Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale ei

saa

esitada apellatsioonkaebust,

kuna mõlemad pooled on 1 (4)

apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 630 lg 2). Hageja nõue, põhjendused 06.12.2017 saatis xxx üürnik A R Tallinna Linnavaraametile (linnavaraamet) avalduse üürilepingu lõpetamiseks. Poolte kokkuleppel lõpetati üürileping arvates 14.12.2017, mis kinnitati 08.12.2017 käskkirjaga nr 1.-2/332. Üürilepingu lõppemise seisul võlgnes üürnik linnale 842,63 eurot, millest üür ja kõrvalkulud moodustasid 780,17 eurot ning viivis 62,46. Käskkirja nr 1.-2/332 punkti 4.2 kohaselt tuli kostjal tasuda ka kõik eluruumi kasutamisega seotud tasumisele kuuluvad maksed, mida ei ole eluruumi üleandmise hetkeks tasutud. A R eluruumi kokkulepitud ajaks ei vabastanud vaid tegi seda päev hiljem, so 15.12.2017. Kostja võlgneb lisaks 08.12.2017 käskkirjas nr 1.-2/332 nimetatud võlale Tallinna linnale 2017. a novembri eest 171,95 eurot ja 2017. a detsembri 15 päeva eest 66,16 eurot. Kostja on seega Tallinna linnale võlgu 1080,74 eurot. Kostja soovil sõlmiti 18.01.2018 maksegraafik võlgnevuse tasumiseks igakuiste 50 euro suuruste maksetega. A R graafikut kokkulepitult ei täitnud. Ta tasus 22.02.2018 hagejale 50 eurot ja 21.09.2018 vaid 15 eurot. 2018. aasta detsembris suhtles linnavaraamet kostjaga telefoni teel paludes võlgnevuse tasuda, kuid kostjalt pole ühtki makset laekunud. Tallinna linn esitas 27.02.2019.a kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kostja esitas nõudele 27.03.2019 vastuväite, milles avaldas nõusolekut tasuda uue maksegraafiku sõlmimisel hagejale 20-30 eurot kuus. Ka väitis kostja, et suuremaid makseid ei võimalda tema sissetulek. Hagejale teadaolevalt aga osutab kostja massaažiteenust (A R xxx), omab vähemalt kahte xxx`i xxx, xx ja xxx ning kinnistut (xxx. Katastritunnused xxx pindalaga 6,68 ha ja xxx pindalaga 4,02 ha). Kostjal on seega olemas piisav sissetulek, mis võimaldab lahedat äraelamist ja tegelemist kalli hobiga (koertenäitustel osalemise tasud, koerte hooldus ja kõrgekvaliteediline toit) ning argumendid tema maksejõuetusest ei ole seega eluliselt usutavad. Arvestades eeltoodut ning fakti, et varasemat maksegraafikut ei ole kostja täitnud ei pea Tallinna linn vaidluse lõpetamist uue maksegraafiku sõlmimisega võimalikuks. Hageja nõue koosneb perioodil 11.12.2014 kuni 15.12.2017 xxx eluruumi kasutamisega seonduvalt tekkinud üüri ja kõrvalkulude ning viivisvõlgnevusest. Hageja palub: 1) välja mõista A Rlt Tallinna linna kasuks üür ja kõrvalkulud summas 953,28 eurot; 2) välja mõista A Rlt Tallinna linna kasuks viivis summas 62,46 eurot; 3) määrata kindlaks menetluskulud ja nende jaotus ning jätta menetluskulud kostja kanda; 4) mõista A Rlt Tallinna linna kasuks välja menetluskulu 200 eurot; 5) määrata kohtulahendis, et hüvitamiseks kuuluvatelt menetluskuludelt on A R kohustatud tasuma kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja soovib loobuda kaebeõigusest otsuse peale ning palub tagastada eeltoodust tulenevalt talle 1⁄2 menetluses tasutud riigilõivust. Kostja seisukoht Kostja võtab hagi õigeks, tunnistab hagiavalduses tema vastu suunatud nõudeid täies mahus. Kostja loobub kaebeõigusest otsuse peale. Kostjal menetluskulusid pole. Kohtu põhjendused TsMS § 4 lg 3 II lause kohaselt hageja võib esitatud nõudest loobuda ja kostjal on õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta). 2 (4)

TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 kohaselt kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Kohustuse rikkumine on kohustuse osaline täitmata jätmine, täielik täitmata jätmine, täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 271 järgi tuleb üürnikul tasuda asja kasutamise eest üüri. VÕS § 292 ütleb, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud), kui selles on kokku lepitud. Kui üür on arvestatud teatud ajavahemike järgi, tuleb üüri ja kõrvalkulusid maksta pärast iga vastava ajavahemiku möödumist, kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti (VÕS § 294). VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik viivitab rahalise kohustuse täitmisega, nõuda temalt viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ning kui viivisemäär on lepingus kokku lepitud, loetakse viivisemääraks lepingus kokkulepitu. Kohus peab eeltoodust ning VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 2, § 101 lg 1 p 1, 6, 108 lg-st 1, § 113 lg 1, § 292, § 271 tulenevalt hageja esitatud hagi põhjendatuks. Kuivõrd kostja on 28.10.2019.a. ärakuulamisel võtnud hagi õigeks ning ei esine TsMS § 440 lg 4 nimetatud alust õigeksvõttu mitte vastu võtta ning kohus peab hageja esitatud hagi põhjendatuks, siis tuleb hagi täies ulatuses rahuldada ning kostjalt hageja kasuks välja mõista üür ja kõrvalkulud summas 953,28 eurot ning viivis summas 62,46 eurot. Õigeksvõtul põhinev otsus kuulub viivitamatule täitmisele (TsMS § 468 lg 1 p 1). Pooled soovivad loobuda otsuse peale edasikaebamise võimalusest. Poolte taotlus apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobumiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt TsMS § 630 lg 2. Menetluskulude jaotus TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 162 lg 1 ja 2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab kohe hagi õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. 3 (4)

Kuigi kostja on küll võtnud koheselt hagi omaks, kuid ei ole enne ega peale hagi esitamist oma kohustust täitnud, mistõttu oli hagejal õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse, ja on kohus seisukohal, et menetluskulud käesolevas tsiviilasjas tuleb eeltoodust tulenevalt jätta kostja kanda. Hageja on esitanud kohtule taotluse poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks seoses otsuse peale kaebeõigusest loobumisega. Kuivõrd kohus on poolte taotluse edasikaebamisest loobumiseks vastu võtnud ning rahuldanud, tuleb TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel hagejale tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust. Hageja palub riigilõivu tagastada Tallinna Linnakantselei arvelduskontole number: xxx, viitenumber xxx. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on tasunud riigilõivu 200 eurot. Eeltoodu alusel tuleb hagejale tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust summas 100 eurot Tallinna Linnakantselei arvelduskontole number: xxx, viitenumber xxx, vastavalt hageja taotlusele. Hageja menetluskuluks on riigilõiv summas 200 eurot. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 200 eurot. Kuid, kuivõrd hageja on taotlenud seoses kaebeõigusest loobumisega poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist ning kohus on hageja vastavasisulise taotluse rahuldanud, siis on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 100 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (100 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.