Otsuse tegemise aeg ja koht 04.11.2019, Tallinn Tsiviilasja number
2-19-10757
Tsiviilasi
Bufavento Jewels LTD. hagi Ü S vastu võla nõudes
Hagihind
2481,78 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Bufavento Jewels LTD. (asukoht 3A-3B Cengiz Topei Sokak, TRNZ Lefkose (Nikosia), Küprose Vabariik, e-post: [email protected]); Hageja lepinguline esindaja: advokaat Kristina Viznovitš (Advokaadibüroo LMP, asukoht Soola 8, 15013 Tartu, e-post: [email protected]); Kostja: Ü S (isikukood xxx, elukoht xxx).
Menetluse liik
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt Ü S hageja Bufavento Jewels LTD. kasuks põhivõlgnevus summas 2000 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 222,21 eurot.
3.Välja mõista kostjalt Ü S hageja Bufavento Jewels LTD. kasuks viivis protsendina põhinõudest (2000 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras sätestatud määras alates 18.07.2019 kuni põhinõude täitmiseni.
4.Jätta hagi rahuldamata viivise 0,45 euro nõudes.
Jätta hagi rahuldamata võla sissenõudmise kulude 50 euro nõudes.
6.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 6.1 Jätta menetluskulud kostja Ü S kanda. 6.2 Välja mõista kostjalt Ü S hageja Bufavento Jewels LTD. kasuks menetluskulud summas 750 eurot. 6.3 Kostja Ü S poolt hagejale Bufavento Jewels LTD. hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (summas 750 eurot) tuleb kostjal Ü S tasuda viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-19-10757 Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Bufavento Jewels LTD. (hageja) esitas 17.07.2019 Harju Maakohtule hagi Ü S (kostja) vastu võla nõudes ja 29.08.2019 täiendatud hagiavalduse. Vastavalt 11.10.2019 esitatud menetlusdokumendile taotleb hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevuse summas 2000 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 222,66 eurot ja viivise põhivõlgnevuselt 2000 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest 17.07.2019 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni ning samuti taotleb hageja võla sissenõudmise kulu summas 50 eurot väljamõistmist. Hageja taotleb jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Bufavento Jewels LTD ja Ü S 04.11.2017 müügilepingu, mille järgi kohustus hageja kostjale üle andma müügilepingu eseme, ehte, ning kostja kohustus selle eest tasuma kokku 3000 eurot. Hageja andis kostjale ehte üle müügilepingu sõlmimisel, st 04.11.2017. Kostja ei ole oma kohustust täielikult täitnud. Kostja on tasunud ehte eest 1000 eurot, mille kostja tasus müügilepingu sõlmimise päeval krediitkaardiga kohapeal. Ülejäänud summat, st 2000 eurot ei ole kostja hagejale tasunud. Hageja on pöördunud inkassoteenuseid pakkuva ettevõtte ning advokaadibüroo poole, kuna kostja ei ole täitnud enda müügilepingust tulenevat kohustust hageja ees. Inkassoettevõte on saatnud kostjale kirjad võlgnevuse tasumise nõudega 18.04.2018, 18.05.2018, 01.06.2018 ja 15.06.2018. 21.08.2018 esitas hageja esindaja kostjale kohtuvälise võlanõude ostuarve tasumiseks, milles andis tähtaja kohustuse täitmiseks ehk võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 31.08.2018. Täiendavalt on kostjale kirjutatud 17.09.2018, 28.09.2019 ja 12.10.2018 ning mh on uuritud, kas kostja on valmis jõudma võlgnevuse tasumises kokkuleppele. Sellega seoses nõuab hageja ka tekkinud sissenõudmiskulusid summas 50 eurot. Hagiavaldus esitati 17.07.2019, seega on kostja hagi esitamise seisuga viivitanud kohustuse täitmisega 620 päeva.
3.Hageja esitas 11.10.2019 arvamuse kostja vastusele. Hageja võtab omaks kostja väite, et müügilepingu lisa kohaselt kohustus kostja tasuma müügijäägi 2000 eurot pangaülekandega maksegraafiku alusel: tähtajaks 12.12.2017 kohustus tasuda müüja pangakontole 350 eurot; tähtajaks 12.01.2018 kohustus tasuda müüja pangakontole 330 eurot; tähtajaks 12.02.2018
2-19-10757 kohustus tasuda müüja pangakontole 330 eurot; tähtajaks 12.03.2018 kohustus tasuda müüja pangakontole 330 eurot; tähtajaks 12.04.2018 kohustus tasuda müüja pangakontole 330 eurot; tähtajaks 12.05.2018 kohustus tasuda müüja pangakontole 330 eurot. Hageja parandab esitatud viivisenõuet alljärgnevalt: ajavahemiku 12.12.2017 – 17.07.2019 tuleb kostjal tasuda viivist 44,72 eurot; ajavahemiku 12.01.2018 – 17.07.2019 tuleb kostjal tasuda viivist 39,93 eurot; ajavahemiku 12.02.2018 – 17.07.2019 tuleb kostjal tasuda viivist 37,68 eurot; ajavahemiku 12.03.2018 – 17.07.2019 tuleb kostjal tasuda viivist 35,66 eurot; ajavahemiku 12.03.2018 – 17.07.2019 tuleb kostjal tasuda viivist 33,42 eurot; ajavahemiku 12.03.2018 – 17.07.2019 tuleb kostjal tasuda viivist 31,25 eurot. Seega tuleb kostjal hagejale kokku tasuda viivist 222,66 eurot. Kuna hageja parandas oma viivisenõuet vastavalt kostja poolt esitatule, siis ei oma asjaolu, et sõrmus anti kostjale üle kaks päeva hiljem, kui hagiavalduses väljatoodud, enam tähtsust. Hageja ei vaidle kostja sellekohasele väitele vastu ning võtab selle omaks.
4.Hageja esitas kostjale müügilepingu sõlmimise päeval müügilepingu tingimused ning kostjal oli võimalus nendega kohapeal tutvuda. Riisikot, et kostja ei räägi inglise keelt ning ei saanud seega müügilepingu sõlmimisel müügitingimustega tutvuda, kannab antud juhul kostja. Kostja ostis ehteid välisriigis kohapeal. Müügitingimused olid esitatud kostjale inglise keeles, seda peetakse rahvusvaheliseks keeleks, mida suur osa mõne muu emakeelega isikutest valdab. Seega on hageja teinud kõik mõistlikult võimaliku, et müügitingimused oleksid kostjale arusaadavad. Juhul, kui kostjale ei olnud müügitingimused arusaadavad, oleks ta võinud jätta ostu sooritamata või enne ostu müügitingimused ära tõlkida. Hageja selgitab, et poolte vaheline vaidlus ei puuduta garantii olemasolu ega selle tingimusi. Seega on kostja väide, et kaubale ei ole kehtestatud garantiitingimusi, asjakohatu ning see tuleks jätta tähelepanuta. Hageja palub kohtult keelduda kostja poolt esitatud tõendite (lisa 3 ja lisa 3.1.) TsMS § 238 lg 1 p 1 alusel vastu võtmisest. Kostja arusaam, nagu ei vastaks sõrmus lepingutingimustele, on väär. Kostja enda esitatud ekspertiisiaktist tuleneb, et kostjale üle antud ese vastab lepingutingimustele. Nimelt seisab ekspertiisiaktis, et ehtega kaasas olnud dokumendi kohaselt on ehte valmistamiseks kasutada 18 karaadist kulda (mis vastab Euroopas proovile 7501) ning teemandite kaal on 0,41 ct. Ekspert tegi kindlaks, et tootesse on kinnitatud 20 teemandit kokku ca 0,41 ct ning toote proov on 750, st toode vastab sellega kaasa antud kvaliteeditõendile.
5.Kostja vastuses hagile p-s 1.4 selgitanud, et tal tekkis kahtlus sõrmuse kvaliteedi osas jaanuaris 2018 ning p-s 1.5. selgitab kostja, et samal kuul, st jaanuaris 2018. a pöördus ta ka kullasepasalongi poole, kus väärisehete hindaja andis tootele suusõnalise hinnangu. Selle peale otsustas kostja, et soovib müügilepingust taganeda ning kauba müüjale tagastada. Kostja on hagivastuse p-s 1.6. selgitanud, et kuna tema inglise keele oskus on puudulik ei saanud ta müüjale kauba puudusest teatada. Samas on kostja vastuses hagile punktis 1.10. siiski välja toonud, et ta esitas hagejale 18.10.2018 müügilepingust taganemise avalduse. Kostja on ise selgitanud, et ta sai sõrmuse lepingutingimustele mittevastavusest teada juba jaanuaris 2018. Hageja leiab, et isegi juhul, kui kohus leiab, et hageja poolt ostetud sõrmus ei vasta lepingutingimustele, on kostja kaotanud oma õiguse mittevastavusele tugineda, kuna ei teavitanud hagejat mittevastavusest õigeaegselt, st kahe kuu jooksul mittevastavusest teada saamisest. Kostja vastuse p-s 2.1 viitas kostja, et hageja on tema suhtes pannud toime pettuse TsÜS 94 lg 1 mõttes. Hageja on ehteid müüv ettevõtte, kelle eesmärk on teenida kasumit. Sellest tulenevalt küsib hageja tema poolt müüdavate ehete eest hinda, mida tema peab sobilikuks. Samuti on hagejal õigus kokkuleppel ostjaga hinda alandada, mida antud juhul ka tehti. Asjaolu, et kostja poolt tellitud ekspertiisi tulemusel leidis ekspert, et ehte hind võiks olla kuni 1400 eurot, ei tähenda, et ehte eest suurema hinna küsimist saaks käsitleda kostja petmisena.
6.Kostja on välja toonud, et „väärisehete kaupluses hageja kinnitas, et ostetav kaup on käsitöö“. Hageja leiab, et tegemist on kostja paljasõnalise ja tõendamata väitega. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et hageja oleks kinnitanud, et kostja poolt ostetud sõrmuse näol on tegemist
2-19-10757 käsitööga. Samuti ei nähtu selline väide ka üheltki kostjale üleantud dokumendilt. Kostja poolt esitatud asjaoludest ja tõenditest ei nähtu nagu oleks hageja kostjat petnud TsÜS § 94 lg 1 mõttes, mistõttu ei ole kostjal õigust TsÜS § 94 lg 3 kohaselt lepingut tühistada. Hageja leiab, et kostja õigus tehing tühistada on lõppenud, kuna kostja ei ole järginud TsÜS § 99 lg 1 p-s 2 sätestatud tähtaega. Kostja on hagivastuse p-s 1.5. välja toonud, et kullassepasalongist xxx, anti talle suusõnaline eksperthinnang, mis kõlas järgmiselt: „Proua, olete järjekordne klient, kes väljaspool Euroopa Liitu väärisehteid ostes saanud on petta saanud.“ Selle peale tekkis kostjal kindel soov lepingust taganeda. Seega on kostja väide, nagu ta oleks väidetavast pettusest teada saanud alles 27.09.2019, väär. Kostja sai juba jaanuaris 2018. a väidetavast pettusest teada, mistõttu on kostja poolt lepingu tühistamiseks seadusega ettenähtud tähtaeg möödunud. Isegi juhul, kui eeldada, et suusõnaline eksperthinnang ei olnud piisav väidetavast pettusest teada saamiseks, jääb hagejale arusaamatuks, mis ootas kostja nii kaua ekspertiishinnangu tellimisega. Kostja selline käitumine on selgelt pahatahtlik ning vastuolus hea usu põhimõttega.
7.Kostja ei ole endiselt lepingut TsÜS § 98 lg 1 mõttes tühistanud. Kostja on viidanud oma 18.10.2018 tehtud taganemise avaldusele, mille ta väidetavalt saatis hageja e-postile ja mida hageja ega hageja lepinguline esindaja kätte saanud ei ole. Kostja poolt esitatud tõendist ei nähtu, et vastav kiri oleks ka reaalselt hagejale saadetud. Seega on kostja väide, nagu ta oleks lepingust taganemise avalduse hagejale saatnud 18.10.2018, tõendamata. Kostja on mh kasutanud õiguskaitsevahendina lepingust taganemist. Seega ei ole kostja kehtivalt müügilepingut tühistanud ning tänaseks on möödunud ka TsÜS § 99 lg 1 p-s 2 sätestatud tähtaeg.
8.Hageja leiab, et kostja ei ole tänaseni müügilepingust kehtivalt taganenud. Kuna sõrmus vastab lepingutingimustele, ei ole kostjal õigust lepingust taganeda. Kostja ei ole tõendanud, et ta on hagejale müügilepingust taganemise teate saatnud. Käesoleval juhul sai kostja võimalikust lepingurikkumisest teada jaanuaris 2018. a. Väidetava taganemise avalduse saatis kostja hagejale aga alles 18.10.2018, st umbes üheksa kuud hiljem. Sellist aega ei saa lugeda mõistlikuks, mistõttu on kostja kaotanud oma õiguse lepingust taganeda. Hagejale leiab, et kostja poolt esitatud viide VÕS § 20 lg-le 3 on täiesti kohatu ja viidatud säte antud olukorras ei kohaldu.
9.Hageja on oma 29.08.2019 esitatud täiendatud hagiavalduse p-s 2.5 välja toonud nii asjaolu, et hageja on pidanud asja lahendamiseks pöörduma nii inkassoteenuseid pakkuva ettevõtte poole, kui ka advokaadibüroo poole. Hageja on oma väidete tõendamiseks esitanud ka vastavad tõendid. Ka kostja on hagivastuse p-s 1.7. viidanud, et 21.08.2018 saadeti talle Advokaadibüroo LMP poolt võlanõue, milles nõuti müügilepingu nr xxx alusel põhivõlgnevuse, viiviste ja sissenõudmiskulude tasumist. Asjaolu, et võlanõudega nõuti väiksemat summat, kui see, mis kostja tegelikult hagejale võlgnes, ei tähenda, et tegemist oleks ebaseadusliku nõudega. Seega on kostja väide, nagu ei oleks hageja talle nõudekirja enne hagi esitamist saatnud, väär. Hageja palub kohtul hagi rahuldamisel sellesarnases ulatuses nagu on kompromissina pakkunud hageja, jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 2 alusel kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED
10.Kostja esitas 12.09.2019 vastuse hagiavaldusele, milles esitatud hagi ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata ning kohtul tuvastada 04.11.2017 müügitehingu nr xxx õigustühisus. Kostja külastas 04.11.2017 Põhja-Küprosel Türgi Vabariigis asuvat hageja kauplust, kus müügiletis asus teemant-kuldsõrmus hinnasildiga 7050 eurot. Kostjale meeldis kaup väga, kuid kauba hind oli liiga kõrge. Müüja tegi ettepaneku kauba uueks ostumüügihinnaks 3000 eurot. Kaupluses sõlmiti kirjalik ostu-müügileping nr xxx/04.11.2017 ning seejärel tasus kostja krediitkaardiga kauba sissemakse 1000 eurot. Kostjale kaupa lepingu sõlmimise päeval, 04.11.2017, kaupluses üle ei antud, sest kauba rahvusvaheliselt aktsepteeritavate kvaliteeditõendite vormistamiseks (sertifikaat
2-19-10757 ja turvakaart) müüja väites kulus 2 päeva. Kaupluses sõlmiti 04.11.2017 müügilepingu lisa, millest lähtuvalt kohustus kostja müügijäägi 2000 eurot tasuma pangaülekandega maksegraafiku alusel. Kostja sai aru, et sõlmitud müügilepingu lisa kohaselt on kauba tasumise lõpptähtaeg 12.05.2018. Kostjale anti kaup kätte koos kvaliteeditõenditega müüja kulleri poolt 06.11.2017. Kauba üleandmine toimus Riverside Garden hotelli fuajees ja väga kiiresti. Kostja sai kulleri juuresolekul proovida sõrmuse suurust ja kiirelt üle vaadata kvaliteeditõendid. Pärast kulleri lahkumist hoidis kostja kaupa kuni turismimaalt lahkumiseni hotelli turvaseifis.
11.Eestisse tagasi jõudes pöördus kostja 07.12.2017 xxx OÜ poole müügilepingu üldiste müügitingimuste tõlkimiseks. 12.12.2017 lugedes kostja esmakordselt lepingutingimusi ja sai aru, et müüja poolt esitatud „Bufavento Jewelsi üldised müügilepingu tingimused“ on kehtestatud kellade ostu-müügilepingute juurde ning garantiitingimusi ostetud kaubale, st vääriskividega sõrmusele, pole müüja kehtestanud. Kostja järgmine kauba kontrollitegevus oli kauba proovimine. Esimest ja viimast korda kandis kostja sõrmust jaanuaris 2018. Kandmise ajal takerdusid sõrmuse vääriskivide ebakvaliteetsed kinnitused mitmeid kordi riiete kanganiitide taha. Sõrmuse ja õlasalli mitmekordse lahtiharutamise tagajärjel sai rikutud kostja väärtuslik õlasall väljarebitud kanganiitide tõttu. Pärast seda hakkas kostja kahtlema kauba usaldusväärsuses ja kvaliteedis ning eelkõige tekkis küsimus, kas kostjale hotelli toodi sama sõrmus, mida kostja müüja kaupluses ostis.
12.Kostja külastas jaanuaris 2018 Tallinnas xxx kullassepasalongi, kus salongis teenindav väärisehete hindaja uuris kaupa ning andis suusõnalise hinnangu: „Teie sõrmuse kivide kinnitused on püstised ja sellest ka haakumine riiete külge, kivid halva kvaliteediga ja ühe kivi hind orienteeruvalt 20€, kasutatud kulla maksimaalne hind 800€. See ei ole käsitöö. Sõrmuse väärtus 1200-1400€. Proua, olete järjekordne klient, kes väljaspool Euroopa Liitu väärisehteid ostes petta on saanud.“ Kostja oli pettunud, sest kauba müüja poolt polnud esitatud vääriskividega ehte garantii- ja/või tagastamistingimusi. Kostja keeldus salongiteenindaja poolt pakutavast kauba korda tegemisest, sest tahtis kauba müüjale tagastada. Käesoleval ajal asub kaup puutumatult kostja elukohas. Puuduliku inglise keele oskuse tõttu kostja ei saanud helistada või kirjutada müüjale kauba puudusest. Kostja ei soovinud teha lisakulutusi järjekordses tõlketeenuse tellimiseks. Kostja eeldas ja lootis, et kui osamakseid mitme kuu jooksul müüja arveldusarvele ei laeku, siis võetakse kostjaga ühendust ja sellisel juhul oleks kostja saanud teavitada müüjat kauba puudusest ning müüjaga läbirääkida kauba puuduse tasuta kõrvaldamisest või kauba asendamisest uuega või kauba tagastamise tingimustest.
13.Esmakordselt võttis müüja kostjaga ühendust 21.08.2018, kui e-posti teel saadeti Advokaadibüroo LMP poolt võlanõue nr LMP-01870-00001-001, milles kostjat teavitatakse, et vastavalt Bufavento Jewels LTD-s 24.02.2017 sooritatud ost Nikosias Küproses, ostuarve nr xxx lepingule on kostjal põhivõlgnevus 1000 eurot, viivis 119,01 eurot ja võlgnevuse sissenõudmise kulud 40 eurot ning võlanõude summa kokku 1159,01 eurot. Hageja väited 29.08.2019 hagi p-s 2.5 pole tõesed. Kostja ei ole enne 21.08.2018 kuupäeva inkassoettevõtte kirjasid kätte saanud. Pärast võlanõude nr LMP-01870-00001-001 kättesaamist helistas kostja oma õigusalasele nõustajale (xxx), kes palus pöörata kostja tähelepanu järgnevatele hageja lepingulise esindaja poolt 21.08.2018 esitatud võlanõudes olevatele asjaoludele: müügitehing ei toimunud 24.02.2017 (tegelikkuses 04.11.2017); lepingukohane põhivõlgnevus ei olnud 1000 eurot (tegelikkuses 2000 eurot); VÕS § 113 lg 1 kohaselt võlg muutub sissenõutavaks pärast viimase osamakse maksetähtja 12.05.2018 saabumist, mitte perioodist 24.02.2017; viivisarvestuse periood võlanõude summas 1000 eurot oleks pidanud olema 13.05.2018 – 21.08.2018, kus võlaviivituses oldud päevade arv on 101 ja viivissummas 11,14 eurot (tegelikkuses viivisarvestuse periood 13.05.2018 – 21.08.2018 võlanõude summas 2000 eurot viivituses oldud päevade arvus 101 ja viivis summas 44,27 eurot); pole usutav, et advokaadibürood esitavad füüsilisele isikule pankrotihoiatusi ja/või ähvardavad füüsilisi isikuid AS Krediidiinfo maksehäireregistris isiku nime avaldamisega. Kostja saatis 29.08.2018 hageja lepingulise esindajale e-posti kirja, et võlanõude alus jääb arusaamatuks ja
2-19-10757 palus edastada kõik dokumentaalsed tõendid, millega nõuet põhjendatakse.
14.Hageja lepinguline esindaja vastas 17.09.2019, et tegelikkuses on põhivõla suuruseks 2000 eurot ja pakkus kohtuvälise kokkuleppe sõlmimist. Enne kohtusse pöördumist pole kostja saanud müüja esindajalt nõuetekohast ja õigete andmetega vormistatud võlanõuet. Kostja vastas 20.09.2019, et ei tunnista võlanõuet ja pöördust eksperdi poole ning palus lõpetada enda ähvardamise AS-iga Krediidiinfo. Ekspertiishinnangu tellimiseks pöördus kostja 21.09.2018 Tallinnas xxx asuvasse xxx kullassepasalongi. 27.09.2018 ekspertiisiakt, milles diplomeeritud ekspert xxx kirjeldab kaupa järgnevas juurdluste loetelus: „EKSPERTIISIKS ESITATUD: valgest kullast värvitute kividega sõrmus (Ref. xxx) kaaluga 11,38g, prooviga 750* (proov on osaliselt nähtav, võib olla üle kandunud valuprotsessis, mitte tootele löödud). Tootel puudub valmistaja registrimärk, kaasas dokument, millel nimi BUFAVENTO JEWELS/ 14.11.2017. Dokumendil on fikseeritud toote proov (Carats of Gold) 18 (mis erineb tootel olevast tuhandikproovist 750), ja teemandite kaal (Carats of Stones) DIAMOND 0,41ct. Puuduvad: toote kaal, teemandite kvaliteedinäitajad (värv, putus, lihv), mis on olulised väärismetalltoodete müümisel kuna neist sõltub suuresti toote hind. Toote valmistamisel ei ole kasutatud käsitööd, tegemist kehva viimistlusega valutootega.“
15.Ekspert tegi kindlaks järgmised asjaolud: „1) Tootesse on kinnitatud 20 tillukest (0,01 – 0,025ct) teemandit kokku ca 0,41ct, kivid on ebaühtlase värvi (I, J, K – slightly tinted white; tinted white) ja puhtusega (SI – I – small inclusions, inclusions) kehva lihviga. 2) Kivide kinnitus ja asetus tootes jätab soovida – kive kinni hoidvad krapikesed ei fikseeri kive korralikult, kivid eri kõrguses ja logisevad. Krappide otsad teravad. 3) Lähtudes rahvusvahelisest RAPAPORT DIAMOND REPORT hinnakirjast on tootes olevate teemandite maksumus ca 300-400 USD/ct e. 165 USD 0,41ct. Kulla hind ca 35 eur/g maksimum. Kuna tootes pole kasutatud käsitööd, siis töö hind ei ületa 100 eur. Lisades 100% kasumlikkust, võiks sõrmuse letihind olla max 1300 – 1400 eur.“ Kostja esitas 18.10.2018 müüja e-postile [email protected] müügilepingust taganemise avalduse, mis sisaldas muu hulgas puuduste loeteluga 27.09.2018 ekspertiisiakti ja kompromissettepanekut kohtuväliseks kokkuleppeks. Müüja ja/või hageja lepinguline esindaja eelnimetatud kirjale ei vastanud.
16.Kostja suhtes hageja pani toime pettuse TsÜS § 94 mõttes, sest: Põhja-Küprose turismireisil Bufavento Jewels LTD väärisehete kaupluses 04.11.2017 avaldatud kauba müügiletihind oli 7050 eurot, Riverside Garden turistihotelli fuajees 06.11.2017 kättesaadud kauba kokkuleppeline ostuhind oli 3000 eurot ja Eestis läbiviidud väärisehete hindaja ekspertiisi kohane hind on mitte rohkem kui 1400 eurot. Väärisehete kaupluses hageja tahtlikult viis kostja eksimusse, kui esitles ja omistas kaubale viis korda kõrgema ostumüügihinna. Kostja suhtes hageja pani toime pettuse, sest väärisehete kaupluses hageja kinnitas, et ostetav kaup on käsitöö jm suusõnalised ja hiljem on tuvastatud ebaõiged väited ning varjatud puudused, millega kallutati kostjat 04.11.2017 tehingut tegema. Hilisem kauba kontoll kinnitas, et hageja oli müünud kostjale puudusega kauba ning kaubakvaliteeditõenditel esitleti ebatõeseid andmeid. Kostja sai kauba kohta ekspertiisakti kätte 27.09.2018 ning esitas hagejale müügilepingust taganemise avalduse 18.10.2018. 18.10.2018 edastades kostja hagejale müügilepingust taganemise avalduse (alus VÕS §116 lg 1), millega sisuliselt ütles üles 04.11.2017 müügilepingu TsÜS § 68 lg 3 mõttes. Hageja ei vastanud. Kostja leiab, hageja vaikimist või tegevusetust müügilepingust taganemise nõustumiseks, alus VÕS § 20 lg 3 ning VÕS § 14 lg 1 ja lg 2 sätestatud kohustuste rikkumine võimaldab kostjal lepingust taganeda. Kostja leiab, et hageja lepingulise esindaja poolt ei ole esitatud mitte ühtegi korda seaduspärast ja/või tegelikele faktidele tuginevat ja tõele vastavat võla sissenõudmise nõuet. Kostja ei saa käesoleva ajani üheselt mõistetavalt ja selgelt aru hageja võlanõude summast kokku. Kostja palub kohtul otsustada, kas hagejaga 04.11.2017 sõlmitud tehing on õigustühine TsÜS §90 lg 1 mõttes. Kostja kinnitab, et kaup asub puutumatult kostja elukohas ning kostja soovib endiselt kauba tagastada hagejale, kuid eelnevalt peab olema kostjale tagastatud 04.11.2017 tehtud
2-19-10757 ettemaks.
17.Kostja esitas 28.10.2019 täiendava seisukoha. Kostja leiab, et hageja ei ole lepitust ja müügitehingu lahendust otsinud, sest põhivõla nõudes või kauba tagastamistingimuste kohta järeleandmise ettepanekut ei ole tehtud. Kostja leiab, et käesolevas asjas omab suurt tähtsust asjaolu, et müügitehing sõlmiti ja ettemakse tehti 04.11.2017, kuid puudusega kaup saadi kätte 06.11.2017. Kostja leiab, et hageja esindaja on vastaspoole suhtes käitunud vääritult ja menetlusosaliste isikuid halvustaval kirjaviisil. Kostja ning sealjuures ka kostja volitatud isik, kellede vanus on rohkem kui 50 aastat, ei valda inglise keelt, sest NSVL-s ei õpetatud alates 1. klassist inglise keelt. Kostja on seisukohal, et hageja pöördus Eesti Vabariigis asuvasse kohtusse ning seega õigusmõistmisel kohaldatakse eelkõige Eesti Vabariigi õigusnorme. Kostja on endiselt arvamusel, et asjakohane on kostja 12.09.2019 seisukoht punktis 2.1. ja eelkõige VÕS § 217 lg 1 õigusnormi kohaldamine. Hageja pole piisavalt selgitanud ning kostja ei ole selgelt ja üheselt mõistetavalt aru saanud, miks hageja palub kostja tõendite lisa 3 ja lisa 3.1 väljaarvamist kohtumenetlusdokumentide hulgast. Eesti Vabariigi riigikeel on eesti keel ning kohtule tuleb dokumendid esitada eesti keeles, st asjakohane oli kohtule esitada eestikeelses tõlkes ”Bufavento Jewelsi üldised müügilepingu tingimused”.
18.Kostja esitas volitatud isiku, kes läbis 23.10.2019 xxx väärisehete rahvusvaheliselt sertifitseeritud eksperdi xxx suulise konsultatsiooni, lisaselgitused väärisehete hindamise kohta. Väärisehete peamised hinnakujunduse faktorid on vääriskivide arv ja suurus ning kvaliteet. Hageja müüs kostjale vääriskividega kuldsõrmuse, mille kohta rahvusvahelisel kvaliteeditõendil puudusid andmed üksikteemantite ja kvaliteedi kohta. Tillukesed vääriskivid maksavad mitmeid kordi vähem kui üks 0,41ct teemant. Teemantite kvaliteet (värv, puhtus ja lihvi kvaliteet) jäeti ostjale avaldamata, aga vääriskivi valmistamise kvaliteet on äärmiselt oluline faktor, millest sõltub väärisehte hind. Tarbijakaitse mõistes on kauba hind oluline müügilepingutingimus. Mitmeid kordi alusetult ülehinnatud kaup ei vasta aga tsiviiltehingutes võlasuhte kokkuleppetingimustele. xxx palus kostja volitatud isikul pöörata tähelepanu kirjele (kaardil nähtav üksnes luubiga): ”Bufavento Jewels guarantees to change the items that are purchased under this certificate with 5 years” (kostja volitatud isiku poolt esitatud tõlge: Bufavento Jewels tagab, et vahetab selle sertifikaadi alusel ostetud esemeid 5 aasta jooksul). Kostja on endiselt arvamusel, et teda kui tarbijat TsÜS § 94 lg 1 ja lg 2 mõistes peteti, sest väärisehtele, sh vääriskividele, omistati kauba müümise ajal omadused, mis hiljem osutusid tegelikkusele mittevastavateks. 23.10.2019 selgus, et hageja poolt kehtestatud kauba garantiiõigused kehtivad 5 aastat, st tähtajani kuni 06.11.2022. Kostja palub kohtul hageja viited VÕS § 220 lg-le 1 ning VÕS § 220 lg-le 3 jätta tähelepanuta.
19.Kostja leiab, et hageja vastuses kohtule nummerdatud punktid koos sõnalises kirjes punktid kirjeldusega on õigusnormatiivkeeles äärmiselt mitteüheselt mõistetavad ja ebaselged. Kostja ning kostja e-posti digihaldusfirma kinnitab, et kostja esitas 18.10.2018 müüja e-postile [email protected] müügilepingust taganemise avalduse, mis sisaldas muu hulgas puuduste loeteluga 27.09.2018 ekspertiisiakti ja kompromissettepanekut kohtuväliseks kokkuleppeks. Hageja poolt VÕS § 118 lg 1 p 1 kohased viited palub kostja lugeda õigustühiseks. Kostja leiab, et hageja ei ole pöördunud inkassoettevõtete poole. Eesti Advokatuuri eetikakoodeks § 22 lg 2 kohaselt advokaat ei tohi esitada menetlusosalistele teadvalt ebaõiget või eksitavat teavet. Kostja leiab, et hageja lepinguline esindaja on rikkunud ülalnimetatud eetikanorme.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
20.Kohus märgib, et pidas vajalikuks võtta kõik poolte esitatud tõendid asja materjalide juurde. Seega ei rahulda kohus hageja taotlust esitatud dokumentide kostjale osaliseks tagastamiseks. Kohus, hinnanud poolte esitatud seisukohti ja asjas esitatud tõendeid, jõudis järeldusele, et
2-19-10757 hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kohus märgib, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-23-16, p 16)
21.Esmalt selgitab kohus menetluse eset (I); seejärel käsitleb kohus kostja väidet, et hageja pani tema suhtes toime pettuse TsÜS § 94 mõttes ning kostja soovi, et kohus tuvastaks 04.11.2017 müügilepingu õigustühisuse (II); järgnevalt annab kohus hinnangu sellele, kas kostja on pooltevahelisest müügilepingust õiguspäraselt taganenud (III); ning lõpuks võtab kohus kokku asja lahendamise tulemuse ja jaotab vastavalt sellele menetluskulud (IV). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks. I
22.TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kohus leiab, et käesolevas asjas on hageja oma 15.10.2019 menetlusdokumendis osaliselt hagist kostja suhtes loobunud, vähendades viivise nõuet hageja arvates 49,56 euro ulatuses (17.07.2019 esitatud nõue 272,22 – 11.10.2019 esitatud nõue 222,66). Kostja ei vaielnud vastu hagist osalisele loobumisele. Kohus märgib, et kohus võttis 29.08.2019 kohtumäärusega menetlusse hageja poolt 29.08.2019 hagiavalduse terviktekstis märgitud viivisenõude, s.o 271,78 eurot. Kui hageja vähendas 11.10.2019 menetlusdokumendis viivise nõuet summani 222,66 eurot, siis on ilmne, et hageja vähendas esitatud nõuet tegelikult 49,12 euro võrra, seega võttis kohus oma 04.11.2019 määrusega hageja viivise nõude 49,12 euro osas vastu hagist loobumise ja lõpetas käesoleva tsiviilasja menetluse osaliselt.
23.Arvestades hageja poolt hagist osalist loobumist, lahendab kohus käesolevas menetluses hageja nõuet kostja vastu põhivõla 2000 euro, viivise 222,66 euro, hagi esitamisest edasiulatuva viivise ja võla sissenõudmise kulu 50 euro nõudes (vt tl 59). Riigikohus on oma 19.02.2014 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13 selgitanud analoogse olukorra osas, et nõude muutmise, sh vähendamise kohta peab kohus menetluses võtma selge seisukoha, et menetlusese oleks selge ja kostjal oleks võimalik aru saada, millisele nõudele ta vajadusel vastu vaidleb (vt ka nt Riigikohtu 29.05.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-13, p 15). II
24.Vaidlus puudub, et hageja ja kostja sõlmisid 04.11.2017 müügilepingu, mille järgi kohustus hageja kostjale üle andma müügilepingu esemeks oleva sõrmuse ning kostja kohustus selle eest tasuma kokku 3000 eurot (vt tl 3 ja 3 pöördel). Vaidlus puudub, et kostja on tasunud müügihinnast 1000 eurot. Hageja võttis omaks kostja väite, et sõrmus anti kostjale üle 06.11.2017. Hageja võttis omaks ka kostja väite, et müügilepingu lisa kohaselt kohustus kostja tasuma müügijäägi 2000 eurot pangaülekandega maksegraafiku alusel: tähtajaks 12.12.2017 kohustus kostja tasuma müüja pangakontole 350 eurot; tähtajaks 12.01.2018 kohustus kostja tasuma müüja pangakontole 330 eurot; tähtajaks 12.02.2018 kohustus kostja tasuma müüja pangakontole 330 eurot; tähtajaks 12.03.2018 kohustus kostja tasuma müüja pangakontole 330 eurot; tähtajaks 12.04.2018 kohustus kostja tasuma müüja pangakontole 330 eurot; tähtajaks 12.05.2018 kohustus kosja tasuma müüja pangakontole 330 eurot (vt tl 36). Vaidlus puudub selles, et kostja ei ole hagejale maksegraafiku alusel ühtegi makset teinud ja seega on kostjal müügilepingu järgsest summast tasumata 2000
2-19-10757 eurot.
25.Mõlemad pooled on käesolevas menetluses lähtunud sellest, et nendevahelisele vaidlusele tuleb kohaldada Eesti õigust. Kostja palub kohtul tuvastada 04.11.2017 müügilepingu õigustühisus. Kostja palub kohtul otsustada, kas kostja poolt hagejaga 04.11.2017 sõlmitud tehing on õigustühine TsÜS § 90 lg 1 mõttes. Kohtu hinnangul puudub alus, millele tuginevalt saaks väita, et pooltevaheline leping oleks õigustühine. Võimalikud tehingu tühisuse alused on sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS), kuid kohtu ette ei ole toodud selliseid asjaolusid ja tõendeid, mis võimaldaksid järeldada pooltevahelise müügilepingu tühisust. Kohtu arvates ei ole vaidlusalune müügileping vastuolus heade kommete või avaliku korraga (TsÜS § 86). Isegi juhul, kui kostja oleks müünud vaidlusaluse sõrmuse hagejale selle hinnangulisest väärtusest kõrgema hinnaga, ei järelduks sellest lepingu vastuolu heade kommete või avaliku korraga. Samuti, isegi juhul, kui sõrmus ei vastaks poolte vahel kokku lepitud kvaliteedile, siis ka sellest ei järelduks lepingu vastuolu heade kommete või avaliku korraga.
26.Kostja on 04.11.2017 müügilepingu tühisust käsitlenud viitega pettusele. TsÜS § 94 lg 1 kohaselt on pettus isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. Samas on oluline rõhutada, et seadusega on lepingupoolele endale antud õigus ja kohustus väidetava pettuse tõttu sõlmitud tehingu tühistamiseks. TsÜS § 98 lg 1 kohaselt toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega teisele poolele. TsÜS § 99 lg 1 p 2 kohaselt võib tehingu tühistada pettuse või eksimuse korral – kuue kuu jooksul, arvates pettusest või eksimusest teadasaamisest. Kostja vastusest nähtuvalt sai kostja väidetavast pettusest teada 2018. a jaanuaris kullasepasalongi külastades (tl 31 pöördel – tl 32). Samas kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostja oleks hagejaga sõlmitud müügilepingu väidetava pettuse tõttu tühistanud. Pettuse tõttu lepingu tühistamisena ei ole vaadeldav hageja poolt 18.10.2018 kostjale saadetud müügilepingust taganemise avaldus (tl 45-46, tl 57), kuivõrd selles puudub viide tehingu tühistamisele. Samas, kostjale 18.10.2018 saadetud avaldus oli igal juhul esitatud ka TsÜS § 99 lg 1 p 2 tehingu tühistamise tähtaega rikkudes. Kokkuvõtlikult nõustub kohus hagejaga, et kostja ei ole pooltevahelist müügilepingut kehtivalt tühistanud ning tühistamise avalduse esitamiseks on möödunud ka TsÜS § 99 lg 1 p-s 2 sätestatud tähtaeg.
27.Kohus selgitab täiendavalt, et kohtu hinnangul ei saa turumajandusega riigis lähtuda pettuse tuvastamisel ainuüksi kauba müügihinna ja hilisema ekspertiisiga tuvastatud kauba hinna võrdlemisest. Kaupade hinna määrab nõudluse ja pakkumise suhe, mitte hinnaekspertiis. Hageja märgib põhjendatult, et tema kui ehteid müüva ettevõtte eesmärk on teenida kasumit ning hagejal on õigus küsida tema poolt müüdavate ehete eest hinda, mida tema peab sobilikuks. Asjaolu, et kostja oli vabatahtlikult nõus kostja poolt pakutud hinnaga (võrreldes esialgse hinnaga isegi alandatud) hinnaga), oli kostja kui täisealise isiku enda otsus. Kostja pole tõendanud, et kostja oleks hagejat müügitehingu tegemisel muul viisil petnud. Paljasõnaline on kostja väide, nagu oleks hageja kinnitanud, et müüdav sõrmus on käsitöö.
III
28.Kostja viitab 18.10.2018 tehtud lepingust taganemise avaldusele, mille ta väidetavalt saatis hageja e-postile (tl 45-46, tl 57). Kohus selgitab, et lepingust taganemise kui kujundusõiguse efektiivse kasutamise eelduseks on, et täidetud oleksid materiaalsed eeldused selle õiguskaitsevahendi rakendamiseks ning järgitud oleksid ka taganemise formaalsed nõuded. Vastasel juhul ei too taganemine kaasa sellega taotletud tagajärge. Lepingust taganemise kehtivuseks vajaliku formaalse eeldusena peab eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus ja sisulise (materiaalse) eeldusena peab lepingust taganemiseks olema seda õigustav põhjus (taganemise alus), eelkõige oluline lepingurikkumine võlaõigusseaduse (VÕS) §
2-19-10757 116 mõttes.
29.VÕS § 118 lg 1 p 1 on sätestatud, et taganemiseks õigustatud lepingupool kaotab õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama. Kohus leiab, et kostja ei ole hagejaga sõlmitud müügilepingust taganenud mõistliku aja jooksul. Kostja vastusest nähtuvalt sai kostja talle müüdud kauba väidetavatest puudustest (ja seega võimalikust kostjapoolsest olulisest lepingurikkumisest) teada 2018. a jaanuaris kullasepasalongi külastades (tl 31 pöördel – tl 32). Kohtu hinnangul ei ole ligi 9-kuuline viivitus olulisest lepingurikkumisest teadasaamise ja taganemisavalduse esitamise vahel mõistlik. Nii pikka viivitust taganemisavalduse esitamiseks ei õigusta kostja võimalik soov kirjaliku eksperthinnangu tellimiseks, sest eksperdi poole pöördus kostja kirjaliku eksperthinnangu saamiseks alles 21.09.2018 ning eksperdil kulus eksperthinnangu koostamiseks vaid 6 päeva (vt tl 32 pöördel). 9-kuulist viivitust taganemisavalduse esitamiseks ei õigusta ka kostja väidetavalt puudulik inglise keele oskus. Puuduliku keeleoskuse korral on võimalik kasutada tõlgi abi ja tl 45-46 nähtuvalt ongi taganemisavaldus tõlgitud inglise keelde.
30.Kokkuvõtlikult leiab kohus, et kostja ei ole hagejaga sõlmitud müügilepingust taganenud mõistliku aja jooksul, mistõttu kostja poolt tehtud taganemisavaldus on õiguslikult toimetu ja tuleb jätta tähelepanuta. Ekslik on kostja arusaam, et kui kostja tema taganemisavaldusele ei vastanud (eeldusel, et kostja selle üldse kätte sai), saaks hageja vaikimist või tegevusetust lugeda müügilepingust taganemise nõustumiseks VÕS § 20 lg 3 alusel. VÕS § 20 lg 3 ei ole asjakohane säte, sest see käsitleb tehingu tegemiseks esitatud pakkumusega nõustumist, mitte taganemisavalduse esitamisega seonduvat.
31.Asjas kuulub kohaldamisele ka VÕS § 220 lg 1 ja VÕS § 220 lg 3. VÕS § 220 lg 1 kohaselt peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijalemüügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada. VÕS § 220 lg 3 on sätestatud, et kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kuigi kostja palub kohtul jätta hageja viited VÕS § 220 lg-le 1 ning VÕS § 220 lg-le 3 tähelepanuta, ei ole kohtul võimalik kehtivat seadust lihtsalt eirata. Kuivõrd kostja on ise selgitanud, et ta sai sõrmuse lepingutingimustele mittevastavusest teada juba jaanuaris 2018, kuid teavitas esmakordselt hagejat sõrmuse lepingutingimustele mittevastavusest alles 18.10.2018, siis ei või kostja VÕS § 220 lg-st 3 tulenevalt väidetavale lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kostja on mitmekordselt ületanud seaduses sätestatud maksimaalset tähtaega hageja teavitamiseks asja lepingutingimustele mittevastavusest. VÕS § 220 näol ei ole seejuures tegemist formaalse sättega, vaid paragrahviga, mis sätestab põhimõttelised nõuded õiguskindluse tagamiseks. Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes II (P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K. Sein, Võlaõigusseadus II, lk 113) märgitakse VÕS § 220 kommentaarina, et paragrahvi peamine eesmärk on tagada, et müüdud asja puuduste üle peetavad vaidlused lahendataks võimalikult ruttu pärast vastava puuduse ilmnemist. See väldib esmalt tõendamisraskusi, teisalt aitab tagada müüja õigustatud huvide kaitse.
32.VÕS § 220 lg 3 teises lauses on sätestatud, et kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Kohtule pole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et teatamata jätmine olnuks mõistlikult vabandatav. Lisaks ei nähtu esitatud tõenditest, et kostja oleks alandanud ostuhinda või esitanud hageja vastu kahju hüvitamise nõude (nimetatuna ei ole vaadeldav taganemisavalduses esitatud kompromissettepanek). Samuti pole kohtule esitatud tõendeid, mis võiksid anda aluse kaaluda VÕS § 221 erisuste kohaldamist.
2-19-10757
33.Kohus märgib, et VÕS § 76 lg 4 kohaselt, kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega antud eelduse ümberlükkamiseks pidi kostja tõendama, et hagejapoolne müügilepingu täitmine ei olnud nõuetekohane. Kuna kostja taganemisavaldus oli mõistliku aja nõude rikkumise tõttu toimetu (vt käesoleva kohtuotsuse p-d 28-30) ning kostja on minetanud õiguse tugineda müüdud sõrmuse väidetavale lepingutingimustele mittevastavusele (vt käesoleva kohtuotsuse p-d 31-32), siis puudub kohtul põhjus anda sisulist hinnangut poolte vaidlusele selles, kas kostjale müüdud sõrmus vastas lepingutingimustele või mitte.
34.Oma 28.10.2019 lõplikes seisukohtades juhtis kostja tähelepanu sellele, et kostjale antud kaardil (vt tl 89) märgitu kohaselt Bufavento Jewels tagab, et vahetab selle sertifikaadi alusel ostetud esemeid 5 aasta jooksul. Seetõttu leiab kostja, et hageja poolt kehtestatud kauba garantiiõigused kehtivad 5 aastat, st tähtajani kuni 06.11.2022. Kohus märgib, et kostja võimalik õigus talle müüdud sõrmuse vahetamiseks ei mõjuta käesoleva vaidluse lahendamist. Käesolevas menetluses ei vaielda sõrmuse vahetuse üle ja kostja pole sellist nõuet esitanud. See omakorda ei välista, et kostjal võib olla õigus nõuda talle müüdud sõrmuse garantiikorras vahetamist sõltumata käesolevast kohtumenetlusest. IV
35.Arvestades kohtu poolt eelnevalt tuvastatud asjaolusid, kuulub hagi müügilepingu alusel kostja poolt tasumata summa osas rahuldamisele. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja ostuhinna tasumata jätmisest tuleneva põhivõlgnevuse summas 2000 eurot. Kohus märgib, et ostuhinna tasumine on ostja põhikohustuseks. VÕS § 208 lg 1 on sätestatud, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kostjal puudub alus keelduda talle müüdud kauba eest hagejale ostuhinna tasumisest. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning on jätnud tasu maksmise kohustuse nõuetekohaselt täitmata, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega on võlausaldajal ehk antud juhul hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist.
36.Samuti on iseenesest põhjendatud hageja viivisenõue arvestatuna tasumata ostuhinnalt summas 2000 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 annab võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivise tasumist. Hageja nõuab kostjalt viivisena tasumist hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist summas 222,66 eurot ja lisanduvat viivis alates hagi esitamisest 17.07.2019 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse 2000 eurot täieliku tasumiseni.
37.Kostja ei ole esitanud eraldi vastuväiteid hageja viivisenõudele ega selle arvestamise perioodile, kuid kohus leiab, et hageja on ekslikult lugenud viivisearvestuse alguspäevaks maksegraafiku järgsete maksete tasumise tähtpäeva (tl 68 pöördel). Kohus leiab, et viivist saab nõuda vastava makse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast, mitte päevast, mil makset oli võimalik veel tähtaegselt tasuda. Seetõttu korrigeerib kohus vastavalt hageja viivisearvestust. Kohus leiab, et seoses 12.12.2017 osamaksega summas 350 eurot on hagejal õigus nõuda viivist alates 13.12.2017 – 17.07.2019 summas 44,65 eurot; seoses 12.01.2018 osamaksega summas 330 eurot on hagejal õigus nõuda viivist alates 13.01.2018 – 17.07.2019 summas 39,85 eurot; seoses
2-19-10757 12.02.2018 osamaksega summas 330 eurot on hagejal õigus nõuda viivist alates 13.02.2018 – 17.07.2019 summas 37,61 eurot; seoses 12.03.2018 osamaksega summas 330 eurot on hagejal õigus nõuda viivist alates 13.03.2018 – 17.07.2019 summas 35,59 eurot; seoses 12.04.2018 osamaksega summas 330 eurot on hagejal õigus nõuda viivist alates 13.04.2018 – 17.07.2019 summas 33,34 eurot; ning seoses 12.05.2018 osamaksega summas 330 eurot on hagejal õigus nõuda viivist alates 13.05.2018 – 17.07.2019 summas 31,17 eurot. Kokku moodustab hageja viivisenõue kuni hagiavalduse esitamiseni 17.07.2019 222,21 eurot. Seega hageja viivisenõue jääb rahuldamata summas 0,45 eurot (taotletud summa 222,66 – rahuldatud osa 222,21).
38.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seetõttu mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks ka viivise protsendina põhinõudest (2000 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras sätestatud määras alates 18.07.2019 kuni põhinõude täitmiseni.
39.Hageja nõuab viitega VÕS § 1132 lg 2 p 3 ka sissenõudmiskulude hüvitamist summas 50 eurot. Kohus leiab, et antud nõue on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. VÕS § 1132 lg 2 näeb tarbijalt sissenõudmiskulude hüvitise nõudmise alusena ette tarbijaga sõlmitud lepingu. Kohtule pole esitatud kostjaga sõlmitud sellist lepingut, mis võiks olla aluseks sissenõudmiskulude hüvitamisele. Lähtuda ei saa ainuüksi eeldusest, et kuna kostja on jäänud tasumisega võlgnevusse, siis on nõude omanikul tekkinud kulusid, mille saaks kostjalt ilma kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda.
40.Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamise osas. Hagi osalist rahuldamist ei mõjuta kostja väide, et kostja polevat selgelt aru saanud hageja võlanõude summast. Kohus on seisukohal, et hageja esitas oma nõuded piisavalt selgelt selleks, et kostjal oli võimalik neile vastu vaielda.
41.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS 163 lg 1 on sätestatud, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Samas TsMS § 163 lg 2 on sätestatud, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Hageja palub kohtul hagi rahuldamisel sellesarnases ulatuses nagu on kompromissina pakkunud hageja, jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 2 alusel kostja kanda.
42.Kohus märgib, et hageja tegi kostjale 09.10.2019 kompromissiettepaneku, mille kohaselt kostja tasub hagejale põhivõla 2000 eurot ja pool menetluskuludest summas 539,16 eurot ning hageja loobub viivisenõudest summas 272.22 eurot, sissenõudmiskuludest 50 eurot ja pooltest menetluskuludest summas 539,16 eurot (tl 67). Kostja kompromissiettepanekuga ei nõustunud (tl 85 pöördel). Kohus rahuldas hagi sellesarnases ulatuses nagu hageja kompromissina pakkus (vt kohtuotsuse p-d 35-39), mistõttu jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 2 alusel kostja kanda.
43.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja on
2-19-10757 taotlenud menetluskuluna välja mõista kokku 2211 eurot, sh riigilõivu 250 eurot ning lepingulise esindaja kulud summas 1961 eurot (tl 78-82). Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna riigilõiv summas 250 eurot.
44.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud on põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 140 eurot/h on ei ole käesolevat vaidlust arvestades mõistlik. Tegemist on kostja kui tarbija vastu suunatud iseenesest lihtsa nõudega, mida kohus menetles lihtmenetluses. Kostja arvukad vastuväited muutsid küll vaidlust mahukamaks, kuid see ei õigusta kohtu hinnangul siiski antud vaidluses tunnitasu 140 eurot rakendamist. Kohus leiab, et mõistlik lepingulise esindaja tunnitasu ei ületa käesolevas menetluses 100 eurot. Kohus on samuti seisukohal, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik menetluskulu käesolevas menetluses ei ületa 5 h. Muuhulgas võtab kohus arvesse hageja koostatud menetlusdokumentide ebapiisavat kvaliteeti. Kohus jättis hagiavalduse selle puuduste tõttu käiguta (tl 8-9). Samuti ei esitanud hageja esialgses (täiendatud) hagiavalduses kõiki asjaolusid korrektselt (jättes viitamata poolt vahel kokkulepitud maksegraafikule, vt tl 36), mistõttu hilisemalt hageja korrigeeris oma viivisearvestust (tl 68 pöördel) ja loobus hagist osaliselt (tl 75 pöördel). Ka korrigeeritud viivisearvestus osutus aga osaliselt ekslikuks (vt käesoleva kohtuotsuse p 37). Kohus eeldab, et advokaadist esindaja suudab koheselt esitada nõuetekohase hagi koos õigete andmetega. Hagi ja hageja nõuete parandamisega seotud menetluskulusid ei pea hüvitama kostja, tegemist ei ole põhjendatud ja vajalike kuludega. Samuti on hageja lepingulise esindaja ajakulu ka muudes aspektides ülepaisutatud, mh ei saa pidada õigusabiks hagiavalduse lisade komplekteerimist, mis on tehnilise ja korraldusliku iseloomuga tegevus. Samuti ei ole põhjendatud hageja ajakulu menetluskulude nimekirja koostamisele. Riigikohus on selgitatud, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, mistõttu ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes. Eelnevast tulenevalt loeb kohus hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatuks kokku mahus 5 h, mis tunnihinda 100 eurot arvestades vastab summale 500 eurot (5 x 100). Kuna hageja pole esitanud TsMS § 174 lg 10 ettenähtud kinnitust käibemaksu osas, kuuluvad lepingulise esindaja kulud hagejale hüvitamisele ilma käibemaksuta.
45.Kohus leiab kokkuvõttes, et hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on kokku 750 eurot (õigusabikulu 500 eurot + riigilõiv 250). Tulenevalt eeltoodust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 750 eurot. Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus, et kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (summas 750 eurot) tuleb kostjal tasuda viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.