XX hagi If P&C Insurance AS vastu kahjuhüvitise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07. veebruari 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
9012,66 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja: If P&C Insurance AS (registrikood 10100168), esindaja Allan Habicht
Istungi toimumise aeg
08. oktoober 2019
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 07. veebruari 2019 otsuse resolutsioon muutmata, muutes otsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja XX kanda.
4.Kostja If P&C Insurance AS-l menetluskulude puudumise tõttu jätta need rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi
andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolu
1.XX esitas 22.06.2018 Harju Maakohtule hagi If P&C Insurance AS vastu kahjuhüvitise saamiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista kohtutäitur KL poolt täitemenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks 5400 eurot ja perioodi eest 10.10.2016-22.06.2018 viivise 734,72 eurot, KL poolt kohtumenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks 1774 eurot ja perioodi eest 02.02.2018-22.06.2018 viivise 54,82 eurot, hüvitise kohtueelse menetluse õigusabikulude eest 400 eurot, viivise sissenõudmiskulude hüvitise 40 eurot ja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses põhinõudelt (7614 eurolt) alates 23.06.2018 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt mõisteti Tallinna Ringkonnakohtu 31.10.2017 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-15275 KL-lt hageja kasuks välja kohtutäituri ametikohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju 5400 eurot ja viivis alates 10.10.2016 kuni põhinõude täitmiseni. Ringkonnakohus tuvastas, et täidetud on kõik kohtutäituri vastutuse eeldused ja hageja neid põhjendusi ei korda. Harju Maakohtu 18.01.2018 määrusega samas tsiviilasjas mõisteti KLlt hageja kasuks välja maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulude hüvitamiseks 1774 eurot ja viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. Kohtumäärus jõustus 02.02.2018.
3.Lisaks tekitas kohtutäitur KL hagejale kahju seoses ukseluku vahetamisega 120 eurot ja kohtutäitur AK-le ettemaksu 485,28 euro tasumisega. Need kulud on põhjuslikus seoses tsiviilasjas nr 2-16-15275 tuvastatuga, et kohtutäitur KL jättis ametikohustused korrapäraselt täitmata.
4.Kohtutäitur KL ja kostja sõlmisid 22.05.2015 vastutuskindlustuse lepingu (poliis nr 41066163) kohtutäituri ametitegevusest tuleneva tsiviilvastutuse kindlustamiseks. Kuna KL suri 19.11.2017, esitab hageja nõuded kindlustusandja vastu.
5.Kostja 14.06.2018 kahjukäsitluse otsusega otsustati hüvitada 77,50 eurot, sh tsiviilasjas nr 2-15-12770 KL-lt hageja kasuks välja mõistetud menetluskulu 65 eurot ja tsiviilasjas nr 2-14-1176 kohtumäärusega väljamõistetud riigilõiv 12,50 eurot. Kindlustusandja tasaarvestas ebaõigesti hagejale väljamakstava summa hagejalt KL kasuks väljamõistetud menetluskulude ja viivisega, kuna see nõue kuulub KL pärandvara pankrotivarasse, mitte kostjale.
6.Hageja esindaja saatis kostjale 24.05.2018 nõudekirja ja hoiatuse kohtusse pöördumise kohta. Kirja koostamise ja saatmisega tekkis hagejal kulu 400 eurot. Kostja vastuväited
7.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Hageja tugineb ringkonnakohtu lahendile tsiviilasjas nr 2-16-15275, kuid ei too välja tsiviilvastutuse eeldusi ega esita oma väidete kinnitamiseks tõendeid. Tsiviilasjades nr 2-16-15275 ja nr 2-15-10947 tugines hageja asjaolule, et kohtutäitur rikkus tegevusetusega süüliselt täitemenetluse nõudeid ja hageja ei ole seetõttu saanud kasutada kordusenampakkumisel omandatud korteriomandit. Asjas 2-15-10947 nõudis hageja saamata jäänud üüritulu ja kinnisasja väärtuse vähenemise hüvitamist. Kostja oli selle
tsiviilasja menetlusse kaasatud kolmanda isikuna ja lahend on seega siduv. Ringkonnakohus leidis selles asjas, et kahju tekkimise aluseks ei ole ainuüksi hageja väide, et täitemenetlus kestis ebamõistlikult kaua, samuti puudub põhjuslik seos kommunaalmaksete võlaga.
9.Tsiviilasjas nr 2-16-15275 nõudis hageja samadel asjaoludel kommunaalmaksete hüvitamist. Kostja ei olnud menetlusse kaasatud ja see lahend ei ole talle siduv. Hageja ei täitnud VÕS § 522 lg-st 1 tulenevat kohustust teavitada kostjat kindlustusjuhtumist, kindlustusvõtja vastu nõude esitamisest ja hagi esitamisest. Kostjale ei ole teada, kas KL oli oma tervisliku seisundi tõttu võimeline oma õigusi kaitsma.
10.Hageja väidetav kahju tekkis tema enda tegevuse tõttu. Võimalikku hüvitist tuleks vähendada. Hageja oli vastuvõtuviivituses. Kohtutäitur pakkus korteri valduse üleandmist 10.04.2013 ja 03.12.2013. Hageja ei nõustunud ukseluku lõhkumisega ega lukuabi saabumise ootamisega. Seega puudub pärast 04.12.2013 täituri tegevuse ja kommunaalmaksete võla vahel põhjuslik seos. Hageja ei kasutanud õiguskaitsevahendeid väidetavalt õigusliku aluseta korteris viibiva isiku või tema asjade väljatõstmiseks.
11.Kahju suurus on tõendamata. Soojusenergia arvete maksed ei ole hageja kahju. Soojuse eest pidi hageja maksma hoolimata sellest, kes tema korterit valdab. Hageja nõudis tsiviilasjas nr 2-15-10947 perioodil 31.12.2010-04.09.2015 tekkinud soojusearvete tasumist. Nõue pärast korteri valduse saamist 23.06.2015 on arusaamatu. Hageja ei teatanud kostjale arusaadaval viisil tsiviilasjas nr 2-16-15275 kohtutäituri vastu esitatud nõudest. Ta teavitas kostjat alles 2016.a.
12.Vastutuskindlustuse tingimuste (TVK 20101) p 5 kohaselt on kindlustusjuhtum kindlustusperioodil toimunud kindlustatu ametikohustuse süüline rikkumine ja p 8 kohaselt, kui rikkumine seisneb tegevusetuses, loetakse, et rikkumine on aset leidnud ajal, mil kindlustatud isikul tekkis kohustus vastav tegu sooritada. Hagiavaldusest jääb selgusetuks, milles täpselt seisneb täituri süüline rikkumine ja mis hetkel ta oma ametikohustusi rikkus. Kohtutäitur on väidetavalt ametikohustusi rikkunud juba 2008.a. Hageja ei saa nõuda kostjalt enne kindlustuslepingu sõlmimist (2015.a) tekkinud kahju hüvitamist.
13.VÕS § 513, kohtutäituri seaduse (KTS) § 10 ja vastutuskindlustuse tingimuste p 14 kohaselt ei ole kindlustusandjal täitmise kohustust, kui kahju tekkis kindlustatu kohustuse tahtliku rikkumise tõttu. Kostja ei võtnud kohustust hüvitada tahtliku rikkumise tõttu tekkinud kahju. Tsiviilasjades nr 2-16-15275 ja 2-15-10947 tuvastati, et kohtutäitur jättis täitemenetluse toimingud teostamata teadlikult ja tahtlikult. Hageja seda järeldust ei vaidlustanud.
14.Hageja nõue on aegunud. Kommunaalmaksete nõuded, millest hageja sai teada kolm aastat enne tsiviilasjas nr 2-15-10947 hagi esitamist (s.o enne 22.07.2012) on aegunud.
15.12.11.2018 menetlusdokumendis esitas kostja tasaarvestuse vastuväite. Tsiviilasjas nr 2-15-10947 rahuldas kohus hageja nõude kohtutäitur KL vastu 9,14% ulatuses ja mõistis KL-lt välja hüvitise 1740 eurot. Kostja kandis selle summa hagejale üle 10.01.2018. Menetluskulude suuruse osas tegi Tartu Ringkonnakohus 12.10.2018 määruse, millega omakorda tasaarvestas hagejalt väljamõistetud menetluskulude nõude 2069,37 eurot kohtutäitur KL-lt hageja kasuks välja mõistetud 1740 euroga. Seega mõistis ringkonnakohus hagejalt välja KL pärandvarasse (pankrotis) menetluskulude katteks tasaarvestatud summale lisaks 329,37 eurot. Hageja on seega esmalt saanud kostjalt tsiviilasjas nr 2-15-10947 väljamõistetud summa 1740 eurot kindlustushüvitisena ja lisaks on ringkonnakohus, tasaarvestades kohtutäitur KL-lt väljamõistetud hüvitise hageja menetluskuludega summas 1740 eurot vähendanud hageja kohustusi. Kuna hageja on saanud tsiviilasjas nr 2-15-10947 tema kasuks välja mõistetud hüvitise juba kohtutäitur
KL-lt, on hageja kostja makstud kindlustushüvitise 1740 euro osas alusetult rikastunud. Juhul, kui kohus leiab, et hageja nõue on mingis osas põhjendatud, siis palub kostja väljamõistetava kindlustushüvitise tasaarvestada alusetult tasutud kindlustushüvitisega 1740 euro suuruses. Esimese astme kohtu otsus
16.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
17.Vaidlust ei ole järgmiste asjaolude üle: hageja omandas täitemenetluses 04.12.2007 kordusenampakkumisel korteriomandi Kiviõlis, Soo 17-25; hageja esitas 18.01.2008 kohtutäitur KL-le täitemenetluse algatamise avalduse, milles palus korteriomandi välja nõuda ebaseaduslikust valdusest; kostja ja kohtutäitur KL vahel oli sõlmitud vastutuskindlustuse leping nr 41066163, mis kehtis 16.05.2015 kuni 15.05.2016; Tallinna Ringkonnakohus mõistis tsiviilasjas nr 2-16-15275 kohtutäitur KL-lt hageja kasuks välja 5400 eurot ja viivise alates 10.10.2016; Harju Maakohus mõistis samas tsiviilasjas kohtutäitur KL-lt hageja kasuks välja maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulude hüvitamiseks 1774 eurot ning viivise; kohtutäitur KL suri 19.11.2017; kostja kahjukäsitluse 14.06.2018 otsusega hüvitati hagejale 77,50 eurot, mis koosnes tsiviilasjas nr 2-15-12770 KL-lt hageja kasuks väljamõistetud menetluskulust 65 eurot ja tsiviilasjas nr 2-14-1176 kohtumäärusega väljamõistetud riigilõivust 12,50 eurot.
18.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab hüvitama hagejale tsiviilasjas nr 2-16-15275 tehtud otsuse ja määrusega KL-lt välja mõistetud 5400 eurot ja menetluskulud 1774 eurot, viivise nendelt summadelt, kohtueelse menetluse kulu 400 eurot ja võla sissenõudmise kulu 40 eurot.
19.Kuigi kohus selgitas hagejale, millised hagi aluseks olevad asjaolud on selgelt välja toomata ja andis tähtaja oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ning tõendite ja taotluste esitamiseks, ei esitanud hageja kohtule tähtaegselt ühtegi menetlusdokumenti ega tõendit. Hageja ei toonud nõude aluseks olevaid asjaolusid esile ka hilisemates dokumentides.
20.Hageja nõue jääb 1740 euro ulatuses rahuldamata, sest kostja tasaarvestas selle nõude oma nõudega hageja vastu. Hageja kinnitas tasaarvestuse õigsust.
21.Muus osas on hagi aluseks olevad asjaolud esile toomata ja tõendamata. Hageja ei toonud välja ega tõendanud, millal toimus kindlustusjuhtum, kuidas oli kostja kindlustusjuhtumi toimumise ajal kohtutäituri vastutuskindlustuse andja, samuti on kahjunõue põhistamata, põhjuslik seos etteheidetava rikkumise ja hagejal tekkinud kahju vahel on tõendamata.
22.Kohus selgitas hagejale, et tema väidetest võis jääda mulje, et kohtutäitur pani rikkumise toime aastatel 2008 kuni 2013, kuid kostja kindlustas kohtutäituri vastutuse ajavahemikul 16.05.2015 kuni 15.05.2016. Kohus palus hagejal põhistada, kuidas on tekitatud kahju perioodil 31.12.2010 kuni 04.09.2015 põhjuslikus seoses kohtutäiturile ette heidetud rikkumisega, samuti selgitas vajadust välja tuua, kas ta on kahju hüvitist saanud kolmandatelt isikutelt. Hageja kohtule ei vastanud.
23.Iseenesest on õige hageja väide, et kuna tegemist oli kohustusliku vastutuskindlustusega, ei saanud kostja keelduda hageja nõude täitmisest põhjendusega, et rikkumine pandi toime tahtlikult. Tegemist on kohustusliku vastutuskindlustuse eriregulatsiooniga. Teo tahtlik toimepanek toob kaasa kohustusest vabanemise kindlustusandja ja kindlustusvõtja sisesuhtes. Ametikindlustuse tingimuste p 14 välistas seega vastutuse suhtes kindlustusvõtjaga, mitte suhtes hagejaga.
24.Kostja nõustus sellega, et kuni aprillini 2013 viivitas kohtutäitur täitetoimingute tegemisega süüliselt. Täitetoimingute teostamisega viivitamine on kahju õigusvastane tekitamine. Samas jättis hageja ise teostamata mõistlikud toimingud kahju vähendamiseks (VÕS § 139).
25.Ringkonnakohtu lahendist tsiviilasjas nr 2-16-15275 võib järeldada, et hageja soovib kostjalt kahju hüvitamist, mis tulenes tema kohustusest tasuda korteri kommunaalkulusid perioodil 31.12.2010 kuni 04.09.2015. Hageja kahju hüvitamise nõuet ise täiendavalt ei põhistanud ega tõendanud. Kuna kostja ei olnud selle tsiviilasja menetlusse kaasatud, ei ole lahend tema suhtes siduv. Hagejal tuli kostja vastu nõude esitamisel seda sisuliselt põhistada ja tõendada.
26.OÜ Orionlukuabi arve kohaselt tasus hageja 23.06.2015 luku paigalduse eest 120 eurot. Hageja ei esitanud seoses luku paigaldusega kostja vastu nõuet ega toonud välja nõude asjaolusid. Kui tegemist on vaidlusaluse korteri luku vahetamisega, oli hagejal korteri valdus juba alates 23.06.2015. Hageja sellekohastele kostja väidetele ei vastanud. Kuna kohtutäitur pakkus hagejale juba 10.04.2013 e-kirjas hagejale sobival ajal kohale minemist ja luku lahti puurimist, oli hagejal juba aprillis võimalik valdus vastu võtta. Hageja teatas 24.10.2013 kohtutäiturile, et ootab endiselt valduse üleandmist ja heitis ette võtmete üleandmise korraldamata jätmist. Hageja keeldus tulemast koos täituriga lukku avama, kuigi kohtutäitur selgitas oktoobris 2013, et isiklik osalemine valduse üleandmisel on vajalik. Hageja viibis kohal 03.12.2013, kuid ei olnud nõus ootama lukuabi saabumist. Seega ei takistanud kohtutäitur alates aprillist 2013 hagejal korteri valduse vastuvõtmist ega viivitanud alusetult täitetoimingute teostamisega. Hageja ei toonud välja mõjuvat põhjust, miks ta korteri valdust vastu võtma tulla ei saanud ega selgitanud, milles seisnes kohtutäituri kohustuste rikkumine alates aprillist 2013. Hageja väited on vastuolulised. 01.07.2015 taandamisavalduses palus hageja ise peatada kohtutäituril kõik toimingud. Seega ei saa hageja nõue kommunaalkulude hüvitamiseks ühelgi juhul kuuluda rahuldamisele alates aprillist 2013, sest tegemist ei olnud enam kohtutäituri õigusvastase viivitusega.
27.Hageja ei toonud esile, milline oli talle tekkinud kahju suurus iga kuu ja aasta lõikes. Kostja tõendina esitatud AS Kiviõli Soojus koondarve kohaselt esitati hagejale perioodil 31.12.2010 kuni 30.04.2013 arveid kokku 2754,17 euro väärtuses. Hageja nõue ei kuulu rahuldamisele ka selles ulatuses. Hageja ei toonud esile kahju nõude rahuldamise eeldusi. Neid asjaolusid ei pidanud kohus ise välja selgitama ja neid ei pidanud tõendama kostja. Nõuded, mis tulenesid 2011.a esitatud soojusenergia arvetest aegusid 31.12.2014 ja 2012.a arvetest 31.12.2015. Nõuded 2013.a kuni aprillini esitatud arvete alusel aegusid 30.04.2016. Hagi tsiviilasjas nr 2-16-15275 esitati 10.10.2016, seega hilinenult. Kostjat ei olnud menetlusse kaasatud ja ta ei saanud aegumise vastuväidet esitada. Hageja väide nõude aegumise katkemise või peatumise kohta on põhistamata. Kui hageja ka esitas sama kommunaalkulude nõude tsiviilasja nr 2-16-10947 hagi täienduses 11.05.2016, oli kahjunõue, mis tekkis enne 30.04.2013, juba aegunud.
28.Hageja ei tõendanud, et tal ei õnnestunud kommunaalkulude eest saada hüvitist isikutelt, kes tegelikult korterit valdasid ega seda, et ta ei ole hüvitist saanud kohtutäituri õigusjärglastelt. Korteriomandi kommunaalkulude tasumise kohustus on korteriomanikul sõltumata sellest, kas ta korterit valdas.
29.Kuna hageja põhinõue jääb rahuldamata, ei ole vaja hinnata poolte väiteid selle kohta, kas või millal hageja teavitas kostjat kommunaalkuludega seotud nõude esitamisest. Samuti ei ole alust kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks. Nõudekiri kostjale esitati alles 24.05.2018.
30.Hageja nõue menetluskulude hüvitamiseks 1774 euro suuruses ei kuulu rahuldamisele VÕS § 510 alusel. Kostjal oli õigusabikulude hüvitamise kohustus vaid siis, kui see oli seotud
kindlustuse kehtivuse ajal toimunud kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahjuga. Hageja ei tõendanud, millal toimus kindlustusjuhtum ja et kostja oli sellel ajal kindlustusandja. Nõue pärast aprilli 2013 ei olnud igal juhul põhjendatud. Nõue oli ka aegunud. Hageja ei teavitanud kostjat viivitamatult hagi esitamisest tsiviilasjas nr 2-16-15275 (VÕS § 522 lg 1) ja seega ei teadnud kostja, et tema vastu võidakse esitada menetluskulude hüvitamise nõue. Kuna viivisenõudest teatas hageja kostjale alles 24.05.2018 nõudekirjas, välistab see kostja vastutuse viivise eest. Ühestki varasemast e-kirjast ei nähtu, et hageja oleks nõudnud kommunaalkulude kandmisega seotud kahju hüvitamist või teavitanud hagi esitamisest.
31.Viru tööpiirkonna kohtutäituri AK 27.01.2016 täitekulu ettemaksu väljamõistmise otsus on asjakohatu tõend. Hageja ei selgitanud, mida tõendab Kiviõli Kinnisvarahoolduse 23.10.2014 e-kiri. Apellatsioonkaebus
32.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Alternatiivselt palub hageja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
33.Maakohtu otsus on vastuoluline. Kohus märkis, et kahjustatud isik võib nõuda kahju hüvitamist nii kindlustusvõtjalt kui ka kindlustusandjalt, kui heitis siis hagejale ette, et hageja ei tõendanud, et tal ei õnnestunud hüvitist saada kohtutäituri õigusjärglastelt.
34.Maakohus hindas menetlusosaliste esitatud tõendeid ja väiteid ühepoolselt. Maakohus ei lahendanud tõendite vastuvõtmist määrusega ega arvestanud Tallinna Ringkonnakohtu lahendiga tsiviilasjas nr 2-16-15275. Maakohus tugines suures ulatuses kostja paljasõnalistele väidetele ja jättis hageja väited, nt korteri valduse saamise kohta, tähelepanuta.
35.Maakohus kohaldas ebaõigesti TsMS § 457 lg-st 5 tulenevat põhimõtet materiaalõiguslikule võlasuhtele. VÕS § 521 lg 4 kohaselt aegub nõue kindlustusandja vastu sama tähtaja jooksul, nagu nõue kindlustusvõtja vastu. Tsiviilasjas nr 2-16-15275 tehtud lahendi jõustumise hetkest aegub hageja nõue 10 aastaga olenemata sellest, et kohtuotsus ei ole kostja suhtes siduv. Isegi kui ringkonnakohus oleks aegumise kohaldamisel eksinud või kindlustusvõtja ei oleks aegumisele tuginenud, algaks aegumine kindlustusvõtja suhtes TsÜS § 157 kohaselt lahendi jõustumisest.
36.Õige ei ole maakohtu väide, nagu ei oleks hageja nõudnud hüvitist isikutelt, kes tegelikult korterit valdasid. Maakohus jättis tähelepanuta hageja viite ringkonnakohtu otsusele tsiviilasjas nr 2-16-15275, mille põhjenduste kohaselt hageja põhistas ja tõendas selles asjas, et korterit vallanud isikutelt ei olnud võimalik hüvitist saada. Seega ei ole kohtutäituri vastutus KTS § 9 lg 5 alusel välistatud.
37.Õige ei ole maakohtu etteheide, et hageja ei tõendanud, et tal ei ole õnnestunud hüvitist saada kohtutäituri õigusjärglastelt. Kohus kohaldas KTS § 9 lg-st 5 tulenevat põhimõtet arusaamatult kindlustuslepingust tulenevale õigussuhtele. Hageja võib nõuda kahju hüvitamist nii kindlustusvõtjalt kui kindlustusandjalt (VÕS § 521 lg 1). Igal juhul ei pääse kindlustusandja vastutusest, kui kolmandatelt isikutelt ei ole võimalik hüvitist saada.
38.Maakohus jõudis erinevalt ringkonnakohtust ebaõigele järeldusele, et tekkinud kahju ei ole põhjuslikus seoses kohtutäituri tegevusega. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt elasid korteris ja kasutasid kommunaalteenuseid kolmandad isikud, millega rikuti hageja õigusi ja tekitati talle võlg teenuste eest, mida hageja ei tarbinud. Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja korteriomanikuna pidi tasuma kommunaalkulud sõltumata sellest, kas ta sai korterit vallata.
39.Maakohus heitis ette, et hageja ei täpsustanud kahju tekkimise perioodi, kuid hageja esitas tõendina ringkonnakohtu otsuse tsiviilasjas nr 2-16-15275, millest nähtub kahju tekkimise periood. Maakohus on seda perioodi otsuses ka ise käsitlenud. Kui maakohus leidis, et hageja ei olnud koos hagiavaldusega esitatud lisadega tõendatavat piisavalt põhistanud, pidi kohus jätma tõendi vastu võtmata.
40.Arusaamatu on väide, et hageja sai korteri valduse juba 23.06.2015. Ringkonnakohus tuvastas asjas nr 2-16-15275, et hageja sai valduse 03.03.2016. Õige ei ole maakohtu väide, nagu ei oleks hageja kostja valduse saamist puudutavatele väidetele vastanud.
41.Hageja selgitas maakohtus, millest tulenevalt pidi kostja olema teadlik kohtutäituri vastu esitatud nõuetest ja seega arvestama ka menetluskulude hüvitamise kohustusega. Kostja ei vaielnud hageja väidetele vastu. Kuna kindlustusvõtja ja kindlustusandja on kõikidele hageja nõuetele vastu vaielnud, ei oma väidetav teavitamiskohustuse rikkumine asjas ka tähtsust, kuna see ei mõjuta asja lahendamist (VÕS § 523 lg 1). Menetluskulud oleks tekkinud igal juhul. Vastus apellatsioonkaebusele
42.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
43.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid muuta tuleb otsuse põhjendusi (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 21). Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
44.TsMS § 5 lg-te 1 ja 2 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 363 lg-s 1 on sätestatud, et hagejal tuleb hagiavalduses lisaks nõudele (hagi ese) märkida ka hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Hagi aluse moodustab selliste eluliste asjaolude ja suhete kogum, millega hageja oma nõuet põhjendab.
45.Hagimenetluses on asjaolude kohtu ette toomise kohustus pandud pooltele, kes saavad selle kaudu määrata kindlaks asjaolud, mille põhjal kohus otsuse teeb. Pooled vastutavad lahendi tegemiseks vajalike asjaolude kohtule teatavaks tegemise ja tõendamise eest. Samuti peab pool suutma iga tõendi kohta ära näidata, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada. Kohus ei või ise tõenditest asjaolusid otsida (vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-141-13, p 17).
46.Hageja esitas kohtule hagi kohtutäitur KL ametitegevusest tuleneva kahju hüvitamiseks kostja kui kohtutäituri kindlustusandja vastu 22.05.2015 sõlmitud vastutuskindlustuse lepingu alusel. Hagiavalduses tõi hageja asjaoludena välja üksnes selle, et kohtuotsuse ja määrusega tsiviilasjas nr 2-16-15275 mõisteti kohtutäitur KL-lt hageja kasuks välja kohtutäituri ametikohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks 5400 eurot ja viivis ning maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulude hüvitamiseks 1774 eurot ja viivis menetluskuludelt. Samuti märkis hageja, et tema esindaja koostas ning saatis kostjale 24.05.2018 nõudekirja ja hoiatuse kohtusse pöördumise kohta, millega tekkis hagejal kulu 400 eurot ning ta nõudis ka sissenõudmiskulu 40 euro hüvitamist.
47.Täiendavalt märkis hageja, et kohtutäitur KL tekitas talle ka kahju 120 eurot seoses ukseluku vahetamisega ja kohtutäitur AK-le ettemaksu 485,28 euro tasumisega, kuigi nende summade hüvitamiseks ta kostja vastu nõudeid ei esitanud.
48.Vaatamata sellele, et maakohus selgitas hagejale vajadust tuua kohtu ette hagi aluseks olevad konkreetsed asjaolud, mis annaksid aluse nende õigsuse korral hagi rahuldada (tlk 78,79), hageja seda kohtu määratud tähtajaks 10.10.2018 ei teinud.
49.Seda ei muuda asjaolu, et hageja on esitanud hagiavalduse lisadena dokumentaalsed tõendid, millest saab erinevaid asjaolusid järeldada. Pooled peavad esitama kohtule asja lahendamiseks olulised faktilised asjaolud üldjuhul kirjalikult taasesitatavas vormis (eelkõige hagiavalduses ja vastuses) ja kohus ei või tugineda otsuses asjaolule, mida pool asja läbivaatamisel ei esitanud.
50.Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et TsMS § 457 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga seotud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. See tähendab, et kohtuotsus on tsiviilkohtumenetluses siduv üksnes konkreetse hagi piirides ja selle asja menetluses osalenud poolte jaoks. Jõustunud kohtulahend teises kohtuasjas on TsMS § 272 lg 2 kohaselt dokumentaalne tõend, mida on võimalik hinnata koos teiste tõenditega, st teises asjas tehtud kohtuotsusel ei ole ka selles tuvastatud faktiliste asjaolude osas lahendatavas tsiviilasjas kohustuslikku jõudu. Nagu juba eelnevalt märgitud, ei ole hageja hagiavalduses välja toonud konkreetseid faktilisi asjaolusid, mille alusel saaks tsiviilasjas nr 2-16-15275 tehtud kohtulahendeid kui tõendeid hinnates teha kindlaks nende olemasolu või puudumise. Eelnimetatud tsiviilasjas tehtud kohtulahendite alusel sai maakohus lähtuvalt hagiavalduses märgitud asjaoludest teha kindlaks üksnes selle, et kohtulahenditega on kohtutäitur KL-lt hageja kasuks välja mõistetud hagiavalduses märgitud summad koos viivisega. Ainuüksi selle alusel ei saa lahendada vastutuskindlustuse lepingust tulenevat kahju hüvitamise nõuet kostja vastu. Kostja ei olnud tsiviilasjas nr 2-16-15275 menetlusosaline. Sama puudutab nõudekirja esitamise tasu ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõudeid, mille kohta on hagiavalduses märgitud üksnes seda, et nõudekiri on 24.05.2018 koostatud ja kostjale esitatud ning sissenõudmiskulude hüvitamise nõudeõigus on sätestatud VÕS § 1131 lg-s 1.
51.Maakohus oleks võinud eelnevat arvestades jätta hagi TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata, kuna hagi alusena esile toodud asjaolud ei oleks ka tõendatuse korral olnud piisavad hagi rahuldamiseks. Samuti oleks maakohus võinud ainuüksi sel põhjusel jätta hagi rahuldamata. Maakohus otsustas asja sisuliselt lahendada kostja vastuses toodud asjaolude ja selles märgitud tõendite alusel, mis oli ebavajalik. Ringkonnakohus jätab maakohtu sellekohased põhjendused otsusest välja ja jätab hagi rahuldamata eeltoodud põhjendusega. Hagi aluseks olevate asjaolude esitamata jätmise tõttu ei ole käesolevas asjas võimalik teha otsust hagi rahuldamise kohta, mistõttu ei käsitle ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väiteid ebaõige tõendite hindamise, asjaolude tuvastamise ja materiaalõiguse kohaldamise kohta.
52.Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et hageja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada täies ulatuses. Maakohus jättis hageja nõuded 1740 euro ulatuses rahuldamata kostja protsessuaalse tasaarvestuse tõttu. Hageja kinnitas 10.12.2018 kohtule esitatud menetlusdokumendis, et nõustub kostja tasaarvestusega (lk 105 pöördel). Seega on hageja 1740 euro suurune nõue kostja vastu VÕS § 197 lg 2 järgi tasaarvestusega lõppenud. Apellatsioonkaebus ei sisalda ühtegi põhjendust selle kohta, miks on maakohtu otsus selles osas ebaõige.
53.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjal puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud, mistõttu kulusid rahaliselt kindlaks ei määrata. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar
Vahur-Peeter Liin
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.