2.Välja mõista A Šilt PlusPlus Capital AS kasuks 158 (ükssada viiskümmend kaheksa) eurot 64 senti (s.h põhivõlg 74,82, viivised 58,82 eurot, sissenõudekulud 25 eurot).
2.1.Välja mõista A Šilt PlusPlus Capital AS-i kasuks viivis põhinõudelt (74,82 eurolt) alates 17. augustist 2019. a kuni põhinõude täitmiseni 0,07% tasumata põhisumma jäägilt päevas.
Jätta menetluskulud nende õigustatud ulatuses kostja A Ši kanda ja välja mõista A Šilt PlusPlus Capital AS kasuks menetluskulud kogusummas 150 (ükssada viiskümmend) eurot, sh riigilõiv summas 75 eurot ja õigusabikulud 75 eurot.
3.1.Välja mõista A Šilt PlusPlus Capital AS-i kasuks viivis menetluskuludelt (150 eurolt) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Viru Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue xxx AS ja kostja vahel 19.02.2016. a sõlmitud liitumislepingust nr xxx. xxx AS loovutas nõude kostja vastu PlusPlus Capital AS-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Tulenevalt xxx AS ja kostja vahel sõlmitud lepingutest esitati kostjale igakuiselt tasumiseks arveid osutatud teenuste eest, kuid kostja jättis tasumata hagiavaldusele lisatud arve nr xxx, summas 74,82 eurot. Vastavalt xxx AS ja kostja vahel sõlmitud lepingute lahutamatuks osaks olevate teenuste kasutamise üldtingimuste p 7.10 kui kostja ei tasu arveid tähtaegselt, kohustub kostja tasuma viivist 0,07 % tasumata võlasummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid alates arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast kuni hagiavalduse koostamise päevani so kuni 16.08.2019. a (so põhivõlgnevus x viivitatud päevade arv x lepingujärgne viivisemäär 0,07%). Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid kokku 58,82 eurot. Lisaks sellele nõuab hageja viivist TsMS § 367 alusel alates 17.08.2019. a VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Lepingu üldtingimuste punkti 5.2.3 ja 6.1.7 kohaselt kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 1132 lg 2 ja lg 3 seovad sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega. Hagejal tekkinud kulud 25 euro ulatuses seoses meeldetuletuskirjade edastamisega kostjale.
Hageja palub kostjalt välja mõista, põhivõlg 74,82 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 58,82 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot, viivis alates 17.08.2019.a. kuni põhinõude 74,82 täitmiseni 0,07% päevas tasumata põhisumma jäägilt, menetluskulud 75 eurot riigilõiv ja 420 eurot õigusabikulud ja viivis menetluskuludelt.
KOSTJA VASTUS
2.Kostja A Š selgitab maakohtule esitatud vastuses, et soovib maksegraafikut ning teavitab, et elab Tartus.
3.Hageja esindaja teavitas, et nad on kostjaga leppinud kokku kompromisstingimustes e-posti teel. Hageja saatis kostjale e-postiga kompromisslepingu allkirjastamiseks, hageja saatis kostjale ka meeldetuletuskirja kompromissi allkirjastamiseks. Hageja ei saa peale kompromissi edastamist kostjaga ühendust ei telefoni ega e-posti teel.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
5.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et xxx AS ja kostja vahel olid lepingulised suhted (tl 6-8). xxx AS loovutas nõude (koos õigusega nõuda kõrvalnõuded) PlusPlus Capital AS-le (tl 21). Vastavalt lepingu nr xxx lisaks oleva xxx AS teenuste kasutamise üldtingimuste p 7.5 kohustus kostja tasuma osutatud teenuste eest arvel esitatud maksetähtpäevaks.
6.Poolte vahel on sõlmitud tarbijalemüügi leping võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 4 mõttes. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule.
7.Vaidlust ei ole ka selles, et lepinguga võetud kohustusi kostja ei täitnud. Kostja A Š märgib kirjalikus vastuses, et soovib maksegraafikut, millega ta tunnistab oma kohustust hageja ees.
8.VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, samuti täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumine annab võlausaldajale õiguse õiguskaitsevahendite kohaldamiseks võlgniku vastu. VÕS § 101 sätestab õiguskaitsevahendid, mida võlausaldajal on õigus rakendada kohustust rikkunud võlgniku vastu. Muuhulgas võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, samuti nõuda viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest (VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6).
9.Lähtuvalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 sätestatust pidi hageja tõendama, et kostjal oli kohustus tasuda kasutatud teenuste eest, samuti kohustuse suuruse.
10.Tulenevalt TsMS § 5 lg 2 määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud arve nr xxx, mis on jäänud kostja poolt tasumata.
11.Kostja ei ole tõendanud, et tal oleks kohustus hageja ees täidetud või puuduks üldse kohustus tarbitud teenuste eest tasuda. Kostja oma vastuses tunnistas oma kohustust hageja ees.
12.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
13.Hagiavalduse kohaselt on seisuga 16.08.2019. a sissenõutavaks muutunud viivis 58.82 eurot.
14.TsMS § 367 tulenevalt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks sissenõuatavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni selle täitmiseni.
15.Raha maksmisega viivitamise korral (so. täitmisega viivitamisel) peab arvestama viivise tasumise kohustusega. Kostja pidid ette nägema, et kohustuse täitmisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda viivist.
16.Kohus loeb põhjendatud viivise summaks 58,82 eurot. Poolte vahel sõlmitud lepingu lahutamatuks lisaks oleva xxx AS üldtingimuste p 7.10 kohaselt tuleb maksete tasumisega viivitamise korral tasuda viivist 0,07% põhivõlgnevuselt päevas..
17.Kuna kostja ei ole arvet nr xxx tasunud, on hageja õigustatud viivist nõudma ja see tuleb kostjalt välja mõista summas 58,82 eurot ning alates 17.08 2019. a kuni põhinõude ( 74,82) tasumiseni 0,07 % päevas tasumata põhisumma jäägilt.
18.Kohus lahendas asja hagi hinda arvestades lihtmenetluses (TsMS § 405). Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
19.TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib hagi lahendamisel lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad.
20.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulud on riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 420 eurot, kokku 495 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud osaliselt. Kohus on seisukohal, et nn masshagides on õigusabi kulu hagi koostamise ja kohtusse esitamise eest 420 eurot ilmselgelt põhjendamatult suur, seda enam, et tegemist on trafaretse hagiga
tavapärase keerukusega võlaõiguslikus vaidluses. Hageja poolt kohtule esitatud hagiavaldus on 3-l leheküljel, millest sisulist teksti on 2 lehekülge. Hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel. Samuti juhib kohus hageja esindaja tähelepanu asjaolule, et hageja poolt esitatud õigusabi kulud ületavad mitmekordselt nõude suurust. Kohtu hinnangul on hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud summas 75 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 150 eurot, s.h riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 75 eurot Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.