Tsiviilasja number Täiendava otsuse aeg Täiendatava otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohus Kohtunik Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja lahendamise viis Menetlustoiming
2-23-132754 17.06.2025 09.05.2025 Tallinn, kohtukantselei kaudu
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Maarja-Liis Lall TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagiavaldus X vastu võlgnevuse väljamõistmise nõudes 1775,12 eurot Hageja: TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood 14304235), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja: X (isikukood XXX) Kolmas isik: Rediem Capital AB (registrikood 559310-4697) Kirjalik menetlus, lihtmenetlus Otsuse täiendamine kirjeldava ja põhjendava osaga
RESOLUTSIOON
1.Täiendada käesolevas tsiviilasjas 09.05.2025. a tehtud kohtuotsust kirjeldava ja põhjendava osaga.
2.Käesolev täiendav otsus on käesolevas tsiviilasjas 09.05.2025. a tehtud otsuse osa. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui
Tsiviilasi nr 2-23-132754 nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (hageja) esitas 01.12.2023 Harju Maakohtule hagi X (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 17.06.2019 tarbijakrediidilepingu nr 7047157045, mille alusel sai kostja laenu 2000 eurot. Lepingus lepiti kokku aastases intressimääras 29,90% ja krediidi kulukuse määras 37,48%. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis hageja 10.03.2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg kuni 24.03.2023 võlgnevuse tasumiseks. Kostjal jäid osaliselt või täielikult tasumata järgmised osamaksed: 10.12.2022, 10.01.2023, 10.02.2023, 10.03.2023. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles hageja 25.03.2023 kostjaga lepingu üles. Kostjalt on toimunud hagejale laekumisi, mis on arvestatud põhiosa katteks 934,37 eurot. Tuginedes eeltoodule palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1065,63 eurot; intressi 110,16 eurot; laenuhaldustasu 11,60 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot; hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 219,11 eurot ning edasiulatuva viivise määraga 29,90% aastas. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Alternatiivselt, kui kohus tuvastab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise, siis on kostja põhisosa hagejale tasunud. Kostja sai lepingu alusel laenu kokku 2000 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 2768,62 eurot. Ühtlasi märkis hageja, et TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal loovutas käesolevas kohtumenetluses olevad nõuded Rediem Capital AB-le. Hageja taotleb hageja asendamist või alternatiivselt kaasamist.
2.Kohus tegi 09.05.2025. a otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt järgmise resolutsiooniga: 1) Kaasata menetlusse kolmanda isikuna hageja poolel Rediem Capital AB; 2) Jätta hageja hagi kostja vastu kostja ja hageja 17.06.2019. a sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 7047157045 (nõuded loovutatud Rediem Capital AB-le) tulenevalt rahuldamata vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu; 3) Jätta menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Kolmanda isiku kulud jäävad tema enda kanda (TsMS § 167 lg 2). Määrata, et kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
3.Hageja taotles 21.05.2025, et kohus teeks täiendava otsuse kirjeldava ja põhjendava osaga.
PÕHJENDUSED
4.Vastavalt TsMS § 448 lg-le 41 TsMS § 444 lõike 4 alusel tehtud kirjeldava või põhjendava osata otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Käesoleval juhul on hageja seda teinud, arvestades et otsus toimetati talle kätte 15.05.2025. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates.
Tsiviilasi nr 2-23-132754
5.Kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (TsMS § 444 lg 2).
6.Otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused (TsMS § 442 lg 5). 25.09.2024. a seisukohas märkis hageja, et loovutas 13.09 kohtumenetluses olevad nõuded Rediem Capital AB-le. Hageja taotles hageja asendamist või alternatiivselt kaasamist. Kohus selgitas, et TsMS § 210 lg 2 kohaselt vaidlusaluse eseme omandi või muu sellesarnase õiguse üleandmine või nõude loovutamine kolmandale isikule (eriõigusjärglus) ei mõjuta iseenesest asja menetlust. Lg 3 kohaselt õigusjärglane võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastaspoole ja õiguseelneja nõusolekul astuda menetlusse poole õiguseelneja asemel. Vastaspoole või õiguseelneja nõusolekuta võib õigusjärglane astuda menetlusse ja teda võib sinna kaasata kolmanda isikuna õiguseelneja poolel. Kostja nõusolekut ei andnud hageja asendamiseks. Eeltoodust tulenevalt, kuivõrd hageja on tõendanud, et nõue on loovutatud Rediem Capital AB-le, kaasab kohus isiku kolmanda isikuna (TsMS § 210 lg 3, TsMS § 213 lg 1).
7.Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud ja hagi ei kuulu rahuldamisele, mistõttu jätab kohus hagi rahuldamata.
8.Praeguses asjas on hageja esitanud kostja vastu nõude tulenevalt kostja ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal vahel 17.06.2019 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 7047157045. Kohtule on esitatud kostja poolt 16.06.2019 digitaalselt allkirjastatud krediidileping (hagiavalduse lisa 1, dtl 29-39), digiallkirja konteineris on tarbijakrediidileping nr 7047157045, kus on toodud VÕS § 404 ja 405 andmed.
9.VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
10.Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 37,48% aastas. Finantsinspektsiooni tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaatori kohaselt on see 37,46%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr ei ületanud seega laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära (VÕS § 4062 lg 1).
11.Järgnevalt analüüsib kohus seda, kas hageja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Eestis kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 403 4 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
12.Kohus selgitas 17.11.2023. a määruses hagejale, et tal lasub kohustus tuua välja asjaolud, millest nähtub, et laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused ning neid asjaolusid tõendada (dtl 16). Hageja on vastutustundliku
Tsiviilasi nr 2-23-132754 laenamise põhimõtte osas esitanud seisukoha 01.12.2023. a hagiavalduses (dtl 22-24) ning 25.09.2023. a seisukohas (dtl 104-108).
13.Hinnates eeltoodud menetlusdokumentides ja tõendites esitatut kogumis, leiab kohus, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav ning hageja ei ole tõendanud, et kostja oli laenu võtmise hetkel krediidivõimeline ehk et krediidiandja oli veendunud, et tarbija on suuteline krediiti tagasi maksma enda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast.
14.Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 403 4 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § § 403 4 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: -
tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);
-
tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);
-
tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);
-
tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).
15.Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
16.Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe, VÕS § 403 4 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p
Tsiviilasi nr 2-23-132754 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3).
17.Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse hindamise kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa ebamäärase tähistusega laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja sissetulekuks ning millise püsiva sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse suures summas ja pika tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet.
18.Kohtu hinnangul ei saa käesoleval juhul leida, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, sest enne krediidi väljastamist ei kontrollinud krediidiandja teavet kostja kohustuste ja regulaarsete kulude kohta. Kohtul ei ole võimalik asuda seisukohale, et laenuandja oleks üles näidanud vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel. Hageja selgituste kohaselt on laenuandja kontrollinud maksehäireregistrit, mille kohaselt ei olnud lepingu sõlmimise kuupäeval kostjal ühtegi maksehäiret. Hageja märkis, et kostja sissetulekuid on kontrollitud pangakonto väljavõtte alusel, lisaks on tehtud päring Pensioniregistrisse. Arvestades kostja sissetulekuid ja laenulepingu kuu osamakset (67,48 eurot) leiti, et kostja oli maksevõimeline osamakseid tasuma.
19.Kohtu hinnangul ei ole hageja esitatud andmete põhjal võimalik tuvastada, kas ja kuidas krediidiandja hindas kostja tegelikke majapidamiskulusid ja finantskohustusi. Kuigi hageja on väitnud, et krediidivõimelisuse hindamisel kontrolliti kostja sissetulekuid pangakonto väljavõtte ning Pensioniregistri andmete alusel, ei ole hageja esitanud kohtule analüüsi ega selgitusi selle kohta, milliste konkreetsete andmete ja näitajate põhjal hinnati kostja maksevõimet. Kohtule ei ole esitatud teavet selle kohta, millist infot küsis krediidiandja kostjalt laenutaotluse esitamise käigus ning milliseid andmeid kostja enda sissetulekute, majapidamiskulude ja muude kohustuste kohta esitas. Samuti ei ole hageja välja toonud, mis on see sissetulek, millega arvestati maksevõime hindamisel. Hoolimata sellest, et krediidiandja viitab maksehäirete puudumisele ja pangakonto väljavõtte kontrollimisele, ei piisa üksnes konto väljavõtte küsimisest ega üldsõnalisest viitest, et kontroll toimus. Puuduvad andmed selle kohta, millised konkreetsed kululiigid tuvastati pangakonto väljavõttest, kuidas neid kulusid hinnati ning kuidas järeldati, et kostja suudab igakuist laenumakset (67,48 eurot) tasuda arvestades kõiki muid jooksvaid rahalisi kohustusi. Samuti ei ole kohtule esitatud teavet selle kohta, kas kostjal esines muid finantskohustusi ning kuidas krediidiandja nende olemasolu tuvastas ja hindas. Kohus selgitas eeltoodut põhjalikult 17.09.2024. a kirjas ning andis hagejale võimaluse tuua välja kõik asjaolud ja tõendid selle kohta, kuidas krediidiandja maksevõimelisust kontrollis. Hageja seda ei teinud.
20.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 nõuetele vastavat kontrolli praegusel juhul tehtud ei ole. Kohtule esitatud informatsiooni põhjal ei saa jõuda
Tsiviilasi nr 2-23-132754 järeldusele, et vastutustundlikku laenamise tarbijakrediidilepingu nr 7047157045 sõlmimisel.
põhimõtet
täideti
17.06.2019.
a
21.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
22.Hageja on 25.05.2024. a menetlusdokumendis (dtl 109) selgitanud, et kostja sai krediiti 2000 eurot ning tegi tagasimakseid 2768,62 euro ulatuses. Olukorras, kus kohus leiab, et hageja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, märkis hageja, et kostja on hagejale nõude tasunud.
23.Kuivõrd kohus on eelnevalt leidnud, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, on kostja hagejale nõude tasunud. Kohus jätab hagi rahuldamata. Menetluskulude kindlaksmääramine
24.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
25.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole kohtumenetluses osalenud, ei ole tal tekkinud käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid, määrab kohus, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
26.TsMS § 167 lg 2 sätestab, et kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kulud iseseisva nõudeta kolmanda isiku kanda. Eeltoodust tulenevalt jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda.
27.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).