Tarmo Tina Lüganuse vald Kiviõli linn Uus tn 1 korteriühistu hagi TRC Tubaka Ida- Virumaa OÜ vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Hagihind
638, 68 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Lüganuse vald Kiviõli linn Uus tn 1 korteriühistu (RK 80346178, asukoht Uus tn 1 Kiviõli 43121 Lüganuse vald) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev (e-post [email protected]) Kostja: TRC Tubaka Ida- Virumaa OÜ (RK 10156140, asukoht Uus 1M-26, 43121 Kiviõli) Kostja lepinguline esindaja: Jaanek Pahka (e-post: [email protected])
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Välja mõista TRC Tubaka Ida-Virumaa OÜ-lt Lüganuse vald Kiviõli linn Uus tn 1 korteriühistu kasuks korteriomandi xxx majandamiskulude võlgnevus 529, 98 eurot perioodi 01.09.2015-31.07.2018 eest.
2.Välja mõista TRC Tubaka Ida-Virumaa OÜ-lt Lüganuse vald Kiviõli linn Uus tn 1 korteriühistu kasuks sisse nõutavaks muutunud viivis 108, 70 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2.Välja mõista TRC Tubaka Ida-Virumaa OÜ-lt Lüganuse vald Kiviõli linn Uus tn 1 korteriühistu kasuks menetluskulud 439 eurot.
2-18-118898
3.Välja mõista TRC Tubaka Ida-Virumaa OÜ-lt Lüganuse vald Kiviõli linn Uus tn 1 korteriühistu kasuks viivis välja mõistetud menetluskuludelt (439 eurot) menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).
I HAGEJA NÕUE JA SEISUKOHAD
1.Hagiavalduse kohaselt on korteriühistu asutatud 09.08.2012 ja kostjale kuulub elamus korteriomand nr xxx. Kostja on korteriühistu liige. Arvestades kostja korteriomandi suurust, esitab hageja igakuiselt kostjale arveid, majandamiskulude eest. Hageja nõuab võlgnevust ajavahemiku 01.09.2015-31.07.2018 eest ja võlgnevus on kokku 638, 04 eurot, millest 529,98 eurot on põhivõlg ja seisuga 31.10.2018 viivise võlg 108, 70 eurot. Hageja nõude aluseks ei ole KÜ asutamiskoosolekul kehtestatud osamakse (asutamisprotokolli p 8), vaid sihtotstarbeline maks. KÜ põhikirja p. 6.5 tulenevad sihtotstarbelised maksed on käsitletavad KÜS § 151 lg 1 mõttes majandamiskuludena.
2.Hageja viitab kuni 01.01.2018 kehtinud KÜS §-le 13 lg 4, 15 lg 1 p-st 1 ja § 151 lg-st 1, KOS § 13 lg 1, kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) §-le 12 lg 1 ja 2, 35 lg 1, 40 lg 1, korteriühistu põhikirja p-le 4.2.6, 6.3, 6.5 ning 09.08.2012 KÜ asutamiskoosoleku protokolli punktile 9, millega on kehtestatud KÜ sihtotstarbelise makse suuruseks proportsionaalselt 0,50 EUR/m2 vastavalt korteriomaniku korteri suurusele. 10.04.2016 üldkoosolekul suurendati sihtotstarbelist makset 0,60 EUR/1m2. Protokolli p 9 kehtestatud sihtotstarbeline makse (nn täishooldustasu) ja kostjale esitatavatel arvetel kajastatud „majanduskulud“ on üks ja sama ning sisaldavad järgmist: prügivedu, raamatupidaja teenus, juhatuse esimehe teenus, koristaja teenus, üldelekter, remonditööd. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 529, 98 eurot ja sisse nõutavaks muutunud viivise 31.10.2018 seisuga 108, 70 eurot.
II KOSTJA VASTUS
3.Kostja hagi ei tunnista. KÜ põhikirja p 4.2.6 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma kulude katteks makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Hageja ei ole kohtule esitanud korteriomanike üldkoosoleku otsust, millest oleks võimalik välja lugeda, kui suur on jooksvate kulutuste katteks kehtestatud makse. KÜ asutamiskoosolek on midagi muud, kui KÜ korteriomanike üldkoosolek. Asutamiskoosolekul kehtestatud osamaks saab olla ühekordne makse. Kostja vaidleb vastu nii halduskulude suurusele, kui ka sellele, et hagejal on õigus nõuda majandamiskulusi tuginedes 09.08.2012 asutamiskoosolekul kehtestatud osamaksule. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole esitanud ainsatki vajaliku tõendit selle kohta, mis tõendaks kostja võlgnevust hageja ees. Ka hageja poolt esitatud põhivõla ja viivisevõla tabel ei ole tõendina käsitletav. Hageja
2-18-118898 nõue on põhjendamatu ja tõendamata ning hagi tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
III KOHTU PÕHJENDUSED
4.Arvestades hagi hinda 768, 46 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on korteriomandi xxx omanik ja Korteriühistu Kiviõli Uus 1 liige. Õige on hageja viide Tartu Ringkonnakohtu jõustunud otsusele tsiviilasjas nr 2-1438054, mille p-s 11 on öeldud, et Korteriühistu põhikirja p-st 6.5 tulenevad sihtotstarbelised maksed on käsitletavad KÜS § 151 lg 1 mõttes korteriühistu majandamiskuludena. Korteriühistu liikmete üldkoosolek võib koguda liikmetelt majandamiskuludena raha igakuiste maksete näol kindlas suuruses sihtotstarbelise maksena ning kostjal on kohustus need tasuda. Kuna hageja nõuab majandamiskulusid sihtotstarbelise maksena, siis on asjakohatu kostja väide asutamiskoosolekul kehtestatud osamakse ja selle majandamiskuludega sidumise osas. Tegemist on erinevate rahaliste kohustustega. Kostja kohustus tasuda majandamiskulude eest tuleneb eelkõige kuni 31.12.2017 kehtinud KÜS §-st 4 lg 2 ja 151 lg 1 ja alates 01.01.2018 kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) §-st 40 ning kostja ei saa õigustada nende tasumata jätmist asjaoluga et, korteriühistu ei ole teostanud töid, mida korteriomanik vajalikuks peab.
5.Korteriühistu põhikirja p 4.2.6 kohaselt on korteriühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Antud juhul on korteriomanike üldkoosolek määranud majandamiskulude tasumise sihtotstarbelise maksena, samuti kehtestanud selle suuruse ning kostja korteriühistu liikmena on kohustatud põhikirja p 4.2.6 alusel seda regulaarselt üks kord kuus tasuma. Hageja on esitanud asutamis- ja üldkoosoleku protokollid, millega on kehtestatud sihtotstarbeline makse ja seda suurendatud ning kostja võlgnevuse arvestuse ja kostjale esitatud arve, kus on näha, et sihtotstarbelist makset nõutakse vastavalt 10.04.2016 üldkoosoleku otsusele 0,60 eurot ruutmeetri kohta ning lähtudes kostja korteri üldpinnast. Kostja võlgnevuse kujunemine on välja toodud võlgnevuse arvestuse tabelis, mis on arusaadav ja teeb võlgnevuse kujunemise jälgitavaks. Samas on kostja ära kuulamisel selgitanud, et ta on võlgnevusega nõus, kuid ta ei tea kuhu tema tasutud raha läheb. Kohtu hinnangul ei anna see alust jätta majandamiskulusid tasumata. KrtS § 45 lg 1 kohaselt on korteriomanikul õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 529, 98 eurot perioodi 01.09.2015-31.07.2018 eest.
6.Hageja nõuab kostjalt sisse nõutavaks muutunud viivist 31.10.2018 seisuga 108, 70 eurot. Hageja viivisenõude rahuldamise eelduseks on raha maksmise kohustuse rikkumine kostja poolt. Hageja on viivise arvestuse kohtule esitanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuni 31.12.2017 kehtinud KÜS § 7 lg 4 kohaselt võib korteriühistu juhatus nõuda majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest
2-18-118898 kuupäevast arvates. Alates 01.01.2018 kehtiva KrtS § 42 lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Kostja on majandamiskulude tasumisega viivitanud ning järelikult on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid viivise suuruse osas, ega nõudnud viivise vähendamist. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista viivis hageja nõutud ulatuses, so. sisse nõutavaks muutunud viivis 31.10.2018 seisuga 108, 70 eurot. Hagihind Raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga (TsMS § 124). TsMS § 133 lg-te 1 ja kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. Hageja palub välja mõista kostjalt põhinõudena 529, 98 eurot ja sisse nõutavaks muutunud viivise 108, 70 eurot. Seega on hagihinnaks 638, 68 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud kostja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskulud kokku 439 eurot, sh. tasutud riigilõiv 175 eurot ja lepingulise esindaja kulud 264 eurot (käibemaksuga). Kokku 439 eurot. Kostja esindaja tunnitasu 96 eurot, õigusabile kulunud aeg ja ja tehtud toimingud on põhjendatud ja vajalikud. Hageja taotluse enammakstud riigilõivu tagastamiseks jätab kohus rahuldamata, kuna kohus lahendas asja hagimenetluses ning järelikult puudub enammakstud riigilõiv, mis kuuluks tagastamisele. Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Kostja on vastava taotluse esitanud.
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.