Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

1(4)

2-19-15537

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Renovum OÜ (endine R OÜ) (edaspidi hageja) ja kostja 05. juunil 2018 õigusteenuse lepingu nr 180605-1, mille alusel hageja kohustus osutama kostjale õigusteenust ja kostja tasuma teenustasu. Tegemist on nn üldiste tingimustega raamlepinguga, milles on kokku lepitud võimalike osutatavate teenuste hind, kuid mitte teenuse osutamiseks tehtavad toimingud detailselt. Pooled täpsustasid tehtavaid toiminguid suuliselt. Lepingu punkti

2-19-15537 Kostja ülesandel asus hageja saadud ülesannet täitma, selleks saatis hageja päringuid, sai ja analüüsis päringute vastuseid ja kujunenud olukorda, tegi arvestusi ja muid vajalikke toiminguid. Päringuid saatis hageja kohtutäiturite ja pankrotihaldurite kojale, kohtutäiturile ja võlausaldajatele, samuti suhtles e-kirja teel kostja endaga. Kõigile päringutele sai hageja ka vastused, mida tuli töödelda ja hinnata, et edasisi samme planeerida, samuti leppida kokku kohtutäituri, sissenõudjate ja hüpoteegipidajaga ning notariga planeeritav tehing ning selle detailid. Ehkki päringud ja vastused on suhteliselt lakoonilised, oli iga päringu tegemiseks ja vastuse saamisel vajalik mahukas analüüs. Lisaks sellele toimus suur osa suhtlusest telefoni teel. Hageja selgitas välja, et refinantseerimiseks kostja poolt pakutud tagatise puhul, milleks oli korter, oli tegemist kostja ja tema abikaasa ühisomandis oleva varaga ning peale kostja abikaasa surma ei olnud kostja pärimismenetlust algatanud ega vormistanud ennast vara ainuomanikus. Sellest teavitati ka kostjat ning selle tulemusena kostja palus õigusteenuse osutamise lõpetada. Hageja töötas kokku 5 tundi, kokkulepitud tunnihind oli alates 85 eurot, kuid, kuna hageja oli lepingu sõlmimisel maininud kostjale, et tõenäoline teenuse hind on 300 eurot, esitas hageja 27. septembril 2018 oma töö eest kostjale arve summas 300 eurot, maksetähtpäevaga 05. oktoober 2018. Kostja ei ole arvet tasunud tänaseni. Õigusteenuse lepingu punktis 3.7. leppisid hageja ja kostja kokku tähtaegselt tasumata summadelt arvestatava viivise määras 0,065% päevas. Kostja on tasumisega viivituses alates 06. oktoobrist 2018, hagiavalduse koostamiseni seisuga 364 päeva. Hagiavalduse koostamise seisuga moodustab viivis 70,98 eurot Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks põhivõlg 300 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 70,98 eurot ning põhivõlalt arvestatud viivis 0,065% päevas alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on saatnud hagimaterjalid kostjale koos kirjaliku vastuse esitamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on nõuetekohaselt kätte toimetatud kostjale (kättetoimetatud isiklikult 18. oktoobril 2019). Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust ei esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja p 6, VÕS § 108 lg 1, VÕS § 113 lg 1, VÕS § 619 ja TsMS § 367 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 300 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 70,98 eurot, kokku 370,98 eurot ning viivised alates 05. oktoobrist 2019 kuni põhinõude täitmiseni viivisemäras 0,065 protsenti päevas. Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 3(4)

2-19-15537 Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, riigilõivu summas 100 eurot ja õigusabikulude summas 360 eurot, kokku 460 eurot väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 100 euro riigilõivu osas on hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Hageja nimetab esindajaga seotud õigusabi kuludeks 360 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 120 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 01.10.2013, nr 3-2-1-92-13, p 14) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, nr 3-2-1-93-13, p 12). Seega on hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Hageja esindajal on kulunud nõude asjaoludega ja materjalidega tutvumiseks, hagiavalduse ettevalmistamiseks, koostamiseks ja kohtusse edastamiseks kokku 3 tundi. Kohus lähtub hageja õigusabi kulude määramisel tsiviilasja materjalidest. Hageja lepinguline esindaja on kohtule esitanud hagiavalduse, milles sisulist osa 3 lehekülge. Kohus arvestab hageja õigusabi kulude hindamisel, et esitatud on masshagi avaldus, mille koostamiseks, sealhulgas vajalike andmete kogumiseks, ei kulu kohtu hinnangul üle kahe tunni. Tegemist ei ole keerulise asjaga ning hagiavaldus on koostatud tüüpvormil. Kohus loeb põhjendatuks hageja õigusabi kulud hagiavalduse koostamisele kahe tunni ulatuses, arvestades sinna sisse ka hagi asjaolude väljaselgitamiseks ja hagejaga konsulteerimiseks kulunud aja. Kohus arvestab hageja lepingulise esindaja tunnitasuks 120 eurot ilma käibemaksuta ning seega on põhjendatud hageja õigusabi kulud summas 240 eurot (120*2). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks kokku 340 eurot (100+240). Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus mõistab TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohtuotsuse täitmise viis ja kord Kooskõlas TsMS § 445 lg 1 määrab kohus hageja taotlusel kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja korra ning kohustab kostjat maksma kohtuotsusega välja mõistetud summad hageja arvelduskontole. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.