4.Rahuldada kostja S. L.i avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
5.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista hagejalt Ristiku 95 Garaažiühistu (likvideerimisel) välja kostja S. L.i kasuks menetluskulud summas 512 eurot.
6.Jätta kostja S. L.i avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata 60 euro ulatuses. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti
2-18-110095 hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 01.01.2011 üürilepingu nr 19-1, millega hageja andis kostjale tasu eest kasutamiseks talle kuuluvad xxx asuvad ruumid nr x, x ja x, üldpinnaga 77,5 m2. Vastavalt lepingu p-le 2 kohustus üürnik tasuma üürileandja arvete alusel üüri alates lepingu sõlmimise päevast 38,35 EUR/kuus jooksva kuu 7. kuupäevaks ning lisaks üürile ruumide kasutamisega seotud kõrvalkulude eest järgneva kuu 7. kuupäevaks. Hageja igakuiselt esitas kostjale arveid, kuid kostja pole tasunud neid regulaarselt ja nõuetekohaselt. Lepingu p 2.4 sätestab, et üürileandja kohustub esitama üürnikule nõuetekohase arve hiljemalt 7 kalendripäeva enne selle tasumise tähtaega. Kuna arved esitatakse igakuiselt, arvestab hageja, et iga arve tasumise tähtaeg on 7 kalendripäeva alates selle väljastamise päevast.
2.Üürilepingu p 4.2 kohaselt kohustub üürnik maksekohustustega viivitamisel tasuma üürileandjale viivist 0,15% õigeaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest. Arvestades, et viiviste summa (585,21 eurot) on rohkem kui põhivõlgnevus, vähendas hageja viiviste summa kuni põhivõlgnevuse suuruseni. Seega viiviste summa on kokku 418,26 eurot. Võlgnevus kostjal tekkis perioodi eest alates 01.08.2015 kuni 30.07.2018. Kostja on tasunud hagejale kokku 265 eurot. Pooltel puudus kokkuleppe võlgnevuse tasumise kohta. Seega hageja arvestas kostja poolt tasutud 265 eurot viiviste katteks ning vähendab viiviste summa 153,26 euroni (418,26 - 265).
3.Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks põhivõla 418,26 eurot ning hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 153,26 eurot.
4.Hageja märgib, et 16.07.2015 väljastas ta kostjale arve nr 115065051 (2015 aasta juulikuu eest) sumas 361,10 eurot. Pärast seda tegi kostja hagejale mitu makset, mille hageja arvestas arve ja selles kajastatud võlgnevuse katteks: 12.09.2015 – 76,70 eurot; 10.10.2015 – 38,35 eurot; 13.12.2015 – 38,35 eurot; 14.01.2016 – 51,31 eurot; 13.02.2016 – 100 eurot; 25.03.2016 – 50 eurot. Seega kostja tasus arve nr 115065051 katteks kokku 354,71 eurot ning tasumata jäi 6,39 eurot (361,10-354,71). Seega hageja põhivõlgnevuse kujunemise tabelis on märgitud, et kostjal tekkis võlgnevus 04.08.2015 esitatud arve nr. 115075051 alusel summas 6,39 eurot.
5.Hageja seaduslik esindaja üritas pikema aja vältel veenda kostjat vabatahtlikult täitma oma
2-18-110095 kohustusi. Seda tegi ta nii telefoni teel, kui ka saatis meeldetuletusi võlgnevuse kohta. Viimase hoiatuse enne kohtumenetluse alustamist tegi hageja 27.03.2018, andes kostjale veelkord täiendava tähtaja oma kohustuste vabatahtlikuks täitmiseks. Nagu kostja on ise kinnitanud, ei tasunud ta hagejale täiendavaks tähtajaks (23.04.2018) kogu võlgnevust.
6.Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Kostjapoolne käsitlus viivitusintressi ümbernimetamise osas leppetrahviks ei ole asjakohane. Nõutav viivis ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Hagejal on õigus arvestada kostja poolt tasutud rahasumma viiviste katteks. Poolte vahel ei ole olnud kokkulepet VÕS § 88 lg-s 8 sätestatust erineva kohustuste täitmise järjekorra kohta.
7.Väär on kostja seisukoht üürilepingu ülemineku kohta KÜ-le X. Hageja ei ole üürilepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi kellelegi üle andnud, ega pole kostjaga üürisuhet ühepoolselt või kokkuleppel lõpetanud.
8.Kostja on tasunud arvestatud viivised täies ulatuses ja 64,74 euro ulatuses on kustutatud ka põhivõlg. Kostja on vähendanud oma võlga hageja ees tänu kohtumenetlusele kuni 353,52 euroni. Eeltoodu alusel täpsustab hageja oma nõuet ja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks põhivõlg summas 353,52 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
9.Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning jätta kõik menetluskulud hageja kanda. 07.09.2009 Harju Maakohtu kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-08-63930 sundlõpetati Ristiku 95 Garaažiühistu (registrikood 80013502) ja määrati likvideerijaks I. K.; ajavahemikul alates 02.12.2009 kuni 01.01.2011 kostja ja E. H. üürisid GÜ-lt Ristiku 95 (likvideerimisel) garaažiboksi (ruumid nr x, x ja x) aadressil xxx; ajavahemikul alates 01.01.2011 kuni 31.03.2016 kostja üüris garaažboksi (ruumid nr 146-1, 146-2 ja 146-3) üürilepingu nr 19-1 alusel ning vastavalt lepingu punktile 1.2. üüritud ruumide kaasvaldajaks oli E. H.; 01.04.2016 KÜ X (registrikood 80384931) ja kostja vahel oli sõlmitud üürileping nr 19-2, mille alusel alates 01.04.2016 garaažiboks (ruumid nr x, x ja x) anti kostjale üürile KÜ X. Seega, sõlmitud hageja ja kostja vahel üürileping nr 19-1 kehtis kuni 31.03.2016, mistõttu hagejal on õigus nõuda kostjalt üüritasu tasumist kuni 31.03.2016.
10.Alates 2015 augustist tasus kostja üüritasu mitteregulaarselt, mistõttu 2016 jaanuari kuu seisuga kostjal tekkis võlg seoses arvete nr 115075051, nr 115085051, 115095051, 115105051 ja 115115051 mitte tasumisega. Hageja esmane pöördumine kostja poole võlanõudega oli 27.03.2018.
11.27.03.2018 nõudekirjas on märgitud arve nr 115075051 võlg 04.08.2015 seisuga summas 6.39 eurot. Koos hagiavaldusega hageja esitas kohtule maksekorralduse nr 1, mille alusel 25.03.2016 kostja kandis hageja pangakontole üle 50 eurot. Eelnimetatud maksekorralduse laekumise selgituseks on märgitud: arve nr 116025051. Arve nr 116025051 summaks oli 42.99 eurot.
12.Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-166-13 (p 14) on märgitud, et kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast, esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik VÕS § 88 lg 1 järgi määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha üle antud. Kui võlgnik ei ole enne kohustuse täitmist või mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist määranud, millise kohustuse ta on täitnud, võib VÕS § 88 lg 4 kohaselt määrata selle võlausaldaja.
2-18-110095 Kostja arvab, et VÕS § 88 alusel arve nr 116025051 tuleb lugeda kostja poolt tasutuks, mistõttu hageja nõue nimetatud arve osas on põhjendamatu.
13.Hageja likvideerimismenetluse käigus oli moodustatud KÜ X (80384931), mille kohta esmakanne registris on tehtud 29.04.2015. Alates 2016 aprillikuust on kinnistu ja kõik garaažiboksid hageja poolt üle antud KÜ-le X, mistõttu alates 01.04.2016 kostja üürib garaažiboks KÜ-lt X. Seega 05.04.2016 arve nr 116035051 summas 45.55 eurot ja 23.05.2016 arve nr 116045051 summas 38.35 eurot, so üüritasu 2016 aprilli ja mai kuu eest on väljastatud alusetult, kuna alates 01.04.2016 aadressil xxx üüritud bokside eest kostja hakkas tasuma KÜ X pangakontole. Eeltoodu alusel kostja ei tunnista hageja nõuet summas 83.90 eurot.
14.Eeltoodu alusel kostja leiab, et hagejal oli õigus nõuda kostjalt võlgnevust summas 327.97 eurot.
15.18.01.2019 esitas hageja 3 e-posti aadressile xxx saadetud kirja (dateeritud 16.04.2018, 24.04.2018 ja 14.05.2018). Eelnimetatud e-kirju kostja pole kätte saanud, kuna kostjal eposti aadress on xxx. Pärast 27.03.2018 hageja kirja kättesaamist helistas kostjale hageja lepinguline esindaja O. S., kellega kostja leppis kokku, et kostja kustutab võlgnevuse hiljemalt 15.08.2018. Hageja ei ole seda ümber lükanud. Eelnimetatud kokkuleppe kostja poolse täitmise tõendamiseks kostja esitas kohtule oma pangakonto väljavõtte, milles on näha, et ajavahemikul alates 23.04.2018 kuni 31.07.2018 kostja poolt oli tasutud kokku 418.26 eurot, s.h 23.04.2018 – 100 eurot; 14.05.2018 – 65 eurot; 15.05.2018 – 100 eurot; 13.07.2018 – 100 eurot; 31.07.2018 – 53.26 eurot. Seega, kostja täitis poolte suulise kokkuleppe ennetähtaegselt ja tasus hageja poolt nõutava summa 418.26 eurot täies ulatuses.
16.Pärast kogu võla tasumist, so 31.07.2018, helistas kostjale hageja lepinguline esindaja O.S., kes kinnitas, et võlg kogu ulatuses on tasutud, kuid kuna 16.05.2018 hageja poolt oli esitatud Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avaldus, siis vaidluse lõpetamiseks kostja pidi tasuma hagejale menetluskulud summas 64.74 eurot. Kostja esindaja kinnitas, et pärast menetluskulude summa 64.74 eurot tasumist hageja rohkem kostja vastu nõudeid ei esita. Menetluskulude summa oli avaldatud hageja esindaja poolt kostjale, kostjal endal puudusid andmed hageja poolt kantud menetluskulude summa kohta. Nimetatud summa võis kostja teada saada ainult hagejalt, mis kinnitab, et poolte vahel oli kokkuleppe vaidluse lõpetamise kohta pärast kostja poolset menetluskulude hüvitamist hagejale. 31.07.2018 kandis kostja hagejale üle 64.74 eurot, so menetluskulude hüvitise seoses maksekäsu kiirmenetlusega käesolevas tsiviilasjas. Seega täitis kostja vabatahtlikult hageja nõude menetluskulude hüvitamise osas, pärast mida hageja lubas lõpetada kohtumenetluse kostja vastu, kuid hageja rikkus oma lubadust ja nõudis edasi kostjalt põhivõla tasumist summas 353.52 eurot.
17.06.11.2018 hageja esitas kohtule seisukoha, kus hageja kinnitas, et kostjalt on laekunud hageja pangakontole 483 eurot. Nimetatud summast 64.74 eurot hageja arvestas põhivõla kustutamiseks ja 418.26 eurot viiviste tasumiseks.
18.Kostja ei ole nõus hageja viivisenõudega. Viivisnõue on rahuldamiskõlbmatu TsÜS § 138 kohase piirangu tõttu, kuna hageja esitas viivisnõude ebamõistlikul ajal pärast väidetava võla sissenõutavust, lastes võlal akumuleeruda. Kostja sai viiviste maksmapaneku võimalusest teada alles 27.03.2018. Samas väidab hageja, et sissenõutavuse aluseks on hageja ja kostja vahel 01.01.2011 sõlmitud Üürileping nr 19-1 mille alusel hageja poolt
2-18-110095 olid väljastatud ajavahemikul alates 04.08.2015 kuni 23.05.2016 arved. Viimase arve maksetähtpäevast on möödunud ligi kaks aastat. Riigikohus rõhutas lahendis 3-2-1-70-09, p 11-13, et viivisnõude mõistlikul esitamata jätmisel jäetakse mulje viivisenõudest loobumise kohta. Seega jäeti võlgnikule enam, kui 2.a. jooksul mulje, et hageja on oma viivisenõude sissenõudmisest loobunud, mis on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja esitab kohtule alternatiivse taotluse viivist vähendada. Hagejal igasugune kahju puudub. Arvestades seda, et 27.03.2018 kirjas hageja poolt oli antud kostjale tähtaeg tasuda võlgnevus hiljemalt 23.04.2018 ning juhul, kui kohus ei aktsepteeri kostja väiteid suulise kokkuleppe maksetähtaja pikendamise kohta kuni 15.08.2018, siis hagejal on õigus nõuda viiviseid ainult alates 23.04.2018. Kuna 23.04.2018 seisuga kostja tasus 100 eurot, siis põhivõla summaks on 198.57 eurot (418.26 – 100 – 38.35 – 38.35 – 42.99). Seega, perioodil alates 23.04.2018 kuni 31.07.2018 viivise arvetus pidi olema järgmine: Makse tasumise kuupäev 23.04.2018 23.04.2018 23.04.2018
Tasutud kuupäev 14.05.2018 15.05.2018 13.07.2018
Tasutud põhivõla summa
Võla jääk
Viivitatud päevi
Viivise %
Viivise summa
133.57 33.57
Kokku:
0,15 0,15 0.15
6,55 4.61 1,16 11,32
19.Arvestades, et hageja arved nr 116035051 ja nr 116045051 summas 76.70 eurot olid väljastatud põhjendamatult ning kostja tasus arve nr 116025051 summas 42.99 eurot 25.03.2016, siis hageja põhinõue on põhjendatud summas 327.97 eurot. Kuna kostja on hagejale tasunud 418.20 eurot, siis tuleb lugeda, et viivised summas 11.32 kostja poolt hagejale on tasutud täies ulatuses.
20.Ärakuulamisel märkis kostja, et üürib garaažiboksi juba ligi 20 aastat, ja seda tänaseni. 2011 sõlmitud lepingu kohta öeldi, et see enam automaatselt ei kehti, kuna läks korteriühistule üle. Alates 01.04.2016 tasub üüri korteriühistule. Garaažiühistult võlateateid on saanud. Võla tasumise kokkulepet kirjalikult ei vormistanud, sai maksegraafiku, mille järgi pidi tasuma ja selle esitas ka kohtule.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
21.Käesoleva tsiviilasja hind on 571,52 eurot. Kohus lahendab asja lihtmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
22.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Kuigi kohus menetleb asja lihtmenetluses ja ei anna luba otsuse edasikaebamiseks, peab kohus siiski vajalikuks teha otsuse koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
23.TsMS § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet
2-18-110095 põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
24.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asja lahendamise seisukohalt oluliste asjaolude osas: 01.01.2011 sõlmisid pooled üürilepingu nr 19-1 (tl 6-7; edaspidi leping), mille alusel kostja üüris hagejalt ruumid üldpinnaga 77,5 m2 asukohaga xxx; 01.04.2016 sõlmisid KÜ X (registrikood 80384931) ja kostja üürilepingu nr 19-2, mille alusel andis KÜ X alates 01.04.2016 kostjale üürile ruumid nr x, x ja x; 2015.a augustis tekkis kostjal hageja ees võlgnevus, mille suuruseks oli 6,39 eurot; kostja on tasunud hagejale järgmised maksed: 12.09.2015 – 76,70 eurot; 10.10.2015 – 38,35 eurot; 13.12.2015 – 38,35 eurot; 14.01.2016 – 51,31 eurot; 13.02.2016 – 100 eurot; 25.03.2016 – 50 eurot; 23.04.2018 – 100 eurot; 14.05.2018 – 65 eurot; 15.05.2018 – 100 eurot; 13.07.2018 – 100 eurot; 31.07.2018 – 53,26 eurot; 31.07.2018 – 64,74 eurot; 27.03.2018 edastas hageja kostjale nõudekirja, kus andis võlgnevuse maksmiseks tähtaja ning hoiatas, et tähtaegselt tasumatajätmise korral pöördub kostja vastu kohtusse.
25.Hageja palub kostjalt pärast nõude täpsustamist välja mõista põhivõla 353,52 eurot. Kostja vaidleb nõudele vastu ja märgib, et võlgnevus on poolte vahel sõlmitud suulise võla tasumise kokkuleppe kohaselt tasutud, alternatiivselt märgib, et hageja on võlgnevust arvestanud ebakorrektselt ning viivisenõue on hea usu põhimõttega vastuolus.
26.Esmalt märgib kohus, et käsitleb võlgnevuse perioodina võlgnevuse tekkimise ja lepingu faktilise lõppemise vahelist perioodi. Vaidlusalune võlgnevus tekkis 2015. a augustis ning asja materjalidest nähtub, et 01.04.2016 sõlmis kostja KÜ-ga X (registrikood 80384931) uue üürilepingu, mille esemeks on vaidlusaluse lepingu ruumid. Seega käsitleb kohus arveid, mis on esitatud perioodil august 2015 – märts 2016.
27.Järgnevalt märgib kohus, millises järjekorras loetaks võlgnevuse komponendid tasutuks. VÕS § 88 lg 1 sätestab, et kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha üle antud. Kohtule esitatud maksekorraldustest ning pangakonto väljavõtetelt ei nähtu, et võlgnik ehk kostja oleks kohustuse täitmisel määranud, millise kohustuse (s.o arve) katteks vastav makse tehakse, v.a 25.03.2016 makse summas 50 eurot, mis on tehtud 2 päeva varem väljastatud arve nr 116025051 katteks. Seega läheb määramise õigus üle võlausaldajale (VÕS § 88 lg 4). Samas ei nähtu, et ka võlausaldaja oleks vahetult pärast võlgniku poolset kohustuse täitmist VÕS § 88 lg-s 4 sätestatud korras määranud, millise kohustuse katteks täitmine määratakse. Seega tuleb käesoleval juhul kohustuste täitmise järjekorra määramisel aluseks võtta VÕS § 88 lg 6 p-is 1 ja lg-s 8 sätestatu, mille kohaselt loetakse esimeses järjekorras täidetuks esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus ning täitmine loetakse toimunuks esmalt juba sissenõutavaks muutunud viivise ning seejärel põhikohustuse katteks.
2-18-110095
28.Alljärgnevalt teeb kohus arvutused, mille tulemusel selgub, kas hageja nõue on põhjendatud või mitte. Esimene tasumine käesolevas asjas vaidluse all oleva võlgnevuse katteks toimus 12.09.2015 summas 76,70 eurot. Põhivõlgnevuse suurus tasumise hetkel 6,39 eurot, viivise suurus tasumise hetkel 0,31 eurot (6,39 x 0,15% x 32 päeva). Seega arvega nr 115075051 seotud võlgnevus tasutud täies ulatuses ning ülejääk järgmise arve tarbeks 70 eurot (76,70 – 6,39 – 0,31). Arve nr 115085051 summas 54,35 eurot maksetähtajaga 14.09.2015 tuleb lugeda tasutuks ülejäägi arvelt, pärast mida on ülejäägi suuruseks 15,65 eurot (70 - 54,35). Arve nr 115095051 summas 46,51 eurot maksetähtajaga 22.10.2015 tuleb lugeda tähtaegselt tasutuks ülejäägi 15,65 euro ja 10.10.2015 tasutud 38,35 euro arvelt, pärast mida on ülejäägiks 7,49 eurot (46,51 – 15,65 – 38,35). Arvel nr 115105051 kajastatud kohustus 47,47 eurot maksetähtajaga 18.11.2015 tuleb lugeda osaliselt tasutuks ülejäägi 7,49 euro arvelt, pärast mida oli kostja kohustatud tasuma 39,98 eurot (47,47 – 7,49). Kuivõrd järgmine laekumine toimus 13.12.2015 summas 38,35 eurot, arvestatakse nimetatud summa arvelt tasutuks tasumise hetkeks kogunenud viivis 1,44 eurot (39,98 x 0,15% x 24 päeva) ja ülejäänu arvestatakse põhivõlgnevuse katteks, pärast mida oli kostja võlgnevus 13.12.2015 seisuga 3,07 eurot (39,98 + 1,44 – 38,35). Arve nr 115115051 summas 51,31 eurot tasumise tähtaeg oli 14.12.2015, mistõttu 15.12.2015 seisuga oli põhivõlgnevuse suurus 54,38 eurot (3,07 + 51,31). Kuna järgmine laekumine toimus 14.01.2016 summas 51,31 eurot, arvestatakse nimetatud summa arvelt tasutuks tasumise hetkeks kogunenud viivis 2,45 eurot (54,38 x 0,15% x 30 päeva) ja ülejäänu arvestatakse põhivõlgnevuse katteks, pärast mida oli kostja võlgnevus 14.01.2016 seisuga 5,52 eurot (54,38 + 2,45 – 51,31). Arve nr 116125051 summas 46,99 eurot tasumise tähtaeg oli 22.01.2016, mistõttu 23.01.2016 seisuga oli põhivõlgnevuse suurus 52,51 eurot (5,52 + 46,99). Kuna järgmine laekumine toimus 13.02.2016 summas 100 eurot, arvestatakse nimetatud summa arvelt tasutuks tasumise hetkeks kogunenud viivis 1,65 eurot (52,51 x 0,15% x 21 päeva) ja ülejäänu arvestatakse põhivõlgnevuse katteks. Seega oli varasem võlgnevus tasutud täies ulatuses ning ülejääk järgmise arve tarbeks 45,84 eurot (100 – 1,65 – 52,51). Arve nr 116015051 summas 38,35 eurot maksetähtajaga 17.02.2016 tuleb lugeda tasutuks ülejäägi arvelt, pärast mida on ülejäägi suuruseks 7,49 eurot (45,84 - 38,35). Arve nr 116025051 summas 42,99 eurot maksetähtajaga 30.03.2016 tuleb lugeda tähtaegselt tasutuks ülejäägi 7,49 euro ja 25.03.2016 tasutud 50 euro arvelt, pärast mida on ülejäägiks 14,50 eurot (42,99 – 7,49 – 50).
29.05.04.2016 on kostjale esitatud arve nr 11603505 summas 45,55 eurot. Kohus on ülal leidnud, et leping kestis kuni 31.03.2016. Kuivõrd hageja kohustus üüri tasuma jooksva kuu eest ning kõrvalkulusid vastava kuu eest alles järgmisel kuul, siis võib eeldada, et arvel nr 11603505 on kajastatud märtsikuu kõrvalkulud summa 7,20 eurot (45,55 – 38,35). Nimetatud summa nõudmine hagejalt on põhjendatud. Samas ei ole põhjendatud aprillikuu üüri nõudmine, kuivõrd nimetatud kuul üüris hageja vaidlusaluseid ruume juba uuelt üürileandjalt uue lepingu alusel. Samal põhjusel on terves ulatuses põhjendamatu arve nr 116045051 summas 38,35 eurot. Seega tuleb arvel nr 11603505 on kajastatud märtsikuu kõrvalkulud summa 7,20 eurot lugeda tasutuks ülejäägi arvelt, pärast mida oli ülejäägi suuruseks 7,30 eurot (14,50 - 7,20).
30.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjal puudus hageja ees võlgnevus, mille sissenõudmiseks on hageja kohtule hagiavalduse esitanud. Seega tuleb hagiavaldus jätta täies ulatuses rahuldamata.
31.Asja materjalidest nähtub, et kostja on hagejale teinud järgmised maksed: 23.04.2018 – 100 eurot;
32.Koos ülejäägiga on kostja tasunud hagejale pärast lepingu lõppemist 490,30 eurot (483 + 7,30). Kohus märgib, et kostja on nimetatud rahasummad tasunud hagejale alusetult, kuivõrd kostjal puudusid hageja ees rahalised kohustused. Hageja on lepingu kestel tekkinud võlgnevuse osas vääralt viivist arvestanud, samuti on hageja vääralt määranud, millise kohustuse katteks iga konkreetne laekumine arvestada tuli. Kostjal on õigus nõuda hagejale alusetult tasutud rahasummade tagastamist VÕS § 1028 lg 1 alusel.
33.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.
34.Kostja on 12.03.2019 esitanud kohtule protokolli parandamise taotluse. Kostja märgib, et protokollis on märgitud valesti aastaarv, mil toimus vestlus kostja ja hageja esindaja vahel. Kohus leiab, et taotlus tuleb TsMS § 405 lg 1 p-is 1 sätestatust lähtudes jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
35.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus on hagi rahuldamata jätnud, mistõttu jäävad menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
36.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
37.Kostja esindaja esitas 26.03.2019 avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab TsMS § 176 lg-tes 1 ja 5 ja § 174 lg 10 sätestatud nõuetele. Kostja on kandnud lepingulise esindaja kulusid summas 572 eurot (käibemaksuga; 5h 20min, tunnihind 96-120 eurot). Kostja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega ning et tal puudub võimalus esindajakuludelt tasutud käibemaksu tagasiarvestamiseks. Hageja vastuväited kostja menetluskuludele
38.Hageja ei ole kostja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Kohtu põhjendused
39.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui
2-18-110095 menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
40.Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-6513 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
41.Alljärgnevalt analüüsib kohus kostja lepingulise esindaja kulusid. Õigusabi osutamise käigus tehtud toimingud on järgmised: 15.10.2018 hagiavalduse analüüs 0,5h; 22.10.2018 kostja vastuse koostamine ja koos tõenditega kohtule esitamine 2h; 06.11.2018 hageja seisukoha analüüs 15 min; kohtu 09.01.2019 selgituskirja analüüs ja 18.01.2019 kostja vastuse koostamine 0,5h; 18.01.2019 hageja avalduse analüüs 10 min; 25.01.2019 kostja arvamuse koostamine 0,5h; 28.01.2019 hageja seisukoha analüüs 10 min; 11.02.2019 kostja arvamuse koostamine 15 min; 26.03.2019 kostja lõpliku seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine 1h. Kohus, kontrollinud kostja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalikud.
42.Kostjale on osaliselt õigusabi osutatud tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuga). Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasjaga seotud asjaolusid arvestades on tegemist õigusbüroo poolt õigusteenuse osutamisel keskmisest mõnevõrra kõrgema hinnaga, mis on põhjendamatu. Käesolev vaidlus oli sisuliselt keskmisest lihtsam. Tõendite maht oli väike. Vaidluse ajaline kestvus oli tavapärasest lühem. Asi läbis sisuliselt ühe kohtuastme. Asjas ei toimunud kohtuistungit. Asjas ei olnud vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms, mis annaks alust lugeda tsiviilasja keerukaks TsMS § 175 lg 1 tähenduses õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel. Antud vaidlus ei olnud kostja esindaja jaoks õiguslikult nii keerukas, et eespool nimetatud õigusabi tunnitasu oleks täies ulatuses mõistlik ja põhjendatud. Riigikohtu lahendi 3-2-1-115-13 punktis 25 on peetud advokaadi mõistlikuks õigusabi tunnihinna suuruseks 120 eurot (käibemaksuta, s.o 144 eurot koos käibemaksuga). Kuigi antud lahendi järgimine ei ole käesoleval juhul otseselt kohustuslik, on see siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Kohus möönab, et isikutel on omavahel õigus kokku leppida ja tasuda õigusabi eest vabalt valitud tunnitasu määrade alusel, kuid arvestades muuhulgas menetluskulude ettenähtavuse printsiipi, ei tähenda kokkuleppevabaduse austamine ja kasutamine, et teised menetlusosalised peaksid hüvitama õigusabikulusid turu keskmist ületavate tunnitasu määrade alusel (seda enam, et teistel menetlusosalistel puudub võimalus vastaspoole õigusabi tunnitasu määrasid mõjutada). Oluline on märkida, et kostjale ei osutanud õigusteenust advokaat, kes pidevalt täiendab end advokatuuri järelevalve all, kes tegutseb advokatuuri järelevalve all, kellele on kehtestatud erinevad kutsestandardid ja konfidentsiaalsuskohustus ning kes omab
2-18-110095 vastutuskindlustust. Kostjale osutas teenust jurist, kelle puhul ei pruugi eelnimetatud õigusteenuse kvaliteeti tagavaid tegureid esineda, mistõttu on tema põhjendatud töötunni hind madalam kui advokaatidel. Arvestades eeltoodut, asja olemust ja õigusbüroode osutatava teenuse üldist turuhinda, on käesolevas asjas põhjendatud lugeda kostjale õigusabi osutanud õigusbüroo mõistlikuks tunnihinnaks 96 eurot (käibemaksuga).
43.Kohus loeb seega kostja esindajakulusid põhjendatuks mahus 5h 20min, mis kohtu poolt mõistlikuks peetud tunnitasumäära (96 eurot sh KM) arvestades vastab 512 eurole. Kohus rahuldab kostja avalduse osaliselt ning mõistab tulenevalt menetluskulude jaotusest hagejalt välja menetluskulud summas 512 eurot. Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata 60 euro ulatuses (kogusumma 572 eurot – rahuldatud summa 512 eurot).
44.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega Kohtunik
Kohtulahendi põhjendusi muudetud Tallinna RK 05.11.2019 lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.