealust välireklaami alates üürilepingu sõlmimisest 18.01.2013 oli välireklaami kasutamine olnud lubatav, seega tekkis kostjal 1 õiguspärane ootus, et välireklaami teostamine on lubatud isegi olukorras kui see otsesõnu lepingus kirjeldatud pole; hageja ei saavat sellist välireklaami lubada, kuna välireklaami paigaldamine olevat reguleeritud Pärnu Linnavolikogu määrusega – nimetatud määrusest ei tulene välireklaami paigaldamise osas kostja 1 poolt teostatud tegevusele mingeid piiranguid; seoses 2018.a. jaanuaris seadusest tulenevalt Pikk tn 11 korteriühistu tekkimisega juhiti KÜ koosolekul liikmete tähelepanu Pärnu linnas kehtestatud välireklaami paigaldamise korrale ning sellest lähtuvalt teatas hageja esindaja kostjale 1, et ärihoone ukse ette tänavale teisaldatava reklaami paigaldamine seni toimunud kujul on ebaseaduslik ja palus sellise tegevuse lõpetada – hageja arvamus reklaami paigaldamise ebaseaduslikkusest on sügavalt ekslik ning nõue taolise tegevuse lõpetamiseks alusetu ning pahatahtlik; kostjal 1 ei saa tekkida õigustatud ootust ebaseadusliku reklaami paigaldamise osas isegi juhul, kui seda ei ole algselt keelatud või takistatud – kuna tegemist ei ole ebaseadusliku reklaamiga ning selline praktika kehtis viie aasta jooksul, siis sai küll ja tekkiski kostjal 1 õiguspärane ootus reklaami paigaldamise ja kasutamise osas. Seega on üürihinna alandamine on põhjendatud ja jätkuvalt kehtiv. Hageja on samuti leidnud, et kui üürihinna alandamine võib olla isegi põhjendatud, siis pole kostja 1 üürihinna alandamisel järginud mõistliku tähtaja printsiipi. Kostjad leiavad kohtupraktikale tuginedes, et hinna alandamiseks õiguse kasutamiseks ei ole üldist tähtaega ette nähtud, samuti ei allu see õiguskaitsevahend aegumisele.
11.Kohus selgitas kostjale pärast kirjaliku vastuse esitamist 26.08.2019 kirjaga, et hagejal puudub vajadus nõuda hinna alandamise avalduse tühistamist, vaid et kohus arvestab menetluses sellega kui kostjate ühe vastuväitega. Kohus menetles asja kirjalikus menetluses (25.09.2019 määrus) lihtmenetluse reeglite järgi. Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kuna kohus menetleb hagi lihtmenetluses, piirdub kohus käesolevaga põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (TsMS § 444 lg 2).
13.Käesolevas asjas puudub vaidlus järgmistes olulistes asjaoludes - hageja ja kostja 1 vahel sõlmiti 18.01.2013 üürileping äriruumide kasutamiseks, samuti käenduslepingud hageja ja kostja 2 ja 3 vahel kostja 1 üürilepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks piiratud vastutus summaga kostja 2 ja 3 puhul kummalgi 500 eurot (alus: vastavad lepingud); - leping on lõppenud kostja 1 poolt üürilepingu lõpetamise avalduse (28.11.2018) ja lepingu p
11.2.alusel 28.02.2019 (alus: leping ja ülesütlemisavaldus); - lepingu lõppedes oli kostjal 1 tasumata üüri võlgnevus kokku 1698.08 EUR, millest 500 EUR luges hageja tasutuks lepingu alusel makstud tagatisrahast, lisaks oli kostjal 1 tasumata kõrvalkulud summas 682.61 maja haldavale korteriühistule, millise nõuda on hageja ühistult 5 (7)
Tsiviilasi nr 2-19-6505 omandanud (alus: lepingu p 7.3., 7.6., nõude loovutamise leping, kostja vastus ja hinna alandamise ning tasaarvestuse avaldus). Nimetatud summa osas vastutavad kostja I kõrval solidaarselt kostjad 2 ja 3 käenduslepingu alusel, kumbki kostjatest 500 EUR ulatuses (VÕS § 142, § 145, § 150, § 164).
14.Sisuliselt ei vaidle kostjad vastu hageja rahalisele nõudele, vaid vaidlus on 08.04.2019 esitatud avalduse kehtivuse osas. Kohus on seisukohal, et nimetatud avaldus ei ole kehtiv ning üürihinna alandamine ning seeläbi nõuete tasaarvestamine ei ole põhjendatud, sest
14.1.Üürilepingus endas ehk juba alates 18.01.2013 sisaldus p 5.1. ap 2, mille kohaselt oli üürnikul õigus paigaldada hoonele reklaami, silte ja sümboolikat vaid Üürileandja eelneval kirjalikul nõusolekul. Üüriesemest väljapoole, sh hoone fassaadile tulevate püsideklaratsioonide, reklaamtulede või –siltide ülespanek toimub Poolte ühisel kokkuleppel Üürniku kulul nii, et nad sobiksid hoone kui tervikuga ja oleks kooskõlas heade tavade ning õigusaktidega. Kui selline reklaam vajab kooskõlastamist kohaliku omavalitsusega, kooskõlastab ja tasub vajalikud lõivud ja/või maksud Üürnik. Hageja viidatud Pärnu Linnavolikogu kehtestatud „Välireklaami paigaldamise eeskiri“ sätestab selgelt (selle § 9, mh lg 1 p 5), et välireklaamiks on vaja taotleda omavalitsuselt reklaamiluba, lisades sellele ka hoone omaniku nõusoleku. Seega, isegi kui hageja oli lubanud üürnikul varasemalt sellist välireklaami kasutada (see tuleneb poolte e-kirjavahetusest tl 48), pidi üürnik arvestama, et õigusaktide kohaselt ei saa ta eeldada sellise lubamise lõputut kestmist, pealegi ei tulene ühestki tõendist, et üürnik üldse kunagi reklaamiluba taotlenud oleks. Välireklaami piiramise näol olukorras, kus selleks olnuks vaja nagunii luba omavalitsuselt ja luba üürileandjalt, ei ole tegemist üüritud asjal üürnikule tekkinud puudusega VÕS § 282 lg 1 p 1 mõttes. Isegi kui ta seda oleks, siis
14.2.kohus nõustub hagejaga, et kui üürnik nägi pärast hageja poolt 2018.a alguses esitatud nõuet välireklaam eemaldada, et tema käive väheneb (08.04.2019 avalduse lk 1 viimane lõik), pidanuks ta VÕS § 278 p 4 ja § 282 lg 1 p 1 alusel teatama üürileandjale, et soovib kasutada oma õigust alandada üüri VÕS § 296 lg 1 alusel. Sellist soovi/teadet üürniku poolt enne 08.04.2019 avaldust, mil leping oli juba lõppenud, ühestki tõendist ei nähtu. Vastupidi, 08.04.2019 avalduses märgib üürnik eelviimases lõigus ise, et selline teatamiskohustus tal üldse puudub, sest üüri alandamise põhjus tuleneb vahetult üürileandja (võimalik, et pahatahtlikust – üürniku sõnastus) tegevusest. Kohus sellist seisukohta ei jaga (üürileandja lähtus lepingust ja õigusaktidest) ja leiab, et sõltumata üürileandja tegevusest pidanuks üürnik juba kevadel 2018 juhtima üürileandja tähelepanu võimalusele üüri alandada (milliselt võimalusest oli üürnik hästi teadlik tulenevalt 02.10.2017 üüri kokkuleppelisest alandamisest) ning et kui vastavat teavitamiskohustust mõistliku aja jooksul ei täideta, kaotab üürnik õiguse üüri alandada. Samale seisukohale on asutud ka kohtupraktikas (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 2-09-17616). See ei välista kostjate esiletoodut, et hinna/üüri alandamine võib toimuda alles kohtumenetluses, ei ole aegunud jne (nt on võimalik, et alandamise määr selgub alles hiljem), kuid see ei muuda kohtu seisukohta käesoleval juhul.
15.Seega on hagi põhjendatud ja tuleb rahuldada.
16.TsMS § 165 lg 3 kohaselt jäävad menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja (tl 69-70) kohaselt on tema ainsaks kuluks hagilt tasutud riigilõiv 225 EUR, mis tuleb seega kostjatelt solidaarselt välja mõista. Vastuväiteid hageja menetluskuludele kostjad esitanud ei ole. Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud 6 (7)
Tsiviilasi nr 2-19-6505 isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on sellise taotluse esitanud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.