Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
05.11.2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-110095
Tsiviilasi
Ristiku 95 Garaažiühistu (likvideerimisel) hagi XX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 05.04.2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Ristiku apellatsioonkaebus
Garaažiühistu
(likvideerimisel)
Tsiviilasja hind apellatsiooni- 353,52 eurot menetluses Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
nende Hageja (apellant): Ristiku 95 Garaažiühistu (likvideerimisel) (registrikood 80013502, asukoht Ristiku 95, 10318 Tallinn), lepingulised esindajad Oksana Smirnova ja Valdis Härmsalu Kostja (vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Marina Smirnova Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada hageja taotlus uute tõendite vastuvõtmiseks ja võtta asja materjali juurde apellatsioonkaebusele lisatud kinnistusraamatu väljavõte ja korteriomandi tasuta võõrandamise lepingu ärakiri.
2.Jätta Harju Maakohtu 05.04.2019 otsus lõppjärelduses muutmata, kuid muuta otsust põhjenduste osas ja jätta hagi rahuldamata ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendustel.
4.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta hageja kanda.
5.Välja mõista Ristiku 95 Garaažiühistult (likvideerimisel) XX kasuks 96 eurot ringkonnakohtu menetluskulu hüvitamiseks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Ristiku 95 Garaažiühistu esitas 16.05.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XX-lt 836,52 euro saamiseks. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Ristiku 95 Garaažiühistu (likvideerimisel) (hageja) esitas 31.07.2018 Harju Maakohtule hagiavalduse XX (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. 06.11.2018 täpsustas hageja oma nõuet.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 01.01.2011 üürilepingu nr 19-1, millega hageja andis kostjale tasu eest kasutamiseks talle kuuluvad Ristiku 95, Tallinn asuvad ruumid nr 146-1, 146-2 ja 146-3. Vastavalt lepingu p-le 2 kohustus üürnik tasuma üüri 38,35 eurot kuus ning ruumide kasutamisega seotud kõrvalkulude eest. Kostja ei tasunud hageja poolt esitatud arveid regulaarselt ja nõuetekohaselt. Üürilepingu p-i 4.2 kohaselt kohustus üürnik maksekohustustega viivitamisel tasuma viivist 0,15% päevas.
4.Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõla 418,26 eurot ning hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 153,26 eurot.
5.15.09.2018 menetlusdokumendis selgitas hageja, et 16.07.2015 väljastas ta kostjale arve nr 115065051 (2015. a. juulikuu eest) summas 361,10 eurot. Pärast seda tehtud maksed arvestas hageja arve ja selles kajastatud võlgnevuse katteks: 12.09.2015 – 76,70 eurot; 10.10.2015 – 38,35 eurot; 13.12.2015 – 38,35 eurot; 14.01.2016 – 51,31 eurot; 13.02.2016 – 100 eurot; 25.03.2016 – 50 eurot. Seega tasus kostja arve nr 115065051 katteks kokku 354,71 eurot ning tasumata jäi 6,39 eurot (361,10-354,71). Seega on kostja võlgnevus arve nr 115075051 alusel 6,39 eurot.
6.Seoses kostja vastuväidetega märkis hageja järgmist. Nõutav viivis ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Hagejal on õigus arvestada kostja poolt tasutud rahasumma viiviste katteks. Poolte vahel ei ole olnud kokkulepet võlaõigusseaduse (VÕS) § 88 lg-s 8 sätestatust erineva kohustuste täitmise järjekorra kohta. Väär on kostja seisukoht üürilepingu ülemineku kohta KÜ-le Ristiku 95 (registrikood 80384931). Hageja ei ole üürilepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi kellelegi üle andnud ning ei ole kostjaga üürisuhet ühepoolselt või kokkuleppel lõpetanud.
7.06.11.2018 seisukohas täpsustas hageja oma nõuet ja palus mõista kostjalt välja põhivõla 353,52 eurot. Hageja kinnitas, et kostjalt on laekunud hageja pangakontole 483 eurot. Nimetatud summast 64,74 eurot arvestas hageja põhivõla kustutamiseks ja 418,26 eurot viiviste tasumiseks. Vastuväited hagile
8.Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
9.Harju Maakohtu 07.09.2009 määrusega tsiviilasjas nr 2-08-63930 sundlõpetati hageja ja määrati likvideerijaks CC; 01.01.2011 - 31.03.2016 üüris kostja hagejalt garaažboksi (ruumid nr 146-1, 146-2 ja 146-3) üürilepingu nr 19-1 alusel. Hageja likvideerimismenetluse käigus moodustati KÜ Ristiku 95 (80384931) ning alates 2016. a. aprillikuust on kinnistu ja kõik garaažiboksid hageja poolt üle antud KÜ-le Ristiku
95.01.04.2016 sõlmiti KÜ Ristiku 95 ja kostja vahel üürileping nr 19-2 eelnimetatud garaažiboksi (ruumid nr 146-1, 146-2 ja 146-3) üürile andmiseks. Eeltoodust tulenevalt kehtis poolte vahel sõlmitud üürileping nr 19-1 kuni 31.03.2016, mistõttu hagejal on õigus nõuda kostjalt üüritasu tasumist kuni 31.03.2016.
10.Alates 2015. a. augustist tasus kostja üüritasu mitteregulaarselt, mistõttu 2016. a. jaanuari kuu seisuga tekkis kostjal võlg seoses arvete nr 115075051, nr 115085051, 115095051, 115105051 ja 115115051 mittetasumisega.
11.27.03.2018 nõudekirjas on hageja märkinud arve nr 115075051 võla 04.08.2015 seisuga summas 6,39 eurot. Hageja esitas koos hagiavaldusega maksekorralduse nr 1, mille alusel kandis kostja 25.03.2016 hageja pangakontole 50 eurot. Eelnimetatud maksekorralduse laekumise selgituseks on märgitud: arve nr 116025051. Arve nr 116025051 summaks oli 42,99 eurot. VÕS § 88 alusel tuleb lugeda arve nr 116025051 kostja poolt tasutuks, mistõttu on hageja nõue nimetatud arve osas põhjendamatu.
12.Kuna alates 01.04.2016 üürib kostja garaažiboksi KÜ-lt Ristiku 95, siis on arved nr 116035051 ja nr 116045051 väljastatud alusetult. Eeltoodu alusel ei tunnista kostja hageja nõuet summas 83,90 eurot.
13.Kostja esitas kohtule oma pangakonto väljavõtte, millest on näha, et 23.04.2018 31.07.2018 tasus kostja hagejale kokku 418,26 eurot, sh 23.04.2018 – 100 eurot; 14.05.2018 – 65 eurot; 15.05.2018 – 100 eurot; 13.07.2018 – 100 eurot; 31.07.2018 – 53,26 eurot. Seega tasus kostja hageja poolt nõutava summa 418,26 eurot täies ulatuses. 31.07.2018 kandis kostja hagejale üle 64,74 eurot, s.o menetluskulude hüvitise seoses maksekäsu kiirmenetlusega käesolevas tsiviilasjas. Pärast vastava summa saamist lubas hageja lõpetada kohtumenetluse kostja vastu, kuid hageja rikkus oma lubadust ja nõudis edasi kostjalt põhivõla tasumist summas 353,52 eurot.
14.Kostja ei ole nõus hageja viivisenõudega. Viivisnõue on vastuolus hea usu põhimõttega. Alternatiivselt palus kostja viivist vähendada. Hagejal on õigus nõuda viiviseid ainult alates 23.04.2018 ning perioodil 23.04.2018 - 31.07.2018 on kostja arvestuse järgi viivise suuruseks 11,32 eurot.
15.Arvestades, et hageja arved nr 116035051 ja nr 116045051 summas 76,70 eurot olid väljastatud põhjendamatult ning kostja tasus arve nr 116025051 summas 42,99 eurot 25.03.2016, siis on hageja põhinõue põhjendatud summas 327,97 eurot. Kuna kostja on hagejale tasunud 418,20 eurot, siis tuleb lugeda, et viivised summas 11,32 eurot on kostja poolt hagejale tasutud.
Esimese astme kohtu otsus
16.Harju Maakohtu 05.04.2019 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus rahuldas kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suuruse ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 512 eurot. Maakohus jättis kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata 60 euro ulatuses. Maakohus jättis rahuldamata kostja taotluse protokolli parandamiseks.
17.Poolte vahel puudub vaidlus järgnevas: 1) 01.01.2011 sõlmisid pooled üürilepingu nr 19-1 (tl 6-7), mille alusel üüris kostja hagejalt ruumid üldpinnaga 77,5 m2 asukohaga Ristiku 95, Tallinn; 2) 01.04.2016 sõlmisid KÜ Ristiku 95 ja kostja üürilepingu nr 192, mille alusel andis KÜ Ristiku 95 alates 01.04.2016 kostjale üürile ruumid nr 146-1, 146-2 ja 146-3; 3) 2015. a. augustis tekkis kostjal hageja ees võlgnevus, mille suuruseks oli 6,39 eurot; 4) kostja on tasunud hagejale järgmised maksed: 12.09.2015 – 76,70 eurot; 10.10.2015 – 38,35 eurot; 13.12.2015 – 38,35 eurot; 14.01.2016 – 51,31 eurot; 13.02.2016 – 100 eurot; 25.03.2016 – 50 eurot; 23.04.2018 – 100 eurot; 14.05.2018 – 65 eurot; 15.05.2018 – 100 eurot; 13.07.2018 – 100 eurot; 31.07.2018 – 53,26 eurot; 31.07.2018 – 64,74 eurot; 5) 27.03.2018 edastas hageja kostjale nõudekirja, kus andis võlgnevuse maksmiseks tähtaja.
18.Kohus käsitab võlgnevuse perioodina võlgnevuse tekkimise ja lepingu faktilise lõppemise vahelist perioodi. Vaidlusalune võlgnevus tekkis 2015. a. augustis ning 01.04.2016 sõlmis kostja KÜ-ga Ristiku 95 uue üürilepingu, mille esemeks on vaidlusaluse lepingu ruumid. Seega käsitab kohus arveid, mis on esitatud perioodil 2015. a. august – 2016. a. märts.
19.VÕS § 88 lg 1 sätestab, et kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha üle antud. Kohtule esitatud maksekorraldustest ning pangakonto väljavõtetelt ei nähtu, et kostja oleks kohustuse täitmisel määranud, millise kohustuse (s.o arve) katteks vastav makse tehakse, v.a 25.03.2016 makse summas 50 eurot, mis on tehtud arve nr 116025051 katteks. Seega läheb määramise õigus üle võlausaldajale (VÕS § 88 lg 4). Samas ei nähtu, et ka võlausaldaja oleks vahetult pärast võlgniku poolset kohustuse täitmist VÕS § 88 lg-s 4 sätestatud korras määranud, millise kohustuse katteks täitmine määratakse. Seega tuleb kohustuste täitmise järjekorra määramisel aluseks võtta VÕS § 88 lg 6 p-s 1 ja lg-s 8 sätestatu, mille kohaselt loetakse esimeses järjekorras täidetuks esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus ning täitmine loetakse toimunuks esmalt juba sissenõutavaks muutunud viivise ning seejärel põhikohustuse katteks.
20.Esimene tasumine käesolevas asjas vaidluse all oleva võlgnevuse katteks toimus 12.09.2015 summas 76,70 eurot. Põhivõlgnevuse suurus tasumise hetkel oli 6,39 eurot ja viivise suurus 0,31 eurot (6,39 x 0,15% x 32 päeva). Seega on arvega nr 115075051 seotud võlgnevus tasutud täies ulatuses ning ülejääk järgmise arve tarbeks oli 70 eurot (76,70 – 6,39 – 0,31). Arve nr 115085051 summas 54,35 eurot maksetähtajaga 14.09.2015 tuleb lugeda tasutuks ülejäägi arvelt, pärast mida on ülejäägi suuruseks 15,65 eurot (70 - 54,35). Arve nr 115095051 summas 46,51 eurot maksetähtajaga 22.10.2015 tuleb lugeda tähtaegselt tasutuks ülejäägi 15,65 euro ja 10.10.2015 tasutud 38,35 euro arvelt, pärast mida on ülejäägiks 7,49 eurot (46,51 – 15,65 – 38,35). Arvel nr 115105051 kajastatud kohustus 47,47 eurot maksetähtajaga 18.11.2015 tuleb lugeda osaliselt tasutuks ülejäägi 7,49 euro arvelt, pärast mida oli kostja kohustatud tasuma 39,98 eurot (47,47 – 7,49). Kuivõrd järgmine laekumine toimus 13.12.2015 summas 38,35 eurot, arvestatakse nimetatud summa arvelt tasutuks tasumise hetkeks kogunenud viivis 1,44 eurot (39,98 x 0,15% x 24 päeva) ja ülejäänu arvestatakse põhivõlgnevuse katteks, pärast mida oli kostja võlgnevus 13.12.2015 seisuga 3,07 eurot (39,98 + 1,44 –
38,35). Arve nr 115115051 summas 51,31 eurot tasumise tähtaeg oli 14.12.2015, mistõttu 15.12.2015 seisuga oli põhivõlgnevuse suurus 54,38 eurot (3,07 + 51,31). Kuna järgmine laekumine toimus 14.01.2016 summas 51,31 eurot, arvestatakse nimetatud summa arvelt tasutuks tasumise hetkeks kogunenud viivis 2,45 eurot (54,38 x 0,15% x 30 päeva) ja ülejäänu arvestatakse põhivõlgnevuse katteks, pärast mida oli kostja võlgnevus 14.01.2016 seisuga 5,52 eurot (54,38 + 2,45 – 51,31). Arve nr 116125051 summas 46,99 eurot tasumise tähtaeg oli 22.01.2016, mistõttu 23.01.2016 seisuga oli põhivõlgnevuse suurus 52,51 eurot (5,52 + 46,99). Kuna järgmine laekumine toimus 13.02.2016 summas 100 eurot, arvestatakse nimetatud summa arvelt tasutuks tasumise hetkeks kogunenud viivis 1,65 eurot (52,51 x 0,15% x 21 päeva) ja ülejäänu arvestatakse põhivõlgnevuse katteks. Seega oli varasem võlgnevus tasutud täies ulatuses ning ülejääk järgmise arve tarbeks 45,84 eurot (100 – 1,65 – 52,51). Arve nr 116015051 summas 38,35 eurot maksetähtajaga 17.02.2016 tuleb lugeda tasutuks ülejäägi arvelt, pärast mida on ülejäägi suuruseks 7,49 eurot (45,84 - 38,35). Arve nr 116025051 summas 42,99 eurot maksetähtajaga 30.03.2016 tuleb lugeda tähtaegselt tasutuks ülejäägi 7,49 euro ja 25.03.2016 tasutud 50 euro arvelt, pärast mida on ülejäägiks 14,50 eurot (42,99 – 7,49 – 50).
21.05.04.2016 on kostjale esitatud arve nr 11603505 summas 45,55 eurot. Kuivõrd hageja kohustus üüri tasuma jooksva kuu eest ning kõrvalkulusid vastava kuu eest alles järgmisel kuul, siis võib eeldada, et arvel nr 11603505 on kajastatud märtsikuu kõrvalkulud 7,20 eurot (45,55 – 38,35). Nimetatud summa nõudmine hagejalt on põhjendatud. Samas ei ole põhjendatud aprillikuu üüri nõudmine, kuivõrd nimetatud kuul üüris hageja vaidlusaluseid ruume juba uuelt üürileandjalt uue lepingu alusel. Samal põhjusel on põhjendamatu arve nr 116045051 summas 38,35 eurot. Seega tuleb arvel nr 11603505 on kajastatud märtsikuu kõrvalkulud summa 7,20 eurot lugeda tasutuks ülejäägi arvelt, pärast mida oli ülejäägi suuruseks 7,30 eurot (14,50 - 7,20).
22.Eeltoodust tulenevalt puudus kostjal hageja ees võlgnevus, mille sissenõudmiseks on hagi esitatud. Seega tuleb hagiavaldus jätta täies ulatuses rahuldamata.
23.Koos ülejäägiga on kostja tasunud hagejale pärast lepingu lõppemist 490,30 eurot (483 + 7,30). Kostja on nimetatud rahasummad tasunud hagejale alusetult, kuivõrd kostjal puudusid hageja ees rahalised kohustused. Hageja on lepingu kestel tekkinud võlgnevuse osas vääralt viivist arvestanud, samuti on hageja vääralt määranud, millise kohustuse katteks iga konkreetne laekumine arvestada tuli. Kostjal on õigus nõuda hagejale alusetult tasutud rahasummade tagastamist VÕS § 1028 lg 1 alusel.
24.Kohus on hagi rahuldamata jätnud, mistõttu jäävad menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Kohus rahuldab kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 512 eurot. Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata 60 euro ulatuses (kogusumma 572 eurot – rahuldatud summa 512 eurot). Apellatsioonkaebus
25.Hageja palub 22.04.2019 apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja 353,52 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja esitas taotluse uute tõendite (korteromandite omanike registri väljavõte seisuga 21.02.2017; 03.03.2017 korteriomandi tasuta võõrandamise lepingu osaline ärakiri) vastuvõtmiseks.
26.Maakohus on teinud eksliku järelduse, et poolte vahel puudub vaidlus, et 01.04.2016 sõlmisid KÜ Ristiku 95 ja kostja üürilepingu nr 19-2. Üürilepingu sõlmimine kostja ja kolmanda isiku vahel ei ole üürilepingu nr 19-1 lõppemise ega lõpetamise alus. Maakohus ei ole esile toonud materiaalõiguse normi, mille alusel ta luges lõppenuks
poolte vahel sõlmitud üürilepingu nr 19-1. KÜ Ristiku 95 ei ole kunagi saanud kinnistu/te omanikuks, vaid tegemist on juriidilise moodustisega, mille kaudu korteriomandite omanikud tegutsevad. Apellatsioonkaebuse lisana esitas hageja korteromandite omanike registri väljavõtte seisuga 21.02.2017, millest nähtub, et veel eelnimetatud kuupäeval oli hageja garaažibokside omanik, mistõttu on väidetav üüriobjekti omandiõiguse üleminek KÜ-le Ristiku 95 paljasõnaline. Hageja esitas lisaks 03.03.2017 korteriomandi tasuta võõrandamise lepingu osalise ärakirja, mis tõendab, et KÜ Ristiku 95 ei ole kinnistu omanik. Eeltoodud lepingu p-i 1.2.2. kohaselt on korteriomandi omanikuks hageja. Nimetatud tõendeid ei esitanud hageja esimese astme menetluses põhjusel, et vaidlus oli võla nõudes, mitte omandiõiguse tunnustamise osas. Maakohtu poolt KÜ Ristiku 95 ja kostja vahelisele üürilepingule tuginemine oli hageja jaoks üllatuslik. Hageja ei ole võõrandanud VÕS § 291 lg 1 mõttes talle omandiõiguse alusel kuulunud üüriobjekti KÜ-le Ristiku 95 ja omas kuni viimase korteriomandi võõrandamiseni õigust ruume nr 146-1, 146-2 ja 146-3 üürile anda. Alles pärast viimase korteriomandi võõrandamist lõppes hageja omandiõigus üüripinna osas, sest siis tekkisid korteriomanditeks jaotatud garaažiboksidel uued omanikud hageja liikmeteks olevate isikute näol.
27.Hageja juhib lisaks tähelepanu kostja poolt esitatud AS Swedbank väljavõttele, millelt nähtub, et esimene makse KÜ-le Ristiku 95 on kostja poolt teostanud 2016. a. mais. Seega ei ole kostja aprillikuu eest teostanud makseid ei hagejale ega KÜ-le Ristiku 95.
28.Vähemalt 327,97 euro ulatuses oleks pidanud kohus kostja omaksvõtuga TsMS § 231 lg 2 alusel hagi rahuldama. Nimetatud summas omaksvõtu esitas kostja 26.03.2019 dokumendi „kostja lõplikud seisukohad“ p-s 1.7.
29.Maakohus on hinnanud tõendeid ebaõigesti. Kohtu poolt otsuse p-s 28 teostatud hageja nõude arvutuskäik on ebaõige. Hageja on selgitanud, et kõik kostja poolt 12.09.2015 – 25.03.2016 tasutud maksed (kokku 354,71 eurot) läksid arve nr 115065051 (361,10 eurot) võlgnevuse kustutamiseks. Kui liita kokku kõik perioodil 12.09.2015 – 31.07.2018 kostja poolt tehtud maksed, siis saab jõuda otsuse p-s 28 toodud järeldusele, pööramata seejuures tähelepanu arve nr 115065051 kogusummale, vaid sellele osale arvest (6,39 eurot), mida nõuab hageja. Kohtu arvutuskäigu kohaselt tasus kostja 12.09.2015 – 31.07.2018 kokku 837,71 eurot, kuid hageja poolt tasumiseks esitatud arvete põhisumma on selle perioodi eest kokku 361,10 + 418,26 = 779,36 eurot, millele tuleb liita veel arvestuslik viivis summas 418,26 eurot. Hageja ei nõustu, et siin arvestame tasutuks need summad, kuid esitatud arvetelt nähtuvat võlgnevust ei arvesta. Vastustaja seisukoht
30.Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja palus jätta rahuldamata hageja taotluse uute tõendite vastuvõtmiseks. Ringkonnakohtu seisukoht
31.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks, kuid otsust tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel muuta põhjenduste osas.
32.Hageja taotleb apellatsioonkaebuses kahe uue tõendi vastuvõtmist: 1) kinnistusraamatu väljavõte, millest nähtub, et korteriomandid nr 103 ja nr 107 kuulusid veel 21.02.2017 seisuga hageja omandisse ja 2) 03.03.2017 korteriomandi tasuta võõrandamise lepingu osaline ärakiri, millest nähtub, et sel kuupäeval võõrandas hageja omanikuna korteriomandi nr 103.
33.Kostja vaidles uute tõendite vastuvõtmisele vastu põhjusel, et hageja ei ole põhjendanud, miks ta ei esitanud neid tõendeid esimese astme menetluses. Samuti ei ole tõendid asjakohased, kuna puudutavad bokse nr 103 ja 107, mis ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Hageja poolt esitatud tõendid ei tõenda hageja omandiõigust vaidluse esemeks olevatele boksidele nr 146-1, 146-2 ja 146-3.
34.Ringkonnakohus leiab, et hageja poolt esitatud uued tõendid tuleb TsMS § 652 lg 5 alusel vastu võtta, kuna maakohus on otsuse tegemisel oluliselt rikkunud menetlusnorme. Maakohus ei ole välja selgitanud asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid ja on teinud hageja suhtes üllatusliku otsuse, asudes põhjendamatult seisukohale, et üürileping poolte vahel lõppes 31.03.2016. Ringkonnakohus ei nõustu kostja vastuväitega, et tõendid ei ole asjakohased, kuna ei tõenda hageja omandiõigust vaidluse esemeks olevatele garaažiboksidele. Vaidluse esemeks ei ole omandiõiguse tuvastamine, vaid kostja kohustus täita üürilepingust tulenevaid kohustusi. Esitatud tõenditega soovib hageja tõendada üürilepingu, mille alusel nõue on esitatud, kehtivust ka aprillis ja mais 2016.
35.Hageja esitas kostaja vastu üürilepingust tuleneva kohustuse täitmise nõude (VÕS § 108 lg 1). Vastavalt üürilepingu p-le 2 kohustus üürnik tasuma üüri 38,35 eurot kuus ning ruumide kasutamisega seotud kõrvalkulude eest. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja ei tasunud hageja poolt esitatud arveid regulaarselt ja nõuetekohaselt ning tal tekkis võlgnevus.
36.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, et hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt üürilepingu järgsete maksete tasumist 2016. aasta aprilli ja maikuu eest, kuna 01.04.2016 sõlmis kostja uue üürilepingu KÜ-ga Ristiku 95.
37.VÕS § 291 lg 1 kohaselt, kui üürileandja võõrandab kinnisasja pärast kinnisasja üürniku valdusse andmist, lähevad üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused üle asja omandajale. Kostja ei tugine asjaolule, et hageja on üüripinna võõrandanud, millest tulenevalt üürileandja õigused oleksid korteriühistule üle läinud 01.04.2016. Samuti ei ole õiguste üleminekut tuvastanud maakohus. Kostja tugineb asjaolule, et KÜ Ristiku 95 sõlmis temaga teise üürilepingu alates 01.04.2016, mistõttu hagejaga sõlmitud üürileping automaatselt lõppes. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.
38.Üürilepingu sõlmimine kostja ja kolmanda isiku vahel ei ole iseenesest üürilepingu lõppemise ega lõpetamise alus. Sellist alust seadus ette ei näe. Maakohus ei ole esile toonud materiaalõiguse normi, mille alusel ta luges lõppenuks poolte vahel sõlmitud üürilepingu nr 19-1.
39.Poolte vahel oli sõlmitud 01.01.2011 tähtajaline üürileping kestusega kuni 31.12.2011 või kuni üürileandja likvideerimismenetlus lõpetamiseni. Kostja ei ole tuginenud ja maakohus ei ole ka tuvastanud, millal lõppes üürileandja likvideerimismenetlus. Iga juhul ei saanud likvideerimismenetlus 01.04.2016 olla lõppenud, kuna sel ajal ei olnud veel kõik hagejale kuuluvad korteriomandid likvideerija poolt võõrandatud, mis on tõendatud hageja poolt ringkonnakohtule esitatud kinnistusraamatu väljavõttega, millele kostja ei ole sisulisi vastuväiteid esitanud.
40.Seega on hageja arved nr 116035051 ja nr 116045051 aprilli ja mai 2016 eest summas 76,70 eurot väljastatud põhjendatult ning kuuluvad kostja poolt tasumisele.
41.Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et maakohtu poolt otsuse p-s 28 teostatud hageja nõude arvutuskäik on ebaõige, kuna maakohus ei ole arvestanud hagi täienduses toodud selgitust, et kõik kostja poolt ajavahemikul 12.09.2015 – 25.03.2016 tasutud maksed (kokku 354,71 eurot) arvestas hageja kosta varasema võlgnevuse kustutamiseks. Kostjal oli tegelikult võlgnevus juba enne 2015. aasta augustit, mis nähtub ka 16.07.2015 esitatud juulikuu arvest nr 115065051 kogusummas 361,10 eurot, millest varasem võlgnevus on 249.63 eurot.
42.Pärast selle arve väljastamist tegi kostja hagejale järgmised maksed, mida hageja arvestas tasuna nimetatud arve ja selles kajastatud võlgnevuse katteks: 12.09.2015 – 76,70 eurot; 10.10.2015– 38,35 eurot; 13.12.2015 – 38,35 eurot; 14.01.2016 – 51,31 eurot; 13.02.2016 – 100,00 eurot ja 25.03.2016 – 50,00 eurot, kokku 354,71 eurot. Selle arve alusel jäi kostjal tasumata (361,10-354,71) = 6,39 eurot, mis on märgitud hagiavalduse põhivõlgnevuse kujunemise tabelis kui võlgnevus 04.08.2015 esitatud arve nr. 115075051 alusel summas 6,39 eurot.
43.Asjaolu, et hageja jäi võlgu mitte augustist 2016, vaid juba varem, on hageja menetluses omaks võtnud. 22.10.2016 kirjalikus vastuses hagiavaldusele märgib kostja, et 2014. aastal tekkisid tal rahalised probleemid, mistõttu ta ei saanud täita korralikult oma maksekohustusi. Eelnimetatud põhjusel 30.06.2015 seisuga oli tal tekkinud võlg hagejale summas 249.63 eurot. Kostja märgib samuti, et seda asjaolu tõendab hageja poolt 16.07.2015 esitatud arve nr 115065051 üldsummas 361.10 eurot, sh võlgnevus 30.06.2015 seisuga summas 249.63 eurot.
44.Seega ei saanud maakohus jätta arvet nr 11506505, kogusummas 361,10 eurot, tähelepanuta ja kogu võlgnevuse arvestusest välja.
45.Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega, et vähemalt 327,97 euro ulatuses oleks maakohus pidanud kostja omaksvõtuga TsMS § 231 lg 2 alusel hagi rahuldama. Kostja ei ole oma 26.03.2019 lõplike seisukohtade p-s 1.7 hagi osaliselt õigeks võtnud. Kostja pole kunagi vaidlustanud hageja põhinõuet, välja arvatud aprilli ja mai 2016 eest esitatud arved. Kostja ei nõustu hagiga põhjusel, et on põhinõude tasunud ja leiab, et hageja viivisenõue ei kuulu rahuldamisele.
46.Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus hageja viivisenõuet. Ringkonnakohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja viivisenõue on vastuolus hea usu põhimõttega ja tuleb TsÜS § 138 ja VÕS § 6 alusel jätta rahuldamata.
47.TsÜS § 138 lg 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Sama paragrahvi lõike 2 järgi ei ole õiguste teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguste teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Hea usu põhimõtte üheks funktsiooniks on välistada võimalus, et õigustatud isik kuritarvitab oma õigusi. VÕS § 6 lg-st 1 tulenevalt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Sama paragrahvi 2. lõike järgi ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu.
48.Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et aegumistähtaja kestel nõude maksmapanekut saab lugeda hea usu põhimõttega vastuolus olevaks ja nõuet seetõttu lõppenuks pikemaajalisele nõude sissenõudmata jätmisele tuginedes vaid erandlikel asjaoludel. Riigikohtu tsiviilkolleegium otsuse nr 3-2-1-41-07 p-s 27 asunud seisukohale, et ka viivisenõue (nii lepinguline kui ka seadusjärgne) võib olla hea usu põhimõttega vastuolus. Kolleegium selgitas, et võlausaldaja kaotab seadusest, tavast või tehingust tuleneva nõudeõiguse, kui tuvastatud asjaolude tõttu ei vasta õiguse teostamine lepingulise suhte olemusele, lepingu eesmärgile ega poolte käitumisele seaduses ja ühiskonnas väljakujunenud moraalistandardite seisukohast. Hea usu põhimõttest tulenevalt ei tohi lepingupooled oma õigusi kuritarvitada, käituda vastuoluliselt või eesmärgiga tekitada teisele lepingupoolele kahju.
49.Kostja on menetluses algusest peale kinnitanud, et esimest korda esitas hageja kostjale nõude võlgnevuse summas 418.26 eurot tasumiseks 27.03.2018 ning andis aega võla tasumiseks kuni 23.04.2018. Eelnimetatud nõudeavalduses märkis hageja esmakordselt, et kui kostja ei tasu võlgnevust nimetatud kuupäevaks, tuleb tal tasuda ka viiviseid 0,15% päevas. Kuigi hageja väidab, et on ka varem esitanud kostjale nõudeavaldusi, ei esitanud ta maakohtus ühtegi tõendit selle kohta, et kostja oleks
varasemaid nõudeavaldusi kätte saanud. Ka ringkonnakohtule ei ole hageja selliseid tõendeid esitanud.
50.Seega kuni 27.03.2018 ei ole hageja ühtegi korda esitanud kostjale viivise nõuet. Seda tõendavad ka 04.08.2015 kuni 23.05.2016 esitatud arved, milles üheski pole viivist märgitud. Hagiavalduses tugineb hageja ka varasemale võlale, mis tekkis juba 2014. aastast ja mille hageja on välja toonud 2016 juulikuu arves, kus samuti pole viivist märgitud. Sellega jättis hageja kostjale enam kui kolme aasta jooksul mulje, et ta viiviseid ei nõua.
51.Arvestada tuleb ka sellega, et kostjat on eksitatud üürileandja isikuga, kellele tal tuleb üüri maksta, kas garaažiühistu likvideerijale või juba moodustatud korteriühistule.
52.Ringkonnakohus arvestab ka kostja käitumisega peale võlanõude saamist. Kuigi kostja ei suutnud tõendada oma väidet suulise kokkuleppe kohta hageja esindajaga võla tasumiseks 15. augustiks 2018, asus kostja koheselt sellist kokkulepet täitma. Enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist hageja poolt 16.05.2018, oli kostja tasunud nõutud summast (418.26 eurot) juba 265 eurot, see on üle poole, mistõttu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine oli kostja jaoks üllatav. Kogu võlgnevus 418.26 eurot oli kostja poolt tasutud 31.08.2018. Samal kuupäeval tasus kostja ka hageja poolt nõutud maksekäsu menetluse kulud 64,74 eurot. Sellele vaatamata jätkas hageja hagimenetlusega kohtus.
53.Ringkonnakohtu hinnangul on sellises olukorras viivise nõudmine tagantjärele kostja suhtes selgelt ebaõiglane ja hea usu põhimõtte vastane ning tuleb jätta rahuldamata. Nimetatud asjaoludest kogumis saab järeldada, et hageja ei ole kasutanud oma õigust viivist nõuda heauskselt.
54.Kuna hageja viivisenõue jääb täies ulatuses rahuldamata, siis kostja poolt perioodil 24.04.2018 kuni 31.07.2018 tasutud summa 418,26 eurot on tasutud põhivõla katteks ja hagejal puudub alus arvestada eelnimetatud summast 265 eurot tasutuks viivise katteks. Kuna võlgnevus on tasutud, tuleb hagi jätta rahuldamata.
55.Maakohtu otsus kuulub tühistamisele ka menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohus jätab mõlema kohtuastme menetluskulud poolte endi kanda, mida ringkonnakohus põhjendab järgmiselt. TsMS § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Kuna kostja on võla osaliselt tasunud juba enne hagiavalduse esitamist ja osaliselt menetluse kestel, on põhjendatud jätta maakohtu menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
56.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.
57.Maakohus määras hüvitatava kulu kindlaks rahaliselt, mistõttu teeb seda TsMS § 174 lg 3 järgides ka ringkonnakohus.
58.Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need rahaliselt kindlaks määrata kostja kulunimekirja põhjal. Kostja taotleb 96 euro hüvitamist 1 tunni õigusabi eest tasumääraga 96 eurot tunnis (koos käibemaksuga). Kostja esindaja tutvus kaebusega ja koostas vastuse. Kostja kinnitas, et ta ei saa tagasi õigusabikulus sisalduvat käibemaksu.
59.Hageja ei ole kostja menetluskulu suurusele vastuväiteid esitanud.
60.Ringkonnakohus leiab, et tegemist on vajaliku ja põhjendatud kuluga, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.