AB Lietuvos draudimas hagiavaldus T O vastu kahju hüvitamise nõudes
Hagi hind
2 395.94 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AB “Lietuvos draudimas“ (registrikood 110051834, Eesti filiaali kaudu (registrikood 12831829, asukoht: Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn), lepinguline esindaja: Arvi Luhakooder (e-post: [email protected]); Kostja: T O (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, e-post: xxxx), esindaja RÕA korras: vandeadvokaadi abi Marit Seesmaa (e-post: [email protected]). 14. oktoober 2019
Istungi toimumise aeg
Hageja esindaja Arvi Luhakooder; Kostja T O ja tema esindaja Marit Seesmaa.
Istungil osalenud isikud Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostja T O’elt hageja AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu kasuks 2 339 (kaks tuhat kolmsada kolmkümmend üheksa) eurot 37 senti (s.h põhivõlgnevus 1 685.60 eurot ja seisuga 06.11.2019 arvestatud viivis 653.77 eurot).
Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis põhinõudelt (1 685.60 eurolt) alates 07.11.2019 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui põhinõue 1 685.60 eurot.
4.Jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud kokku summas 634 (kuussada kolmkümmend neli) eurot (s.h riigilõiv 250 eurot ja osaliselt õigusabikulud 384 eurot).
5.Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis menetluskuludelt (634 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Viru Maakohtu 30.09.2019 riigi õigusabi andmise ja 06.11.2019 riigi õigusabi tasu määramise määrustest tulenevalt välja mõista kostja T O’et riigituludesse talle käesolevas tsiviilasjas antud riigi õigusabi eest 06.11.2019 kohtumäärusega vandeadvokaadi abi Marit Seesmaa’le määratud riigi õigusabi tasu 436 (nelisada kolmkümmend kuus) eurot 08 senti.
7.Kohustada kostjat T O’et hüvitama 436.08 eurot 12 kuu jooksul, alates käesoleva otsuse jõustumisele kuule järgnevast kuust, igakuiselt summas 36 (kolmkümmend kuus) eurot 34 senti iga kuu 10 kuupäevaks. Tasuda tuleb Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas AS-s Swedbank (EE502200221014193355) või AS-is SEB Pank (EE351010052031000004), personaalse viitenumbriga 99919700056715, selgitusega „menetluskulud riigile tsiviilasjas nr 2-19-9551“.
8.Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma lahendis ettenähtud tähtaja jooksul. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Lahendi võib sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud lahendis ettenähtud tähtaja jooksul (TsMS § 179 lg 5, 6, 9 ja RÕS § 26 lg 3).
9.Saata kohtuotsus poolte esindajatele ja kostjale teadmiseks.
10.Saata kohtotsus pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste keskusele otsuse resolutsiooni punktide 6., 7, ja 8. osas täitmise tagamiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.26. juunil 2019 esitas AB Lietuvos draudimas (hageja) Viru Maakohtusse hagi T O (kostja) vastu 1 658.80 eurot kahju hüvitamise ja lisanduva viivise nõudes. 2 (11)
2-19-9551
2.Hagiavalduse kohasel hageja on kindlustusandjana kindlustanud korteri aadressil xxxx ning selles asuva koduse vara. Kindlustusvõtja on J A ja kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus on 191 eurot.
3.23.09.2014 esitas kindlustusvõtja hagejale kahjuteate, mille kohaselt sai kindlustusvõtja korter kahjustada seetõttu, et ülevalt naabrilt hakkas lekkima vesi. Kahjujuhtum toimus 23.09.2014.
4.Hageja koostööpartner Xxxx OÜ vaatas 09.10.2014 kahjustada saanud korteri üle ning vormistas kahjude ülevaatuse akti, mille kohaselt korter nr xxxx asub kolmekordse maja teisel korrusel. Korteris nr xxxx, mis asub kolmandal korrusel, hakkas kütteperioodi alguses lekkima tuulutuskraan. Kahjustada on saanud magamistuba mõõtmetega 11,6 m2 ja kõrgus 2,6 m. Magamistoas on kahjustatud värvitud betoonlagi ja tapeeditud betoonsein. Esikus mõõtmetega 7,6 m2 ja kõrgusega 2,6 m on kahjustatud värvitud betoonlagi ja tapeeditud betoonseinad. Koridoris mõõtmetega 6,2 m2 ja kõrgusega 2,6 m on kahjustatud värvitud betoonlagi ja tapeeditud betoonsein.
5.Xxxx OÜ pildistas korteri nähtavad kahjustused ning koostas kahjukäsitluse kokkuvõtte, mille kohaselt kolmanda korruse korteris toimunud veeavarii tagajärjel jooksis vesi teisel korrusel asuvasse korterisse. Kahju põhjuseks oli korteris nr xxxx radiaatorile paigaldatud automaatse õhutusventiili rike.
6.Korteri nr xxxx remondiks tegi hinnapakkumise Xxxx OÜ 1 876.80 eurot. Xxxx OÜ parandas korteri nr xxxx ning esitas hagejale korteri remondiarve summas 1 685. 80 eurot. Remondiarve on hinnapakkumisest 191 euro võrra väiksem, sest omavastutus summas 191 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Hageja hüvitas kahju (asja parandamise kulu) summas 1 685.80 eurot.
7.Veekahju tekkepõhjuste kohta tegi hageja järelepärimise Xxxx OÜ-le, kelle vastuse kohaselt toimus 23.09.2014 korteris nr xxxx radiaatori õhutuskraani rike. Kostja oli 23.09.2014 korteriomandi xxxx. Põhjusel, et veekahju sai alguse kostja korterist, esitas hageja 19.12.2014 kostjale kohtuvälise kahju hüvitamise nõude. Hageja andis kostjale mõistliku tähtaja kahju hüvitamiseks ning palus hüvitada kahju summas 1 685.80 eurot hiljemalt 05.01.2015. Kostja sai kahjunõude kätte ja kostja nimel vastas 26.12.2014 kahjunõudele A O, et hageja kahjunõudel puudub seaduslik alus.
8.Hageja on kindlustuslepingu alusel hüvitanud kahjustada saanud korteri nr xxxx parandamise kulu. VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kuna hageja on KindlTS § 2 lg 3 sätestatud kindlustusandja, siis on kahjustada saanud korteriomaniku nõue läinud üle hagejale. 9.Hageja hinnangul on hoone küttesüsteem ning selle osad kaasomandis juhul, kui seda ei saa eraldi kasutada ega kõrvaldada teise korteriomaniku õigusi kahjustamata. KOS § 2 lg 1 kohaselt korteriomandi eseme reaalosa on piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Kuna hoone ülemisel korrusel paikneva radiaatori õhutuskraani ei ole võimalik eemaldada ilma, et see kahjustaks teise kaasomaniku õigusi (vastasel korral ei ole võimalik küttesüsteemi õhutada), siis on hageja hinnangul küttesüsteemi õhutuskraan kaasomandis. Riigikohus on leidnud, et korteriomanikud valdavad ja kasutavad keskküttesüsteemi püstikuid kaasomanikena AÕS § 72 järgi ühiselt ning vastutavad ühiselt 3 (11)
2-19-9551 ka nende korrasoleku eest (Riigikohtu 11. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-05, p 13). Hageja hinnangul kohaldub see ka küttesüsteemi õhutuskraanile.
10.Hageja leidis, et kostja ei täitnud KOS § 11 lg 1 p 1 ja § 11 lg 2 sätestatud korteriomaniku kohustust hoiduda kaasomandi eset kasutades tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. KOS § 11 lg 3 kohaselt korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Kui takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist. VÕS § 103 lg 1 võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.
11.Kannatanud korteriomanik võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15): teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, KOS § 11 lg 3); kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). VÕS § 103 lg 2 kohaselt kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud.
12.Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid VÕS § 132 sätestatud ulatuses (Riigikohtu 11. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-05, p 10). Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise (Riigikohtu 25. veebruari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08, p 15). Kostja peab kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav (Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 16).
13.Korteriomanike vahel on seadusjärgne võlasuhe, millest tulenevate kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist saab mh nõuda VÕS § 115 lg 1 alusel. Korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu olemasolust) eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes, millele kohaldub VÕS § 1 lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhte, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu (vt Riigikohtu 13. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 23). Korteriomaniku kohustus hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest on reguleeritud korteriomandiseaduse erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena KOS § 11 kõrval teisi sätteid, sh deliktiõiguse sätteid (vt Riigikohtu 13.02.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-12, p 10). Juhul, kui üks korteriomanik tekitab teisele kahju korteriomandit kasutades, on kahju hüvitamise üldsätteks VÕS § 115 lg 1. 4 (11)
2-19-9551
14.Hageja hinnangul on kostjal võimalik mõistlikult ette näha, et tema korteris asuval radiaatoril (sh õhutuskkraanil) võib tekkida aja jooksul puuduseid ning vajadusel lasta teha vastavaid remonttöid. Vee voolamine torustikus ei ole hageja hinnangul vääramatu jõud. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 20.juuni 2006.a. kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-64-06 asunud seisukohale, et kahju põhjustavaks vääramatuks jõuks saab pidada erakordset ja objektiivselt vääramatut sündmust, mis on väljaspool võlgniku mõjupiirkonda. Eelkõige võib selleks olla erakordne loodusjõud. Mingi asjaolu vääramatuks jõuks lugemine eeldab, et võlgnik ei saa seda asjaolu mõjutada, st võlgnik ei saa kahju tekkimist mingil moel ära hoida. Selleks, et mingit asjaolu saaks pidada vääramatuks jõuks, peab vääramatule jõule (vabandatavusele) tuginev isik tõendama, et asjaolu vastab järgmistele tunnustele: asjaolu asub väljaspool võlgniku mõjusfääri; mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud võlgnikult oodata, et ta lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks; mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saa võlgnikult oodata, et ta seda asjaolu väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Hageja hinnangul on kostja käitumise (kostja valduses olnud radiaatori õhutuskraanist tekkinud veeleke) ja kindlustatud korteri omanikul tekkinud kahju (läbi lae voolanud veest tekkinud kahjustused) vahel põhjuslik seos. Kui kostja korteris ei oleks radiaatori õhutuskraanist põrandale voolanud vesi, ei oleks ka kahjujuhtumit toimunud.
15.Hageja palus välja mõista kostjalt kahju summas 1 658.80 eurot, VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määraga põhinõudelt seisuga 25.06.2019 arvestatud viivis 603.89 eurot ning viivis kuni põhinõude tasumiseni.
KOSTJA VASTUVÄITED
16.14. juulil 2019 esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud, leides, et ta ei ole korteriomanikuna oma kohustusi rikkunud ja ei vastuta tekkinud kahju eest. Kostja viidates KOS § 11 lg 1 p ja lg 3 rõhutas, et ta ei ole ei tahtlikult ega ka ettevaatamatusest kunagi kahjustanud oma majanaabrite seaduslikke huve. Muuhulgas ei ole kostja mingilgi moel kahjustanud või mõjutanud tema korteris asuvat kaasomandi eset (radiaatorit ja selle õhutusventiili) viisil, mis võiksid teistele korteriomanikele kaasa tuua tavakasutusest tulenevaid mõjusid ületavaid mõjutusi.
17.19.09.2014 teatas elamut Xxxx haldav ettevõte OÜ Xxxx Xxxx korteriomanikele, et 23.09.2014 toimub küttesüsteemide survestamine ning maja küttesse lülitamine. Korteriomanikel paluti kontrollida nende kasutuses olevaid torustikke ja kraane, et vältida võimalikke lekkeid. Ka kostja vaatas oma korteris asuvad torud ja kraanid üle. Seda küll mitteprofessionaalse pilguga vaid nö tavakodanikult eeldatava hoolsusega (kuivõrd kostja ei ole vastava eriala asjatundja, mida tavalise korteriomaniku puhul ei saa ka eeldada) ning puudusi ei tuvastanud. Kahjuks ei olnud kostjal seoses tööülesannete täitmisega võimalik viibida küttesüsteemi survestamise ajal kodus, kuid kostja jättis oma korteri võtmed naabri (xxxx omanik) kätte, et vajaduse korral oleks tagatud kiire ligipääs kostja korteris asuvale küttesüsteemi osale (sh ka õhutusventiil). Seega leiab kostja, et ta tegi enda poolt kõik võimaliku ja vajaliku, et tema korterist ei saaks kahju tekkida teistele korteriomanikele.
18.Küttesüsteemi õhutusventiili rike ilmnes küttesüsteemide survestamisel. Kortermaja haldas OÜ Xxxx, kes ka paigaldas küttesüsteemi õhutusventiili kostja korterisse nr xxxx. Eeldusel, et küttesüsteemi survestamisel ja küttesse lülitamisel on lekete esinemise tõenäosus suurem, siis võinuks selline olukord olla pigemini ettenähtav professionaalset haldusteenust osutavale OÜ-le Xxxx ning tõenäoliselt oleks olnud enne küttesüsteemi survestamist mõistlik kogu küttesüsteem professionaalse 5 (11)
2-19-9551 pilguga üle vaadata, et tuvastada puudusi, mida tavainimene ülevaatust teostades ei märka. Seda aga ei tehtud. Kostja enda poolt teostatud kontrolli käigus kostja korteris asuval küttesüsteemi osal sh ka õhutusventiilil puudusi ei tuvastatud. Puudusi polnud esinenud ka varemalt senise kasutamise käigus. Samuti ei olnud kostjal võimalik teostada küttesüsteemi survestamist eesmärgiga kontrollida, kas see hilisemat survestamist „vastu peab“. Visuaalsel vaatlusel aga ei olnud kostjal võimalik jõuda järeldusele, et küttesüsteemi õhutusventiil ei pea vastu survestamist ja hakkab lekkima. Õhutusventiilil puudusid sellised visuaalsel vaatlusel tuvastatavad puudused, mis oleksid viidanud lekkeohule küttesüsteemi survestamisel.
19.Kostjale ei saa ette heita ka tegevusetust. Ei saa eeldada, et kostja taotleks igal aastal või mõne muu ajavahemiku järel tema korteris asetseva küttesüsteemi õhutusventiili remonti või vahetust pelgalt seetõttu, et äkki see ventiil hakkab kunagi lekkima. OÜ Xxxx on oma 25.09.2014 kirjas leidnud, et tegu oli radiaatori õhutuskraani rikkega, mida korteri xxxx elanik (kostja) ei oleks saanud kuidagi ette näha. Seega möönab OÜ Xxxx vähemalt seda, et kostja, kellel puuduvad vastavad eriteadmised ei saanud temalt oodatava piisava hoolsusega küttesüsteemi üle vaadates tuvastada selles ette puudust, mille tagajärjel toimus kindlustusjuhtum.
20.Antud kindlustusjuhtumi puhul oli tegu olukorraga, mida tema ei saanud kuidagi ette näha. Hageja vastupidised väited (et kostja pidanuks veekahju tekkimist ette nägema) on oletuslikku laadi, paljasõnalised ja ei vasta tegelikkusele. Antud juhul oli tegu olukorraga, mis vähemalt tavainimesele ei ole ettenähtav. Kostja ei ole oma KOS § 11 lg 1 p 1 tulenevat kohustust rikkunud, kuid isegi juhul, kui ta oleks seda teinud, siis kostja ei vastutaks sellise rikkumise eest KOS § 11 lg 3 alusel. Kostja ei vastuta ainuisikuliselt KOS § 11 lg 1 p 1 tulenevalt korteriomandi reaalosa hulka mittekuuluvate küttesüsteemi osade korrashoiu eest. Siin tuleb muuhulgas lähtuda ka KOS § 1 lg 1, § 1 lg 2, § 2 lg 1 ja 2, AÕS § 72 ja § 75 lg 1.
HAGEJA SEISUKOHT
21.21. augustil 2019 esitatud seisukohas hageja ei nõustu kostja vastuses toodud seisukohadega, et kostja ei ole korteriomanikuna oma kohustusi rikkunud, ta ei ole kahjustanud oma majanaabrite huve ning küttesüsteemi õhutusventiili rike ilmnes küttesüsteemide survestamisel. Poolet vahel puudub vaidlus, et veekahju on alguse saanud kostja korterist, kus lekkis radiaatori õhutuskraan. Hageja kordas hagiavalduses viidatud Riigikohtu 08.01.2013 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15 toodud seisukohti ja leidis, et on kõik kahjunõude eeldused täidetud.
22.Kui kahjustatud korteriomandieseme omanik (hageja) tõendab, et kahjustav asjaolu (sh veeleke) lähtus teise korteriomandi reaalosa piirest, saab eeldada, et viimase korteriomandi omanik (kostja) rikkus oma korrashoiukohustust. Vastutusest vabanemiseks peab viimatinimetatud korteriomandi omanik (kostja) tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandiesemest ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav (vt ka Riigikohtu 11.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 49).
MENETLUSE KÄIK
23.26.08.2019 kohtumäärusega määras kohus asja arutamiseks kohtuistungi 14.10.2019 algusega kell
24.03. septembril 2019 esitas kostja taotluse riigi õigusabi saamiseks. 6 (11)
2-19-9551
25.Viru Maakohtu 30.09.2019 kohtumäärusega rahuldati kostja riigi õigusabi taotlus ja talle anti riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud osamaksetena 12 kuu jooksul Kohus määras, et osamaksete suuruse määrab ta pärast riigi õigusabi osutamist, riigi õigusabi tasu suuruse selgumist ning menetluskulude jaotamist.
KOHTUISTUNG
26.Kohtuistungil hageja esindaja jäi hagiavalduses toodud põhjenduste juurde ja palus hagi rahuldada.
27.Kostja ja tema esindaja hagiaga ei nõustunud, nad jäid kostja vastuses esitatud põhjenduste juurde ja palusid jätta hagi rahuldamata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
28.Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega hagile ja hageja seisukohaga, kuulanud ära kostja ja poolte esindajate seletused kohtuistungil ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
29.Kinnistusraamatu elektroonilise väljavõtte kohaselt kuulus T O’ele (kostja) oamndiõiguse alusel korteriomand asukohaga xxxx, registriosa nr xxxx (t.lk. 53-54). 01.04.2012 sõlmisid Xxxx A/S Eesti filiaal kui kindlustusandja ja J A kui kindlustusvõtja kindlustuslepingu korteriomandi xxxx selles asuva koduse vara kindlustamiseks. Kindlustusvõtjale väljastati kodukindlustuse poliis nr 388724354 kolmeaastase kindlustusperioodi kohta alates 11.04.2012 kuni 10.04.20115 (t.lk. 25-28). Hagiavalduse kohaselt kindlustusvõtja omavastutuseks oli 191 eurot.
30.23.09.2014 on kindlustusvõtja telefoni teel edastanud kindlustusandjale kahjuteate, mille lühikirjelduse kohaselt hakati kütma ja hakkas ülemiselt naabrilt lekkima, mille tagajärjel sai veekahjustusi J A korteri magamistoas, koridoris ja rõdul (t.lk. 38). Xxxx OÜ 30.10.2014 hinnapakkumise kohaselt korteri xxxx, põrandate kinnikatmise, mööbli kolimise, olemasoleva tapeedi eemaldamise, niiskusimuri paigaldamise ja rendi, lagede pahteldamise ja värvimise ning tapeedi paigaldamise kalkulatsiooniks on 1 876.80 eurot (t.lk. 46). 14.11.2014 koostatud tööde üleandmisevastuvõtmise akti kohaselt töövõtja on teostanud tööd vastavalt 30.10.2014 pakkumisele ja tellija on tööd vastu võtnud (t.lk. 47, 48). 14.11.2014 esitas Xxxx OÜ kindlustusandjale arve summas 1 685.80 eurot, mille kindlusandaja on 19.11.2014 on tasunud (t.lk. 49-50).
31.Pooltel ei ole vaidlust kohtuotsuse põhjenduste punktides 29, 30 toodud asjaolude üle. Hageja arvates vastutab kostja tema korterist alguse saanud veelekkega tekitatud kahju eest. Kostja vaidleb hagile vastu, et ta ei ole korteriomaniku kohustusi rikkunud ning et ta ei vastuta korteriomanike ühises kasutuses olevast küttetorustikust lekkinud veega tekitatud kahju eest.
32.Tsiviilkohtumenetluses seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Käesoleva vaidluse lahendamisel analüüsib kohus, kas kostja vaidleb hagile põhjendatult vastu ning kas esinevad õiguslikud alused hageja nõude rahuldamata jätmiseks.
7 (11)
2-19-9551
33.Hageja (hageja õiguseelneja) on J A’le kuuluva korteriomandi ja selles asuva vara kindlustanud. Kindlustustegevuse seaduse (KindlTS) § 2 lg 1 alusel kindlustustegevus on kindlustuslepingu alusel kindlustusvõtja või kindlustatu kindlustusriskide ülevõtmine ja kindlustusjuhtumi toimumise korral kahju hüvitamine, kokkulepitud rahasumma maksmine või lepingu täitmine muul kokkulepitud viisil. Hageja on J A’le tekitatud kahju hüvitanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 sätestab, et kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Seega on hageja üle võtnud J A nõudeõiguse kahju tekitaja vastu.
34.Kahju tekkimise ajal kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg 1 punktide 1 -3 kohaselt korteriomanik on kohustatud: 1) hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud; 2) taluma mõjusid, mis jäävad käesoleva lõike punktis 1 nimetatud piiridesse; 3) võimaldama korteriomandi reaalosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Seeläbi tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada. 35, Kostja on oma vastuses hagiavaldusele kinnitanud, et: 1) 19.09.2014 teatas elamut xxxx haldav ettevõte OÜ Xxxx korteriomanikele, et 23.09.2014 toimub küttesüsteemide survestamine ning maja küttesse lülitamine ja palus korteriomanikel kontrollida nende kasutuses olevaid torustikke ja kraane, et vältida võimalikke lekkeid; 2) kostjal ei olnud seoses tööülesannete täitmisega võimalik viibida küttesüsteemi survestamise ajal kodus ja jättis korteri võtmed naabrile; 3) küttesüsteemi õhutusventiili rike ilmnes küttesüsteemide survestamisel.
36.KOS § 11 lg 3 kohaselt korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Kui takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist.
37.Kostja ei ole toonud ühtegi mõistlikku põhjendust, kas ja kuidas ei saanud ta küttesüsteemi survestamisel tema korterisse paigaldatud keskküttesüsteemi õhutusventiilist lekkinud veega kahju tekitamist välistada. Kuna kostja korteriomand asus elumaja viimaselt (kolmandal) korrusel ja küttesüsteemi survestamise ajal kostjat kodus ei olnud ning isik, kellele kostja oma korteri võtmeid jättis, küttetorustiku (ventiili) leket ei kontrollinud, siis tegi kostja veekahju tekkimist võimalikuks. Kostja väited, et tema poolt teostatud kontrolli käigus kostja korteris asuval küttesüsteemi osal sh ka õhutusventiilil puudusi ei tuvastatud, võiksid hüpoteetiliselt olla KOS § 11 lg 3 tulenevalt vastutusest vabastamise aluseks üksnes juhul, kui näiteks ventiili lekke tekkiks kütteperioodi kestel. Kostja ei ole esitanud selliseid väiteid, milledest saaks järeldada kostja korterist alguse saanud veelekkega tekitava kahju ärahoidmise võimatust.
38.Riigikohus on 16.03.2003 otsuse nr 3-2-1-111-03 punktis 12 leidnud, et vääramatu jõuna saab käsitada erakordset ja antud asjaolude juures objektiivselt vääramatut sündmust, mis on väljaspool võlgniku mõjupiirkond. 11.12.2013 otsuse nr 3-2-1-129-13 punktis 43 on Riigikohus leidnud, et iseenesest ei ole tähtsust, kas korteriomanikule põhjustatud kahju lähtus teise korteriomandi reaalosast või kaasomandiosast. Kahju hüvitamise nõude esitamiseks VÕS § 115 lg 1 alusel peab korteriomanik olema rikkunud oma kohustusi, ilma et rikkumine oleks vabandatav. Sama otsuse punktis 23 on 8 (11)
2-19-9551 Riigikohus rõhutanud, et KOS § 11 lg 2 toodu näol on sisuliselt tegemist rikkumise vabandatavuse eelduseks oleva vääramatu jõuga VÕS § 103 lg 2 mõttes, st korteriomanik vastutab kohustuste rikkumise eest, kui ta ei tõenda, et rikkumine on vabandatav. 21.10.2015 otsuse 3-2-1-107-15 punktis 14 on Riigikohus leidnud, et pole iseenesest oluline, kas korteriomanikule põhjustatud kahju lähtus teise korteriomandi reaalosast või kaasomandiosast.
39.Käesoleva otsuse punktides 35. ja 37. on tuvastatud, et kostja ei rikkunud korteriomaniku kohustust vääramatu jõu tõttu. Kostja tööl viibimise vajadust ei ole võimalik sellisena käsitleda. Ei ole võimalik sellisena käsitleda ka kostja korteri võtmete usaldatud isiku poolt kostja korteris kütteperioodi alguses toimunu kontrollimata jätmist. Seega kostja on rikkunud korteriomaniku kohustuse ja rikkumine ei ole vabandatav. Sellepärast kostja vastutab tekkinud kahju eest VÕS § 115 lg 1 alusel, mille kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
40.TsMS § 405 lg 1 alusel p 9 kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kuna käesolevas vaidluses nõuab hageja kostjalt kahju hüvitamist põhisummas 1 685.60 eurot ja seadusest tulenevad aluseid kahju hüvitamisest vabastamiseks kostja suhtes ei esine, siis kohus rahuldab hagi eeltoodud põhjendustel ilma hagi rahuldamist rohkem põhistamata. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 1 685.60 eurot, hagi esitamise seisuga tekkinud viivist summas 603.89 eurot, viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud määras alates 26.03.2019 kuni 06.11.2019 summas 49.88 eurot (8% : 365 x 135 päeva x 1 685.60 eurot) ning viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud määras kuni põhinõude tasumiseni.
41.Kostja on pärast asja kohtuistungil arutamist esitanud taotluse hagi rahuldamise korral kahjuhüvitise ja viivise vähendamiseks. VÕS § 140 lg 1 tulenevalt, kohus võib kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Viidatud sätte ei võimaldab, kuid ei kohusta kohut kahjuhüvitise vähendamiseks. Nõude suurust ja kostja kui korteriomaniku senist käitumist arvestades, ei pea maakohus vajalikuks kahjuhüvitise ega viivise määra vähendada. Menetluskulud
42.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda.
9 (11)
2-19-9551
43.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 25.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). TsMS § 477 lg 7 tulenevalt kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.
44.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on esitanud taotluse menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramiseks. Käesolevas tsiviilasjas vastas hageja esindaja TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud nõutele. Asja materjalidest nähtub, et hageja esindaja on 25.06.2019 esitanud kohtule hagiavalduse (t.lk. 3-11) ja 21.08.2019 seisukoha (t.lk. 93-94). Hageja esindaja on võtnud osa kohtuistungist, mis kestis 42 min (t.lk.171-174) .
45.Kuigi hageja on esitanud mahuka hagi, arvestades, et hagi sisaldab palju kopeeritud teksti, peab kohus hagiavalduse koostamise põhjendatuks ajakuluks 2 tundi. Hageja seisukoha kostja vastusele koostamise ajakuluks arvestab kohus 0.5 tundi. Seega on hageja lepingulise esindaja ajakulu menetluses kokku 3.20 tundi (2 + 0,5 + 0,7 istungil osalemise eest). Hageja lepingulise esindaja tunnitasu suuruseks on 120 eurot (t.lk. 176), mis kohtu arvates on mõistliku suurusega ja millele käibemaks ei lisandu. Hageja on 25.06.2019 tasunud hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 250 eurot (t.lk. 73). Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud kokku 634 eurot (120 x 3.2 + 250).
46.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on hagiavalduses nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja riigi õigusabi osamaksete määramine
47.Viru Maakohtu 30.09.2019 kohtumäärusega rahuldati kostja riigi õigusabi taotlus ja talle anti riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud osamaksetena 12 kuu jooksul Kohus määras, et osamaksete suuruse määrab ta pärast riigi õigusabi osutamist, riigi õigusabi tasu suuruse selgumist ning menetluskulude jaotamist.
48.Viru Maakohtu 06.11.2019 määrusega rahuldati kostja esindaja taotlus ja määrati esindajale tsiviilasja kostja esindamise eest riigi õigusabi tasu ja kulude katteks kokku 436.08 eurot. Kohus ei nõustu kostja riigi õigusabi osutaja 21.10.2019 taotlusega kostja sissetuleku suurusest 525.96 eurost tulenevalt kostja riigi õigusabi tasu hüvitamisest vabastamise kohta. Kostja sissetuleku on kohus 30.09.2019 riigi õigusabi andmise määruses analüüsinud. Määruse tegemisel oli tema sissetulek 517.20 eurot, mis ei ole vähenenud. Kuna õigusabi andmise määrus on jõustunud, siis peab kostja Viru 10 (11)
2-19-9551 Maakohtu 30.09.2019 määrusest tulenevalt hüvitama riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud 436.08 eurot alates käesoleva määruse jõustumisest 12 kuu jooksul, s.o igakuiselt summas 36.34 eurot.
49.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 405, § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg 1, lg 2, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
11 (11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.