Nordic Metal Group OÜ hagi aktsiaseltsi Faabula vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22. aprilli 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aktsiaseltsi Faabula apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
17 439,56 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Nordic Metal Group OÜ (registrikood 14066114), esindaja Andres Rebane Kostja: aktsiaselts Faabula (isikukood 10003850), esindaja vandeadvokaat Indrek Västrik
Istungi toimumise aeg
08. oktoober 2019
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 22. aprilli 2019 otsuse resolutsioon muutmata, muutes otsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja aktsiaselts Faabula kanda.
Hageja Nordic Metal Group OÜ-l kulude puudumise tõttu jätta need rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise
menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolu
1.Nordic Metal Group OÜ esitas 22.02.2018 Harju Maakohtule hagi aktsiaseltsi Faabula vastu töövõtulepingust tuleneva võla ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse 30.03.2018 10.04.2018 ja 19.04.2018 täpsustuste kohaselt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 13 294,80 eurot, lepingujärgse viivise 0,05% päevas seisuga 30.03.2018 1718,46 eurot ja edasiulatuvalt viivise kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Pooled sõlmisid perioodil 08.06.2017 kuni 03.07.2017 töövõtulepingud, millega hageja kohustus valmistama kostjale metallist detaile. Hageja esitas kostjale vastavalt kokkuleppele tööde vastuvõtuaktide alusel arved, mis kostja allkirjastas. Kostja on jätnud arved 13 294,80 euro ulatuses tasumata.
3.Poolte poolt allkirjastatud arvete kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,05% tasumata summalt iga viivitatud kalendripäeva eest. Hageja põhinõue ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis (30.03.2018 seisuga) kujunevad järgmiselt: arve nr 08/06/2017, tasumise tähtajaga 26.06.2017, võlg 266,40 eurot, viivis 36,90 eurot; arve nr 09/06/2017, tasumise tähtajaga 26.06.2017, võlg 114 eurot, viivis 15,79 eurot; arve nr 10/06/2017, tasumise tähtajaga 26.06.2017, võlg 3900 eurot, viivis 540,15 eurot; arve nr 12/06/2017, tasumise tähtajaga 26.06.2017, võlg 360 eurot, viivis 49,86 eurot; arve nr 12/06/2017, tasumise tähtajaga 20.07.2017, võlg 3900 eurot, viivis 493,35 eurot; arve nr 15/06/2017, tasumise tähtajaga 28.07.2017, võlg 2076 eurot, viivis 254,31 eurot; arve nr 02/07/2017, tasumise tähtajaga 28.07.2017, võlg 744 eurot, viivis 91,14 eurot; arve nr 03/07/2017, tasumise tähtajaga 28.07.2017, võlg 1934,40 eurot, viivis 236,96 eurot. Sissenõutavaks muutunud viivis on seega kokku 1718,46 eurot. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.Hageja teostas kostjale töid kostjalt kasutusse võetud tootmismaal ja ehitistes aadressil Erika 12, Tallinn. Poolte kokkuleppe kohaselt kohustus hageja tasuma kostjale üüri, kommunaal- ja muude teenuste eest 3405,32 eurot (käibemaksuga) arvete alusel järgmiselt: 19.05.2017, arve 066-17, periood 01.04.2017-30.04.2017, sisu ruumide kasutamine, 60 m2, hind 7 eurot/m2, kokku 420 eurot (käibemaksuta teenus); 19.05.2017 arve 067-17, periood 01.03.2017-31.03.2017, sisu vesi ja kanalisatsioon 90,90 eurot; elektrienergia 258,18 eurot, küte 289,80 eurot, ruumide koristus 90,60 eurot; tõstuki kasutamine 7,50 eurot; seadmete remont 60 eurot - kokku 736,92 eurot, käibemaks 147,38 eurot, koos käibemaksuga kokku 884,30 eurot; 12.06.2017 arve 081-17, periood 01.05.2017-31.05.2017, sisu ruumide kasutamine, 60 m2, hind 7 eurot/m2, kokku 420 eurot (käibemaksuta teenus);
12.06.2017 arve 082-17, periood 01.04.2017-30.04.2017, sisu vesi ja kanalisatsioon 113,12 eurot, elektrienergia 208,32 eurot, küte 237,96 eurot, ruumide koristus 90,60 eurot - kokku 650 eurot, käibemaks 130 eurot, koos käibemaksuga kokku 780 eurot; 20.06.2017 arve 083-17, periood 01.06.2017-18.06.2017, ruumide kasutamine 60m2, kokku 252 eurot (käibemaksuta teenus); 20.06.2017 arve 084-17, periood 01.05.2017-31.05.2017, sisu vesi ja kanalisatsioon 35,74 eurot, elekter 216,21 eurot, küte 98,30 eurot, koristus 90,60 eurot - kokku 540,85 eurot, käibemaks 108,17 eurot, koos käibemaksuga kokku 649,02 eurot.
6.Kuna kostja arved on hageja poolt tasumata, tasaarvestas kostja oma nõude hageja nõudega. Juunis 2017 tasus kostja kokkuleppel hagejaga hageja eest tema töötajatele palkade kuni maini 2017 tekkinud võla 10 761,60 eurot ja tasaarvestas selle summa hageja nõuetega. Kostja tegi 22.06.2017 järgmised maksed:
7.Pooltevaheliste nõuete saldo on seega (13 294,80 – 3405,32 – 10 761,60) -872,12 eurot, s.t hagejal on võlg kostja ees. Hageja nõue on seoses tasaarvestuse teostamisega põhjendamatu. Alternatiivselt tasaarvestab kostja oma nõude käesolevas menetluses. Esimese astme kohtu otsus
8.Maakohus rahuldas hagi, jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitisena välja 700 eurot (riigilõiv) ja viivise menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
9.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja sõlmis kostjaga tellimuste esitamise ja nende aktsepteerimise teel töövõtulepingud metallist detailide valmistamiseks; hageja andis valmis tööd kostjale üle aktidega, mis kostja poolt allkirjastati; hageja esitas teostatud tööde eest kostjale arved nr 08/06/2017, nr 09/06/2017, nr 10/06/2017, nr 12/06/2017, nr 12/06/2017, nr 15/06/2017, nr 02/07/2017 ja nr 03/07/2017. Kostja võttis omaks, et tal on hageja ees nendest tellimustest, aktidest ja arvetest tulenev kohustus. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja jättis õigustatult hagejale 13 294,80 eurot tasumata ja kas tal on kohustus tasuda viivist.
10.Tõendatud ei ole kostjal tasaarvestatavate nõuete olemasolu. Kostja väited ei ole usutavad, kuna ta hakkas neid muutma vastavalt sellele, mida avaldas vastusena hageja või mis tulenes tõenditest. Kuna kostja ei toonud esile ega tõendanud hagejale tasaarvestuse avalduse esitamist enne kohtumenetlust, tuleb lähtuda kohtumenetluses esitatud avaldusest.
11.Tõendamata on kolmanda isiku ja võlausaldaja vaheline kokkulepe kohustuse ülevõtmise kohta, mille alusel oleks hagejal tekkinud kohustus tasuda üüri, kommunaalkulude ja muude teenuste arveid. Kostja väitis, et ta sõlmis hagejaga kokkuleppe Baltic Metal Group OÜ kohustuse ülevõtmiseks, sest hageja esindaja SJ palus arved hagejale ümber vormistada.
Samas väitis kostja, et hageja võttis tervikuna üle rendilepingust tulenevad õigused ja kohustused, mida kinnitab arvete ümbervormistamine.
12.Ainuüksi arvete nr 052-17 ja 053-17 Baltic Metal Group OÜ nimelt hageja nimele ümber vormistamisest ei järeldu, et hageja ja kostja vahel oli kokkulepe kohustuse või rendilepingu ülevõtmiseks. Baltic Metal Group OÜ ja kostja vahel sõlmitud rendilepingus nimetatud tasud ei ole ka kooskõlas arvetega, mis kostja hagejale esitas. Rendilepingu ülevõtmist puudutavad väited ei ole seega usutavad. Kostja asus kohtumenetluses väitma, et sõlmis Baltic Metal Group OÜ-ga kokkuleppe renditava pinna ja tasude suuruse muutmise kohta, kuid ka need väited on tõendamata.
13.Tunnistajana üle kuulatud kostja raamatupidaja TS ütlused on vastuolus kostja väidetega Baltic Metal Group OÜ-ga sõlmitud rendilepingu muutmise kohta, samuti asjas esitatud tõenditega. Tunnistaja ei avaldanud, et hageja oleks sõlminud tema juuresolekul kostjaga kokkuleppeid rendilepingu ülevõtmise kohta ja ta kinnitas, et lähtus hagejale arvete esitamisel kostja seadusliku esindaja korraldustest. Tunnistaja ei selgitanud, kelle esindajana andis SJ korralduse arvete ümbervormistamiseks. SJ on Baltic Metal Group OÜ, mitte hageja seaduslik esindaja. Õige ei ole kostja väide, et tal oli õigus pidada SJ hageja esindajaks, sest viimane kinnitas hageja nimel tellimusi. SJ soovist, et tema ettevõtte kohustusi täidaks hageja, ei piisa kohustuse ülevõtmiseks. Kostja ei põhistanud ega tõendanud, milline SJ käitumine andis mõistlikult alust uskuda temal volituse olemasolu. Samuti ei ole selge, millistest asjaoludest tulenevalt pidi hageja teadma, et SJ sõlmib kokkuleppeid tema nimel.
14.Ainuüksi kostja seadusliku esindaja PK vande all antud ütlused ei tõenda hageja ja kostja vahel kokkuleppe sõlmimist rendilepingu ülemineku kohta. Ütlused on vastuolus asjas kogutud tõenditega. Puuduvad kirjalikud tõendid selle kohta, et hageja oleks nõustunud kostja esitatud arvete tasumisega või muul moel avaldanud nõusolekut rendilepingust tulenevate kohustuste ülevõtmiseks. Kostja seadusliku esindaja ütlused ei ole usaldusväärsed ka põhjusel, et tegemist on selgelt kostja huvides antud ütlustega. Kostja ja Baltic Metal Group OÜ vahel sõlmitud rendilepingu kohaselt tuli lepingu muudatused vormistada kirjalikult. Selliseid tõendeid ei ole esitatud.
15.Väide, et hageja kohustus tasuma kostja esitatud arveid seoses ettevõtte üleminekuga, on vastuolus kostja muude väidetega, samuti on ettevõtte üleminek tõendamata. Ettevõtte üleminekut ei saa järeldada sellest, et mõlema ettevõtte osanik ja juhatuse liige on RK. Ettevõtete asukohad on erinevad. Õiguste ja kohustuste, vara, töötajate ning asjade üleminek on esile toomata ja tõendamata. Ettevõtte üleminekut ei saa järeldada ka kostja ja Baltic Metal Group OÜ vahelisest 17.03.2017 tasaarvelduse aktist ega sellest, et hageja osutas kostjale analoogset teenust ja esitas sarnaseid arveid. Kostja ei ole esile toonud ka seda, kelle vahel sõlmitud ja millisest lepingust tulenes hageja kohustus tasuda arvetel märgitud muude teenuste eest.
16.Tõendamata on ka kostja õigus tasaarvestada hageja nõue 10 761,60 euroga. Hageja võttis omaks ja asjas on tõendatud, et kostja tasus hageja eest tema töötajatele tasu 10 761,60 eurot. Hageja seletuse ja arvestuse kohaselt on kostja poolt tasutud summa võlast juba maha arvestatud. Usutav ei ole pärast hageja tõenditega tutvumist esitatud kostja väide, et ta andis hagejale selle summa üle mitte ühe, vaid kaks korda. Kostja ei saa enda koostatud tõenditega tõendada hagejale raha üleandmist.
17.Kuna kostja viivisenõudele vastuväiteid ei esitanud, tuleb nõue rahuldada täies ulatuses.
Apellatsioonkaebus
18.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
19.Õige ei ole kohtu järeldus, et kostja seisukohad rendilepingu ülemineku kohta on vastuolulised. Baltic Metal Group OÜ andis ettevõtte koos rendi ja kommunaalkulude tasumise kohustusega üle hagejale. Selline üleminek ei välista lisaks rendilepingu ülemineku kokkuleppe sõlmimist rendileandja (kostja), vana rentniku ja uue rentniku (hageja) vahel. Samuti ei ole eeltooduga vastuolus see, et hageja palus Baltic Metal Group OÜ-le väljastatud arved hagejale ümber vormistada.
20.Rendi- ja kommunaalteenuste arved ei ole vastuolus tunnistaja ütlustega. Hageja võttis üle kohustuse tasuda renti ja koristuse tasu väiksemas suuruses, nagu tasus varem Baltic Metal Group OÜ. Tasu suurus nähtub arvetest. Raamatupidaja ütlusi ei muuda vastuoluliseks asjaolu, et ta lähtus arvete vormistamisel kostja korraldustest.
21.SJ on käsitletav hageja seadusliku esindajana. Ta korraldas hageja tegevust kostja juures, sh tegeles tellimuste ja nende maksumusega ning igapäevase tegevusega. Hageja talus tema tegevust.
22.Kostja seadusliku esindaja ütlusi hageja ja kostja vahelise kokkuleppe kohta ei muuda ebausaldusväärseks nende ütluste kooskõla kostja positsiooniga. Hageja vaidles kostja väidetele vastu, kuid omapoolseid tõendeid ei esitanud.
23.Õige ei ole kohtu seisukoht, et kostja muutis oma väiteid 10 761,60 euro tasumise kohta. Oma seisukohti muutis hageja, kes alguses eitas, et kostja tema töötajatele töötasu maksis, kuid asus hiljem väitma, et see summa on võlast juba maha arvestatud. Kirjalikud tõendid tõendavad, et hagiavalduses nõutud summa on töötasudega tasaarvestatud. Kohus jättis ebaõigesti sellekohaste tõenditega arvestamata. 10 761,60 euro tasumist tõendavad dokumendid ei ole allkirjastatud ainult kostja poolt, nagu märkis kohus. Raha kättesaamist kinnitas allkirjaga hageja seaduslik esindaja. Vastupidiseid tõendeid ei ole hageja esitanud. Vastus apellatsioonkaebusele
24.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
25.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid muuta tuleb otsuse põhjendusi (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 21). Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
26.Vaidlust ei ole selle üle, et hageja tegi kostja tellimuste alusel kostjale metallitöid kostjale kuuluval tootmismaal asuvates ruumides ja kostja ei ole tasunud poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu alusel hageja poolt tehtud töö eest esitatud 8 arve alusel 13 294,80 eurot. Vaidlus on selle üle, kas kostjal oli nõue hageja vastu, mida tal oli VÕS § 197 lg 1 alusel õigus tasaarvestada hageja nõudega, st kas hageja nõue kostja vastu on sama paragrahvi lg 2 järgi tasaarvestusega lõppenud.
27.Kostja esitas 14.06.2018 menetlusdokumendis protsessuaalse tasaarvestuse vastuväite, mille kohaselt ta tasaarvestas oma 14 166,92 euro suuruse nõude hageja nõudega (I kd lk 67). Tasaarvestuse avalduse kohaselt võlgneb hageja kostjale ruumide kasutamise,
kommunaal- ja muude teenuste eest 3405,32 eurot ning kostja poolt hageja töötajatele juunis 2017 makstud palga eest 10 761,60 eurot. Seega tuli kohtul asja lahendamiseks kontrollida kostja tasaarvestuseks kasutatud nõuete olemasolu ja tasaarvestuse lubatavust. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus lõppjärelduses õigesti, et kostja ei ole tõendanud oma nõudeid hageja vastu, mida ta saaks tasaarvestuseks kasutada.
28.TsMS § 5 lg-te 1 ja 2 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
29.Vaidlust ei ole selle üle, et 21.12.2015 sõlmisid vaidlusaluste ruumide kasutamiseks rendilepingu kostja ja Baltic Metal Group OÜ (I kd lk 113-117). Kostja leiab, et hageja võttis Baltic Metal Group OÜ-lt üle lepingust tulenevate kohustuste täitmise või rendilepingu või läks rendileping üle ettevõtte ülemineku tulemusel. Seega tugineb kostja erinevatele võimalustele, mis eeldab erinevate faktiliste asjaolude esiletoomist ja tõendamist.
30.Lepinguliste kohustuste ülevõtmist reguleerib VÕS § 175 ja lepingu ülevõtmist VÕS § 179. Mõlemal juhul näeb seadus ette vastava lepingu sõlmimist. VÕS § 175 lg-te 1 ja 2 järgi võivad kohustuse ülevõtmise lepingu sõlmida võlgniku kohustust üle võtta sooviv kolmas isik ja võlausaldaja või kolmas isik ja võlgnik tingimusel, et võlausaldaja sellega nõustub. VÕS § 179 lg 1 järgi võivad lepingu ülevõtmise lepingu sõlmida kolmas isik ja lepingupool teise lepingupoole nõusolekul.
31.Kostja ei ole üheski menetlusdokumendis, sh protsessuaalses tasaarvestuse avalduses välja toonud asjaolusid selle kohta, millal, kelle vahel ja milliste tingimustega sõlmiti leping (väidetav suuline kokkulepe) kas kohustuste või lepingu ülevõtmiseks ning kes hagejat lepingu sõlmimisel esindas. Kostja esitas 07.11.2018 menetlusdokumendis üksnes üldsõnalise väite selle kohta, et hageja olevat palunud kostja poolt Baltic Metal Group OÜle esitatud kaks arvet ümber vormistada hageja nimele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et nende arvete hageja nimele ümbervormistamisest ei saa teha järeldust selle kohta, et sõlmitud oleks kokkulepe kohustuse või rendilepingu ülevõtmiseks.
32.Esmakordselt tõi kostja väidetava suulise kokkuleppe sõlmise asjaolud ja hagejat esindanud isikud esile 27.03.2019 allkirjastatud menetlusdokumendis (II kd lk 14-18), s.o pärast asja sisulise läbivaatamise lõpetamist maakohtus (11.03.2019 kohtuistungi protokoll lk 9-11). Ringkonnakohus leiab, et pärast asja läbivaatamist ei või kostja kohtule esitada uusi asjaolusid, millele ta oma seisukohtades ei tuginenud. Samuti ei võinud maakohus tugineda nendele asjaoludele otsust tehes. Ka ei võinud maakohus tõenditest (tunnistaja TS ütlused, kostja seadusliku esindaja PK seletus) ise asjaolusid otsida ega anda hinnangut kostja hilinemisega esitatud väidetele SJ või hageja seadusliku esindaja osalemise kohta väidetava suulise kohustuste või lepingu ülevõtmise kokkuleppe sõlmimisel (vt ka Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-141-13, p 17). Pealegi leidis maakohus ebaõigesti, et SJ on Baltic Metal Group OÜ seaduslik esindaja. Maakohtu viidatud äriregistri väljavõtte kohaselt oli ta eelnimetatud äriühingu seaduslik esindaja kuni 28.04.2015, s.o enne vaidlusaluseid sündmusi. Sellekohased põhjendused tuleb jätta maakohtu otsusest välja ja seetõttu ei käsitle ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väiteid selle kohta, et kostja hinnangul on SJ on käsitletav hageja seadusliku esindajana.
33.Lisaks eeltoodule märgib ringkonnakohus, et VÕS § 290 lg 1 järgi võib üürnik üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused kolmandale isikule üle anda üürileandja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud nõusolekul. Kostja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et vastavat kirjalikku nõusolekut ei vormistatud.
34.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja ei ole toonud kohtu ette faktilisi asjaolusid ega esitanud tõendeid, mille alusel saaks teha järelduse ettevõtte Baltic Metal Group OÜ hagejale ülemineku kohta. Selles osas ei korda ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu otsuse põhjendusi.
35.Maakohus leidis õigesti ka seda, et kostja ei ole esile toonud, kelle vahel sõlmitud ja millistest lepingutest tulenes hageja kohustus tasuda arvetel märgitud muude teenuste eest. Ainuüksi arvete esitamisega ei saa tõendada seda, kui palju oleks pidanud hageja kommunaal- ja muude teenuste eest maksma juhul, kui tal selline kohustus oleks olnud.
36.Kuna kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid ega esitanud tõendeid, mille alusel saaks teha järelduse rendilepingust tulenevate kohustuste, rendilepingu või ettevõtte ülemineku kohta ning tõendamata on ka tasaarvestuseks kasutatud summa suurus, ei olnud kostja õigustatud hageja nõuet tasaarvestama oma rendilepingust tuleneva 3405,32 euro suuruse nõudega.
37.Vaidlust ei ole selle üle, et kostja maksis 22.06.2017 hageja töötajatele hageja eest maikuu 2017 palga kokku 10 761,60 euro suuruses summas. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus lõppjärelduses õigesti, et kostja ei ole tõendanud ka oma õigust tasaarvestada seda summat hageja nõudega, kuid ka selles osas tuleb osaliselt muuta maakohtu otsuse põhjendusi.
38.Kostja väitel andis ta täiendavalt hageja seaduslikule esindajale 22.06.2017 kassast sularaha 10 761,60 eurot, st samal päeval kaks korda sama suurusega summa. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus ebaõigesti, et kostja ei saa enda koostatud ja ainult tema esindaja allkirju kandvate tõenditega tõendada hagejale raha üleandmist. See seisukoht on õige kostja 31.07.2017 avansiaruande (I kd lk 215) ja 22.06.2017 kassa väljaminekuorderi nr 1140 osas (II kd lk 4) Maakohus jättis tähelepanuta aga selle, et 22.06.2017 kassa väljamineku orderil nr 1139 on hageja seadusliku esindaja RK allkiri 10 761,60 euro vastuvõtmise kohta (I kd lk 213), st tegemist ei ole ainult kostja esindaja allkirja kandva dokumendiga. Maakohus ei ole sellele tõendile sisulist hinnangut andnud ja ringkonnakohtul on võimalik see puudus kõrvaldada.
39.Ringkonnakohtu hinnangul tõendab kassa väljamineku order nr 1139 seda, et hageja seaduslik esindaja kinnitas selles kostjalt 10 761,60 euro saamist, mis maksti kostja poolt hageja töötajatele palgana välja. Orderile nr 1139 märgitud summa vastab 22.06.2017 kostja kassast hageja töötajatele välja makstud (I kd lk 75-79) ja töötajate palgaarvestuse tabelites kajastatud summadele (I kd lk 89,90).
40.Raha kassast väljaandmise alusena on orderile nr 1139 märgitud arved nr 07/05/2017, 03/06/2017, 04/06/2017, 0/06/2017, 06/06/2017, 07/06/2017 ja 08/06/2017 (osaline). Seega kajastab see order hageja töötajatele väljamaksmisele kuulunud summat, mis on selles loetletud hageja arvete järgi kostja poolt tasumisele kuulunud võlgnevusega tasaarvestatud. Seda kinnitab ka asjaolu, et hageja ei ole orderil märgitud arvete alusel ja nendele vastavas summas kostja vastu nõuet esitanud (vt ka poolte esitatud tabeleid arvete ja võlgnevuste kohta I kd lk 146, 151). Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et hageja sai kassast 22.06.2017 veel teist korda 10 761,60 eurot, mis on hageja poolt hüvitamata. Nagu leidis ka maakohus, ei ole üksnes kostja seadusliku esindaja poolt allkirjastatud kassa väljamineku order nr 1140 usaldusväärne tõend. Ringkonnakohus jagab ka maakohtu seisukohta, et see ei ole ka eluliselt usutav, et kostja andis juhuslikult samal päeval kahel korral hagejale üle täpselt sama summa, mis vastab töötajatele makstud töötasude summale. Kui kostja oleks maksnud orderil nr 1139 loetletud arvete alusel tasumisele kuulunud summa hagejale sularahas, nagu ta väidab, siis puudub mõistlik seletus sellele, miks ta tasus arve 08/06/2017 üksnes osaliselt või miks ta ei tasunud seda teistsuguses suuruses.
41.Muus osas nõustub ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendustega ja neid ei korda. Apellatsioonkaebuses vaidlustab kostja maakohtu poolset asjaolude tuvastamist ja tõendite hindamist. Ringkonnakohtul puudub alus hinnata tõendeid teisiti ja teha teistsuguseid järeldusi, kui tegi maakohus, v.a käesolevas otsuses eelnevalt märgitud osas. Kuna kostja ei ole tõendanud oma nõudeid hageja vastu, mida ta saaks tasaarvestuseks kasutada, rahuldas maakohus hagi lõppjärelduses õigesti.
42.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Hagejal puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud, mistõttu kulusid rahaliselt kindlaks ei määrata. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar
Vahur-Peeter Liin
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.