Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja esindajad
Viru Maakohus Kaire Pullerits 05. november 2019, Jõhvi kohtumaja 2-18-811 K. R.i (R.) hagi solidaarselt A. M. ja G. V. vastu võlgnevuse nõudes Hagi läbivaatamata jätmine, menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Hageja: K. R., IK xxxxxxxxxxxxx, elukoht: xxx xx-xx, xxx alevik, xxx vald, 76703 Harju maakond Hageja lepinguline esindaja: Merike Roosileht, e-post: [email protected] Kostja I: A. M., IK xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx xx-xx xxx linn, xxx Ida-Viru maakond Kostja II: G. V., IK xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx xx-xx, xxx, xxx Ida-Viru maakond
Edasikaebamise kord
Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Maakohtu menetluses on K. R.i hagi solidaarselt A. M. ja G. V.i vastu (müügi)lepingust taganemiseks ja tehingust saadud raha tagastamise nõudes. Tsiviilasjas 27.06.2019 toimunud kohtuistungil määras kohus pooltel asuda läbirääkimistesse vaidluse lahendamiseks kokkuleppel, kokku leppida aeg auto remonti viimiseks ning hagejal teavitada kohut remondi teostamisest ja esitada seisukoht edasise menetluse osas. Juhul, kui vaidlust kokkuleppeliselt ei lahendata tuleb kostjatel esitada enda kirjalik vastus hagi terviktekstile hiljemalt 22.07.2019. Kohtu poolt määratud tähtajaks pooltelt kohtule teavitusi ei saabunud. Hageja esitas 09.10.2019 kohtule teate, et vaidluse all oleval sõidukil on varjatud puudused kõrvaldatud. Seega puudub vajadus müügilepingust taganemiseks ja mõlemale poolele tehingust saadu tagastamiseks. Samal päeval tsiviilasjas toimunud kohtuistungil avaldas hageja täiendavalt, et juulis teostas kostja auto remondi, maksis selle eest ise. Autot on võimalik kasutada vastavalt kasutamisotstarbele. Hagis taotletud eesmärk on saavutatud, millest tulenevalt võtab hageja hagi kostjate vastu tagasi. Hageja taotles hageja menetluskulude kostjate kanda jätmist vastavalt TsMS § 168 lg-le 5. Kohus määras, et kostjatel tuleb esitada enda seisukoht hageja taotluse ja menetluskulude osas saates selle kohta 10.10.2019 kostjatele teavituse (tähtaja andmine). Kostjad ei ole enda seisukohta esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 2 kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. TsMS § 424 kohaselt hageja võib hagi kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Hagi tagasivõtmine ja kostja nõusolek hagi tagasivõtmiseks avaldatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. Kohtule esitatud hagi tagasivõtmise avaldus toimetatakse kätte kostjale, kui tagasivõtmiseks on vajalik tema nõusolek. Kui kostja ei esita vastuväidet avalduse kättetoimetamisest alates kümne päeva jooksul, loetakse et ta on nõusoleku andnud. Hageja on hagi tagasivõtmise avalduse esitanud kohtuistungil, kohtuistungi protokoll koos hageja taotluse ja menetluskulude nimekirjaga on kostjatele kätte toimetatud. Kostjad ei ole vastuväidet esitanud. TsMS § 425 lg 1 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata määrusega. TsMS § 426 lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Eeltoodu alusel esineb alus hagi läbivaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel ning kohus jätab K. R.i (R.) hagi solidaarselt A. M. ja G. V.i vastu võlgnevuse nõudes läbi vaatamata. TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. 2(4)
Käesolevas asjas on tuvastatud, et kostjad on hageja nõude rahuldanud peale hagi esitamist. Hageja soovis müügilepingust taganeda, kuna leidis, et autol esinesid varjatud puudused ning tehingu alusel makstud raha tagastamist. Kostja remontis oma kuludega auto, millest tulenevalt sai hageja hakata autot kasutama ning müügilepingust taganemiseks ja raha tagastamiseks enam alust ei olnud. Sel viisil on kostjad menetluse kestel hageja nõude rahuldanud, kuid on seda teinud olulise viivitusega peale hagi esitamist. Hageja on taotlenud jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda TsMS § 168 lg 5 alusel. Kohtu hinnangul, on hageja taotlus põhjendatud ning käesoleval juhul esinevad asjaolud TsMS § 168 lg 4 ja 5 kohaldamiseks. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kohus jätab hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ning kostjate menetluskulud nende endi kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate kulud. Hageja on 26.06.2019 esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks hagilt tasutud riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud 770 eurot. Menetluskulude nimekirjas on välja toodud õigusabi osutamisel tehtud toiming, ajakulu ja kuupäev. Menetluskulude nimekirjale on lisatud arved. Hageja kinnitab, et kõik menetluskulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga ja hageja ei ole käibemaksukohustlane (tl 84-98 II kd). 09.10.2019 on hageja täpsustanud, et hageja menetluskuludeks on riigilõiv 200 eurot, tõlketeenuse kulu 84 eurot ja õigusabikulu 1302 eurot. Esitatud on täiendavad arved (tl 106, 108-110 II kd). Kohus on tsiviilasja materjalide põhjal tuvastanud, et hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 200 eurot (tl 7 I kd). Nimetatud kulu on põhjendatud ja vajalik ning tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista. Hagejal oli kohustus hagi tõlkimiseks, mille kohta on esitatud tõlkekulu arve nr 19026 summas 84 eurot ja maksekorraldus arve tasumise kohta (tl 67, 68 II kd). Seega on nimetatud kulu samuti põhjendatud ja vajalik ning tuleb kostjatelt välja mõista. Hageja õigusabikulude osas on menetluskulude nimekirjas hageja andnud selgituse, et hagejale osutatud õigusabi on antud kooskõlas Justiitsministri 05.01.2017 määrusega nr 1 ning hageja omaosaluse osa õigusabikuludeks (1040 eurot) esindajale on 770 eurot (lepingutasu 5 eurot 2018.a ja 5 eurot 2019 a.+ õigusabiteenused 760 eurot). Kohtuistungil on hageja lepinguline 3(4)
esindaja täiendavalt selgitanud, et vastavalt määrusele tunnitasu on 40 eurot ning kui 15 tundi on täitunud siis on tunnitasu 60 eurot (koos käibemaksuga). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulu on käesolevas asjas põhjendatud ja vajalik osaliselt. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 40/60 eurot on mõistlik, samuti võib lugeda põhjendatuks toimingutele kokku kulunud ajakulu, kuid kõik õigusabi osutamiseks tehtud toimingud ei ole põhjendatud. Kohus märgib ajakuluga seonduvalt, et kuigi iga eraldi toimingu ajakulu ei ole mõne toimingu puhul põhjendatud, näiteks 29.01.2019 toiming ajakuluga 11 tundi, siis kokkuvõttes õigusabi osutamiseks kulunud aeg on mõistlik ja põhjendatud. Kohus märgib, et kohtupraktika kohaselt ei kuulu õigusabi osutamiseks tehtud toimingmenetluskulude nimekirja koostamine, hüvitamisele ning viidatud toimingu kulu kohus kostjatelt hageja kasuks välja ei mõista. Kohtuistungil osalemise kulu mõistab kohus välja vastavalt istungiprotokollis märgitud istungi toimumise ajale, milleks on 26.06.19 istungi osas ümardatult 1 tund ja 09.10.2019 istungi osas 0,5 tundi. Ajakulu sõiduks kohtuistungile hüvitamisele ei kuulu. Sõidukulu osas kuludokumente esitatud ei ole. Seega on vastavalt tsiviilasja materjalidele, esitatud menetluskulude nimekirjale ja selle täpsustusele põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks kokku 31,3 tunni eest 1282 eurot. Kuivõrd 280 eurot on riigi poolt hüvitatud on hüvitamisele kuuluvaks summaks 1002 eurot (koos käibemaksuga). Nimetatud kulu tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista. Eeltoodu alusel kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kokku 1286 (riigilõiv 200 eurot, tõlkekulu 84 eurot ja esindajakulu 1002 eurot) eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud. Seega kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele ka viivis menetluskuludelt (1286 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.