Brigid Management OÜ hagi Matu Lastekeskus OÜ vastu ostuhinna 22 000 ja kahju 2000 euro nõudes
Tsiviilasja hind
24 000 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Brigid Management OÜ (registrikood 14006153; asukoht Piiri 9, 11614 Tallinn; e-post [email protected]) Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Janek Valdma (e-post [email protected]) vandeadvokaat Indrek Västrik (e-post [email protected]) Kostja: Matu Lastekeskus OÜ (registrikood 11533024; asukoht Kalevipoja põik 3-89, 13614 Tallinn; e-post [email protected]) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Indrek Veso (e-post [email protected])
Kohtuistungi aeg, koht ja osalejad
05.09.2019.a; Tallinna kohtumaja; hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Janek Valdma, hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Västrik, kostja seaduslik esindaja M K, kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Veso
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
2.Jätta menetluskulud Brigid Management OÜ kanda.
3.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
2-18-10190 Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.11.04.2016.a sõlmisid Matu Lastekeskus OÜ (müüja; kostja) ja Brigid Management OÜ (ostja; hageja) „Muuluka lastehoid“ ettevõtte müügilepingu. Pooled leppisid kokku, et hageja ei pea viima läbi varade kontrolli ning tugineb müüja poolt antud infole. Kostja ei täitnud lepingut kohaselt, eelkõige jäi esitamata oluline informatsioon, mis mõjutas oluliselt lasteaiateenuse kui äritegevuse jätkamist ja muutis lõppkokkuvõtteks äritegevuse osutamise võimatuks ja tõi kaasa ettevõtte tegevuse lõppemise. Vaatamata kostjale esitatud nõudmistele ei korraldanud kostja puuduste kõrvaldamist. Üleantud ettevõte ei vastanud lepingus kokkulepitud tingimustele. Hageja tasus kostjale kokku 20 372,32 eurot (tlk 153; tlk 121, p 1.6). „Muuluka lastehoiu“ ettevõtte ostmiseks võttis hageja laenu T Bilt (tlk 31; 72-74) 20 000 eurot, laen tuli tagastada 31.03.2017.a ning intressiks oli 10% aastas. Seega tekkis hagejal seoses ettevõtte ostmisega kulu - intress 2000 eurot. Hageja käsitleb seda kahjuna.
2.Hageja saatis kostjale 10.10.2016.a tehingust taganemise avalduse (pealkirjastatud tehingu tühistamise avaldus; tlk 12-14). Taganemise aluseks oli eksimus või pettus. Avaldus saadeti tähitud postiga (tlk 15). Hageja nõudis tasutud lepinguhinna tagastamist, tasutud intressikulu ja saamata jäänud tulu. Kostja hageja nõuet ei tunnistanud (tlk 16). Avalduses tõi hageja välja alljärgnevad puudused: - Hageja poolt üle antud x üürileping ei vastanud nõuetele, kostja sai korrektse üürilepingu sõlmida alles 06.07.2016.a. Hageja selgitas, et kostja sõlmis 30.03.2016.a üürilepingu x, Tallinn asuva eramu üürimiseks, üürileandjana oli lepingus nimetatud S L (tlk 18-22). Kinnistu kuulus lepingu sõlmimise ajal L L (tlk 23). Uus üürileping õnnestus sõlmida alles 06.07.2016 (tlk 24). - Üüritud ruumid ja selle sisustus ei olnud laste päevahoiu teenuse osutamiseks vastavas seisus, millest kostja hagejat ei teavitanud. Terviseameti 27.04.2016.a kontrollkäigust tulenevalt esitati nõuded: välisuksel paigaldada lukk/riiv; saunauks lukustada; garaažiuks lukustada; lisariiulid laste tualettpottidele; toiduameti luba; köögikapi sahtlite lukud; pliidi kaitseserv; tulekustutustekk ja evakuatsioonplaan. Ruumide ja selle sisustuse puuduste kohta, samuti ühe töötaja puuduva kutsetunnistuse ja esmaabikursuse puudumise kohta hagejale ametiasutuste poolt dokumente väljastatud ei ole. Hageja likvideeris puudused ise. - x, Tallinn hoone põranda pinna temperatuur ei vastanud lastehoiuks kasutatavate ruumide nõuetele. - Ühel töötajal puudus kehtiv kutsetunnistus ja esmaabikursuse tunnistus. - Hageja poolt nimetatud 15 kliendilepingu asemel oli 12 kliendilepingut, sh 2 lepingut neist olid lõpetatud. Osad lepingud olid sõlmimata. - Kostja ei täitnud lubadust teha vajalikud toimingud seoses tegevusloaga. - Kostja ei teavitanud hagejat, et ettevõttel puudus toitlustusluba.
2-18-10190 -
Ebaõige info esitamise tõttu ja seoses ebakorrektselt vormistatud üürilepinguga tekkis x, Tallinn omaniku L Li ees üürivõlg, mille tõttu öeldi üürileping üles.
Hageja ei saanud tegevusluba aadressil x, Tallinn asuva lasetaiale lasteaiateenuse osutamiseks. Tegevuslubasid annab välja Harju Maavalitsus. Seoses sellega, et kostja osutas lasteaiateenust ka teises kohas, ei oleks saanud Harju Maavalitsusest laekunud teabe kohaselt tegevusluba hagejale üle anda, seega oleks tulnud väljastada uus tegevusluba. Terviseameti 22.09.2016 kirjaga (tlk 27) teavitati, et x, Tallinn üksikelamul puudub nõuetekohane kasutusluba, seega ei vasta lapsehoiuteenuse osutamise koht sotsiaalministri 12.03.2007 määruse nr 28 „Tervisekaitsenõuded lapsehoiuteenusele” üldnõuetele, mille kohaselt lapsehoiuteenust võib osutada ruumides, mis vastavad ehitusseadustiku (edaspidi EhS) §-s 11 ja selle alusel kehtestatud ehitisele esitatavatele nõuetele. Kirjale oli lisatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 12.09.2016.a kiri, mille kohaselt x, Tallinn elamule kasutusluba väljastatud ei ole. Hoone omanik keeldus x, Tallinn ehitisele kasutusluba taotlemast. Seega ei oleks hagejale ehitise kasutusloa puudumise tõttu väljastatud uut tegevusluba, olemasolev tegevusluba oleks aga eeldatavalt tühistatud. Terviseameti 22.09.2018 vastusest ei tulene, et vaidlusalune tegevusluba on üleantav. Tegevusloa saamine hagejale oli kostja kohustus.
3.Hageja leidis, et kõik peale lepingu sõlmimist tuvastatud puudused on käsitletavad lepingu rikkumisena. See hõlmab ka seda, et kostja oleks pidanud teadma seda, et kasutusloa puudumine raskendab/teeb võimatuks tegevusloa saamise hageja poolt. Kostja jättis hagejale mulje ning võttis endale kohustuse, et korraldab ja viib lõpule tegevusloa üleandmisel hagejale. Tegelikkuses oli see raske või võimatu. Käesolevas asjas on küsimuseks tegevusloa saamine (või selle üleandmise saavutamine). Loa saamine/mittesaamine on müüja (kostja) risk ja hageja ei oleks pidanud esitama hagi kasutusloa saamiseks. Ametiasutused teatasid, et tegevusluba ei saa ning hagejal oli alus lepingust taganemiseks.
4.Hageja palub mõista Matu Lastekeskus OÜ-lt Brigid Management OÜ kasuks välja x, Tallinn „Muuluka lastehoid“ eest tasutud ostusumma 22 000 eurot ja tekitatud kahju summas 2000 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
5.Kostja ei tunnista hagi. Kostja märkis, et ta andis hagejale üle ilma puudusteta toimiva ettevõtte (tlk 48). Kostja andis hagejale müügilepingu sõlmimise eelselt teada kogu vajaliku ja temale teada oleva informatsiooni. Seda, et kostja ei ole eksitanud hagejat või rikkunud müügilepingut, kinnitab Õiguskantsleri kinnitus (tlk 55 – 56), et x ruumid vastasid tervisekaitsenõuetele, kui kostjale tegevusluba väljastati ning hilisemalt pole kasutusloa puudumine ka Terviseametile kostja juures takistuseks osutunud. Kostja rõhutas, et kuni 09.10.2016.a müügilepingu tühistamise avalduseni ei teinud hageja kostjale ühtegi etteheidet, et müüdud oleks lepingu tingimustele mitte vastav ettevõte. Seda enam, et hageja opereeris ostetud ettevõtet pool aastat alates 14.04.2016.a ja lepingu p 1.5.2. kohaselt kuni 2016.a oktoobrini. Kui üle antud lastehoiu ettevõte oleks tõesti olnud selliste puudustega nagu hageja väidab, siis oleks hageja pidanud kohe kostjat teavitama väidetavatest puudustest ning andma tähtaja väidetavate puuduste kõrvaldamiseks. Seda hageja ei teinud.
6.Hageja on müügilepingu alusel lisaks 17 000 eurole maksnud 772,32 eurot vastavalt müügilepingu punktile 1.24.3 ja 1804 eurot vastavalt müügilepingu punktile 1.24.4. Kuna
2-18-10190 hageja müügilepingu punkti 1.24.2. ei täitnud, siis pidas kostja kinni veel Saku ja Saue valla poolt makstud tasudelt: 1. Mai eest laekunud tasudelt 49 eurot. 2. Juuni eest laekunud tasudelt 152 eurot. 3. Juuli eest laekunud tasudelt 179 eurot
4.Augusti eest laekunud tasudelt 8 eurot.
5.Septembri eest laekunud tasudelt 408 eurot. Kokku 3372,32 eurot (tlk 121).
7.Üürilepingu sõlmimise osas kostja selgitas, et see ei olnud takistuseks ettevõtte majandmisel ning uue üürilepingu sõlmis tegelik kinnisasja omanik L L, kes on S La tütar, kellega kostja oli varasemalt üürilepingu sõlminud tulenevalt nende perekonnasisestest kokkulepetest. Samuti ei oma tähtsust, et üürilepingu muudatus õnnestus hagejal sõlmida 06.07.2016.a, sest hagejale ei tehtud ju takistust lepingu eseme (x, Tallinn) kasutamisel.
8.Ettevõte anti üle müügilepingu p 1.5.2. kohaselt 14.04.2016.a. ning kõik toimingud, mis pärast seda tehti ja võimalikud puudused, mis väidetavalt Terviseameti poolt esile toodi, ei puutu kostjasse. Hageja pole tõendanud, et Terviseamet tegi 27.04.2016.a akti, milles on märgitud hageja poolt esile toodud puudused. Hageja viidatud nn puudused on pisiasjad.
9.Enne ettevõtte müüki oli kostja pakkunud lastehoiu teenust alates tegevusloa väljastamisest 07.05.2013.a. ning ruumides ei olnud mitte mingeid olulisi puudusi, miks ei oleks saanud lastehoiuteenust osutada. Kostja rõhutas, et 14.03.2016.a (tlk 51) käis Terviseamet kontrolli teostamas x ruumides, millest hageja juhatuse liige oli teadlik, kuna ta töötas varasemalt kostja juures x opereeritud lastehoius. Hageja sai 14.03.2018.a aktiga tutvuda enne Lepingu sõlmimist ning see anti lepingu sõlmimisel ka hagejale üle. Terviseamet teostas 14.03.2016.a. kontrolli, mille käigus tuvastati mõned puudused, mida kostja likvideeris (tlk 52), kuid ühtegi hageja poolt väidetud puudust tol hetkel ei tuvastatud. Terviseamet koostas ruumi õhutemperatuuri mõõtmise protokolli nr TL16KH-46 OT (tlk 53-54). Protokollist nähtub, et põrandatemperatuur oli vahemikus 20,5 – 21,3 kraadi. Hilisemalt selgus, et 14.03.2016.a teostatud mõõtmine Terviseametile ei sobinud ning amet palus teostada eraldi mõõtmise, mille kostja ka korraldas, millega Terviseamet ei olnud järjekordselt rahul. Selle peale pöördus hageja Õiguskantsleri poole Terviseameti tegevuse seaduslikkuse kontrollimiseks. Õiguskantsler tuvastas (tlk 55 – 56), et Terviseamet on rikkunud haldusmenetluse seadust. Seega on alusetu hageja etteheide põrandatemperatuuri mittevastavuse osas. Kostja leidis, et 14.03.2016.a aktiga ei tuvastatud, et väidetav põranda pinna temperatuur ei vasta nõuetele. Lisaks sellele, Terviseameti 14.03.2016.a akt tõendab, et kõigil neljal töötajal olid olemas kehtivad tervisetõendid.
10.Hageja esitas Terviseametile 21.04.2016.a. teate laste keskuse omaniku vahetusest, mis tekitas ametnikes palju segadust, et justkui tuleks hagejale taotleda uut tegevusluba ning olemasolevat tegevusluba ei saa üle anda. Terviseamet viitas oma 22.09.2016.a. vastuses hagejale MsüS §-ile 4 ja märkis, et tegevusloa üleandmine oli ikkagi võimalik ning selle küsimusega oleks pidanud pöörduma maavanema poole. MsüS § 46 lg-s 3 sätestatut selgitas ka õiguskantsler ning sh märkis, et tegevusloa üleandmisel ei kontrollita muud kui et on toimunud ettevõtte üleminek (peab tõendama taotleja). Kostja leidis, et tegevusloa oleks saanud üle anda, kui hageja oleks Harju Maavanemale esitanud õigel ajal taotluse kostja tegevusloa ülevõtmiseks. Selle asemel lasti end eksitada Terviseameti ebapädevatest seisukohtadest. Kostjal ei olnud kohustust anda tegevusluba hagejale üle, ega hankida hagejale uut tegevusluba.
2-18-10190
11.Kostja rõhutas, et Harju Maavanem 27.05.2013.a väljastas kostjale tegevusloa x majas opereerimiseks. Kostja ei saanud kuidagi teada ega eeldada, et üüritaval x majal ei ole kasutusluba. Kostja asus seisukohale, et tegelikkuses on Terviseamet vääralt kohaldanud ehitusseadustiku (EHS), kuna EHS § 130 lg 11 ega EHS § 11 ei sätesta Terviseametile ehitise kasutusloa kontrolli nõuet. x maja vastab EHS § 11 nõuetele. Hageja etteheide on ennatlik. Terviseamet on eksitanud nii hagejat kui kostjat oma ebapädevate vastuste ja seisukohtadega. Seega on alusetud hageja etteheited lepingu tühistamisel/taganemisel väites, et x majas ei saa lastehoiuteenust osutada, siinjuures teades enne 09.10.2016.a lepingu tühistamise avalduse tegemist Õiguskantsleri kirjast, kus oli selgitatud Terviseameti rikkumisi. Samuti sai Hageja xmajas lastehoiuteenust osutada poole aasta vältel kostja tegevusloa alusel. Arvestades, et Terviseamet on vääralt kohaldanud seadust kasutusloa osas, siis on väär ja alusetu hageja väide, et ehitise kasutusloa puudumise tõttu ei oleks hagejale väljastatud uut tegevusluba ning olemasolev tegevusluba oleks aga eeldatavalt tühistatud. Hageja on ka ise möönnud, et tegevusluba oleks saanud üle anda.
12.Kostja leidis, et hagi lisana 9 esitatud laenulepingust ei nähtu, et vastavasisuline laenuleping oleks üleüldse sõlmitud. Seega on tõendamata, et hageja üldse võttis laenu T Bilt ning et sellega oleks kaasnenud intressikulu.
13.Kostja esitas tasaarvestuse avalduse (tlk 121-122). Kostja märkis, et ettevõtte eest on tasutud vaid 20370,32 eurot, millest 17 000 eurot (tlk 60 - 61) tasus hageja ning ülejäänud 3370,32 eurot tasaarvestas kostja temale tasutud lastehoiuteenuse tasude arvelt. Kui hageja 09.10.2016.a. müügilepingust taganes ja nõudis ettevõtte eest makstud raha 20 129,32 euro tagastamist, siis oleks hageja pidanud samal ajal andma kostjale üle samas seisus ettevõtte, nagu ta kostjalt 14.04.2016.a sai (VÕS § 189 lg 1). Hagejal ei ole võimalik omapoolset lepingust taganemise (VÕS § 189 lg 1) kohustust täita toimiva ettevõtte tagastamise näol. Hagi on esitatud sisuliselt 0 euro nõudes, kuna hageja ei suuda tagastada lastehoiu ettevõtet samas seisus, nagu see oli hagejale üle antud. Seega peaks hageja VÕS § 189 lg 2 kohaselt hüvitama ettevõtte väärtuse rahas. Seega, kui kohus peaks tuvastama, et kostja müüs hagejale puudustega ettevõtte ning hagejal oli õigus lepingust taganeda, siis ei võlgne kostja hagejale midagi, kuna hageja ei ole tagasi andnud ettevõtet selle saamise olukorras, ega hüvitanud kostjale hageja poolt lõpetatud ettevõtte hinda (VÕS § 189 lg 3).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
15.Tsiviilasja materjalide kohaselt puudub vaidlus järgmistes asjaoludes: a. 11.04.2016 sõlmisid pooled „Muuluka lastehoid“ ettevõtte müügilepingu (tlk 5-11); b. ettevõte anti hagejale üle 14.04.2016; c. hageja tasus kostjale ettevõtte müügilepingu raames kokku 20 372,32 eurot;
2-18-10190 d. hageja saatis kostjale 09.10.2016 koostatud avalduse pealkirjaga „ettevõtte müügilepingu tühistamise avaldus“ (tlk 12-14), kostja on selle 10.10.2016 kätte saanud (tlk 15, väljastusteade); e. kostja ei ole hagejale ettevõtte müügihinda tagastanud, hageja ei ole kostjale ettevõtet tagastanud.
16.Hageja palub kostjalt välja mõista ettevõtte ostusumma 22 000 eurot ja tekitatud kahju summas 2000 eurot. Kostja esitatud haginõuet õigeks ei võta ega tunnista enda vastu suunatud nõudeid.
17.Käesolevas asjas vaidlevad pooled eelkõige selle üle, kas lepingu ese (s.o ettevõte) vastab lepingutingimustele; kas kostja müüjana on müügilepingut oluliselt rikkunud; kas hageja on lepingust kehtivalt taganenud või selle tühistanud; kas hagejale on tekkinud kahju.
18.Esmalt analüüsib kohus, kas 09.10.2016 avalduse puhul on tegemist lepingust taganemise avaldusega või lepingu tühistamise avaldusega. Sellest sõltub, millise õigusliku regulatsiooni alusel kohus vaidlust lahendab. Kõnealune avaldus on pealkirjastatud tühistamise avaldusena ning selles on viidatud asjakohasele TsÜS regulatsioonile (§ 90 lg 1 ja 2, § 92 lg 3, § 94 lg 3, § 98 jne). Hageja on hagiavalduses käsitlenud nimetatud avaldust lepingust taganemise avaldusena. Kohus on kõnealuse avalduse tõlgendamise ja kvalifitseerimise küsimust pooltega istungil arutanud ning pooled avaldasid, et nende hinnangul on tegemist taganemisavaldusega. Kohus jagab samuti nimetatud seisukohta. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-123-13 p-is 24 märkinud järgmist: „Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga, et kohus ei saa tehingu tühistamise avaldusena tähistatud tahteavaldust üldse lugeda lepingust taganemise avalduseks. See on võimalik, kui avalduse tegija tahe on suunatud tehingust tulenevate õiguslike tagajärgede kõrvaldamisele ja/või tehingu tagasitäitmisele ning avalduse alusena esitatud asjaolud võimaldavad tühistamise alusena kirjeldatut mõista ka etteheitena kohustuste rikkumise kohta, mis saavad olla aluseks lepingust taganemisele.“ Avalduse leheküljel 3 on hageja välja toonud kostjale etteheidetavad rikkumised seoses müügilepingu esemega. Samasugused rikkumised on ka käesoleva hagi aluseks. Avalduse lõpus on hageja esitanud mh nõude tagastada ettevõtte müügihind ning hüvitada laenuintress. Seega leiab kohus, et 09.10.2016 avalduse puhul on tegemist lepingust taganemise avaldusega, kuna selle tegija tahe on suunatud tehingust tulenevate õiguslike tagajärgede kõrvaldamisele ja/või tehingu tagasitäitmisele ning avalduse alusena esitatud asjaolud võimaldavad tühistamise alusena kirjeldatut mõista ka etteheitena kohustuste rikkumise kohta, mis saavad olla aluseks lepingust taganemisele. Seega kuulub kohaldamisele lepingust taganemise regulatsioon.
19.VÕS § 116 lg 1 sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 189 lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Seega on taganemisel põhineva tagasitäitmise nõude eeldused järgmised: a. kehtiv leping poolte vahel; b. lepingust tulenev kohustus; c. oluline lepingurikkumine (VÕS § 116 lg 2); d. taganemisavalduse tegemine ja selle jõustumine (VÕS § 188 lg 1, TsÜS § 69); e. hageja andis lepingu täitmisena kostjale midagi üle (või selle surrogaat § 189 lg 2).
2-18-10190
20.Esmalt analüüsib kohus, kas poolte vahel oli kehtiv leping. Poolte vahel puudub vaidlus, et 11.04.2016 sõlmisid pooled „Muuluka lastehoid“ ettevõtte müügilepingu (tlk 5-11). VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kohtuni pole toodud, et kõnealune leping oleks mingil põhjusel kehtetu. Seega on täidetud esimene nõude eeldus – olemas on kehtiv leping. Täidetud on ka p-des 8.4 ja 8.5 nimetatud eeldused – puudub vaidlus, et kostjale on tehtud taganemisavaldus ning see on jõustunud ning hageja on lepingu täitmisena andnud kostjale üle 20 372,32 eurot.
21.Järgmisena selgitab kohus välja, millised olid pooltele lepingust tulenevad põhilised kohustused. Lepingu p 1.2 kohaselt oli lepingu esemeks kostja omandis olev ja aadressil x Tallinn tegutsev lastehoid, millesse kuuluvad selle majandustegevusega seotud ning seda teenivad asjad, õigused, kohustused ning lepingud ning muu ettevõtte identiteeti kujundav vara kui tervik (edaspidi „ettevõte“). Punkti 1.3 kohaselt kuulus ettevõtte koosseisu järgmine vara: ruumide rendileping aadressil x Tallinn; lastehoiu tegevusloaga seonduvad dokumendid (mõõdistuste protokollid, riskianalüüs); äritegevusega seotud lepingus nimetatud tarnelepingud ning kliendilepingud ja nende täitmisega seotud informatsioon; ainuõigus pärast üleminekut sissenõutavaks muutunud nõuetele, välja arvatud lepingu lisas nr. 6 poolte vahel kokku lepitud nõuded; töölepingud ettevõtte töötajatega; lastehoiu inventar. Lepingu punktis (E) on pooled avaldanud, et hageja on ettevõtte omandamisel tuginenud täielikult kostja poolt temale suuliselt ja kirjalikult teavitatud informatsioonile ettevõtte varandusliku seisukorra, ettevõttes sisalduva vara (õigused, kohustused, lepingud), senise kasumlikkuse ning sellel põhineva oodatava kasumlikkuse kohta. Lepingu punktis (F) on pooled avaldanud, et hageja ei ole vastava eriala spetsialistide abiga läbi viinud kõikehõlmavat ettevõtte ja selle varade juriidilistele, finantsilistele ja muudele nõuetele vastavuse kontrolli (due diligence), mistõttu tugineb hageja ettevõtte müüja poolt edastatud informatsioonile nii lepingu sõlmimisel ning lepingutingimuste kujundamisel. Lepingu punktis 1.34.3 on kostja andnud kinnituse, et tema poolt hagejale esitatud dokumendid, nendes sisalduv informatsioon ja muu teave, mille kostja esindajad on hagejale esitanud või kättesaadavaks teinud, on autentne ja tõene ning see sisaldab kogu olulist informatsiooni. Lepingu punktis 1.34.4 on kostja andnud kinnituse, et enne lepingu sõlmimist hagejale tutvustatud dokumentide, informatsiooni ja muu teabe õigsus ei ole enne lepingu sõlmimist ega saa olema enne ettevõtte üleandmist muutunud selliselt, et see avaldaks negatiivset mõju ettevõtte tegevusele või selle väärtusele. Lepingu punktis 1.35.1 on hageja andnud kinnituse, et ta on saanud võimaluse tutvuda ettevõtte kohta käivate dokumentidega ning on nende ning kostja selgituste alusel teadlik ettevõtte koosseisu kuuluvate asjade seisundist ettevõtte üleandmise hetkel. Eelnimetatud kohustustele lisandus hageja kohustus tasuda ettevõtte müügihind (p 1.23).
22.Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud hagejale teatamata olulise informatsiooni ning on müügilepingut oluliselt rikkunud, kuivõrd müügilepingu esemeks olnud ettevõte ei vastanud lepingu tingimustele. Et otsustada selle üle, kas müüja on müügilepingut oluliselt rikkunud, tuleb esmalt tuvastada, millistele tingimustele pidi müügilepingu esemeks olev kinnisasi vastama. Kuivõrd tegemist on müügilepinguga, et tuleb analüüsida VÕS § 217 kohaldamise eeldusi.
23.VÕS § 217 lg-s 1 on sätestatud, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele. VÕS 217 lg 2 p 2 kohaselt ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda
2-18-10190 vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. VÕS § 77 lg 1 alusel peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga.
24.Kuna pooled ei olnud eraldi ettevõtte kvaliteedinõuetes kokku leppinud, pidi see vastama otstarbele ja olema vähemalt keskmise kvaliteediga VÕS § 77 lg 1 tähenduses. Kuivõrd hageja ostis ettevõtte, siis VÕS § 217 lg 2 p 2 ja § 77 lg 1 järgi pidi olema tagatud tingimused katkematu äritegevuse jätkamiseks. Seda on pooled avaldanud ka lepingu punktis C, kust nähtub, et pooled on otsustanud, et äritegevuse üleandmine toimub kostja poolt läbiviidava äritegevuse ja majandusüksuse kui ettevõtte üleandmise teel võlaõigusseaduse § 180 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 661 mõttes, kusjuures hageja saab jätkata äritegevuse läbiviimisega katkematult, kasutades selleks olemasolevaid ruume, võttes üle kliendibaasi, tarnijatega sõlmitud lepingulised suhted ja töölepingud.
25.Hageja on kostjale ette heitnud järgmisi rikkumisi: a. üürileping ei vastanud nõuetele. Hageja sõnul oli üürileandjana lepingus nimetatud S L (tlk 18-22, üürileping), kinnistu kuulus lepingu sõlmimise ajal aga L L (tlk 23, kinnistusraamatu väljavõte). Uus üürileping õnnestus sõlmida alles 06.07.2016 (tlk 2426). Kostja on märkinud, et üürileandjaks oli S L tulenevalt perekonna sisesuhetest ning hagejal ei olnud seetõttu üüripinna kasutamine takistatud. Nagu kohus ülal märkis, siis müügilepinguga olid pooled kokku leppinud, et ettevõtte koosseisu kuulub ka ruumide rendileping aadressil x Tallinn (lepingu p 1.3.1). Puudub vaidlus, et üürileping on hagejale üle antud. Hageja pole esile toonud, et üüripinna kasutamine oleks seetõttu takistatud olnud. Seega leiab kohus, et tegemist ei ole müügilepingu rikkumisega. b. ruumid ja selle sisustus ei olnud laste päevahoiu teenuse osutamiseks vastavas seisus, millest kostja hagejat ei teavitanud. Terviseameti 27.04.2016.a kontrollkäigust tulenevalt esitati nõuded: välisuksel paigaldada lukk/riiv; saunauks lukustada; garaažiuks lukustada; lisariiulid laste tualettpottidele; toiduameti luba; köögikapi sahtlite lukud; pliidi kaitseserv; tulekustutustekk ja evakuatsioonplaan. Ruumide ja selle sisustuse puuduste kohta, samuti ühe töötaja puuduva kutsetunnistuse ja esmaabikursuse puudumise kohta hagejale ametiasutuste poolt dokumente väljastatud ei ole. Hageja likvideeris puudused ise. Kohus märgib, et hageja ei ole tõendanud, et Terviseamet oleks 27.04.2016 teostanud lastehoidu kontrollkäigu ja heitnud ette ülalnimetatud puuduste esinemist. Ka hageja on ise seda kinnitanud. Kostja on tõendanud, et hoopis 14.03.2016 käis Terviseamet x ruumides ning tuvastas kontrolli käigus, et köögikappide alumine iluliist puudus, esiku lampnaatparketi vahed tuli täita ja seinas oli ukse lingi poolt tekitatud auk (tlk 51, lapsehoiuteenuse inspekteerimise akt). Eelnimetatud puudused kostja likvideeris (tlk 52, e-kiri Terviseametile). Hageja juhatuse liige oli eeltoodust teadlik, kuna vaidlustamata asjaoludel töötas ta varasemalt kostja juures x lastehoius. Hageja oli 14.03.2018 aktist ja Terviseameti külastusest enne lepingu sõlmimist teadlik (tlk 57-58, kirjavahetus). Seega leiab kohus, et hageja etteheidetud puuduste esinemine ei ole tõendatud. c. hoone põrandapinna temperatuur ei vastanud lastehoiuks kasutatavate ruumide nõuetele. Kohus osundab, et Sotsiaalministri 12.03.2007 määrusega kehtestatud „Tervisekaitsenõuded lapsehoiuteenusele“ § 4 lg 8 p 4 sätestab, et põrandapind peab
2-18-10190 olema lapse liikumist takistavate konarusteta, mitte libe, kergesti puhastatav, sh pestav ja vajadusel desinfitseeritav, temperatuuriga vähemalt 20 °C. Kohtule on esitatud mõõtmistulemuste protokoll (tlk 53-54), kust nähtub, et kõikidel juhtudel vastas mõõdetav objekt eelnimetatud määruse nõuetele. Kohus leiab, et nimetatud etteheide on tõendamata. d. ühel töötajal puudus kehtiv kutsetunnistus ja esmaabikursuse tunnistus. TsMS § 230 lg 1 sätestatud üldreegli kohaselt peaks hageja tõendama, et müügilepingu esemel esinesid väidetavad puudused. Kohus märgib, et töötajal kehtiva kutsetunnistuse ja esmaabikursuse tunnistuse olemasolu tuleb tõendada kostjal, kuivõrd hageja võimalused negatiivse asjaolu tõendamiseks on piiratud. Kohus märgib, et kostja ei ole tõendanud, et kõigil töötajatel oleks olnud kehtiv kutsetunnistus ja esmaabikursuse tunnistus. Kostja on üksnes viidanud, et töötajatel oli kehtiv tervisetõend, kuid tervisetõendiga seonduv ei ole käesoleval juhul asjakohane ega vaidlusalune. Lepingu kohaselt kuulusid ettevõtte koosseisu ka töölepingud ettevõtte töötajatega (lepingu p 1.3.5). Olukorras, kus müügilepingu esemeks oli ettevõte, mis osutab lastehoiuteenust ja mh kasutab selleks nõuetele vastavaid töötajaid (kellega sõlmitud töölepingud läksid müügilepinguga hagejale üle), on leping kohaselt täidetud üksnes juhul, kui töötajad vastavad lastehoiuteenuse osutamisele kehtestatud nõuetele. SHS § 454 lg 2 sätestab, et isik peab lapsehoidjana tegutsemiseks omama kutseseaduse alusel antud lapsehoidja kutset või omama vähemalt kesk- või kutseharidust, töökogemust lastega ja sobivaid isikuomadusi, mida hindab tööandja; olema läbinud vähemalt 16-tunnise esmaabikoolituse viimase 36 kuu jooksul. Seega märgib kohus, et kutsetunnistuse olemasolu ei ole lapsehoidjana tegutsemiseks kohustuslik, mistõttu kohus kutsetunnistuse väidetavat puudumist vaatamata väite tõendamatusele siiski rikkumiseks ei pea. Küll aga ei ole kostja tõendanud, et töötajatel olid kehtivad esmaabikursuse tunnistused. Kohus märgib, et esmaabikursuse tunnistuse puudumise näol on tegemist lepingurikkumisega. e. 15 kliendilepingu asemel oli 12 kliendilepingut, sh 2 lepingut neist olid lõpetatud. Osad lepingud olid sõlmimata. Kohus märgib, et hageja ei ole tõendanud, kui palju kliendilepinguid pidi kostja ettevõtte üleminekul hagejale üle andma. Lepingute arv või klientide nimekiri ei nähtu ka ettevõtte müügilepingust. Samuti lisab kohus, et kehtib lepingute vormivabadus, mistõttu ei pea ka lastehoiuteenuse osutamise leping olema kirjalik. Hageja etteheitest tulenevalt saab kohus aru, et hagejale anti üle 10 kliendilepingut. Kostjale väljastatud tegevusloast (tlk 48) nähtub, et tegevusloaga oligi kostjale antud luba osutada teenust maksimaalselt 10 lapsele. Seega on kohus seisukohal, et rikkumine puudub. f. kostja ei täitnud lubadust teha vajalikud toimingud seoses tegevusloaga. Hageja ei ole oma etteheites täpsemalt esile toonud, milliseid toiminguid kostja seoses tegevusloaga teha lubas. Müügilepingu kohaselt kuulusid üleantava ettevõtte koosseisu ka lastehoiu tegevusloaga seonduvad dokumendid (p 1.3.2). Leping ei sätesta sõnaselgelt näiteks kostja kohustust organiseerida hagejale lastehoiuteenuse osutamise tegevusluba, küll aga on näiteks pandud ostuhinna viimase osamakse tasumine sõltuvusse hagejale tegevusloa väljastamisest (vt müügilepingu p 1.24.5). Kohus on seisukohal, et lepingu punktiga 1.3.2 on pooled kokku leppinud, et kostja annab hagejale üle tegevusloaga seotud dokumendid. Puudub vaidlus dokumentide üleandmise osas. Hageja on märkinud, et kostja on jätnud talle lepingueelsetest läbirääkimistest mulje, et kostja korraldab hagejale tegevusloa saamise. Tegevusloa temaatikat on enne
2-18-10190 müügilepingu sõlmimist käsitletud 21. – 22.03.2016 e-kirjavahtuses (tlk 49-50). Hageja seaduslik esindaja on kostja seaduslikule esindajale kirjutanud järgmise lause: „Kuidas ja mismoodi seda tegevusluba saab teha? Sina oled selles vallas tugevam kui mina , ehk aitad :)?“ Seepeale on kostja seaduslik esindaja vastanud: „Tegevusluba on Muuluka lastehoiul olemas, lihtsalt on siis mul vaja saata Harju maavalitsusse avaldus tegevusloa ülemineku kohta teie ettevõttele. Seejärel muudetakse tegevusluba teie ettevõtte nimele. Rohkem dokumente vaja ei lähe. Muidugi jäävad kõik vajalikud dokumendid Muulukasse alles ning seletan kõik ära, mida kuidas on vaja.“ Eeltoodust tulenevalt andis kostja seaduslik esindaja hageja seaduslikule esindajale mõista, et võib Harju Maavalitsusele saata avalduse tegevusloa üleandmiseks. Siiski vastavat kohustust lepingus ei sätestatud. Lisaks märgib kohus, et isegi kui vastav kohustus oleks lepingus sätestatud, siis ei oleks kostja saanud seda kohustust oma nimel iseseisvalt täita. MsüS § 50 sätestab, et majandustegevuses kasutatud ettevõtte omandamisega tekib isikul õigus jätkata selle ettevõttega seotud majandustegevust omandatud ettevõtte senise omanikuga samadel tingimustel, sealhulgas peab ettevõtte omandaja vastama kõikidele omaniku suhtes kehtinud majandustegevuse nõuetele. MsüS § 46 lg 1 järgi peab tegevuse jätkamiseks õigustatud isik taotlema majandushaldusasutuselt tegevusloa üleandmist 30 päeva jooksul majandustegevuse jätkamise õiguse tekkimisest arvates. Seejuures ei kontrollita tegevusloa üleandmisel muud, kui (1) et on toimunud ettevõtte üleminek (seda peab tõendama taotleja) ning (2) et on täidetud isikulised majandustegevuse nõuded (MsüS § 46 lg 3). Tervisekaitsenõuetele vastavust tegevusloa üleandmisel ei hinnata. Sisuliselt on tegevusloa üleandmise puhul tegemist tegevusloa adressaadi muutmisega (MsüS § 46 lg 2). Eeltoodud sätetest nähtub, et tegevusloa üleandmise taotluse esitamise õigustatud isikuks on tegevuse jätkamiseks õigustatud isik, s.o käesoleval juhul hageja. Seega kuna lepinguga ei sätestatud kostjale muid kohustusi peale tegevusloaga seotud dokumentide üleandmise ja vastupidisel juhul ei oleks kostja saanud tegevusloa üleandmist taotleda, leiab kohus, et etteheite puhul ei ole tegemist lepingu rikkumisega. g. kostja ei teavitanud hagejat, et ettevõttel puudus toitlustusluba. TsMS § 230 lg 1 sätestatud üldreegli kohaselt peaks hageja tõendama, et müügilepingu esemel esinesid väidetavad puudused. Kohus märgib, et ettevõttel toitlustusloa olemasolu tuleb tõendada kostjal, kuivõrd hageja võimalused negatiivse asjaolu tõendamiseks on piiratud. Kostja ei ole tõendanud, et ettevõttel oli kehtiv toitlustusluba. Toitlustusloa olemasolu annab õiguse lastehoius toitu käidelda, sh selle kliente toitlustada. Loa puudumisel on eelnimetatud tegevused keelatud. Kohus leiab, et loa puudumine on asjaolu, millest teadasaamine oli hageja õigustatud huvisid ja eesmärke arvestades oluline. Kostja ei ole ka tõendanud, et ta oleks loa puudumisest hagejat enne lepingu sõlmimist teavitanud. Seega on kohus seisukohal, et toitlustusloa puudumise näol on tegemist müügilepingu rikkumisega. h. „ebaõige info esitamise tõttu ja seoses ebakorrektselt vormistatud üürilepinguga tekkis x, Tallinn omaniku L Li ees üürivõlg, mille tõttu öeldi üürileping üles“. Kohus leiab, et nimetatud etteheite näol ei ole tegemist müügilepingu rikkumisega. Hageja ei ole selgitanud, kuidas on üürivõla tekkimise näol tegemist müügilepingu rikkumisega. i. hageja ei saanud tegevusluba lasteaiateenuse osutamiseks. Kohus osundab, et poolte vahel puudub vaidlus, et kostjale oli Harju maavanema 07.05.2013 korraldusega nr 1-1/898-k (tlk 48) väljastatud tegevusluba x asuvas lastehoius teenuse osutamiseks, mis kehtis korralduse p 1.3 kohaselt kuni 07.05.2018. Kohus on eelpool viidanud, et hagejal
2-18-10190 oli seadusest tulenev võimalus taotleda maavanemalt tegevusloa üleandmist, kusjuures sellisel juhul ei oleks teostatud toiminguid, mis on ette nähtud tegevusloa taotlemisel, vaid oleks piirdutud üksnes formaalsete toimingutega – s.o tegevusloa adressaadi vahetamisega. Ka enne lepingu sõlmimist on kostja seaduslik esindaja hageja seaduslikule esindajale viidanud, et vajalikuks osutub tegevusloa üleandmine, mitte uue tegevusloa taotlemine (vt 21. – 22.03.2016 e-kirjavahtus, tlk 49-50). Arvestades, et ettevõte anti hagejale üle 14.04.2016 ja kostjale väljastatud tegevusluba kehtis kuni 07.05.2018, oleks hagejal olnud piisavalt aega tegevusloa üleandmist taotleda. Poolte vahel puudub ka vaidlus, et tegevusluba hagejale üle ei antud. Kohtule esitatud tõenditest ja poolte seisukohtadest nähtub, et hagejale on Terviseameti poolt antud tegevusloaga seonduvalt väärinformatsiooni, millest johtuvalt on hagejale jäänud mulje, et tegevusloa ülevõtmine või uue tegevusloa taotlemine on sisuliselt võimatu. 21.04.2016 e-kirjaga teavitas avaldaja Terviseametit lastekeskuse omaniku vahetusest ning palus Terviseametit „fikseerima kõiki vajalikke pabereid“ (tlk 55-56, õiguskantsleri 12.09.2016 kiri). Seega hageja esitas Terviseametile taotluse, mida Terviseamet käsitles justkui tegevusloataotlust, asudes seda ka menetlema. Tegelikkuses on Terviseametil pädevus kontrollida üksnes lapsehoiuteenuse tervisekaitsenõuetele vastavust. Seoses 2016. a aprilli lõpus (Terviseameti süül ja ebaseadusliku käitumise tulemusel) tekkinud põrandatemperatuuri mõõtmise segadusega palus hageja 02.06.2016 e-kirjaga Terviseametil „peatada meie taotlus tegevusloa saamiseks /.../, kuni asjaolude lahenemiseni.“ Hageja on 23.08.2016 esitanud Terviseametile uue tegevusloa taotluse (vt tlk 27, Terviseameti 22.09.2016 kiri), kuigi pädev organ nimetatud loa väljastamiseks on Harju maavanem. Alles pärast õiguskantsleri sekkumist on Terviseamet mõistnud, et tegevusloa taotluse menetlus ei ole nende pädevuses. Terviseamet on seepeale taotluse edastanud vastavalt kuuluvusele Harju maavanemale. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, kust nähtuks, et maavanem oleks tegevusloa hagejale üle andnud või et maavanem oleks loa üleandmisest või uue tegevusloa andmisest keeldunud. Seega ei ole tõendatud, et hagejal ei olnud võimalik lastehoiuteenuse osutamiseks tegevusluba saada. Vaatamata sellele, et Terviseametil puudub õigus tegevusloa üleandmisesse sekkuda, on Terviseamet eelviidatud kirjas märkinud, et x hoonel puudub kasutusluba (tlk 2728, Terviseameti 22.09.2016 kiri ning selle lisaks olev Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 12.09.2016 kiri), mistõttu ei vasta see tervisekaitsenõuetele. Sotsiaalministri 12.03.2007 määruse nr 28 „Tervisekaitsenõuded lapsehoiuteenusele“ § 2 lg 1 sätestab, et lapsehoiuteenust võib osutada ruumides, mis vastavad ehitusseadustiku §-s 11 ja selle alusel kehtestatud ehitisele esitatavatele nõuetele ning käesoleva määrusega kehtestatud tervisekaitsenõuetele. EhS § 11 lg 1 sätestab, et ehitis peab kogu oma kasutusea vältel vastama selle kasutamise nõuetele ja olemasolu vältel olema ohutu. EHS § 11 lg 2 kohaselt hõlmavad ehitisele esitatavad nõuded asjakohasel juhul: 1) mehaanilist vastupidavust ja stabiilsust; 2) tuleohutust; 3) hügieeni, tervist ja keskkonda; 4) kasutamise ohutust ja juurdepääsu, sealhulgas ehitisest inimeste evakuatsiooni ja pääste vajadusi ning operatiivkaarti; 5) kaitset müra eest; 6) energiasäästlikkust ja -tõhusust; 7) loodusvarade säästvat kasutamist; 8) puudega inimeste erivajadusi; 9) ehitise toimivust ja koostoimimisvõimet ning ühilduvust; 10) kasutusotstarbest ja kasutamisest tulenevaid nõudeid ehk seisundinõudeid, sealhulgas korrashoiunõudeid; 11) ehitise ja selle asukoha märgistamist. EhS § 130 lg 11 kohaselt teostab Terviseamet riiklikku järelevalvet ehitist puudutavate terviseohutuse nõuete täitmise üle. Kohus osundab, et EHS § 11 ei sätesta Terviseametile ehitise kasutusloa kontrolli nõuet. Seega ei saa Terviseameti kirja põhjal kostjale ette heita, et x ruumides
2-18-10190 tegutsevale lastehoiule ei ole võimalik tegevusluba saada. Kohtu hinnangul puuduvad VÕS § 217 lg 2 p 3 asjaolud. Kuivõrd kohus on seisukohal, et hoone kasutusloa olemasolu ei ole lastehoiu tegevusloa saamise eelduseks, ei analüüsi kohus poolte väiteid, mis puudutavad x kasutusloa hankimisega seotud asjaolusid. Kohus leiab, et kostja ei saa vastutada ametiasutuse poolt edastatava ebaõige info eest. Kohus viitab, et hagejal võib olla riigivastutuse seaduses sätestatud asjakohaste eelduste esinemise korral õigus esitada kahjunõue Terviseameti vastu.
26.Eeltoodust nähtub, et kohus on tuvastanud müügilepingu rikkumise toitlustusloa puudumise ja ühel töötajal kehtiva esmaabikursuse tõendi puudumise näol. Kuivõrd taganemise puhul peab rikkumine olema oluline, analüüsib kohus järgnevalt, kas eelnimetatud rikkumised olid olulised rikkumised. Lepingu eesmärgiks oli lastehoiu võõrandamine hagejale ning hageja huviks oli katkematult jätkata lastehoiu opereerimist. Hageja ei ole esile toonud, et toitlustusloa puudumine ja ühel töötajal kehtiva esmaabikursuse tõendi puudumine oleks kujutanud endast takistust lastehoiu katkematul opereerimisel. Olukorras, kus lastehoius töötas mitu lapsehoidjat ja esmaabikursus oli läbimata vaid ühel lapsehoidjal, ei saa kohtu hinnangul väita, et teenuse osutamine oleks olnud takistatud või et see oleks klientidele suurt ohtu kujutanud. Seega leiab kohus, et ainuüksi ühel töötajal kehtiva esmaabikursuse tõendi puudumise näol ei ole tegemist olulise lepingurikkumisega. Kuivõrd ettevõtte klientideks olid lapsed, on nende toitlustamine vajalik. Siiski leiab kohus, et arvestades lepingu esemeks oleva ettevõtte olemust, ei ole toitlustusloa puudumise korral tegemist olulise lepingurikkumisega. Tuleb arvestada, et toitlustamine ei ole lastehoiuteenuse osutaja primaarne ülesanne, selle puhul on tegemist kõrvalülesandega. Kohtuni ei ole ka toodud, et toitlustamine oleks eluliselt takistatud olnud või et toitlustusloa puudumise tõttu oleks hagejat tabanud mõni muu negatiivne tagajärg. Kokkuvõttes leiab kohus, et tõendamist leidnud puuduste näol ei ole ei eraldi ega ka koosmõjus tegemist sedavõrd oluliste rikkumistega, mis annaks hagejale materiaalse aluse müügilepingust taganeda.
27.Kuna kohus leiab, et müügilepingust taganemise materiaalne alus puudub, on taganemine kehtetu, s.o tagajärjetu. Kuna taganemine on kehtetu, puudub hagejal õigus nõuda lepingu alusel üleantu tagastamist. Kuna kohus on leidnud, et taganemine on kehtetu, puudub hagejal õigus nõuda kahju hüvitamist ettevõtte ostmiseks võetud laenu intressikulude hüvitamiseks. Seega leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
28.Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, ei analüüsi kohus ka kostja poolt esitatud menetluslikku tasaarvestuse avaldust.
29.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
30.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks
2-18-10190 asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hagimenetluse kulud kannab TsMS § 162 lg 1 järgi pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, on otsus tehtud hageja kahjuks. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda.
31.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
32.Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Poolte vahel leidis aset intensiivne vaidlus ning pooltevahelised erimeelsused näivad olevat ületamatud, mida kinnitab ka menetluses kompromissile mittejõudmine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik Kohtulahendi põhjendusi on muudetud TRK lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.