Citadele Leasing & Factoring OÜ hagi Stabil Invest OÜ ja J T vastu liisingulepingust ja käenduslepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
78 202,43, eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Citadele Leasing & Factoring (registrikood 10925733), lepinguline esindaja Aivar Jurs (isikukood 37206086515) Kostja I: Osaühing Stabil Invest (registrikood 11196816, Epost: [email protected]), Lepinguline esindaja: Maksim Greinoman (isikukood 37911100299, E-post: [email protected] Kostja II: J T (isikukood xxxx, Postiaadress: xxxx), Lepinguline esindaja: Maksim Greinoman (isikukood 37911100299, E-post: [email protected]);
Kohtuistungi toimumise aeg või menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada osaliselt.
Välja mõista kostjatelt J T ja Osaühing Stabil Invest, hageja OÜ Citadele Leasing & Factoring kasuks põhivõlgnevus 46 883,71 eurot (varade soetamisega seotud kahju hüvitis 36 876,15 eurot, arvete võlgnevus 8407,56 eurot ja leppetrahvid 1600 eurot), sissenõutavaks muutunud viivis 3 687,15 eurot ja kahjuhüvitis seoses varade otsimisega ja hindamisega 690 eurot;
Jätta hagi rahuldamata kuriteoteate esitamisest tuleneva kulu, 200 eurot osas.
2-18-10318 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Välja mõista solidaarselt kostjatelt J T ja Osaühing Stabil Invest hageja OÜ Citadele Leasing & Factoring kasuks menetluskuludena 1200 eurot. Välja mõista solidaarselt kostjatelt J T ja Osaühing Stabil Invest hageja OÜ Citadele Leasing & Factoring kasuks väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue
1.Hageja palub mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja: • varade soetamisega seotud kahju hüvitis 36876,15 eurot (s.o 30721,81 jääkmaksumused kokku + jääkide käibemaks kokku 6154,34); • arvete võlgnevused summaga 8407,56 eurot; • leppetrahv 1600 eurot; • varade otsimisega, hindamisega ja kuriteo teate esitamisega seotud kahju hüvitis summaga 970 eurot. • Viivis 30348,72 eurot; • menetluskulu 1200 eurot (riigilõiv), koos VÕS 113 lg 1 järgsete viivistega.
2.Hagiavalduse kohaselt hageja OÜ Citadele Leasing & Factoring ja kostja Stabil Invest OÜ vahel on sõlmitud liisingulepingud XXXX, XXXX, XXXX, XXXX, XXXX, XXXX, XXXX, XXXX kostjale I kohvimasinate omandamiseks. Liisingu tagastamiseks ja põhiosa jäägi kujunemise jälgimiseks koostati liisinguvõtjale maksegraafik. Hageja sõlmis lepingute tagamiseks käenduslepingud J Tga.
3.Kuna kostja I jättis liisingulepingutest tulenevad kohustused kohaselt täitmata, siis võlgnevusest tingituna saatis hageja kostjatele 12.12.2016 hoiatused liisingulepingu ülesütlemise kohta postiga ja e-postiga ja kohustas varad kuni võla tasumiseni hoiule andma. Kostjad võlga ei tasunud ja varasid hoiule ei andnud. Hageja selgitab, et eelnevalt on hageja kostjat hoiatanud ka 17.10.2016 e-kirjas, et hagejal on õigus liisingulepingud üles öelda, kui kostja võlga ei tasu. Võlasumma hoiatuses koos viivistega oli 2802.56 eurot. Kostja I tasuski peale seda 19.10.2016 täpselt 2802,56 eurot. 31.10.2016 tuli graafikute järgi tasuda uued liisingumaksed. (13) 2
2-18-10318
4.Kuna kostjad võlgnevust ei tasunud ega andnud ka liisinguvarasid hoiule, ütles hageja liisingulepingud 06.01.2017 erakorraliselt üldtingimuste punkt 7.6 alusel üles ja saatis liisingulepingu ülesütlemise avalduse liisinguvõtjale ja käendajale nii postiga kui e-postiga. Ülesütlemise avalduse edastati kostjatele e-postiga nende kostjate lepingu järgsele aadressile 06.01.2017. See e-maili aadress on B-kaardil liisinguvõtja ametlik e-maili aadress. Hageja soovib e-kirjavahetusetega tõendada, et kostjad esiteks kasutasid lepingujärgset e-posti aadressi: xxxx, millisele on edastatud muu hulgas ka hoiatus ja lepingute ülesütlemise avaldus. Kui kostjad ei oleks ülesütlemise avaldust e-postiga kätte saanud, siis ei oleks pooled pidanud ka pidama sellise sisuga kirja vahetust peale ülesütlemist ja see oleks arusaamatu.
5.Kostjate vastuväide selles osas, et hageja ei ole enne ülesütlemist andnud mõistlikku täiendavat tähtaega on hsgejale arusaamatu. Lepingu üldtingimuste punkti 9.6 ja 9.6.2 järgi on liisinguandjal õigus isegi ilma ette hoiatamata liisinguleping üle öelda, kui liisinguvõtja on viivituses vähemalt ühe kuumaksega tasumisega kas tervikuna või osaliselt ja ei ole kustutanud kogu võlgnevust kahe nädala jooksul selle tasumise tähtpäevast arvates. Mingit eraldi hoiatuskirja ei olnud liisinguvõtjale isegi vaja saata. Lepingu järgi on liisinguvõtjale liisingulepingu ülesütlemise vältimiseks juba lepinguga ette antud täiendav kahenädalane tähtaeg võlgnevuse tasumiseks ja ülesütlemise vältimiseks. Kui see tähtaeg möödub, on juba tegemist olulise lepingurikkumisega ja tekib alus koheselt liisinguleping üles öelda.
6.Ülesütlemise avalduses esitas hageja liisingulepingute üldtingimuste punkti 7.3 alusel leppetrahvi nõude igasse lepingusse 200 eurot; kokku 1600 eurot (8 x 200).
7.Liisingulepingu ülesütlemisega muutus sissenõutavaks kogu liisingu jääkmaksumus. Kuna varasid ei tagastatud, siis ei saanud hageja kohaldada VÕS § 367 lg-t 3 ja lugeda varade turuväärtusega kaetuks jääksmaksumust.
8.Võlgnevused liisingulepingute ülesütlemise päeval olid järgnevad: kohvimasin kohvimasin kohvimasin kohvimasin kohvimasin kohvimasin kohvimasin kohvimasin La La Cimbali La Cimbali La Cimbali La Cimbali La Cimbali La Cimbali La Cimbali Cimbali 3 tk 1 tk 1 tk 1 tk 1 tk 1 tk 1 tk 3 tk JER12-3445 JER14-6268 JER14-6342 JER14-6343 JER14-6381 JER14-6431 JER14-6493 JER15-7702 2046,08 4308,50 5898,69 5511,44 6058,51 6058,51 6217,00 12957,10 liisingu jääkmaksumus graafikus 409,94 863,23 1181,68 1104,10 1213,70 1213,70 1245,45 2595,39 jäägi käibemaks 2500,83 893,22 760,77 710,82 760,77 760,77 760,77 1259,61 maksmata arved 200,00 200,00
9.Kuna liisinguvõtja varasid ei tagastanud ega tasunud ka võlgnevusi ega ostnud varasid ka välja, siis tegi hageja varade otsimise ja tagastamise lõpuks ülesandeks inkassofirmale. Inkassofirmal õnnestus tuvastada kolme liisingulepingu järgse kohvimasina asukoht ja nende suhtes sõlmiti vara reaalse kasutajaga ka vastutavale hoiule võtmise leping.
(13) 3
2-18-10318 kohvimasin kohvimasin kohvimasin La Cimbali La Cimbali La Cimbali 1 tk 1 tk 1 tk JER14-6381 JER14-6431 JER14-6493 kohvimasin s/n 1454062 kohvimasin s/n 1454065 kohvimasin s/n 1449687
17.02.2017 sõlmitud hoiule andmise leping 21.02.2017 sõlmitud hoiule andmise leping 1.03.2017 sõlmitud hoiule andmise leping
11.Varade leidmise ja vastutavale hoiule organiseerimise järel lõpetati nende varade suhtes tagastus ja Credit Expert OÜ esitas hagejale lõpparved iga leitud vara lepingu kohta 240 eurot. Kokku 720 eurot, millest käibemaksuta osa 600 eurot kuulub hagejale hüvitamisele VÕS § 367 lg 4 ja VÕS § 115 lg 1 alusel. (inkassoarved hagi lisades nr 34, 35 ja 36)
12.Selle vara osas, mille asukoht tuvastati Xxxx (hoiuleping liisinguvara nr XXXX suhtes) esitati ka lisa kuluarve summas 96 eurot (vastav arve hagi lisas nr 37), millest käibemaksuta osa summas 80 eurot kuulub hagejale hüvitamisele VÕS § 367 lg 4 ja VÕS § 115 lg 1 alusel.
13.Leitud varadele määras Xxxx OÜ turuväärtuseks 4000 eurot (tk) + käibemaks (hindamisakt hagi lisas nr 38). Hindamise eest esitas Xxxx OÜ hagejale arve summas 108 eurot (vastav arve hagi lisas nr 39), millest käibemaksuta osa summas 90 eurot kuulub hagejale hüvitamisele VÕS § 367 lg 4 ja VÕS § 115 lg 1 alusel.
14.Peale turuväärtuse määramist tegi hageja müügipakkumised isikutele, kes neid varasid reaalselt kasutasid ja kasutajad oli nõus ka varad turuväärtusega ostma. kohvimasin kohvimasin kohvimasin La Cimbali La Cimbali La Cimbali 1 tk 1 tk 1 tk JER14-6381 JER14-6431 JER14-6493 6058,51 6058,51 6217,00 jääkmaksumus 4000,00 4000,00 4000,00 müügihind 2058,51 2058,51 2217,00 jääkmaksumus
(Müügiarved hagi lisades nr 40, 41 ja 42)
15.10.05.2017 esitas inkassofirma kuriteoteate varade omastamise tunnustel, sest tuvastati, et vähemalt ühe vara on kostja II hageja teadmata juba müünud (lepingu nr xxxx), millega tekitas hagejale kahju summas 12240 eurot. Tegemist on vara heauskse omandamisega ostja poolt, sest ostja ei teadnud, et müüdav vara ei kuulu kostjale I ja seda vara ostjalt enam välja nõuda ei saa. Selle alusel esitati ka avaldus politseile. Kuriteoteate koostamise eest esitas Credit Expert OÜ hagejale arve summaga 240 eurot, millest käibemaksuta osa summas 200 eurot kuulub hagejale hüvitamisele. Ülejäänud varade osas, mis on tänaseni tagastamata ja mille asukohta kostja II tänaseni ei avalda, on hagejal alus arvata, et need on samuti kostja II poolt müüdud kolmandatele heausksetele omanikele. Kostjad ei ole tänaseni varasid tagastanud ning ei ole teada, kus ja kelle käes need asuvad ja millisel õiguslikul alusel. Hageja hinnangul saab antud juhul kohaldada VÕS § 366 koostoimes VÕS §-ga 132 ja lugeda, et liisinguese on hävinud ehk neid ei saa enam tagasi. Sellest lähtuvalt kohustuvad kostjad hüvitama vara soetamisega seotud kahju (tasumata jääkmaksumuse) täies ulatuses, sest vara tagastamise võimatuse tõttu ei saa kohaldada VÕS § 367 lg-t 3.
16.Kuna kostjad ei tasunud tagastamata jäänud varade lepingute võlgnevusi, siis tuleb hageja hinnangul kostjat mõista selliselt, et ta on soovinud varad ennetähtaegselt omandada, kuid (13) 4
2-18-10318 jätnud väljaostu summad tasumata. Sellest tulenevalt lisandub neile lepingutele, kus varad jäid tagastamata, ülesütlemise päeva järgsele jääkmaksumusele ka käibemaks (Tallinna Ringkonnakohtu lahend nr 2-16-16962). Neis lepingutes, kus varad saadi tagasi, jäägi käibemaks annulleeriti.
19.Viivise määr liisingulepingute üldtingimuste punkti 7.1 kohaselt on 0,15% päevas.
20.Selguse huvides arvestab hageja viivist ühe arvutusena alates liisingulepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast kuni hagi esitamise päevani jääkmaksumuselt, mis jäi järgi peale müüki.
21.Kõik jääkmaksumused kokku 37055,83 eurot. Periood: 07.01.2017 kuni 06.07.2018 37055,83 x 0,15% x 546 päeva. Sissenõutav viivis hagi esitamise päeva seisuga on 30348,72 eurot.
Kostja seisukohad
22.Kostjad ei eita lepingute sõlmimist hagejaga, kuid ei nõustu hagiga.
23.Kostjate väitel ei ole nad liisinglepingute ülesütlemise avaldusi ega hoiatusi kätte saanud, mistõttu on liisinglepingud kehtivad.
24.Kostjad leiavad, et hageja antud tähtaeg paar nädalat esemete tagastamiseks ei olnud mõistlik, sest osad liisinguesemed asuvad välismaal. Seetõttu puudus hagejal kostjate meelest õigus liisingulepingute ülesütlemiseks. Hageja oli liisinglepingute sõlmimise ajal teadlik liisitavate esemete asukohtadest ning asjaolust, et kostja I vahendab esemeid kolmandatele isikutele allrendi lepingute alusel.
25.Kostjad on seisukohal, et kuna hageja seob viivise arvestuse lepingute ülesütlemisega ning lepingud on kehtivad, siis ei saa hageja nõuda viivise tasumist. Kostjate hinnangul ei saa viivise (13) 5
2-18-10318 arvestamisel lähtuda iga üksiku makse tähtajast, sest sellist nõuet hageja ei esitanud ning poolte vahel ei ole allkirjastatud maksegraafikuid. Alternatiivselt paluvad kostjad viivise vähendamist VÕS § 113 lg 2, § 162 alusel kohtu poolt õigeks peetava ulatuseni.
26.Hageja leppetrahvi nõue on kostjate hinnangul tervikuna põhjendamatu, kuivõrd hageja ei ole tõendanud leppetrahvi nõuete materiaalõiguslikku alust ega leppetrahvinõuete õigeaegset esitamist.
27.Kostjad vaidlustavad liisinguesemete jääkmaksumuse arvestuse. Vara vastutavale hoiule võtmise aktides on soovituslik ostuhind „täpsustamata“ (p 3) ja seisukorda ei ole kirjeldatud. Hageja väitel asus üks kohvimasin Xxxx, xxxx. Credit Expert OÜ Eesti äriühinguna ei ole nõudnud hagejalt oma töötaja sõidukulu xxxx ja tagasi. Seega on kostjatele ilmne, et tegelikult Credit Expert OÜ hindamist teostanud ei ole. Kostjad oletavad, et hindamine on teostatud asja nägemata ehk tegemist on fiktiivse dokumendiga. Toodud põhjustel on kostjate meelest ka teised Credit Expert Oü hindamised ebausaldusväärsed. Kostjad on seisukohal, et hageja on müünud liisingesemed oluliselt alla turuhinna, mistõttu on alusetu liisinglepingute jäägi ning müügihinna vahe nõue kostjate vastu. Arvestades et, liisingesemete alghind väljalaske aastal oli 9900 eurot (ilma käibemaksuta), siis nende hindamine 4000 eurole (ilma käibemaksuta) vaid kolm aastat hiljem ei ole põhjendatud. Kuivõrd hageja on rikkunud oma kohustusi liisingesemete müügiga alla nende turuhinna, siis tuleb hageja nõue liisinglepingute jäägi ning müügihinna vahe hüvitamiseks kostjate poolt jätta rahuldamata.
28.Kostjate hinnangul on alusetu hageja nõue kuriteokaebuse esitamise õigusabikulu eest..
29.Kostjad leiavad, et käenduslepingud on heade kommetega vastuolus tulenevalt tühised. Kostja II sõlmis käenduslepingud tingituna sõltuvussuhtest kostjaga I. Käenduslepingud võivad olla vastuolus heade kommetega ka ainuüksi vastutuse maksimumsumma suuruse tõttu, arvestades, et kostja II ei saanud tasu juhatuse liikmeks olemise eest ja temal puudub Eestis kinnisvara. Kohtu põhjendused
30.Kohus, tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega ja hinnanud kõiki kogutud tõendeid, leidis, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
31.Poolte seisukohtadest nähtuvalt ja kooskõlas TsMS § 231 lg 4 ei ole poolte vahel vaidlust selles, et:
32.Hageja ja Stabil Invest OÜ vahel on 08.03.2012 sõlmitud liisinguleping nr XXXX kostjale esemete (La Cimbali kohviaparaadid, 3tk) omandamiseks (tl 9); a. liisingu tagasimaksete algjäägiga 31950 eurot; b. Liisingulepingu üldtingimuste punkti 1.4 kohaselt algas liisinguperiood liisinguobjekti üleandmise kuule järgneva kuu esimest päevast 01.04.2012 ja liisinguleping lõppes liisingulepingu PT punkti 4.1 järgi 31.03.2017; c. Liisingulepingu PT punkt 4.3 ja ÜT punkt 1.2 ja 6.2 kohaselt kohustus liisinguvõtja tasuma liisingumakseid igakuiselt, graafiku alusel, jooksva kuu viimaseks päevaks; d. Igakuise liisingumakse suurus oli 694,68 eurot (lepingu PT punkt 4.3), millele lisandus käibemaks; e. kohustuste täitmise tagamiseks sõlmiti J Tga käendusleping vastutuse maksimummääraga 55380 eurot.
33.Hageja ja Stabil Invest OÜ vahel on 22.07.2014 sõlmitud liisinguleping nr XXXX kostjale eseme (La Cimbali kohviaparaat) omandamiseks (Tl 11 pöördel); a. liisingu tagasimaksete algjäägiga 9600 eurot; (13) 6
2-18-10318 b. Liisingulepingu üldtingimuste punkti 1.4 kohaselt algas liisinguperiood liisinguobjekti üleandmise kuule järgneva kuu esimest päevast 01.08.2014 ja liisinguleping lõppes liisingulepingu PT punkti 4.1 järgi 31.07.2018; c. Liisingulepingu PT punkt 4.3 ja ÜT punkt 1.2 ja 6.2 kohaselt kohustus liisinguvõtja tasuma liisingumakseid igakuiselt, graafiku alusel, jooksva kuu viimaseks päevaks; d. Igakuise liisingumakse suurus oli 248,12 eurot (lepingu PT punkt 4.3), millele lisandus käibemaks; e. kohustuste täitmise tagamiseks sõlmiti J Tga käendusleping vastutuse maksimummääraga 18720 eurot.
34.Hageja ja Stabil Invest OÜ vahel on 19.08.2014 sõlmitud liisinguleping nr XXXX kostjale eseme (La Cimbali kohviaparaat) omandamiseks (tl 14); a. liisingu tagasimaksete algjäägiga 9600 eurot; b. Liisingulepingu üldtingimuste punkti 1.4 kohaselt algas liisinguperiood liisinguobjekti üleandmise kuule järgneva kuu esimest päevast e. 01.09.2014 ja liisinguleping lõppes liisingulepingu PT punkti 4.1 järgi 31.08.2019; c. Liisingulepingu PT punkt 4.3 ja ÜT punkt 1.2 ja 6.2 kohaselt kohustus liisinguvõtja tasuma liisingumakseid igakuiselt, graafiku alusel, jooksva kuu viimaseks päevaks; d. Igakuise liisingumakse suurus oli 211,33 eurot (lepingu PT punkt 4.3), millele lisandus käibemaks; e. kohustuste täitmise tagamiseks sõlmiti J Tga käendusleping vastutuse maksimummääraga 15444 eurot.
35.Hageja ja Stabil Invest OÜ vahel on 19.08.2014 sõlmitud liisinguleping nr XXXX kostjale eseme (La Cimbali kohviaparaat) omandamiseks (tl 16); a. tagasimaksete algjääk 9250 eurot; b. Liisingulepingu üldtingimuste punkti 1.4 kohaselt algas liisinguperiood liisinguobjekti üleandmise kuule järgneva kuu esimest päevast e. 01.09.2014 ja liisinguleping lõppes liisingulepingu PT punkti 4.1 järgi 31.08.2019; c. Liisingulepingu PT punkt 4.3 ja ÜT punkt 1.2 ja 6.2 kohaselt kohustus liisinguvõtja tasuma liisingumakseid igakuiselt, graafiku alusel, jooksva kuu viimaseks päevaks; d. Igakuise liisingumakse suurus oli 197,45 eurot (lepingu PT punkt 4.3), millele lisandus käibemaks; e. kohustuste täitmise tagamiseks sõlmiti J Tga käendusleping vastutuse maksimummääraga 14430 eurot.
36.Hageja ja Stabil Invest OÜ vahel on 02.09.2014 sõlmitud liisinguleping nr XXXX kostjale eseme (La Cimbali kohviaparaat) omandamiseks (tl 19); a. tagasimaksete algjääk 9900 eurot; b. Liisingulepingu üldtingimuste (edaspidi ÜT) punkti 1.4 kohaselt algas liisinguperiood liisinguobjekti üleandmise kuule järgneva kuu esimest päevast e. 01.10.2014 ja liisinguleping lõppes liisingulepingu PT punkti 4.1 järgi 30.09.2019; c. Liisingulepingu PT punkt 4.3 ja ÜT punkt 1.2 ja 6.2 kohaselt kohustus liisinguvõtja tasuma liisingumakseid igakuiselt, graafiku alusel, jooksva kuu viimaseks päevaks; d. Igakuise liisingumakse suurus oli 211,33 eurot (lepingu PT punkt 4.3), millele lisandus käibemaks; e. kohustuste täitmise tagamiseks sõlmiti J Tga käendusleping vastutuse maksimummääraga 15444 eurot.
37.Hageja ja Stabil Invest OÜ vahel on 19.09.2014 sõlmitud liisinguleping nr XXXX kostjale eseme (La Cimbali kohviaparaat) omandamiseks (tl 21 pöördel); a. liisingu tagasimaksete algjääk oli 9900 eurot; (13) 7
2-18-10318 b. liisingulepingu üldtingimuste (edaspidi ÜT) punkti 1.4 kohaselt algas liisinguperiood liisinguobjekti üleandmise kuule järgneva kuu esimest päevast e. 01.10.2014 ja liisinguleping lõppes liisingulepingu PT punkti 4.1 järgi 30.09.2019; c. Liisingulepingu PT punkt 4.3 ja ÜT punkt 1.2 ja 6.2 kohaselt kohustus liisinguvõtja tasuma liisingumakseid igakuiselt, graafiku alusel, jooksva kuu viimaseks päevaks; d. Igakuise liisingumakse suurus oli 211,33 eurot (lepingu PT punkt 4.3), millele lisandus käibemaks; e. kohustuste täitmise tagamiseks sõlmiti J Tga käendusleping vastutuse maksimummääraga 15444 eurot.
38.Hageja ja Stabil Invest OÜ vahel on 09.10.2014 sõlmitud liisinguleping nr XXXX kostjale eseme (La Cimbali kohviaparaat) omandamiseks (tl 24); a. liisingu tagasimaksete algjääk oli 9900 eurot; b. Liisingulepingu üldtingimuste (edaspidi ÜT) punkti 1.4 kohaselt algas liisinguperiood liisinguobjekti üleandmise kuule järgneva kuu esimest päevast e. 01.11.2014 ja liisinguleping lõppes liisingulepingu PT punkti 4.1 järgi 31.10.2019; c. Liisingulepingu PT punkt 4.3 ja ÜT punkt 1.2 ja 6.2 kohaselt kohustus liisinguvõtja tasuma liisingumakseid igakuiselt, graafiku alusel, jooksva kuu viimaseks päevaks; d. Igakuise liisingumakse suurus oli 211,33 eurot (lepingu PT punkt 4.3), millele lisandus käibemaks; e. kohustuste täitmise tagamiseks sõlmiti J Tga käendusleping vastutuse maksimummääraga 15444 eurot;
39.Hageja ja Stabil Invest OÜ vahel on 24.08.2015 sõlmitud liisinguleping nr XXXX kostjale esemete (La Cimbali kohviaparaadid, 3tk) omandamiseks (tl 28); a. liisingu tagasimaksete algjääk oli 16660 eurot; b. Liisingulepingu üldtingimuste (edaspidi ÜT) punkti 1.4 kohaselt algas liisinguperiood liisinguobjekti üleandmise kuule järgneva kuu esimest päevast e. 01.09.2015 ja liisinguleping lõppes liisingulepingu PT punkti 4.1 järgi 31.08.2020; c. Liisingulepingu PT punkt 4.3 ja ÜT punkt 1.2 ja 6.2 kohaselt kohustus liisinguvõtja tasuma liisingumakseid igakuiselt, graafiku alusel, jooksva kuu viimaseks päevaks; d. Igakuise liisingumakse suurus oli 349,89 eurot (lepingu PT punkt 4.3), millele lisandus käibemaks; e. kohustuste täitmise tagamiseks sõlmiti J Tga käendusleping vastutuse maksimummääraga 25989,60 eurot;
40.Hageja ja kostja I sõlmitud lepingud vastavad võlaõigusseaduse (VÕS) § 361 sätestatud liisingulepingu tunnustele. Hageja ja kostja II sõlmitud lepingud vastavad võlaõigusseaduse (VÕS) § 142 sätestatud käenduslepingu tunnustele. Käenduslepingutest
41.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 teise lause järgi vastutab käendaja ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. (13) 8
2-18-10318
42.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja ja kostja II on sõlminud vaidlusaluste liisingulepingute tagamiseks käenduslepingud. Seega vastutab kostja II hageja ees kostja I kohustuste täitmise eest solidaarselt kostjaga I.
43.Kohus ei nõustu kostja II väitega, et käenduslepingud on sõlmitud vastuolus heade kommetega tulenevalt kostja II sõltuvussuhtest kostjaga I. Kostja II oli käenduslepingute sõlmimise ajal kostja I ainuosanik ja juhatuse liige ning toimis oma majandus- või kutsetegevuse huvides. Seetõttu ei saanud kostja II sõlmida käenduslepinguid sõltuvussuhte tulemusena. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-89-08 otsuse punktis 11 selgitanud, et juhul, kui äriühingu juhatuse liige sõlmib äriühingu kohustuse tagamiseks lepingu, siis tuleb teda eeldatavasti pidada tegutsenuks majandus- või kutsetegevuses VÕS § 155 lg 1 järgi juhul, kui ta oli samal ajal äriühingu ainsaks või põhiliseks osanikuks või aktsionäriks. Seega kostja II väited käenduslepingute heade kommetega vastuolust ja seetõttu tühisusest on alusetud. Liisingulepingust tuleneva kohustuse täitmisest
44.VÕS § 361 sätestab, et liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu.
45.Pooltel puudub vaidlus, et kostja I tasus peale hageja 17.10.2016 kostjale esitatud hoiatust 19.10.2016 võlgnevuse 2802,56 eurot. Hageja väitel ei ole kostja peale nimetatud kuupäeva hagejale liisingumakseid tasunud. Kohus on kostjatele selgitanud, et liisingumaksete tasumata jätmine on negatiivne asjaolu, mille vaidlustamisel on tõendamiskoormus vastavalt TsMS § 230 lg 1 kostjatel. Kuna kostjad ei ole tõendanud liisingumaksete kohast tasumist peale 19.10.2016, siis on tõendatud, et kostja oli liisingulepingute ülesütlemisel lepingust tulenevate kohustuste täitmisel võlgnevuses 8407,56 eurot. Kohtu hinnangul ei oma asjas tähtsust, kas maksegraafikud olid poolte allkirjastatud ja kas kostjale on edastatud tasumise arved, sest igas liisingulepingus on igakuine makse suurus kokku lepitud. Näiteks lepingu XXXX punktis 4.3 on pooled kokku leppinud, et igakuise liisingumakse suuruseks on 694,69 eurot, millele lisandub käibemaks (tl 9). Lepingutest tulenevalt pidid kostjad olema täpselt teadlikud kohustuslike maksete suurusest. Kuna allkirjastatud maksegraafiku või arvete kostjale I esitamata jätmine ei saanud mõjutada kostja I kohustust täita lepingust tulenevaid kohustusi, jätab kohus vastavad vastuväited tähelepanuta.
46.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 ja VÕS § 142 lg 1 alusel mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja liisingulepingutest tulenevad maksete võlgnevuse 8407,56 eurot (arvete võlgnevused). Liisingulepingute ülesütlemisest
47.VÕS § 196 lg 2 sätestab erakorralise lepingu ülesütlemise kohta järgmist: „ Kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Tähtaja määramine ei ole vajalik käesoleva seaduse § 116 lõike 2 punktides 2–4 sätestatud juhtudel.“ Kohus tuvastab, et vastavalt liisingulepingu üldtingimuste punktile 9.6 on liisinguandjal õigus ilma ette hoiatamata leping üles öelda kui liisinguvõtja on viivituses vähemalt ühe liisingu kuumakse tasumisega tervikuna või osaliselt ja ei ole kustutanud kogu võlgnevust kahe nädala jooksul selle tasumise tähtpäevast arvates (tl 9 pöördel, sama tingimus kõigi lepingute puhul).
48.Kohus tuvastab, et 12.12.2016 on hageja edastanud kostja e-posti aadressil xxxx hoiatuse lepingute erakorraliseks ülesütlemiseks (tl 31). Võlgnevuse tasumiseks antud tähtaeg 14 päeva (13) 9
2-18-10318 on kohtu hinnangul igakuise rahalise kohustuse täitmiseks mõistlik. Eelnevalt tuvastas kohus, et alates 19.10.2016, ei ole kostja teinud hagejale ühtegi makset. Eelnevast tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et 6.01.2017 seisuga olid täidetud seadusest ja liisingulepingust tulenevad eeldused liisingulepingute erakorraliseks ülesütlemiseks.
49.Kohus ei nõustu kostjate seisukohaga, et kostjatele ei antud mõistlikku täiendavat aega lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks, st asjade hoiule andmiseks ja võlgnevuse tasumiseks.
50.VÕS § 363 p 3 kohaselt on liisinguvõtja kohustatud lepingu lõppemisel tagastama liisingueseme liisinguandjale käesoleva paragrahvi punktis 2 nimetatud seisundis, välja arvatud juhul, kui ta kasutab talle lepingu järgi kuuluvat liisingueseme omandamise õigust. Sättest ei tulene liisinguandjale kohustust arvestada liisinguvõtja kolmandate isikutega sõlmitud lepingutega. Liisingueseme tagastamise võimalikkuse riisikot lepingu lõppedes kannab liisinguvõtja. Kui liisinguvõtja ei tagasta liisingueset lepingu lõppedes, siis tuleb liisinguvõtja tegevust mõista selliselt, et ta on kasutanud liisingueseme omandamise õigust. Eelnevat silmas pidades ei oma asjas tähtsust, kas kostja andis liisinguesemed omakorda allüürile kolmandatele isikutele. Ainult kostja I sai vastutada enda ja hageja vahel sõlmitud lepingutest tulenevate kohustuste täitmise eest.
51.Kostjad ei ole vastuses selgitanud, miks tähtaeg võlgnevuse tasumiseks (kokku 12.12.20166.01.2017) ei ole mõistlik. Kostjal I oli lepingust tulenev kohustus tasuda liisingumakseis kindlal perioodil ja kindlas suuruses ega saanud seetõttu olla temale üllatuseks. Raha tasumise kohustuse rikkumisel on kaks nädalat kindlasti mõistlik kohustuse täitmise tähtaeg.
52.VÕS § 195 lg 1 järgi lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. TsÜS § 69 lg 1 järgi kindlale isikule suunatud tahteavaldus muutub kehtivaks kättesaamisega. TsÜS § 70 sätestab, et kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. TsÜS § 70 on TsÜS § 69 suhtes erinormiks ja reguleerib tahteavalduse kättetoimetamisega seotud riski üldnormiga võrreldes erinevalt (RKTKo 04.14.2017, nr 3-2-1-53-17, p 13). Õiguskirjanduses on selgitatud, et TsÜS § 70 tuleb tõlgendada nii, et juhul kui teatega teise poole rikkumise kohta on edastatud ühtlasi tahteavaldus ka selle rikkumise tõttu vastava õiguskaitsevahendi kasutamisest, tuleks § 70 kohaldada ka selle tahteavalduse suhtes. (TsÜS. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, Juura, 2010. lk 232)
53.06.01.17 teates on hageja tuginenud kostja 1 lepingu rikkumisele ning esitanud ülesütlemisavalduse. Hageja esitatud teate kättetoimetamisele kohaldub TsÜS § 70, mille järgi tuli hagejal esile tuua ja tõendada, et ta on valinud teate edastamiseks mõistliku viisi. Kohus leiab, et hageja on vastav asjaolu menetluse esile toonud. Poolte kirjavahetusest nähtub, et pooled kasutasid suhtlemiseks e-posti ning kostja 1 kasutas seejuures korduvalt e-postiaadressi xxxx. 6.01.2017 dateeritud liisingulepingute ülesütlemise avaldusel on märgitud e-posti adressaadiks xxxx (tl 33 pöördel). Äriregistrisse on kostja I sidevahendina märgitud xxxx. 1.02.2017 on hageja edastanud xxxx e-kirja, mille pealkiri on „lõpetatud lepingud“ ja milles antakse kostjatele tähtaeg kogu võla tasumiseks hiljemalt 15.02.2017 (tl 98 pöördel). Kostjad edastasid 20.02.2017 xxxx e-posti aadressilt hagejale e-kirja, milles lubatakse tasuda kogu võlgnevus ning palutakse koostada iga lepingu puhul müügileping (tl 99). Et hageja on valinud teate edastamiseks mõistliku viisi, tuleb lugeda, et kostja 1 on teate kätte saanud. Hageja ei pea TsÜS § 70 järgi tõendama teate tegelikku kättesaamist, kuivõrd teate kaotsimineku riski kannab TsÜS § 70 järgi kostja 1. Eelnimetatud tõendeid kogumis hinnates, tuvastab kohus, et hageja ütles liisingulepingud erakorraliselt üles 6.01.2017, edastades vastavasisulise teate kostjatele. (13) 10
2-18-10318 Seejuures kostja I müügilepingute koostamise palve viitab kohtu hinnangul sellele, et kostjad olid teadlikud liisingulepingute erakorralisest lõppemisest. Seetõttu ei ole kohtule usutavad kostjate väited, et nad ei olnud teadlikud 6.01.2017 liisingulepingute ülesütlemisest. Varade jääkmaksumuste hüvitamisest
54.VÕS § 367 lg 1 järgi liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel.
55.Hageja palub kostjalt välja mõista varade jääkmaksumused 36876,15 eurot (s.o 30721,81 jääkmaksumused kokku + jääkide käibemaks kokku 6154,34);
56.Hageja on liisinguesemete jääkmaksumused jaanuari 2017 seisuga välja toodud tabelis. Näiteks liisingulepingu XXXX maksegraafiku kohaselt oli jääkmaksumuseks jaanuaris 2017 12957,10 eurot (tl 28), mis vastab hagiavalduses toodud tabeli andmetele (tl 6). Hageja on lepingute XXXX, XXXX ja XXXX peale varade müüki (iga eseme eest 4000) jääkmaksumustena arvestanud 0 eurot. Maksegraafiku järgi oleks jääkmaksumusteks olnud vastavalt 2058,51 eurot, 2058,51 eurot ja 2217 eurot. Seega on hageja arvestanud nimetatud lepingutest tulenevat jääki kostjale iga eseme kohta üle 2000 euro soodsamalt. Xxxx OÜ hindamisakti kohaselt on nimetatud liisinguesemete turuväärtuseks 4000 eurot (tl38). Arvestades, et masinate maksumus uuena oli 2014 aastal 9900 eurot, siis 2017 aastal on masinate turuväärtus 4000 eurot usutav. Kostjate arvamus, et masinate turuväärtus võiks olla peale aastaid kasutamist sama, mis uuena ostes ei saa olla õige ning on ka täielikult tõendamata. Kohus tuvastab, et lepingute XXXX, XXXX ja XXXX liisinguesemete turuväärtus oli lepingute lõppedes kokku 16 000 eurot (tasutud hagejale kolmandate isikute poolt). Eelnevast tulenevalt kuulub liisinguesemete jääkmaksumus 36876,15 eurot kostjatelt solidaarselt hageja kasuks VÕS § 367 lg 1 alusel väljamõistmisele.
57.Kostja väitel ei saa hageja nõuda käibemaksu hüvitamist. Riigikohus on käibemaksu kohta selgitanud, et VÕS § 367 lg 3 järgi kõrvutatavate summade arvestused peavad põhinema sarnastel alustel, st olema kas koos käibemaksuga või ilma selleta (vt Riigikohtu 9. detsembri 2008. a otsused tsiviilasjas nr 3-2-1-118-08 ja 3-2-1-124-08, vastavalt p 22 ja 20). Hageja esitatud maksegraafikutest ja ostuarvetest (hagi lisad) nähtub, et hageja arvestas liisingueseme soetamise maksumust koos käibemaksuga. Samal alusel saab hageja nõuda jääkmaksumuse hüvitamist kostjalt koos käibemaksuga. leppetrahvist;
58.VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kohus tuvastab, et pooled on liisingulepingute p 7.3 kokku leppinud järgmises: „Liisingulepingu ülesütlemisel liisinguvõtja poolse lepingu tingimuse rikkumise tõttu, kohustub liisinguvõtja maksma liisinguandjale leppetrahvi 200 eurot. Leppetrahvi maksmine ei vabasta muudest lepingulistest kohustustest“ (näiteks tl 17). Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja ütles kostja lepingutingimuste rikkumise tõttu kõik 8 liisingulepingut ülesse. Seega kuulub leppetrahv summaga 1600 eurot kostjatelt hageja kasuks väljamõistmisele. (13) 11
2-18-10318 Inkassoteenuse osutamisest
59.Kostja ei ole nõus, et hageja on asjade hoiule võtmise andnud inkassofirma korraldada. VÕS § 367 lg 1 annab avatud loetelu kulude kohta, mis kuuluvad liisinguandjale hüvitamisele ning lg 4 kohustab liisinguvõtjat hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Seega hüvitatavate kulude nimekirja võib kuuluda ka inkassofirma teenuse kasutamise kulu, arvestades, et hageja igapäevategevuse alla ei kuulu liisinguesemete otsimine, hoiustamine ega müümine.
60.Kuna kostja I liisinguesemeid vabatahtlikult ei tagastanud, siis oli hageja õigustatud kasutama inkassoteenust. Kohus tuvastab, et Credit Expert OÜ on esitanud 3 leitud eseme eest hagejale arve, ilma käibemaksuta kokku 690 eurot (tl 36-37 pöördel). Nimetatud summa kuulub VÕS § 367 lg 1 ja 4 alusel kostjatelt hageja kasuks väljamõistmisele.
61.Credit Expert OÜ on esitanud liisingulepingu XXXX tagastamise eest 2 arvet (200+80 eurot, ilma käibemaksuta). Teise arve selgitus viitab selgelt erakorralisele kulule seoses Helsingis asuva vara tagastamisega (tl 37 pöördel). Seega ei ole leidnud kinnitus kostjate oletus, et Credit Expert OÜ ei ole liisingueset Helsingis hindamas käinud.
62.Kohus jätab hagi rahuldamata kuriteoteate esitamisest tuleneva kulu 200 eurot osas, sest see ei ole kantud seoses liisinguesemega VÕS § 367 lg 1 ja lg 4 mõttes, vaid seoses kuriteo teate esitamisega (KrMS § 189 lg 1). Viivisest
63.Kohus tuvastab, et pooled on viivisemääraks kokku leppindu 0,15% päevas kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Hageja nõuab viivist alates 6.01.2017 kokku 30348,72 eurot. Viivis kuulub kostjatelt hageja kasuks VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel väljamõistmisele. Kostjad paluvad viivist vähendada mõistliku suuruseni. Kohus leiab, et majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul ei ole 54,75% viivis aastas tavapäratult suur. Kostja I oli makse viivituses juba enne lepingute ülesütlemist ning hageja ei ole nõudnud viivist etteulatuvalt (mis otsuse tegemise aja seisuga oleks põhinõude (46 883,71 eurot) suuruses. Kuna hageja on viivist nõudnud lubatust oluliselt väiksemas ulatuses, siis kohtu hinnangul ei kuulu viivis kostjate taotlusel vähendamisele. Kostja esile toodud asjaolud ei tingi kohtu arvates viivise vähendamist. Kostja viitas, et hageja käitus viivist nõudes vastuoluliselt. Kostja vastuväide on põhjendamatu, sest alternatiivsete põhinõude ja viivise arvestuste esitamine ei ole vastuoluline käitumine. Kostja viitas, et hageja ei ole teavitanud kostjat Osaühing Stabil Invest lepingute ülesütlemisest. Eelnevalt tuvastas kohus, et kostja 1 on lepingu ülesütlemise teate kätte saanud. Kostja esile toodud asjaolud, et hageja ei esitanud arveid ega viivisenõuet kohtueelse pretensioonina, ei tingi viivise vähendamist. Kostja ei ole selgitanud, kuidas oleks konkreetse viivisenõude esitamine pretensioonina mõjutanud tema käitumist ega väitnud, et kui selline nõue oleks talle esitatud, oleks ta põhinõude ja viivise kohe tasunud. Hageja on esitanud kostjale selge tasunõude ning viidanud lepingu ülesütlemise avalduses, et võlasummale lisanduvad edaspidi „kõrvalkulud ja kahjunõuded“ (vt nt tl 34).
64.Kostja väitel ei saa lähtuda viivise arvestamisest lähtudes iga üksiku makse tähtajast, sest sellist nõuet hageja ei esitanud ning poolte vahel ei ole allkirjastatud maksegraafikuid. Kohus märgib, et maksegraafikute iga lehe allkirjastamata jätmine ei tähenda, et graafikud ei olnud lepingu osaks. TsÜS § 78 lg 1 kirjaliku vormi nõudest ei tulene, et lepingupooled peaksid allkirjastama iga lehekülje. Kostjad aga ei ole ise selgitanud, mis tähendus oli lisatud graafikutel, miks kostja neid algselt järgis ega seda, kas kostjate arvates üldse maksegraafiku puudus või oli teistsugune. Kostjad on üksnes esitanud üldise väite, et graafikud olid allkirjastamata. Selline väide on paljasõnaline, mistõttu tuvastab kohus, et lepingutele lisatud maksegraafikud olid siiski lepingu (13) 12
2-18-10318 osaks ning nende alusel saab esitada kostjale 1 viivisenõude. Kostja viidatud Riigikohtu seisukoht kohtuasjas nr 3-2-1-5-08 puudutas olukorda, kus lepingupooled olid kokku leppinud, et viivisenõude aluseks on arve esitamine. Hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud kasutusrendilepingute üldtingimuste p 7.1 ei sätesta, et viivisenõude aluseks on arve esitamine. Menetluskulust.
65.Kuna kohus rahuldas hagi peaaegu täies ulatuses, siis jääb hageja menetluskulu 1200 eurot (riigilõiv) TsMS § 163 lg 1 alusel solidaarselt kostjate kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin Kohtunik 3-2-1-5-08
(13) 13
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.