Otsuse tegemise aeg ja koht 22. aprill 2019 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-18-2933
Tsiviilasi
Nordic Metal Group OÜ hagi Faabula AS vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
hagi hind 17 759,56 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Nordic Metal Group OÜ (registrikood 14066114, Noole 211, Tallinn 10415; tel: 5884 8651; e-post: [email protected]); esindajad Hageja lepinguline esindaja: Andres Rebane (Nordic Metal Group OÜ; tel: 505 5635; e-post: [email protected]); Kostja: Faabula AS (registrikood 10003850, Erika 12, Tallinn 10416; tel: 508 2037; e-post: [email protected]); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Indrek Västrik (Advokaadibüroo Valdma & Partnerid, Majaka 26, 11412 Tallinn, e-post: [email protected]). Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt Faabula AS-lt (registrikood 10003850) hageja Nordic Metal Group OÜ (registrikood 14066114) kasuks välja 15 013,26 (viisteist tuhat kolmteist eurot ja 26 senti) eurot, millest 13 294,80 eurot on põhinõue ning 1 718,46 eurot on seisuga 30.03.2018 sissenõutavaks muutunud viivis.
Mõista kostjalt Faabula AS-lt (registrikood 10003850) hageja Nordic Metal Group OÜ (registrikood 14066114) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis alates 31.03.2018 määraga 0,05% päevas põhinõude summalt 13 294,80 eurolt kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud kostja Faabula AS kanda.
2.Mõista kostjalt Faabula AS-lt (registrikood 10003850) hageja Nordic Metal Group OÜ (registrikood 14066114) kasuks menetluskuluna välja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 700 (seitsesada) eurot.
3.Mõista kostjalt Faabula AS-lt (registrikood 10003850) hageja Nordic Metal Group OÜ (registrikood 14066114) välja viivis menetluskulude summalt 700 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises
lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja kostjaga ajavahemikul 08.06.2017 kuni 03.07.2017 suulised töövõtulepingud. Lepingute sõlmimist tõendavad alla kirjutatud dokumendid ehk töö tellimus, tööde vastuvõtu aktid ja kostja allkirjastatud arved. Kostja on allkirjastanud arved nr 08/06/2017, nr 09/06/2017, nr 10/06/2017, nr 12/06/2017, nr 12/06/2017, nr 15/06/2017, nr 02/07/2017 ja nr 03/07/2017.
2.Töövõtulepingute alusel pidi hageja valmistama metallist detaile ning kostja pidi nende eest aktide ja arvete alusel tasunud. Kostja ei ole allkirjastatud arveid tasunud. Kostja on jätnud arvete alusel tasumata 13 294,80 eurot. Hageja palus kostjalt võlgnevuse välja mõista. Kostja on rikkunud hagejaga sõlmitud lepingut. Kuna kostja ei ole arveid tähtaegselt tasunud, on hagejal õigus nõuda kostjalt allkirjastatud arvete alusel viivist 0,05% tasumata summalt päevas. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista VÕS § 1131 lg 1 alusel võla sissenõudmise kulud 40 eurot ühe arve eest ja kokku 8 arve eest 320 eurot. Hageja esitas viivise arvestuse ja palus kostjalt välja mõista hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise.
3.Hagiavalduse täienduses täpsustas hageja nõude arvestust. Hageja palus põhinõudena välja mõista 13 294,80 eurot ja avaldas, et hagi hinnaks on 15 676,10 eurot. Arve nr 08/06/2017 alusel on kostja jätnud tasumata 266,40 eurot ja võlgnevus tekkis alates 27.06.2017, sest arvel oli tasumise tähtaeg 26.06.2017. Kostja tasus arvest 1173,60 eurot. Viivis hagi esitamise seisuga 27.06.2017 – 30.03.2018 on 36,90 eurot.
4.Arve nr 09/06/2017 alusel on kostja jätnud tasumata 114 eurot ja võlgnevus tekkis alates 27.06.2017, sest arvel oli tasumise tähtaeg 26.06.2017. Viivis hagi esitamise seisuga 27.06.2017 – 30.03.2018 on 15,79 eurot. Arve nr 10/06/2017 alusel on kostja jätnud tasumata 3900 eurot. Võlgnevus tekkis alates 27.06.2017, sest arvel oli tasumise tähtaeg 26.06.2017. Viivis hagi esitamise seisuga 27.06.2017 – 30.03.2018 on 540,15 eurot. Arve nr 12/06/2017 alusel on kostja jätnud tasumata 360 eurot. Võlgnevus tekkis alates 27.06.2017, sest arvel oli tasumise tähtaeg 26.06.2017. Viivis hagi esitamise seisuga 27.06.2017 – 30.03.2018 on 49,86 eurot.
5.Arve nr 12/06/2017 alusel on kostja jätnud tasumata 3900 eurot. Võlgnevus tekkis alates 21.07.2017, sest arvel oli tasumise tähtaeg 20.07.2017. Viivis hagi esitamise seisuga 21.07.2017 – 30.03.2018 on 493,35 eurot. Arve nr 15/06/2017 alusel on kostja jätnud tasumata 2076 eurot. Võlgnevus tekkis alates 29.07.2017, sest arvel oli tasumise tähtaeg 28.07.2017). Viivis hagi
esitamise seisuga 29.07.2017 – 30.03.2018 on 254,31 eurot.
6.Arve nr 02/07/2017 alusel on kostja jätnud tasumata 744 eurot. Võlgnevus tekkis alates 29.07.2017, sest arvel oli tasumise tähtaeg 28.07.2017. Viivis hagi esitamise seisuga 29.07.2017 – 30.03.2018 on 91,14 eurot. Arve nr 03/07/2017 alusel on kostja jätnud tasumata 1934,40 eurot. Võlgnevus tekkis alates 29.07.2017, sest arvel oli tasumise tähtaeg 28.07.2017. Viivis hagi esitamise seisuga 29.07.2017 – 30.03.2018 on 236,96 eurot. Kokku on hagi hind koos põhi- ja viivisenõudega 15 676,10 eurot. Võla sissenõudmise kulu hüvitamise nõuet hageja ei esitanud.
7.10.04.2018 hagi täienduses leidis hageja, et tema põhinõue on 13 294,80 eurot ja hagi hind on 17 832,68 eurot. Hagi esitamise ajaks oli sissenõutavaks muutunud viivis 1791,58 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista võla sissenõudmise kuluna 320 eurot. Tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis ühe aasta eest on 2426,30 eurot.
8.19.04.2018 hagi täienduses leidis hageja, et tema põhinõue on 13 294,80 eurot ning hagi hind on 17 759,56 eurot. Hagi esitamise ajaks 30.03.2018 sissenõutavaks muutunud viivis oli 1718,46 eurot, mille hageja palus kostjalt välja mõista. Ühe aasta eest arvestatav edaspidi sissenõutavaks muutuv viivis on 2426,30 eurot. Alates 31.03.2018 palus hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutuva viivise põhinõude summalt määraga 0,05% päevas.
9.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja väited üürikulude ja kommunaalteenuste osas on paljasõnalised. Hageja ja kostja vahel ei olnud tasaarvelduse kokkulepet. Kostja maksis väidetavat töötasu hageja töötajatele omaalgatuslikult. Alust tasaarveldamiseks ei ole ja kostja väide on paljasõnaline. Kostja esitatud tabel on tegelikult pakkumine, mis näitas, kui palju pidi hageja saama maikuus konkreetsete inimeste töötundide eest. S J ei saanud hageja nimel kokkuleppeid sõlmida. Ta oli volitatud tööprotsessi jälgima ja tootmisülesannetega tegelema. Rahalisi kokkuleppeid sõlmis alati hageja juhatuse liige.
10.13.11.2018 seisukohtades leidis hageja, et kostja väited rendilepingu kehtivuse kohta on paljasõnalised. Hageja ei ole xxx OÜ õigusjärglane. xxx OÜ tegi tööd mitmetele oma klientidele, sealhulgas kostjale. Eeltoodu tõttu läks ettevõte kostja pinnale tööle ja rentis seal pinda, kuid ainult oma tööde mahtude ulatuses. Juba siis soovis kostja, et hageja teeks talle tööd. Hageja tegi tööd ainult kostja jaoks. Kostja soovis, et hageja töötaks ainult kostja jaoks, sest kostjal oli puudu oskustöötajaid.
11.Hageja ja kostja vahel ei olnud kokkulepet selle kohta, et arved või mingid kulud vormistatakse ümber hagejale. Kostja juhataja P. K oli nõus, et hagejal ei ole kohustusi rendi osas. Tehtud tööde osas vormistati vastuvõtu aktid. Kostja oli arvete tasumisel võlgu, mistõttu hageja loobus alltöövõtust. Alltöövõtjana polnud hagejal kohustust rendi ning kommunaalkulude eest maksta.
12.Töötajatel tasutud töötasud ei sisaldu hageja võlanõudes ning kostja tasaarvestus on arusaamatu. Summa 10 761,60 euro üle ei ole vaidlust, sest selle võttis hageja oma võlanõudest maha, kui kostja võttis töötajad üle. Tehing on kajastatud nõuetekohaselt hageja raamatupidamises ja esitatud kohtule.
13.02.12.2018 seisukohtades leidis hageja, et hageja koostatud 27.11.2018 tabel tõendab tema väiteid, et kostja sai juunis 2017 10 761,60 eurot sularahas töötasude maksmiseks. Selle kohta koostati kostja kassa väljamineku order, mille kostja esitas kohtule. Tegelikult kostja hagejale sularaha ei maksnud, vaid see summa maksti projektis osalevatele töötajatele. Tabelist nähtub, et tasaarvestus sai tehtud täpselt töötasude arvestuse alusel. Kostja lubas maksta summa töötajatele ja tasuda ülejäänud võlgnevuse. See oli ainus võimalus, kuidas projektis osalevad töötajad raha saaksid, sest kostja oli võlgnevuses mitmete arvete tasumisega. Hageja pidas pahatahtlikuks
kostja soovi sama summat teist korda tasaarvestada.
KOSTJA VASTUVÄITED
14.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja nõustus, et hageja teostas nõude aluseks olevaid töid ja varasemaid töid kostja tootmismaal ja ehitistel aadressil xxx, Tallinn. Vastavalt poolte kokkuleppele kohustus hageja tasuma kostjale üüri, kommunaalteenuste ja muude teenuste arved summas 3 405,32 eurot (koos käibemaksuga). Kuna hageja arveid ei tasunud, tegi kostja tasaarvestuse.
15.Kostja tegi tasaarvestuse järgmiste arvete osas. 19.05.2017 arve nr 066-17 esitati perioodil 01.04.2017 kuni 30.04.2017 60 m2 ruumide kasutamise eest hinnaga 7 eurot ruutmeetri kohta. Arve summa oli 420 eurot (käibemaksuta teenus). 19.05.2017 arve nr 067-17 esitati perioodil 01.03.2017 kuni 31.03.2017 vee ja kanalisatsiooni 90,9 euro, elektrienergia 258,18 euro, kütte 289,8 euro, ruumide koristuse 90,6 euro, tõstuki kasutamise 7,5 euro ja seadmete remondi 60 euro eest ehk kokku summas 736,92 eurot ilma käibemaksuta ja koos käibemaksuga 884,30 eurot.
16.12.06.2017 arve nr 081-17 esitati perioodil 01.05.2017 kuni 31.05.2017 ruumide 60 m2 kasutamise eest hinnaga hind 7 eurot ruutmeetri kohta ja summas 420 eurot (käibemaksuta teenus). 12.06.2017 arve 082-17 esitati perioodil 01.04.2017 kuni 30.04.2017 vee ja kanalisatsiooni 113,12 euro, elektrienergia 208,32 euro, kütte 237,96 euro ja ruumide koristuse 90,6 euro, kokku 650 eurot ilma käibemaksuta ja 780 eurot koos käibemaksuga. 20.06.2017 arve nr 083-17 esitati perioodil 01.06.2017 kuni 18.06.2017 ruumide 60 m2 kasutamise eest summas 252 eurot (käibemaksuta teenus). 20.06.2017 arve nr 084-17 esitati perioodil 01.05.201 kuni 31.05.2017 vee ja kanalisatsiooni 135,74 euro, elektri 216,21 euro, kütte 98,3 euro ja koristuse 90,6 euro eest kokku summas 540,85 eurot ilma käibemaksuta ja 649,02 eurot koos käibemaksuga.
17.2017. aasta juunis tasus kostja vastavalt kokkuleppele hagejaga viimase eest tema võlgnevuse hageja töötajatele. Tegu oli võlgnevusega palkade eest 2017. aasta maini summas 10 761,60 eurot. Kostja tegi vastavas ulatuses tasaarvestuse hageja nõuetega. Kostja ei maksnud ise töötajatele töötasu tööandjana (sh ei võtnud endale kohustust tasuda ja kinni pidada makse), vaid ta lähtus hageja esitatud andmetest. Tasutud ulatuses tekkis kostjal nõue hageja vastu. Summa kajastub väljamineku orderis. V B tasuti töötasu 1347,5 eurot, D T 1351 eurot, S L 1615,5 eurot, O Z 1379 eurot, V P 854 eurot, G A 1010,8 eurot, A A 200 eurot, J G 1323,8 eurot ja N K 1680 eurot.
18.Pooltevaheliste nõuete saldo on 13 294,80 eurot (hageja nõue) - 3405, 32 eurot (kostja nõue) - 10 761,6 eurot (kostja nõue) = - 872,12 eurot ehk hageja võlgneb kostjale 872,12 eurot. Seega on hageja nõue põhjendamatu. Kostja on teatanud hagejale, et ta teeb oma nõuetega tasaarvestuse. Kui kohus leiab, et selle tasaarvestuse tegemine ei ole piisavalt tõendatud, tasaarvestab kostja hageja põhinõude 13 294,80 eurot oma nõudega 14 166,92 eurot. Pärast tasaarvestamist on kostja nõue hageja vastu 872,12 eurot. Kuivõrd hageja põhinõue ei ole põhjendatud, ei ole põhjendatud ka viivisenõue. Kostja viitas VÕS § 197 lõikele 1.
19.19.06.2018 esitas kostja kassa väljamineku orderite tõlked ja hageja esindaja S J koostatud tabeli hageja töötajate töötasude kohta. Samuti esitas kostja oma juhatuse liikme allkirjastatud kinnituse summade väljamaksmise kohta.
20.07.11.2018 seisukohtades leidis kostja, et hageja oli kohustatud tasuma talle üüri, kommunaalteenuste ja muude teenuste eest, sest varasemalt kostja ning xxx OÜ vahel sõlmitud
leping muutus hagejale siduvaks. Hageja võttis lepingu xxx OÜ-lt üle. Kui tegu ei ole lepingu ülevõtmisega, läks üürileping üle ettevõtte osa või terve ettevõtte ülemineku tõttu.
21.xxx OÜ osutas kostjale teenuseid, mis olid analoogilised nendega, milliste eest on hageja arveid esitanud. xxx OÜ kasutas selleks 21.12.2015 rendilepingu alusel kostjale kuuluvat territooriumit ja ehitisi. Vastavalt üürilepingu p-le 2.1. andis kostja xxx OÜ-le rendile Tallinnas xxx asuva tööstushoone suurusega 667 m2, kontori ja olmeruumi suurusega 60 m2 ning territooriumi suurusega 1200 m2. xxx OÜ kohustus tasuma üüri ning tarbitud kommunaalteenuste ja muude teenuste lepingu lisas 2 sätestatud määras. Vastavalt lepingu p-le
2.5.kehtis leping kuni 31.12.2016. Vastavalt lepingu p-le 8.1. loeti leping automaatselt pikenenuks, kui rentnik ei ole kaks kuud enne lepingu lõppemist ette teatanud. Rentnik ei teatanud lepingu lõpetamisest, seega pikenes leping 1 aastaks kuni 31.12.2017.
22.Kostja esitas xxx OÜ-le rendilepingu alusel 04.04.2017 arve nr 052-17 summas 420 eurot ja 10.04.2017 arve nr 053-17 summas 884,30 eurot. Hageja teatas peale arvete esitamist, et kostjale hakkab tegema töid xxx OÜ asemel Nordic Metal Group OÜ ja palus arved ümber vormistada Nordic Metal Group OÜ-le. Kostja vormistas 02.05.2017 kreeditarve nr 052-17 K 04.04.2017 arvele nr 052-17 summas -420 eurot ja 02.05.2017 kreeditarve nr 053-17-k summas -884,30 eurot. Kostja vormistas arved ringi hagejale ehk 19.05.2017 arve nr 066-17 summas 420 eurot ja 19.05.2017 arve 067-17 summas 884,3 eurot. Kostja leidis, et kuna talle tehti ettepanek vormistada arved ümber hagejale, oli hageja nõus, et talle läheb rendileping üle. Kokkuleppe selle kohta, et varasemad arved vormistatakse ümber hagejale ja xxx OÜ-ga sõlmitud üürileping läheb üle hagejale, sõlmis kostja seaduslik esindaja P K.
23.xxx OÜ nõustus, et ta rentis kostjale teenuse osutamiseks ehitisi ja maad. Tasumised toimusid tasaarvelduste teel. Tasaarveldati nõuded, mis tulenesid xxx OÜ tööde tegemisest kostjale ja kostja üürinõuded ja kommunaalteenuste nõuded. Selline oli pooltevaheline praktika. Kui hageja tegi ettepaneku hakata töid tegema xxx OÜ asemel, pidi hageja nõustuma, et koos tööde tegemisega hakkab ta tasuma rendilepingu alusel kommunaalmakseid ja renti ning leping läheb talle üle.
24.Ettevõtte või selle osa üleminekut näitab see, et hageja asus osutama samu ja osalt pooleliolevaid töid, mida tegi xxx OÜ. xxx OÜ töötajad, kes tegid kostjale töid, läksid tööle hageja juurde. Nad jätkasid samade tööde tegemist samas tööpaigas (xxx, Tallinn) samade isikute juhtimisel. Lepingu või ettevõtte või selle osa ülemineku hagejale muudab eluliselt usutavaks see, et mõlemad ettevõttega seotud isikud on samad. xxx OÜ tegevust kontrollisid samad füüsilised isikud, kes kontrollivad hageja tegevust, ettevõttetel on samad kontaktandmed. xxx osanikud on R K ja S J. Hageja osanikud on S J ning O Y (ühisomanikud) ja R K. Mõlema ettevõtte juhatuse liige on R K. Mõlema ettevõtte elektronposti aadress äriregistris on xxx. 06.11.2014-28.04.2015 oli xxx OÜ juhatuse liikmeks S J.
25.Asjaolu, et hageja tegi xxx OÜ-ga sarnaseid töid tõendavad järgmised tõendid. xxx OÜ esitas kostjale 13.01.2017 arve nr 04/01/2017 keevitustööde tellimuste nr 4047, 4052, 4056, 8389-1, 8391-1 eest. Hageja nõudis 09.06.2017 arve 12/06/2017-1 tasumist tööde 4047/1 kokkupaneku kontrolli eest summas 360 eurot, 10.07.2017 arve 03/07/2017 tasumist täiendavate tööde 4047/1 eest summas 1934,4 eurot ja 28.06.2017 arve 15/06/2017 tasumist tööde 4047/2 eest summas 2076 eurot. xxx OÜ esitas kostjale 16.01.2017 arve nr 01/012017 toodangu tellimuse 4048/1 eest. Hageja nõudis 03.07.2017 arve 02/07/2017 tasumist tööde 4048/2 eest summas 744 eurot. Kostja viitas VÕS § 179 lõigetele 1 kuni 3 ja VÕS §-dele 180-185.
26.Kostja ei nõustunud hageja väitega, et tema esitatud tabel ei kujutanud endast mitte hageja töötajate töötasude arvutust, vaid hageja arvete aluseks olnud töötundide arvestust. Kostjale avaldati, et tegemist on hageja töötajate töötasuga 2017. a mai eest. Hageja esindaja S J ja kostja
esindaja P K leppisid kokku, et kostja tasub hageja võlgnevuse hageja töötajate ees summas 10 761,60 eurot. Kostja ei nõustunud hageja väitega, et S Jil ei olnud hageja esindamiseks volitusi. S J on korduvalt käitunud hageja esindajana ja hageja on seda aktsepteerinud. Seda tõendavad hageja hindade kooskõlastused, kus hagejat on esindanud S J. Kostjal oli põhjust uskuda, et S J on hageja esindaja.
27.14.01.2019 seisukohtades väitis kostja, et tasus hagejale sularahas 10 761,60 eurot. Lisaks tasus kostja hageja töötajatele 10 761,60 eurot. Kostja väljaminekud olid 21 523,2 eurot. Hageja koostatud tabel poolte arveldustest sisaldab ebaõigeid andmeid. Tabel tõendab, et hageja võttis üle xxx OÜ õigused ja kohustused. Kostja on koostanud analoogilise tabeli, mis sisaldas arveldusi hagejaga ja xxx OÜ-ga. 17.03.2017 koostati tasaarvelduse akt
28.Kostja esitas 22.06.2017 kassa väljamineku order nr 1139, mis tõendab, et hageja seaduslik esindaja R K on kostjalt sularahas saanud 10 761,60 eurot, aluseks arved 07/05/2017; 03/06/2017; 04/06/2017; 05/06/07 2017; 06/06/2017; 07/06/2017; 08/06/2017 (osaliselt). Seega sai hageja 10 761,60 eurot, mis tasuti kostja poolt hageja esitatud arvete alusel. Mida hageja nimetatud summaga tegi, seda kostja ei tea. Nimetatud summat ei tasutud hageja töötajatele. Varasemalt on tasus kostja sularahas hageja nõudmisel hageja töötajatele palga summas 10 761,6 eurot.
29.Täiendavalt esitas kostja kohtule oma 22.06.2017 kassa väljamineku orderi nr 1140. Nimetatud orderi kohaselt anti AS Faabula kassast P Kle 10 761,60 eurot teistkordselt samal päeval. Nimetatud summa tasus P. K sularahas hageja töötajatele. Kostja tasaarvestas töötajatele väljamakstud summa. Ülejäänud tasumata summad ehk arve 09-06-2017 summas 114 eurot, arve 08-06-2017 tasumata osa summas 266,4 eurot, arve 10-06-2017 tasumata osa summas 3389,57 eurot ja kokku 3769,97 eurot tasaarvestas kostja üüri- ja kommunaalkulude nõudega. Järelikult on kostja võlgnevuse tasunud ja hagi tuleb jätta rahuldamata.
30.Kohtuvaidluse seisukohtades jäi kostja varasemate väidete juurde. Hageja ja kostja ei vaidle selle üle, et xxx OÜ-l oli kostjaga sõlmitud rendileping, mis pikenes automaatselt pärast tähtaja saabumist. Vastavalt rendilepingu p-le 3.1. kohustus rentnik maksma kuus üüri territooriumi eest 0,8 eur/m2, tootmisruumide eest 4,13 eur/m2 ning kontori- ja olmeruumide (suurusega 60 m2) eest 4,13 eur/m2. Rendiarve esitatakse iga kuu esimesel päeval jooksva kuu eest ette. Vastavalt lepingu p-le 3.2. kohustus rentnik maksma lisaks kommunaalteenuste eest (vesi, elektrienergia ja küte). Kuna hiljem hakkas xxx OÜ tegema töid ainult kostjale, esitas kostja talle alates 2017. aasta algusest rendiarveid ainult kontori- ja olmeruumide eest suurusega 60 m2 ja kommunaalteenuste eest. Kostja ja xxx OÜ leppisid kokku, et kontori- ja olmeruumide ruutmeetri tasuks on 7 eurot kuus ja kokku 420 eurot kuus. Sellist kokkulepet tõendab kostja arve xxx OÜ-le 04.042017 summas 420 eurot.
31.Kostja seaduslik esindaja ja hageja seaduslik esindaja R K leppisid kokku, et hageja hakkab tõid tegema samadel tingimustel nagu xxx OÜ ja võtab üle xxx OÜ ja kostja vahe sõlmitud rendilepingu samadel tingimustel, mis kehtisid xxx OÜ-le. 04.04.2017 esitas kostja xxx OÜ-le üüriarve summas 420 eurot ja 10.04.2017 arve summas 884,30 eurot vee ja kanalisatsiooni, elektri, kütte, koristuse, tõstuki kasutamise ja seadme remondi eest. Hageja esindaja S J palus arved ümber vormistada hagejale. Ettepanek vormistada arved ümber on käsitletav täiendavalt hageja nõustumusega, et rendileping läheb hagejale üle. Antud asjaolu on tõendatud kostja seadusliku esindaja ja tunnistaja T S ütlustega. Kostja vormistas arved ümber.
32.Hageja nõustus menetluse käigus, et kostja tasus tema töötajatele tasu 10 761,60 eurot. Raha maksis hageja töötajatele välja kostja seaduslik esindaja. Kostja kassa väljamineku order nr 1139 tõendab, et hageja sai kostjale esitatud arvete tasumiseks 10 761,60 eurot. Hageja ei ole tõendanud, et tema seaduslik esindaja antud summat sularahas ei saanud. Hageja on nõustunud,
et kostja tasus tema töötajatele 10 761,60 eurot. Asjaolu, et kostja tasus antud summa täiendavalt, tõendavad kostja 22.06.2017 kassa väljamineku orderid, kus kostja seaduslik esindaja on sularaha välja võtnud kaks korda. Raha kasutamist tõendavad avansiaruanded.
33.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kulus õigusabile. Õigusabi osutati kostjale hinnaga 100 eurot tunnis, millele lisandus käibemaks. Hagile vastuse koostamiseks kulus 2 tundi ja 240 eurot. 07.11.2018 dokumendi koostamiseks kulus 5 h ja 600 eurot. 14.11.2018 istungil osalemiseks kulus 1,5 tundi ja 180 eurot. Hageja 03.12.2018 vastusega tutvumiseks ja kostja 14.01.2019 vastuse koostamiseks kulus 6 h ja 720 eurot. 11.03.2019 istungiks valmistumiseks kulus 2 tundi ja 240 eurot. Istungil osalemiseks kulus 1,5 tundi ja 150 eurot ilma käibemaksuta. Kohtukõne seisukohtade koostamiseks kulus 2 tundi ja 300 eurot ilma käibemaksuta. Kokku kulus 20 tundi ja 2000 eurot ilma käibemaksuta. Kostja on käibemaksukohustuslane ja saab käibemaksu arvestada sisendkäibemaksuks.
KOHTU PÕHJENDUSED
34.Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele.
35.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hageja sõlmis kostjaga tellimuste esitamise ja nende aktsepteerimise teel töövõtulepingud metallist detailide valmistamiseks; 2) hageja andis valmis tööd kostjale üle aktidega, millised kostja allkirjastas; 3) teostatud tööde eest esitas hageja kostjale arved nr 08/06/2017, nr 09/06/2017, nr 10/06/2017, nr 12/06/2017, nr 12/06/2017, nr 15/06/2017, nr 02/07/2017 ja nr 03/07/2017.
36.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja jättis õigustatult hagejale arvete alusel tasumata 13 294,80 eurot ning kas kostja on kohustatud maksma arvete tasumata jätmise eest viivist.
37.Hageja palus kostjalt arvete alusel mõista põhivõlgnevusena välja 13 294,80 eurot, seisuga 30.03.2018 sissenõutavaks muutunud viivisena 1 718,46 eurot ning alates 31.03.2018 sissenõutavaks muutuva viivise määraga 0,05% põhinõudelt päevas. Hageja leidis, et kostja väited selle kohta, et hagejal oli kohustus tasuda talle üüri ja kommunaalkulusid, on paljasõnalised. Hageja ei ole xxx OÜ õigusjärglane ega ole viimase rendilepingut üle võtnud. xxx OÜ tegi töid mitmetele ettevõtetele, hageja üksnes kostjale. Kokkulepet arvete ümbervormistamiseks hageja kostjaga sõlminud ei ole. Hageja nõustus, et kostja tasus tema töötajatele palkade maksmiseks kokku 10 761,60 eurot, kuid selle summa on hageja kostja võlgnevusest juba maha arvestanud.
38.Kostja nõustus, et tal on hageja ees töövõtulepingutest tulenev tasu maksmise kohustus, kuid leidis, et tal on õigus hageja nõue tasaarvestada oma nõudega hageja vastu. Hageja pidi kostjaga sõlmitud kokkuleppe alusel tasuma viimasele üüri, kommunaalteenuste ja muude teenuste eest 3 405,32 eurot. 2017. aasta juunis tasus kostja hageja töötajatele viimase eest palga ja avansina 10 761,40 eurot. Kostja on teatanud hagejale, et ta teeb tasaarvestuse ja selle tõttu on hageja kostjale võlgu 872,12 eurot. Alternatiivselt tegi kostja menetlusliku tasaarvestuse avalduse. Tasaarvestuse tõttu on alusetu hageja viivise nõue.
39.Kostja väitis menetluse kestel samaaegselt ja vastuoluliselt, et tema üüri, kommunaalteenuste ja muude teenuste nõue hageja vastu tulenes arvete ümbervormistamisest, rendilepingu ülevõtmisest ning samuti ettevõtte üleminekust. xxx OÜ ettevõte läks hagejale üle, sest hageja
osutas temaga analoogilise teenuseid. Üle läksid ka töötajad. Mõlema ettevõttega seotud isikud on samad. Teisalt väitis kostja, et hageja võttis xxx OÜ-ga sõlmitud rendilepingu üle. Samal ajal väitis kostja, et hageja esindajana palus S J hagejale ümber vormistada xxx OÜ-le koostatud arved. Alles kohtuvaidluse käigus asus kostja väitma, et oli sõlminud xxx OÜ-ga rendilepingu muutmise kokkuleppe, mille tõttu erinesid hagejale esitatud üüri ja kommunaalteenuste arved rendilepingus kokku lepitust.
40.Hageja vastuväidete alusel muutis kostja ka oma väited seoses 10 761,60 euro tasumisega. Algses vastuses hagile väitis kostja, et kuna ta tasus hageja töötajatele palga maksmiseks 10 761,60 eurot, on tal õigus antud summa hageja nõudega tasaarvestada. 14.01.2019 seisukohtades asus kostja aga väitma, et andis ühel korral antud summa üle hageja töötajatele ning teisel korral hageja esindajale ning kogumis andis kostja hagejale üle hoopis 2 x 10 761,60 eurot ehk 21 523,20 eurot.
41.Kohus leiab, et hageja nõue kuulub rahuldamisele. Kostja on omaks võtnud, et hagejal on tema vastu sissenõutavaks muutunud töövõtulepingutest tulenev tasunõue. Kostja vastuväited hageja nõudele ehk väited selle kohta, et kostjal on hageja vastu tasaarvestatavad nõuded, ei ole menetluses tõendamist leidnud. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega ei saa kohus poole väiteid lugeda tõendatuks üksnes poole seletuste alusel. Lisaks peavad poole väited olema usutavalt põhistatud. TsMS § 235 näeb ette, et väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Kostja on menetluse käigus asunud oma väiteid muutma vastavalt sellele, mida on tema väidete osas avaldanud hageja või mis on tulenenud tõenditest. Kostja väidete oluline muutumine menetluse käigus toob kaasa väidete ebausutavuse.
42.VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 197 lg 2 kohaselt lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. VÕS § 198 näeb ette, et tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine. Seega tuleneb seadusest, et tasaarvestuse tegemine on seaduslik ja selle tulemusena tasaarvestatavad nõuded lõppevad, kuid selle eelduseks on vastastikuste rahaliste nõuete olemasolu. Kohtu hinnangul ei ole kostja käesolevas asjas tõendanud, et tal on hageja vastu tasaarvestatavad nõuded. Lisaks ei ole kostja välja toonud ega tõendanud, millal ta esitas kohtumenetluse eelsel ajal hagejale tasaarvestuse avalduse. Seega lähtub kohus sellest, et kostja esitas tasaarvestuse avalduse kohtumenetluses.
43.VÕS § 175 lg 1 sätestab, et kolmas isik võib võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle võtta võlgniku kohustuse nii, et kolmas isik astub senise võlgniku asemele. Seega on kohustuse ülevõtmine võimalik, kuid selliseks üleminekuks on vajalik kolmanda isiku ja võlausaldaja vaheline kokkulepe. Lisaks sätestab VÕS § 179 lg 1, et lepingupool võib teise lepingupoole nõusolekul anda oma lepingust tulenevad õigused ja kohustused üle kolmandale isikule temaga sõlmitud lepingu alusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 179 lg 2 sätestab, et lepingu ülevõtmisega loetakse, et kõik lepingust tulenevad õigused ja kohustused on lepingu ülevõtjale üle läinud.
44.Kostja väitis, et ta sõlmis hagejaga kokkuleppe xxx OÜ kohustuse ülevõtmiseks, sest hageja esindaja S J palus arved hagejale ümber vormistada. Samas on kostja väitnud, et hageja võttis tervikuna üle rendilepingust tulenevad õigused ja kohustused ning seda hoopis kinnitab arvete
ümbervormistamine. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et hagejal tekkis kostja ees kohustus tasuda viimase esitatud üüri, kommunaalkulude ja muude teenuste arveid.
45.VÕS § 180 lg 1 näeb ette, et ettevõtte üleandja võib omandajaga sõlmitud lepinguga kohustuda andma omandajale üle ettevõtte. Ettevõte võib omandajale üle minna ka seaduse alusel. VÕS § 180 lg 2 sätestab, et ettevõttesse kuuluvad ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud. VÕS § 182 lõikest 1 tuleneb, et ettevõttesse kuuluvad asjad antakse omandajale üle vastavate asjade üleandmise sätete järgi ja õigused vastavate õiguste üleandmise sätete järgi, lepingud aga lepingute ülevõtmise sätete järgi. Ettevõtte üleandja on kohustatud andma omandajale üle asjade valduse, registreerimisele kuuluva vara puhul tagama ka vastavate kannete tegemise registrites. VÕS § 182 lõikest 2 tuleneb, et ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga lähevad omandajale üle kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused, muu hulgas töölepingutest tulenevad kohustused ettevõtte töötajate suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võlausaldaja või teise lepingupoole nõusolekut ei ole kohustuse või lepingu üleminekuks vaja, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
46.Kostja on väitnud vastuolus muude väidetega, et hageja oli kohustatud tasuma kostja arveid seetõttu, et hagejale läks üle xxx OÜ ettevõte. Kohus leiab, et need kostja väited on jäänud tõendamata. Kostja ei ole tõendanud, et hagejale oleksid üle läinud xxx OÜ töötajad, vara või muud ettevõttega seotud asjad ja õigused. Isegi juhul, kui oleksid tõendatud kostja väited kohustuse või lepingu ülevõtmise kohta, ei tähenda see automaatselt, et tegemist on ettevõtte üleminekuga. Ettevõtte ülemineku eelduseks on ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste kogumi üleandmine (RK TKo 2-16-5282, p 9, p 13).
47.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja esitas hagejale metallist detailide valmistamise tellimused nr 4069-8, nr 4069-9, nr 4071, nr 4047/1, nr 4047-2, nr 4048-2, nr 4047-1, milliste osas lepiti kokku tellimuste hinnad (tellimused ja kinnitused koos hindadega 1. kd toimiku lk 5, 8, 11, 14, 17, 20, tõlked 1. kd lk 39-40). Tellimuste alusel tehtud tööd andis hageja kostjale aktidega üle ning kostja esindaja allkirjastas aktid (toimiku 1. kd lk 6, 9, 12, 15, 18, 21, 23, 25, tõlked 1. kd lk 39-40). Aktide alusel esitas hageja kostjale arved nr 08/06/2017, 09/06/2017, 10/06/2017, 12/06/2017, 15/06/2017, 02/07/2017, 03/07/2017 (toimiku 1. kd lk 4, lk 7, lk 10, lk 13, lk 16, lk 19, lk 22, lk 24, tõlked 1. kd lk 39-40). Arvetest tasus kostja osaliselt ainult arve nr 08/06/2017 summas 1773,60 eurot ning jättis tasumata 13 294,80 eurot (hageja raamatupidamise väljavõte toimiku 1. kd, lk 27-28). Kostja on omaks võtnud, et tal oli hageja ees eelviidatud tellimustest, aktidest ja arvetest tulenev tasumise kohustus.
48.Kostja esitas hagejale 2017. aasta mais ja juunis arved ruumide kasutamise ja muude teenuste eest. 19.05.2017 esitas kostja hagejale arve nr 066-17 60 m2 ruumide kasutamise eest summas 420 eurot (toimiku 1. kd, lk 69). Samal päeval esitas kostja hagejale arve nr 067-17 vee ja kanalisatsiooni, elektri, kütte, ruumide koristuse, tõstuki kasutamise ja seadme remondi eest summas 884,30 eurot (toimiku 1. kd, lk 70). 12.06.2017 esitas kostja hagejale arve nr 081-17 60 m2 ruumide kasutamise eest summas 420 eurot (toimiku 1. kd, lk 71) ja arve nr 082-17 vee ja kanalisatsiooni, elektrienergia, kütte ja koristuse eest summas 780 eurot (toimiku 1. kd, lk 72). 20.06.2017 esitas kostja hagejale arve nr 083-17 60 m2 ruumide kasutamise eest summas 420 eurot (toimiku 1. kd, lk 73) ja arve nr 084-17 vee ning kanalisatsiooni, elektrienergia, kütte ja ruumide koristuse eest summas 649,02 eurot (toimiku lk 74).
49.04.04.2017 esitas kostja xxx OÜ-le arve nr 052-17 ruumide kasutamise eest summas 420 eurot (toimiku 1. kd, lk 118) ning 10.04.2017 arve nr 053-17 teenuste eest kokku summas 884,30 eurot (toimiku 1. kd, lk 119). 02.05.2017 koostas kostja mõlema eelviidatud arve osas kreeditarved (toimiku 1. kd, lk 120-121) ning esitas samades summades arved hagejale (toimiku
1.kd, lk 69-70). Ainuüksi arvete ümbervormistamisest ei saa kohus järeldada, et hageja ja kostja vahel oli kokkulepe kohustuse või lepingu ülevõtmiseks.
50.Kostja esitas kohtule xxx OÜ-ga 21.12.2015 sõlmitud rendilepingu (toimiku 1. kd, lk 108112, tõlge 1. kd, lk 113-118). Kostja andis xxx OÜ-le rendile xxx asuva territooriumi 667 m2, kontori- ja olmeruumid 60 m2 ja territooriumi suurusega 1200 m2. Rentnik pidi lepingu punkti 3.1 alusel tasuma territooriumi eest renti 0,8 eurot ruutmeetri kohta ning ruumide eest 4,13 eurot ruutmeetri kohta. Lepingu punkti 3.2. alusel pidi rentnik tasuma ka kommunaalkulude ehk vee, elektri ja kütte eest. Lepingu punkti 3.3. alusel pidi rentnik tasuma muude teenuste eest, sealhulgas ruumide koristuse eest, arvestades lepingule lisatud hinnakirja. Lepingule lisatud hinnakirjast nähtub, et elektrienergia ja kütte eest tuli rentnikul tasuda arvestuse järgi ning vee ja kanalisatsiooni eest töötajate arvu järgi. Ruumide koristuse eest tuli tasuda 0,15 eurot ruutmeetri kohta. Laaduri rendi eest tuli tasuda 20 eurot tunnis.
51.Kohus osundab, et rendilepingus toodud tasud ei ole kooskõlas nende arvetega, millised on kostja esitanud hagejale. Hagejale esitatud arvetes on renditud pinna suuruseks vaid 60 m 2 ning erinevalt lepingus toodud tasust on renditasu suurus 7 eurot ruutmeetri kohta. Vee, kanalisatsiooni, elektri ja kütte osas on arve esitatud väidetavate tarbimise andmete alusel, kuid ruumide koristuse tasu on rendilepingus märgitust palju suurem ehk 1,510 eurot ruutmeetri kohta. Tõstuki kasutamise tasu hinnakirjas märgitud ei ole. Kuivõrd hagejale esitatud arved ei ole kooskõlas lepingus märgituga, ei ole kohtu jaoks usutavad ega tõendatud kostja väited, et hageja võttis üle rendilepingust tulenevad xxx OÜ õigused ja kohustused. Alles kohtumenetluse käigus asus kostja väitma, et ta oli sõlminud xxx OÜ-ga kokkuleppe, millega muudeti renditava pinna suurust ja tasude suurusi, kuid neidki väiteid kostja ei tõendanud.
52.11.03.2019 istungil (toimiku 2. kd, lk 9-11) kuulas kohus tunnistajana ära kostja raamatupidaja T S, kelle ütluste kohaselt teatas S J kostjale, et varem sõlmitud tingimustel hakkab xxx OÜ rendileping kehtima hageja suhtes. Tunnistaja väitis, et kogu kirjalikus rendilepingus toodud pind läks hageja kasutusse. Samuti oli S J palunud tunnistajal muuta ümber xxx OÜ-le koostatud arved. Kohtu küsimustele täiendavalt vastates aga märkis tunnistaja, et ta lähtus arvete esitamisel ja nende koostamisel kostja seadusliku esindaja korraldustest. Tunnistaja ei teadnud, et xxx OÜ-ga sõlmitud rendilepingu tingimusi oleks muudetud. Tunnistaja kinnitas, et hageja arveid ei maksnud. Kohus osundab, et tunnistaja ütlused on vastuolus kostja kohtuvaidluste käigus esitatud väidetega xxx OÜ-ga sõlmitud rendilepingu muutmise kohta. Samuti on tunnistaja väited vastuolus kirjalike tõenditega. Nimelt ei ole hagejale esitatud arved kooskõlas kostja ja xxx OÜ vahel sõlmitud rendilepinguga. Lisaks ei avaldanud tunnistaja T S, et hageja oleks tema juuresolekul sõlminud kostjaga kokkuleppeid rendilepingu ülevõtmise kohta. Tunnistaja kinnitas, et ta lähtus hagejale arvete esitamisel kostja seadusliku esindaja korraldustest. Kuigi tunnistaja väiteil palus S J xxx OÜ-le koostatud arved ümber muuta, ei ole tunnistaja selgitanud, kelle esindajana S J vastava korralduse andis. Vaidlus puudub selle üle, et S J ei ole hageja seaduslik esindaja, kuid on xxx OÜ seaduslik esindaja, mis nähtub ka kostja esitatud äriregistri väljavõtetest.
53.Samal istungil ütlusi andnud kostja seaduslik esindaja P K väitis, et hageja seaduslik esindaja avaldas talle soovi jätkata töötamist samadel tingimustel nagu xxx OÜ. Kostja seadusliku esindaja ütluste kohaselt oli varem muudetud xxx OÜ-ga sõlmitud rendilepingu tingimusi ning viimane pidi tasuma vaid kommunaalteenuste, olmeruumide ja meistrite toa kasutamise eest. P K ütluste kohaselt sõlmis ta suulise kokkuleppe 2017. aasta veebruaris hoopis hageja seadusliku esindajaga. Samas olevat arvete ümbervormistamise kokkulepe sõlmitud hagejat esindava S Jiga.
54.Kohus leiab, et ainuüksi kostja seadusliku esindaja vande all antud ütlustega ei ole tõendatud hageja ja kostja vahel kokkuleppe sõlmimine selle kohta, et hageja võtab üle rendilepingust tulenevad õigused ja kohustused. Kostja seadusliku esindaja ütlused ei ole kooskõlas teiste asjas
kogutud tõenditega. Puuduvad mistahes kirjalikud tõendid selle kohta, et hageja oleks nõustunud kostja esitatud arvete tasumisega või oleks mistahes muul moel avaldanud nõusolekut rendilepingust tulenevate kohustuste ülevõtmiseks. Kostja seadusliku esindaja ütlused ei ole kohtu hinnangul usaldusväärsed ka seetõttu, et tegemist on selgelt kostja huvides antud ütlustega. Kostja ja xxx OÜ vahel sõlmitud lepingu punkti 7.1. kohaselt tuli lepingu muudatused vormistada kirjalikult. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud ühegi tõendiga, et hageja või xxx OÜ oleksid avaldanud tahet muuta rendilepingu tingimusi suuliselt või anda lepingust tulenevad õigused ja kohustused üle hagejale. Kirjalikke kokkuleppeid rendilepingu muutmise kohta kostja esitanud ei ole. Kokkuvõttes leiab kohus, et asjas kogutud tõendid ei tõenda kostja väiteid kohustuse või rendilepingu ülevõtmise kohta. Ainuüksi arvete esitamisest hagejale ei saanud kostjal tekkida tasaarvestavat nõuet.
55.Kostja esitatud äriregistri väljavõtetest (toimiku 1. kd, lk 123-126) nähtub, et S J oli üheks xxx OÜ juhatuse liikmeks. Hageja juhatuse liikmete hulka ta ei kuulunud. Kostja leidis, et tal oli õigus pidada S Jit hageja esindajaks, sest viimane kinnitas hageja nimel tellimusi. Kohus selle väitega ei nõustu. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis oleksid talle andnud õigustuse pidada S Jit hageja esindajaks rendilepinguid puudutavates küsimustes ning seda olukorras, kus S J oli xxx OÜ seaduslikuks esindajaks. Viimase ettevõtte esindajana võis S J soovida, et tema juhitud ettevõtte kohustusi tasuks hageja, kuid ainuüksi tema kui võlgniku soovist ei piisanud kohustuse ülevõtmise kokkuleppe sõlmimiseks.
56.Kostja viidatud TsÜS § 118 lg 2 sätestab, et kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud, millisel viisil käitus S J kohustuse ülevõtmise kokkuleppe sõlmimisel nii, et pani kostjat mõistlikult uskuma volituse olemasolus. Lisaks ei ole kostja esile toonud ühtegi asjaolu ega tõendit, millest tulenevalt võiks järeldada, et hageja teadis või pidi teadma, et S J sõlmib hageja nimel kohustuse ülevõtmise kokkuleppe. Seega kokkuvõttes ei loe kohus ka neid kostja väiteid tõendatuteks.
57.Kostja väited ettevõtte ülemineku osas on samuti jäänud tõendamata. Kostja esitatud äriregistri väljavõtetest (toimiku 1. kd, lk 123-126) nähtub, et xxx OÜ üks juhatuse liikmetest oli R K. Samuti kuulus juhatusse S J. R K ja S J olid ettevõtte osanikeks. Hageja juhatuse liikmeks on ainult R K. R K ja S J on ettevõtte osanikeks. Kohus leiab, et ainuüksi asjaolust, et R K on mõlema ettevõtte juhatuse liige ja osanik, ei saa järeldada ettevõtte üleminekut. Ettevõtete asukohad on erinevad (hageja asukoht on Tallinnas, xxx). Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud ettevõttega seotud õiguste ja kohustuste, asjade, vara või töötajate üleminekut.
58.Kostja esitas kohtule kõik talle xxx OÜ ja hageja väljastatud arved (koos tõlgetega toimiku 1. kd, 152-197). 17.03.2017 allkirjastasid kostja ja xxx OÜ tasaarvelduse akti (toimiku 1. kd, lk 198). Kohus osundab, et tasaarvetuse aktist ei saa järeldada, et toimus kostja väidetud ettevõtte üleminek. Kostja esitas ka oma konto väljavõtte (toimiku 1. kd, lk 199-212), milles on kajastatud hagejale ja xxx OÜ-le tehtud rahalised ülekanded. Nende rahaliste ülekannete suuruse osas poolte vahel vaidlus puudub.
59.Kohus leiab, et ainuüksi asjaolust, et hageja osutas kostjale xxx OÜ-ga võrreldes analoogilist teenust ja esitas sarnaseid arveid, ei saa järeldada ettevõtte üleminekut. Ilma ettevõtte üleminekuta on samuti võimalik, et samad osanikud asutavad uue ettevõtte ning hakkavad osutama samu või sarnaseid teenuseid. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, et hageja oleks üle võtnud kõik xxx OÜ kliendid, lepingud, vara ja seadmed. Seega ei loe kohus tõendatuks, et hagejale läksid ettevõtte ülemineku tõttu üle xxx OÜ kohustused. Kokkuvõttes on põhistamata ja tõendamata kostja väide, et tal oli õigus tasaarvestada hageja töövõtutasu oma nõudega
tulenevalt üüri, kommunaalteenuste ja muude teenuste osutamisest. Seoses arvetel kajastatud muude teenustega ei ole kostja isegi üldsõnaliselt välja toonud, kelle vahel sõlmitud ja millisest lepingust tulenes hageja kohustus teenuste eest tasuda.
60.Kostja väited selle kohta, et tal on õigus tasaarvestada hageja nõue täiendavalt summaga 10 761,60 eurot, ei ole tõendatud. Hageja nõustus kostja väitega, et viimane tasus tema eest tema töötajatele tasu ning selle kinnituseks allkirjastas hageja seaduslik esindaja kostja esitatud orderi. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 22.06.2017 kuupäevaga on koostatud orderid (toimiku 1. kd, lk 75-79, tõlked 1. kd, lk 84-88), mille alusel on erinevatele isikutele tehtud erinevates summades väljamakseid selgitusega „palk“ või „avanss“. Orderites ei ole märgitud, milline isik on väljamakse tegijaks. Täiendavalt esitas kostja kohtule töötasude arvestuse kohta koostatud tabeli (toimiku 1. kd, lk 90, tõlge 1. kd, lk 89). Tabelis märgitud summad ja viidatud isikud ühtivad orderites märgitud isikute ja summadega. Kogumis on töötasude ja avansside summaks 10 761,60 eurot.
61.Kostja esitas kohtule kassa väljamineku orderi nr 1139 (toimiku 1. kd, lk 213), milles hageja seaduslik esindaja R K kinnitas 22.06.2017 kostjalt 10761,60 euro saamist, mida kostja tasus orderis viidatud arvete eest. Osaliselt tasus kostja hagi nõude aluseks oleva arve 08/06/2017. Samuti esitas kostja enda koostatud ja 22.06.2017 kuupäevaga avansi aruande nr 800 (toimiku 1. kd, lk 214), mille kohaselt on ta kasutanud raha hageja arvete tasumiseks summas 10 761,60 eurot. Seega nähtub eelviidatud tõenditest, et kostja tõepoolest täitis hageja eest viimase kohustuse tasuda töötajatele töötasu ja avanssi kokku summas 10 761,60 eurot.
62.Hageja esitas kohtule enda koostatud tabeli (toimiku 1. kd, lk 146), mida kohus ei hinda mitte tõendi, vaid hageja seletusena. Tabelis on märgitud, et kostja poolt töötajatele tasutud summa on kostja võlgnevusest maha arvestatud. Tabeli kohaselt on kostjal muuhulgas võlgnevus 28.06.2017, 03.07.2017 ja 10.07.2017 esitatud arvete alusel. Kostja esitas kohtule enda koostatud analoogilise tabeli (toimiku 1. kd, lk 151), mida kohus hindab samuti kostja seletuse, mitte tõendina. Tabelis märgitu kohaselt on kostja teinud kaks korda tasaarvelduse kassa orderite 1139 ja 1140 alusel. Erinevus kahe tabeli vahel seisneb sisuliselt sellest, et kostja hinnangul on ta hagejale andnud 10 761,60 eurot mitte ühel korral, vaid kahel korral. Küll aga nähtub tabelitest selgelt, et hageja on tema töötajatele tasutud summa võrra teostanud tasaarvestuse ja selle võrra vähendanud kostja vastu esitatud nõuet.
63.Pärast hageja esitatud tabeli ja seisukohaga tutvumist asus kostja esimest korda alles 14.01.2019 menetlusdokumendis väitma, et ta andis hagejale üle 10 761,60 eurot mitte ühel, vaid kahel korral. Kuna väide esitati alles pärast hageja seisukohtadega tutvumist, ei ole see kohtu jaoks usutav. Lisaks on väide sisuliselt tõendamata. Kostja nimelt esitas kohtule veel ühe enda koostatud, kuid 31.07.2017 kuupäeva kandva avansi aruande nr 811 (toimiku 1. kd, lk 215), mille kohaselt on ta kasutanud raha hageja arvete maksmiseks 10 761,60 eurot. Samuti esitas kostja kohtule kaks enda koostatud ja sama kuupäeva kandvat kassa väljamineku orderit nr 1139 ja 1140 (toimiku 2. kd, lk 3-4).
64.Kohus leiab, et kostja ei saa üksnes enda koostatud ja ainult tema enda esindajate allkirju kandvate tõenditega tõendada hagejale kahel korral 10 761,60 euro üleandmist. Kohus ei pea usutavaks, et kostja jättis varasemates menetlusdokumentides ekslikult mainimata, et andis hagejale raha üle mitte ühel korral töötajatele töötasu jaoks, vaid kahel korral. Kohus ei pea ka usutavaks, et kostja juhuslikult andis teisel korral hagejale üle täpselt sama summa, mis vastab töötajatele makstud töötasude summadele. Hagejale kahel korral rahaliste vahendite üleandmine on tõendamata. Kuna see on tõendamata ja hageja on juba arvestanud tasutud summa kostja varasema võlgnevuse katteks, puuduvad kostjal nõuded, milliseid ta saaks hageja tasunõudega tasaarvestada.
65.Hageja nõue kostja suhtes kuulub rahuldamisele, sest kostja on omaks võtnud töövõtulepingutest tuleneva kohustuse olemasolu hageja ees. Kostjalt tuleb hageja kasuks põhinõudena välja mõista 13 294,80 eurot. Kuna kohus rahuldas hageja põhinõude, kuulub rahuldamisele ka viivisenõue. Kostja ei esitanud hageja viivisenõudele ega selle arvestusele iseseisvaid vastuväiteid. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista seisuga 30.03.2018 sissenõutavaks muutunud viivisena 1 718,46 eurot. Alates 31.03.2018 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis määraga 0,05% päevas põhinõude summalt 13 294,80 eurot kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
66.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
67.Hageja ei esitanud taotlust mõista kostjalt menetluskuludena välja õigusabikulud. Hageja palus kostjalt menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 700 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 700 eurot. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt TsMS § 177 lg 4 alusel välja mõista viivis menetluskulult 700 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik Otsuse põhjendusi muudetud Tallinna RK 30.10.2019 lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.