Otsuse tegemise aeg ja koht 07. veebruar 2019 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-18-9620
Tsiviilasi
R M hagi If P&C Insurance AS vastu kahjuhüvitise nõudes
Tsiviilasja hind
hagi hind 9012,66 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja R M (isikukood xxxx, xxxx; e-post: xxxx); esindajad Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Ene Ahas (Advokaadibüroo Pormeister, Põhja pst 5-11, Tallinn 10142; epost: [email protected]); Kostja: If P&C Insurance AS (registrikood 10100168, Lõõtsa tn 8a, Tallinn 11415; e-post: [email protected]); Kostja lepinguline [email protected]). Menetluse liik
esindaja:
Allan
Habicht
(e-post:
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata hageja 10.12.2018 vastuväide.
2.Jätta rahuldamata hageja 10.12.2018 taotlus kohustada kostjat selgelt vastama küsimusele, kas kostja oli kogu kahju tekkimise perioodi kohtutäitur K L vastutuskindlustuse lepingu kindlustusandja.
Jätta hagi kahju hüvitise 5400 euro ja sellelt summalt sissenõutavaks muutunud viivise 734,72 euro, menetluskulude 1774 euro ja sellelt summalt sissenõutavaks muutunud viivise 54,82 euro, õigusabikulude 400 euro, võla sissenõudmise kulude 40 euro ning alates 23.06.2018 sissenõutavaks muutuva viivise nõudes rahuldamata.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja R M kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja palus mõista kostjalt välja kahjuhüvitis summas 5400 eurot seoses kindlustusvõtja K La täitemenetluses tekitatud kahjuga. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise 5400 eurolt perioodil 10.10.2016 – 22.06.2018 summas 734,72 eurot seoses K L (kindlustusvõtja) täitemenetluses tekitatud kahjuga. Samuti palus hageja mõista kostjalt välja kahjuhüvitise 1774 eurot seoses K L kohtumenetluses tekitatud kahjuga, milleks olid menetluskulud. Hageja palus mõista kostjalt välja viivise 1774 eurolt perioodil 02.02.2018 – 22.06.2018 summas 54,82 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista kahju hüvitise kohtueelse menetluse õigusabikulude eest summas 400 eurot ja viivise sissenõudmise kulude hüvitise 40 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras nõude summalt 7614 eurolt kuni nõude täitmiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt oli kostja ja K L vahel sõlmitud alates 22.05.2015 vastutuskindlustuse poliis nr 41066163, mille peatüki “Kindlustatud tegevus” kohaselt kindlustati kohtutäituri ametitegevusest tulenev tsiviilvastutus.
3.Tallinna Ringkonnakohus tegi 31.10.2017 tsiviilasjas nr 2-16-15275 otsuse, mis jõustus 12.01.2018. Otsusega mõisteti K L hageja kasuks välja kohtutäituri ametikohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju summas 5400 eurot ning viivised alates 10.10.2016 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Lisaks mõisteti 18.01.2018 Harju Maakohtu määrusega samas tsiviilasjas 216-15275 K L hageja kasuks välja maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud 1774 eurot ning viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. Kohtumäärus jõustus 02.02.2018.
4.Samuti tekitas kohtutäitur K L täitemenetluses nr 140/2006/645 kahju seoses ukseluku vahetamisega summas 120 eurot ning ettemaksu tasumisega kohtutäiturile Andrei Krekile täiteasjas nr 169/2016/1 summas 485,28 eurot, kokku 605,28 eurot. Eelmainitud kulud on põhjuslikus seoses tsiviilasjas nr 2-16-15275 tuvastatud kohtutäitur K L poolt ametikohustuste korrapärase täitmata jätmisega.
5.Kohtutäitur K L suri 19.11.2017. Kuna kohtutäituril oli kostjaga sõlmitud vastutuskindlustuse leping, esitas hageja nõuded kostja vastu. Kostja kahjukäsitleja M V 14.06.2018 kahjukäsitluse otsusega otsustas kindlustusselts hüvitada 77,50 eurot, mis koosnes tsiviilasjas nr 2-15-12770 K L R M kasuks väljamõistetud menetluskulust 65 eurot ja tsiviilasjas nr 2-14-1176 kohtumäärusega väljamõistetud riigilõivust 12,5 eurot.
6.Tallinna Ringkonnakohtu 31.10.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-16-15275 tõendab, et kohtutäitur K L võlgneb hagejale 5400 eurot, millelt arvestatakse viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 10.10.2016 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Harju Maakohtu 18.01.2018 määrus ts asjas 2-16-15275 tõendab, et kohtutäitur K L võlgneb hagejale 1775 eurot menetluskulude eest, millelt arvestatakse viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 02.02.2018 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Kindlustusleping tõendab, et kohtutäitur ja kostja kindlustusandjana vastutavad kohtutäituri tekitatud õigusvastase kahju eest solidaarselt. Lukuvahetuse arve tõendab, et hagejale on kohtutäituri tegevusetusega tekitatud kahju. Täitekulu ettemakse väljamõistmise otsus tõendab, et hagejale on kohtutäituri tegevusetusega tekkinud kahju.
7.Hageja viitas VÕS § 521 lõikele 1, 2 ja 4. Kuivõrd nõude aluseks on jõustunud kohtuotsused, aegub VÕS § 521 lg 4 ja TsÜS § 157 lg 1 koosmõjus hageja nõue kostja vastu 10 aasta jooksul. Formaalsed eeldused kostja vastu nõude esitamiseks on täidetud ja nõue ei ole aegunud.
8.Hageja viitas KTS § 9 lõikele 1, RVastS § 7 lõikele 1, lõikele 3 ja lõikele 4. Nõude rahuldamiseks tuli hinnata, kas kostja ametitegevuse käigus aset leidnud viivitus korteri valduse üleandmisel oli õigusvastane, kas sellega rikuti hageja subjektiivseid õigusi, kas kahju ja viivituse vahel oli põhjuslik seos, kas kahju hüvitamine oli hõlmatud rikutud normi kaitseeesmärgiga ja kas kostja tegevus oli süüline.
9.Tallinna Ringkonnakohus on 31.10.2017 otsusega tsiviilasjas 2-16-15275 tuvastanud, et täidetud on kõik kohtutäituri vastutuse eelduseks olevad alused. Otsus, millega mõisteti K Lalt välja 5400 eurot koos viivistega, on jõustunud. Harju Maakohtu 18.01.2018 määrusega tsiviilasjas 2-16-15275 mõisteti K Lalt välja menetluskulud summas 1774 ning viivised kuni kohustuse täitmiseni. Määrus on jõustunud.
10.M V on kahjukäsitluse otsuses väitnud, et eelnimetatud kohtulahendid ei ole usaldusväärsed ning sellest tulenevalt ei hüvita kostja K Lalt väljamõistetud kahjuhüvitisi. Hageja pidas sellist seisukohta arusaamatuks. Arusaamatu on kostja seisukoht, et K L ei saanud ennast kohtumenetluses kaitsta, kuivõrd ta oli surnud. K L oli Tallinn Ringkonnakohtu otsuse 31.10.2017 tegemise ajal elus. Täiendavalt oli K Lal olemas lepinguline esindaja, kes tänaseni tegutseb K La huvides.
11.Hageja ei nõustunud kostja seisukohaga, et hagejale oleks täitemenetlusega seoses igal juhul tekkinud kahju. Täitemenetluse eelduseks on täitedokumendi ehk jõustunud kohtulahendite alusel kohustuse täitmata jätmine, mis oma olemuselt juba eeldab rikkumist. Kui K L oleks oma kohustusi täitnud või kindlustusandja oleks hüvitanud vabatahtlikult K La rikkumisest tekkinud kahju, ei oleks olnud vajadust täitemenetluse algatamiseks.
12.Kindlustusselts on tsiviilasjas nr 2-15-1097 hagejalt K La kasuks välja mõistetud menetluskulud ning viivised tasaarveldanud hageja nõudega kostja vastu. Eelnimetatud nõue ei kuulu kostjale, vaid K La pärandvara pankrotimenetluses pankrotivarasse. Arusaamatu on, kuidas sai kostja ilma nõusolekuta omandada kolmandate isikute vahelises õigusvaidluses tekkinud nõudeid pankrotivarast ja neid siis kahjustatud isiku vahelises õigusvaidluses käsutada. Kohustusliku omavastutuskindlustuse lepingu alusel tekib kahjustatud isikul kindlustusandja vastu nõue kindlustusvõtja rikkumisest. See ei tähenda, et vastupidi omandaks kindlustusandja kindlustusvõtjalt nõude kahjustatud isiku vastu.
13.Hageja leidis, et kuivõrd kahju hüvitise ulatus oli seotud kohtus välja mõistetud summadega, ei olnud vajalik eraldi kahju ulatust põhistada. Ka on kohtulahenditega mõistetud välja viivised kuni põhinõude tasumiseni. Kohtulahenditest tulenevalt on hagi esitamise seisuga 22.06.2018
sissenõutavaks muutunud järgmised kahjuhüvitised. Tsiviilasjas nr 2-16-15275 otsusega välja mõistetud põhisumma 5400 eurot, tsiviilasjas nr 2-16-15275 põhisummalt välja mõistetud viivis 10.10.2017 kuni 22.06.2018 summas 734,72 eurot, tsiviilasjas 2-16-15275 18.01.2018 määrusega välja mõistetud menetluskulud summas 1774 eurot, tsiviilasjas 2-16-15275 määrusega väljamõistetud menetluskulude summalt 1774 eurolt viivis alates 02.02.2018 kuni 22.06.2018 54,82 eurot.
14.Hageja leidis, et tal on õigus esitada kostja vastu VÕS § 1131 lg 1 alusel nõue summas 40 eurot. Lisaks esitas hageja kohtueelsete õigusabikulude nõude. Hageja on korduvalt saatnud kostjale e-kirju seoses käesoleva asjaga. Täiendavalt saatis hageja esindaja Marko Neitsov 24.05.2018 nõudekirja ja hoiatuse kohtusse pöördumise kohta, kuna kostja ei reageerinud hageja nõuetele. Eelnevast tulenevalt on kohtueelses menetluses hagejale tekkinud kahju summas 400 eurot, mis on nõudekirja koostamise ja saatmise kulu.
15.Hagiavalduse täienduses täpsustas hageja viivise nõuet. Hageja palus endiselt mõista kostjalt välja kahju hüvitis 5400 eurot seoses K La poolt täitemenetluses tekitatud kahjuga. Hageja palus mõista kostjalt välja viivise 5400 eurolt ajavahemiku 10.10.2016 – 22.06.2018 eest summas 734,72 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista kahju hüvitise 1774 eurot seoses K La kohtumenetluses tekitatud kahjuga ehk menetluskuludega. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise 1774 eurolt ajavahemiku 02.02.2018 – 22.06.2018 eest summas 54,82 eurot seoses menetluskuludega. Hageja palus mõista kostjalt välja kohtueelse menetluse õigusabikuludena 400 eurot ja viivise sissenõudmiskulude hüvitisena 40 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõude summalt 7614 eurolt alates 23.06.2018 kuni põhinõude täitmiseni.
16.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja ei nõustunud kostja väitega, et kindlustusvõtja tahtlus vabastab kindlustusandja vastutusest VÕS § 513 alusel. Hageja leidis, et VÕS § 513 kohaldub ainult vabatahtlikule kindlustuslepingu sisesuhtele, mitte kohustuslikule vastutuskindlustuslepingule. VÕS § 521 lg 21 järgi ei vabane kindlustusandja vastutusest kanntanu ees kohustusliku vastutuskindlustuse puhul. Kostja ei vabane vastutusest põhjusel, et kindlustusvõtja tekitas kahju tahtlikult.
17.Hageja ei nõustunud, et tema nõue on aegunud. Hageja viitas VÕS § 521 lõikele 4 ja TsÜS § 157 lõikele 1. Aegumise katkemine või peatumine kindlustusvõtja suhtes kehtib ka kindlustusandja suhtes. Hageja ei nõustunud kostja väitega, et hageja ei ole täitnud VÕS § 522 lõikes 1 sätestatud teavitamiskohustust. Hageja teavitas kostjat oma 18.01.2016 e-kirjas.
18.Hageja on tsiviilasjas 2-16-10947 esitanud 11.05.2016 hagi nõude täienduse, kus esitas täiendava nõude kommunaalteenuste eest. Allan Habicht kui kostja esindaja on eelnimetatud dokumendi avanud e-toimiku andmetel 29.06.2016. Täiendavalt on Viru Maakohus tsiviilasjas 215-10947 tehtud määrusega keeldunud hageja täiendava kommunaalteenuste võlgnevuse 5400 euro nõude menetlusse võtmisest. Hageja juhib tähelepanu asjaolule, et e-toimiku järgi on kostja esindaja Allan Habicht eelnimetatud kohtumääruse avanud 12.12.2016. Kostja tunnistas ise oma vastuse p-s 2.4, et hageja on kindlustusjuhtumist kostjat teavitanud. VÕS § 522 lg 1 järgi ole hageja kohustatud kostjat teavitama kindlast kahjuliigist, vaid pelgalt kahjujuhtumist. Kostja tunnistas, et hageja on teda teavitanud. Täiendavalt välistab VÕS § 523 lg 1 vastutuse ainult selle kahju osas, mida kindlustusandjal oleks olnud võimalik vältida. Kuivõrd nii kindlustusandja kui ka kindlustusvõtja on absoluutselt igale esitatud kahjunõudele vaielnud vastu, ei omaks väidetav teavitamiskohustuse rikkumine tähtsust. Menetluskulud oleksid tekkinud igal juhul.
19.Hageja pidas eeltoodu tõttu ebaõigeks kostja väidet, et kahjuhüvitist tuleb vähendada teavitamiskohustuse rikkumise tõttu. Kostja üritab kohut teadlikult juhtida eksiteele, väites, et ta
ei teadnud kommunaalteenuste kahjuhüvitise nõudest või asjaolust, kas hageja on kasutanud õiguskaitsevahendeid korteris elanud isikute suhtes. Kostja oli nendest asjaoludest teadlik.
20.Kostja on väitnud, et kohtutäitur soovis 03.12.2013 anda valduse üle hagejale, kuid hageja ei olnud nõus lukuabi ära ootamisega. Varasemastes lahendites on korduvalt tuvastatud kohtutäituri kohustuste rikkumine ning mõistetud välja kahjuhüvitis hageja kasuks. Hagejast ei oleks olnud mõistlik oodata terve päeva lukuabi saabumist. Hageja ei nõustunud kostja väitega, et ta ei soovinud kasutada tsiviilõiguslikke õiguskaitsevahendeid õigusliku aluseta korteris viibiva isiku väljatõstmiseks. Hageja viitas Tallinna Ringkonnakohtu 31.10.2017 otsusele tsiviilasjas 2-1615275. Otsuses on tuvastatud, et hageja kasutas õiguskaitsevahendeid korteris elanud isikute vastu.
21.Hageja leidis, et kostja on ebaõigesti tõlgendanud vastuväidete esitamise õigust. VÕS § 521 lg 3 lubab pelgalt vastuväiteid esitada, kuid mitte teha tasaarvestamise avaldust. VÕS § 67 lg 1 sätestab, et iga solidaarvõlgnik võib nõude tasaarvestada üksnes enda nõudega. Hagejale teadaolevalt ei ole kostja esitanud dokumente, mis tõendaks nõude üleminekut kindlustusvõtjalt kostjale, mistõttu ei saa kostja teha tahteavaldust tasaarvestuseks.
22.12.11.2018 seisukohtades leidis hageja, et ta teavitas esmakordselt kohtutäiturit kommunaalteenuste kaasnevatest kohustustest juba 2008. aastal. Hiljem kordas hageja seda mitmel korral nii oma kaebustes kohtutäiturile kui ka esitas sama nõude kohtumenetluses ekirjana. Seega sai ja pidi kostja kui kindlustusandja olema teadlik esitatud nõudest. Kostja väited selle kohta, et hageja sai valduse korteriomandile tagasi 23.06.2015 ei vasta tõele, sest hageja sai korteriomandi valduse tagasi 03.03.2016, mis nähtub Tallinna Ringkonnakohtu otsuse punktist 6.
23.Tähtsust ei oma tahtliku rikkumise fakt kostja käitumises, kuna tegemist on kohustusliku vastutuskindlustusega, millest tulenevalt ei saa hageja tahet suunata. Hageja jaoks ei ole kostja ja kohtutäituri vahelisest lepingust tulenevad tingimused siduvad. Hageja ei ole saanud kohtutäiturilt tasu seoses nõude rahuldamisega tsiviilasjas nr 2-16-15272, kuna kohtutäitur suri ja tema suhtes kuulutati välja pankrot. Alustatud täitemenetlused surnud isiku suhtes on lõpetatud.
24.Kohtutäiturilt välja mõistetud võlgnevust on Tallinna Ringkonnakohus hinnanud ja kohtuotsus on jõustunud. Kohtutäituri tulemusel sai võimalikuks valduse rikkumisega seotud kahju tekitanud, kuna kohtutäitur ei andnud vaatamata hageja 18.01.2008 täitmisavaldusele korteriomandi valdust üle. Kohtutäitur oli passiivne ja tema tegevusetus oli tõestatud kahe kohtumäärusega. Hageja ei pea otstarbekas neid asjaolusid täiendavalt tõendada. Kohtutäitur ei teinud sisuliselt 10 aasta jooksul täitemenetluses ühtegi toimingut ja sellest tulenes kahju.
25.Lõplikes seisukohtades esitas hageja vastuväite kohtu tegevusele. Hageja leidis, et ta esitas 12.11.2018 ehk eelmenetluse ajal taotluse tõendi kogumiseks. Kohus peab selgitama pooltele tõendamiskoormuse jaotumist. Tänaseks ei ole selge, kas faktiline asjaolu, et kostja ja kohtutäituri vahel oli sõlmitud ka enne 2015 aastat leping, on vaidlusalune või mitte, millest tulenevalt ei ole selge, kas hageja peab selle kohta esitama tõendeid. Kostja on pelgalt viidanud, et hageja ei ole sellist tõendit esitanud, kuid ei ole esitanud selget vastuväidet. Kohus ei ole määrusega otsustanud, millised tõendid on vastuvõetud, millest tulenevalt ei ole hagejale teada, milliseid faktilisi asjaolusid tuleb tal veel tõendada.
26.Ebaõige on kostja 27.11.2018 seisukoht, et taotluse rahuldamine pikendaks kohtumenetlust. Käesolevas asjas peaks hindama seda, kas taotluse hilinenud esitamine pikendab ebamõistlikult menetlust, kuivõrd olukorras, kus hageja oleks õigeaegselt taotluse esitanud ja kohus oleks taotluse rahuldanud, oleks kohus pidanud menetlustoimingu igal juhul läbi viima, millest tulenevalt per se menetlustoimingu tegemiseks kuluv aeg ei ole relevantne. Hageja pidas ebaselgeks, miks on kohus andnud kostjale pikema eelmenetluse perioodi. Taotluse õigeaegsel
esitamisel oleks kohus pidanud ära ootama kostja eelmenetluse lõppemise. Teoreetiliselt oli võimalik, et kostja oleks faktiväite omaks võtnud, millest tulenevalt ei oleks menetlustoimingu läbiviimine olnud vajalik. Kohus oleks võinud korraldada eelistungi.
27.Kostja väide, et tahtlus välistab kostja vastutuse on absurdne. Hageja pidas üldtuntuks, et kohustusliku vastutuskindlustuse osas ei vabane erinevalt vabatahtlikust vastutuskindlusest kindlustusandja kannatanud isiku ees vastutusest kindlustusvõtja tahtluse korral. VÕS § 521 lg 5 sätestab selle selgesõnaliselt. Ei ole eluliselt usutav, et kostja ei ole sellisest aluspõhimõttest teadlik. Kostja viib kohut teadlikult eksitusse. Kostja eksitab kohut väitega, et hageja ei ole esitanud õige perioodi kindlustuspoliisi. Kostja ei ole väitnud, et varasemal perioodil ei olnud ta kohtutäituri kindlustusandja.
28.Nõue ei saa olla aegunud. Ebaõige on kostja arusaam aegumise loogikast. Käesolevas asjas ei kohaldata TsÜS § 154, mis kohaldus AS xxxx ja hageja vahelises õigussuhtes, vaid TsÜS § 150 lg 1, mille järgi enne kohtulahendi tsiviilasjas 2-16-15275 jõustumist oleks kohtutäituri vastu nõue aegunud 24.10.2017.
29.Hageja möönis, et käesolevas asjas ei ole kuupäevaliselt võimalik tuvastada, millisel ajahetkel oli kohtutäitur rikkumise toime pannud. Hageja sai AS xxxx nõudest teada 23.10.2014. Asjaolu, et kahjuhüvitise perioodi alguseks on märgitud 31.12.2010, tuleneb sellest, et alates sellest perioodist esitati hageja vastu nõue. Kuivõrd kohtutäitur on TMS § 8 järgi kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud, oli hiljemalt alates 31.12.2010 kohtutäitur eksimuses seadusest tuleneva kohustuse vastu.
30.Kostja on kohut eksitanud. 31.10.2017 Tallinna Ringkonnakohtu otsusega tsiviilasjas 2-1615275 on tuvastatud, et hageja sai korteri valduse 03.03.2016 kohtutäitur Andrei Kreki tegevuse tagajärjel. Eelnevast tulenevalt leiab hageja, et kindlustusjuhtumiga oli hiljemalt tegemist alates 31.12.2010 kuni 04.09.2015. Hageja sai tekkinud kahjust teada 23.10.2014.
31.Käesolevas asjas tuleb tuvastada, kas poolte vahel on vaidlus selle üle, et kostja oli ka enne 16.05.2015 kohtutäitur K La kindlustusandja. Kui kohtu hinnangul ei ole seda asjaolu vaja tõendada, puudub hageja nägemuses põhjendus tõendi kogumiseks. Iseenesest ei ole kostja eitanud, et oli vastutuskindlustuse pakkuja kogu perioodi jooksul. Hageja taotles, et kohus kohustaks kostjat selgelt vastama küsimusele, kas kostja oli kogu kahju tekkimise perioodi kohtutäitur K La vastutuskindlustuse lepingu kindlustusandja.
32.Hageja nõustus kostja väidetega tasaarvestamise vastuväite lubatavuse osas. Kostjal on lubatud tasaarvestada põhinõudena 1740 eurot.
33.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 3748 eurot. Hageja kuludeks on riigilõiv 550 eurot ja õigusabikulud 3198 eurot. Hagejale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 130 eurot. Hagejale on osutatud õigusabi mõistliku tunnihinnaga. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskulude summalt.
34.Hageja esindajal kulus kliendiga kohtumisele, materjalide kogumisele ja esindajale esitamisele 2 tundi ehk 260 eurot. Hagiga seotud materjalide läbitöötamisele ja tõendite analüüsiks ning seisukoha kujundamisele kulus 4 tundi ehk 520 eurot. Hagiavalduse koostamisele, materjalide kokku panekule ja kohtule edastamisele kulus 5 tundi ehk 650 eurot. Kostja 17.07.2018 vastusega tutvumisele kulus 1,5 tundi ehk 195 eurot. 30.08.2018 seisukoha koostamisele kulus 4 tundi ehk 520 eurot. Kostja 12.11.2018 vastusega tutvumisele kulus 1,5 tundi ehk 195 eurot. 10.12.2018 seisukoha koostamisele kulus 2,5 tundi ehk 325 eurot. Kokku kulus 2665 eurot ilma käibemaksuta ja 3198 eurot koos käibemaksuga.
KOSTJA VASTUVÄITED
35.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja tõi välja, et tema ja kohtutäitur K La vahel oli sõlmitud vastutuskindlustuse leping (poliis nr 41066163) kindlustusperioodiga 16.05.2015 – 15.05.2016. Kindlustuslepingu osaks on kohtutäituri ametikindlustuse tingimused TVK 20101.
36.Hageja esitas 18.01.2008 kohtutäitur K Lale täitemenetluse algatamise avalduse. Avalduse sisuks oli täiteasjas nr 140/2006/645 toimunud kordusenampakkumisel 04.12.2007 omandatud ja Kiviõlis Soo 17-25 asuva korteriomandi väljanõudmine ebaseaduslikust valdusest, mille osas kohtutäitur alustas täiteasja nr 140/2008/164. Korteriomandi kordusenampakkumine toimus kohtutäitur K La vahendusel ja selle võitjaks osutus hageja, kes kanti kinnistusraamatusse kordusenampakkumise akti alusel omanikuna sisse 11.12.2007.
37.28.10.2013 teatas täitur hagejale, et viimase kohalolek oli luku avamisel oluline ja ilma selleta toimingut läbi ei viida. 03.12.2013 püüdis kohtutäitur K L kinnisasja valdust hagejale üle anda. Kinnisasja valduse äravõtmise aktist nähtuvalt sissenõudjast hageja ei nõustunud ukse avamisega lukkude lõhkumise teel ega ootama lukuabi saabumiseni. Aktile on alla kirjutanud hageja.
38.Hageja sai Soo tn 17-25 korteriomandi valduse 23.06.2015. Hageja saatis kohtutäitur K Lale e-kirja, millest nähtub, et ta vahetas vaidlusaluse korteri lukud 23.06.2015 ning politseiga koos suleti võtmed ümbrikusse. Hageja märkis, et olemas on võimalus valdus üle anda, kuid ta soovis, et täitur oma ülesanded täidaks ning ladustaks võlgniku asjad turvalisse kohta. Hageja palus 01.07.2015 peatada kõik täitemenetlusega 140/2008/164 seotud toimingud kuni kohtutäituri taandamisavalduse lahendamiseni. Kohtutäitur K L andis 08.10.2015 täitetoimiku nr 140/2008/164 üle kohtutäitur A. Krekile.
39.Hageja esitas 22. juulil 2015 Viru Maakohtule hagi kohtutäitur K La vastu kahju hüvitamiseks, mida kohus menetles tsiviilasjana nr 2-15-10947. Tsiviilasjas nr 2-15-10947 kaasas kohus iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja. Hageja väitis hagiavalduses, et kuna ta ei ole saanud kordusenampakkumisel omandatud korteriomandit kasutada, oli kohtutäitur süüliselt tegevusetu ja tekitas kahju (saamata jäänud üüritulu 9900 eurot, omandi müügi nurjumisega seotud kahju summas 4800 eurot, mittevaralise kahju jne).
40.Tsiviilasjas nr 2-15-10947 rahuldas Viru Maakohus 23.01.2017 otsusega hagiavalduse osaliselt. Hageja apellatsioonkaebust läbi vaadates tegi Tartu Ringkonnakohus 09.10.2017 otsuse, milles ta sisuliselt leidis, et kohtutäitur K L oli küll ametikohustusi rikkunud, kuid need rikkumised ei olnud põhjuslikus seoses väidetavalt hagejale tekkinud kahjuga. 19.11.2017 suri kohtutäitur K L.
41.Kostja viitas KTS § 9 lõikele 1. Hageja tugines kostja vastu esitatud kahju hüvitamise nõudes peamiselt Tallinna Ringkonnakohtu 31.12.2017 lahendile tsiviilasjas nr 2-16-15275, millega tema hagi kohtutäitur K La vastu rahuldati. Hageja ei ole täpsemalt kostja tsiviilvastutuse eeldusi lahti kirjutanud ning oma väidete kinnitamiseks tõendeid esitanud. Hageja on nii tsiviilasjas nr 216-15275 kui ka tsiviilasjas nr 2-15-10947 tuginenud asjaolule, et kuna ta ei saanud kordusenampakkumisel omandatud korteriomandit kasutada, oli kohtutäitur tegevusetu ja sellega rikuti süüliselt täitemenetluse nõudeid. Hageja tugines mõlemas tsiviilasjas samadele asjaoludele, erinevus seisneb ainult hagiesemes - tsiviilasjas nr 2-15-10947 nõudis hageja
saamata jäänud üüritulu ning kinnisasja väärtuse vähenemisega tekkinud kahju hüvitamist, tsiviilasjas nr 2-16-15275 nõudis hageja kahjuhüvitisena kommunaalmaksete hüvitamist.
42.Kuivõrd kostja kaasati tsiviilasjas nr 2-15-10947 kolmanda isikuna, siis saab kostja lähtuda selle tsiviilasja lahendist. Tsiviilasja nr 2-15-10947 tehtud lahend on siduv nii hagejale, kostjale kui kohtutäitur K La pärijatele. Hageja esitas antud asjas kassatsioonkaebuse, mida Riigikohus menetlusse ei võtnud. Antud tsiviilasjas tehtud otsuses leidis kohus, et kohtutäitur rikkus täitemenetluse seadustikust tulenevaid kohustusi, kuid tema kohustuste rikkumine ei olnud põhjuslikus seoses hagejale tekkinud kahjuga. Kostja leidis, et kuna kohtutäituri ametikohustuse rikkumine ei olnud põhjuslikus seoses üüritulu kaotuse näol tekkinud kahjuga, ei saanud ametikohustuse rikkumine olla põhjuslikus seoses väidetavalt kommunaalkulude nõude näol tekkinud kahjuga.
43.Kostja leidis, et tsiviilasjas nr 2-16-15275 tehtud ringkonnakohtu lahend on ebaõige ning see ei ole kostjale siduv. Kostjale ei ole hageja ega kohtutäitur K L edastanud tsiviilasjas menetlusosaliste menetlusdokumente, seisukohti ja tõendeid. Kostja ei ole saanud nende tsiviilasja menetlusdokumentide sisuga saanud tutvuda. Kostja viitas VÕS § 522 lõikele 1. Hageja ei ole antud kohustust täitnud. Asjaolu, et hageja on teatanud üürikulude nõudest, ei võtnud talt kohustust teavitada väidetavast kahju hüvitamise nõudest. Kuna kostjat ei kaasatud menetlusse kolmanda isikuna, puudus tal võimalus oma õiguste kaitsmiseks ja seisukohtade või tõendite esitamiseks. Kuivõrd kostjat ei kaasatud, ei ole lahend talle TsMS § 217 lg 3 kohaselt siduv.
44.Kostja püüdis pärast otsuse saamist saada teavet kohtutäiturilt, kuid see ei õnnestunud, sest täitur suri. Tsiviilasjas tehtud ringkonnakohtu otsusest nähtub, et kohtutäitur K L ei vastanud apellatsioonkaebusele. Kohtutäitur ei kaitsnud oma õigusi ringkonnakohtus. Tallinna Ringkonnakohus tegi otsuse 31.10.2017, kohtutäitur K L suri enne kassatsioontähtaja lõppemist (19.11.2017). Kostjale on teadmata, kas kohtutäitur K L oli üldse tervisliku seisundi tõttu võimeline enda õigusi tsiviilasjas kaitsma. Kindlasti ei jõudnud ta oma surma tõttu ebaõige otsuse peale kassatsioonkaebust esitada.
45.Kostja leidis, et hageja on ise endale oma tegevusega kahju tekitanud. Kohtutäitur soovis hagejale korteriomandi valduse üle anda alates 10. aprillist 2013 hagejale sobival ajal. Kohtutäitur soovis korteriomandi valdust hagejale üle anda 03.12.2013, kuid hageja ei nõustunud ukseluku lõhkumisega. Hageja väitel oli tal võimalik 1500 – 1700 eurot maksev korter müüa 6500 euroga. Mõistlik isik, kes teadis, et paari päeva pärast peaks toimuma väga soodsatel tingimustel korteri müügitehing ja tal on selle jaoks vaja saada korteri valdus, oleks olnud nõus ootama lukuabi saabumist. Hagejal oli võimalik 03.12.2013 saada endale korteri valdus ja tal oli võimalik lasta täitemenetlus lõpetada kas oodates ära lukuabi või lubades ukse luku lõhkuda. Hageja lõi ise olukorra, kus talle tekkis kahju. Isegi juhul, kui täitur on ametikohustusi rikkunud, puudus peale 04.12.2013 põhjuslik seos täituri tegevusetuse ja kommunaalmaksete võlgnevuse vahel.
46.Hagiavaldustest ei nähtu, et hageja oleks soovinud kasutada tsiviilõiguslikke õiguskaitsevahendeid väidetavalt õigusliku aluseta korteris viibiva isiku või tema asjade korterist väljatõstmiseks. Isegi juhul, kui kohtutäitur on hagejale kahju tekitanud ja kostjal on sellise kahju hüvitamise kohustus, tuleb hüvitist VÕS § 139 alusel vähendada. Hageja on olnud vastuvõtuviivituses ja oma tegevusega ise põhjustanud kahju tekkimise, jättes 03.12.2013 korteriomandi valduse vastu võtmata.
47.Hageja ei ole esitanud tõendeid tekkinud kahju suuruse kohta. Hagiavaldus tuleks jätta rahuldamata ka selle tõttu, et kahju suurus ei ole tõendatud. Korteriomandi seaduse ja korteriühistu seaduse kohaselt on korteriomandi omaniku kohustuseks kanda korteriomandi ja
kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutusi. Seega ei saa lugeda soojusarvete eest AS-le xxxx tasutud makseid hagejale tekkinud kahjuks. Hageja oleks pidanud AS-le xxxx maksma soojusarvete eest hoolimata sellest, kes tema korterit valdab.
48.Hageja on tsiviilasjas nr 2-15-10947 nõudnud kahju hüvitisena perioodil 31.12.2010 – 04.09.2015 tekkinud soojusarvete tasumist. Arvestades seda, et hageja sai korteri valduse vähemalt 23.06.2015, on täiesti arusaamatu, miks nõuab hageja peale seda kuupäeva tekkinud kommunaalmaksete tasumist. Kuivõrd hageja valdas korterit vähemalt alates 23.06.2015, tuleks perioodil 23.06.2015 - 04.09.2015 tekkinud kommunaalmaksete eest jätta nõue rahuldamata.
49.Tsiviilasjas nr 2-16-15275 on kohtutäitur K Lalt välja mõistetud menetluskulu summas 1774 eurot, mida hageja nõuab kostjalt kahjuhüvitisena. Kostja viitas VÕS § 523 lõikele 1. Hageja ei ole kostjale arusaadaval viisil teatanud, et ta nõuab täiturilt soojaarvete tasumist. Arvestades seda, et kohtutäitur menetles korteriomandi ebaseaduslikust valdusest vabastamise küsimust alates 2008. aastast, ei saa kuidagi lugeda VÕS § 522 lg 1 mõttes kahjujuhtumist õigeaegseks teatamiseks 2016 aastal teatamist.
50.Hageja nõuab täitemenetluses nr 140/2006/645 korteri ukseluku vahetamise kulu summas 120 eurot ja kohtutäitur A. Krekile täiteasjas nr 169/2016/1 tehtud ettemaksu summas 485,28 euro tasumist kahjuhüvitisena. Hageja ei ole kordagi põhjendanud, miks viidatud kulu näol on tegemist täitur K La tekitatud kahjuga. Kostjal puudub kohustus tasuda kulutusi, mida hageja täitemenetluse algatajana pidi niikuinii tegema.
51.Hageja on õigesti viidanud, et kohtutäitur K La ja kostja vahel oli sõlmitud vastutuskindlustuse leping (poliis nr 41066163) kindlustusperioodiga 16.05.2015 – 15.05.2016. Tingimuste TVK 20101 p 5 kohaselt oli kindlustusjuhtumiks kindlustusperioodil toimunud kindlustatu ametikohustuse süüline rikkumine, kui selle rikkumise tõttu tekkis teisele isikule kahju, mille kindlustatu on kohustatud vastavalt õigusaktidele hüvitama. Tingimuste TVK 20101 p 8 kohaselt kui kindlustatu rikkumine seisneb tegevusetuses, loetakse, et rikkumine on aset leidnud ajal, mil kindlustatud tekkis kohustus vastav tegu sooritada. Hagiavaldusest jääb selgusetuks, milles täpselt seisneb täituri süüline rikkumine ja mis hetkel täitur ametikohustusi rikkus ehk hageja ei ole välja toonud, milles seisneb kindlustusjuhtum ja millal see toimus.
52.Hageja väitis, et ta esitas täitemenetluse algatamise avalduse kohtutäiturile juba 18.01.2008. Seega rikkus kohtutäitur kohustusi juba 2008. aastal. Arvestades hageja väiteid erinevates täitemenetlust puudutavates kohtuasjades, ei saa täituri tegevusetuse alguseks lugeda 2015. aastat. Lisaks jääb kostjale selgusetuks, millisel õiguslikul alusel nõuab hageja 2015. a sõlmitud kindlustuslepingu alusel enne selle lepingu sõlmimist tekkinud kahju.
53.Kostja viitas VÕS §-le 513 ja KTS §-le 10. Kindlustuslepingu tingimuste TVK 20101 punkti 14 kohaselt ei ole kindlustusandjal täitmise kohustust, kui kahju tekkis kindlustatu kohustuse tahtliku rikkumise tõttu. Kohtutäituri ja kostja vahel sõlmitud kindlustuslepinguga ei ole kostja võtnud kohustust hüvitada täituri kohustuse tahtliku rikkumise tõttu tekkinud kahju. Tsiviilasjas nr 2-16-15275 tehtud lahendi kohaselt on täitur teadlikult jätnud täitemenetluse toimingud teostamata. Viidatud otsuse kohaselt esitas hageja täitemenetluse algatamise avalduse 18.01.2008, kuid kostja koostas võlgnikule täitmisteated alles 21.11.2012 ja 11.11.2013 ehk pärast seda, kui hageja oli esitanud kohtutäituri peale kaebuse Justiitsministeeriumile.
54.Korteri valdus anti hagejale üle 03.03.2016. Järelikult kestis täitemenetlus vaidlusaluse korteri valduse üleandmiseks umbes kaheksa aastat. Kohtud on varem erinevates tsiviilasjades tuvastanud, et täitur ei olnud täiteasja nr 140/2008/164 raames kohustuse täitmisel hoolas ning viis läbi täitemenetluse oluliste viivitustega (Viru Maakohtu 23.09.2015 määrus tsiviilasjas nr 215-12770 ja Tartu Ringkonnakohtu 20.05.2015 määrus tsiviilasjas nr 2-14-1176). Esitatud
asjaoludest ja tõenditest nähtuvalt oli ilmne, et kostja rikkus kohtutäiturina täitemenetluse läbiviimisel oluliselt ja õigusvastaselt ametikohustusi, kui ei täitnud viivitamata TMS §-s 8 sätestatud kohustusi.
55.Tsiviilasjas nr 2-15-10947 tehtud maa- ja ringkonnakohtu tuvastatud asjaolud ja antud õiguslik hinnang on menetlusosalistele siduvad. Antud tsiviilasjas leidis maakohus, et täitur on oma ametikohustusi rikkunud tahtlikult. Hageja ei vaidlustanud maakohtu otsust osas, millega tuvastati täituri ametikohustuste tahtlik rikkumine. Kuivõrd samade asjaoludele üle peetud vaidluses on poolte vahel juba tuvastatud, et täituri ametikohustuste rikkumine oli tahtlik, ei ole tegemist vaidlusaluse asjaoluga.
56.Kohus möönis täituri tahtlikku rikkumist ka tsiviilasjas nr 2-16-15275, milles kohus asus seisukohale, et kuivõrd ametikohustuste rikkumine vältas aastaid ning kestis hoolimata hageja korduvatest kirjadest ja kõnedest, oli tegu vähemalt raske hooletusega, kuna täitur jättis ametikohustuste täitmisel käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata. Kostja toonitab, et tsiviilasja nr 2-16-15275 kontekstis ei olnud oluline, kas täitur on ametikohustusi rikkunud hooletusest või tahtlikult.
57.Kostja viitas Riigikohtu 3-2-1-150-15 lahendi punktile 13, mille kohaselt vabaneb kindlustusandja VÕS § 513 alusel kohustuse täitmisest ka kaudse tahtluse korral. Kaudset tahtlust on Riigikohus selgitanud lahendi 3-2-1-6-06 punktis 12 ja 3-2-1-150-15 punktis 13. Tsiviilasjas nr 2-16-15275 on kohus jõudnud järeldusele, et täitur K L viivitas õigusvastaselt korteriomandi valduse üleandmisega. Kuna kohtutäitur ei suutnud 8 aasta jooksul korteri valdust üle anda ning hageja tuletas ametikohustuste täitmist korduvalt nii kirjalikult kui suuliselt meelde, pidi täitur vähemalt ette kujutama, et hageja ei saa enda korterit kasutada ning vähemalt möönma, et hagejale tekib kahju. Arvestades, et kohtutäitur on oma ametikohustusi rikkunud vähemalt kaudse tahtluse vormis, puudub kostjal kahju hüvitamise kohustus VÕS § 513, KTS § 10 ning tingimuste TVK 20101 p-le 14 alusel.
58.Kostja viitas aegumise osas KTS § 9 lõikele 9. Tegu on erinormiga, mis reguleerib kohtutäituri vastu esitatud nõuete aegumist. Tsiviilasjas nr 2-15-10947 on hagiavaldus esitatud 22.07.2015 ning hageja nõudis kommunaalkulude hüvitamist perioodil 31.12.2010 – 04.09.2015. Hageja kommunaalmaksete nõuded, millest hageja sai teada kolm aastat enne tsiviilasjas nr 215-10947 hagiavalduse esitamist ehk enne 22.07.2012, on aegunud ja selles ulatuses tuleks hagiavaldus jätta rahuldamata.
59.12.11.2018 seisukohtades leidis kostja, et hageja ei ole kuidagi reageerinud kohtu 10.09.2018 määrusele, milles kohus palus selgelt välja tuua hagi aluseks olevad asjaolud, sh selle, millal toimus kindlustusjuhtum ning kas kohtutäitur rikkus kohustusi süüliselt. Hageja ei ole reageerinud kohtu selgitusele, mille kohaselt tuli hagejal välja tuua ja tõendada, millal ta ise kohtutäituri rikkumisest ja sellega tekitatud kahjust teada sai ning millal teavitas nõudest kostjat ning kohtutäiturit.
60.Kostja viitas VÕS §-le 510 ja TsMS § 230 lõikele 1. Käesolevas asjas ei ole hageja selgitanud, milles seisneb talle tekkinud kahju. Veelgi olulisem, hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, et talle oleks tekkinud kahju kindlustuslepingu kehtivuse ajal ja kindlustusjuhtumi tagajärjel. Arvestades seda, et hageja ei ole hagiavalduses arusaadavalt välja toonud asjaolusid, mis annaksid talle aluse kindlustushüvitist nõuda, on ta eiranud kohtu palvet hagiavaldust selgitada, täpsustada ning tõendada.
61.Tsiviilasjas nr 2-15-10947 rahuldas kohus hageja nõude kohtutäitur K La vastu 9,14% ulatuses ning mõistis välja hüvitise summas 1740 eurot. Kostja on hagejale tsiviilasjas nr 2-1510947 kohtutäitur K L välja mõistetud hüvitise summas 1740 eurot üle kandnud 10.01.2018.
Lisaks on kostja hagejale hüvitanud menetluskulu 65 eurot ja riigilõivu 12,50 eurot. Arvestades hageja nõudeid, puudub kostjal igasugune õiguslik kohustus väidetavalt kohtutäitur K La tekitatud kahju hüvitamiseks. Kindlustushüvitise on kostja tasunud sooviga igasugused kohtutäitur K La puudutavad vaidlused lõppenuks lugeda ja vabaneda hagejaga edasisest suhtlusest. Hüvitise tasumist mõjutas oluliselt asjaolu, et kindlustusvõtja oli surnud. Arvestades hageja algatatud kohtumenetluste arvu (kostjale on teada vähemalt tsiviilasjad nr 2-14-3186, nr 2-14-1176, nr 2-15-10947, nr 2-16-15272) ning hageja esitatud menetlusdokumentide hulka, mahukust ning ebakonkreetsust, oli kostjal soov keskenduda oma põhitegevusele, mitte kohtuvaidlustele.
62.Kostja esitas hageja nõudele tasaarvestusliku vastuväite. Tsiviilasjas nr 2-15-10947 menetluskulude suuruse vaidluse osas tegi Tartu Ringkonnakohus 12.10.2018 tänaseks jõustunud määruse, millega omakorda tasaarvestas hagejalt väljamõistetud menetluskulude nõude summas 2069,37 eurot kohtutäitur K Lalt hageja kasuks välja mõistetud 1740 euroga. Seega mõistis ringkonnakohus hagejalt välja K La pärandvarasse (pankrotis) menetluskulude katteks tasaarvestatud summale lisaks 329,37 eurot. Hageja on seega esmalt saanud kostjalt tsiviilasjas nr 2-15-10947 väljamõistetud summa 1740 eurot kindlustushüvitisena ning lisaks on ringkonnakohus tasaarvestades kohtutäitur K Lalt väljamõistetud hüvitise hageja menetluskuludega summas 1740 eurot vähendanud hageja kohustusi. Arvestades eeltoodut, on hageja saanud tsiviilasjas nr 2-15-10947 tema kasuks välja mõistetud hüvitise juba kohtutäitur K Lalt ning seega on hageja kostja makstutud kindlustushüvitise 1740 euro osas alusetult rikastunud. Kui kohus peab hageja nõuet põhjendatuks, palus kostja väljamõistetava kindlustushüvitise tasaarvestada alusetult tasutud kindlustushüvitisega summas 1740 eurot.
63.Kostja viitas KTS § 9 lõikele 9. Tsiviilasjas nr 2-15-10947 on hagiavaldus esitatud 22.07.2015. Hagis nõudis hageja kommunaalkulude hüvitamist perioodil 31.12.2010 – 04.09.2015. Üldteada on asjaolu, et korteri omamisega kaasnevad kommunaalkulud, seega pidi hageja teadma tekkivast kahjust. Samuti teadis hageja alates 2008. aastast, et kohtutäitur K L ei ole talle korteri valdust üle andnud. Kommunaalmaksete nõuete näol on tegemist korduvate kohustustega, mille aegumist reguleerib TsÜS 154. Hageja kommunaalmaksete nõuded, mis muutusid sissenõutavateks enne 01.01.2012 ja olid seega tsiviilasjas nr 2-15-10947 hagiavalduse esitamise seisuga seega aegunud.
64.Arvestades AS xxxx arveid perioodil 01.01.2012 – 31.07.2015 (korteri valduse sai hageja 23.06.2015), oli aegumata nõuete summaks 3 311,41 eurot. Kohtutäitur K L tsiviilasjas nr 2-1510947 apellatsioonkaebuse menetlemisel oma õigusi ei kaitsnud, jättes apellatsioonkaebusele vastamata, samuti ei esitanud ta ebaõige kohtuotsuse peale kassatsioonkaebust. Kostjal puudus isegi teadmine, et kohtutäitur K Lalt on tsiviilkorras kahjuhüvitis välja mõistetud. Kuivõrd kostjat ei kaasatud tsiviilasjas nr 2-15-10947 kolmanda isikuna, ei ole selles tehtud lahend kostjale siduv ning kostjal on õigus esitada hageja nõuetele aegumise vastuväide.
65.Isegi juhul kui tsiviilasjas leiab tõendamist, et kohtutäitur K L on oma kohustuste rikkumisega hagejale kahju tekitanud, tuleb hüvitise suuruse puhul arvesse võtta hageja enda käitumist ning kahjuhüvitist VÕS § 139 lg 1 alusel vähendada. Kohtutäitur soovis hagejale korteriomandi valdust üle anda alates 10. aprillist 2013. 28.10.2013 teatas täitur hagejale, et viimase kohalolek luku avamisel on oluline ja ilma selleta toimingut läbi ei viida. Kohtutäitur soovis korteriomandi valdust hagejale üle anda 03.12.2013, kuid hageja ei nõustunud ära ootama lukuabi saabumist ja ukseluku lõhkumist. Hagejal oli võimalik saada korteri valdus 03.12.2013 ja vältida edasist kahju tekkimist. Viru Maakohus on 23.05.2014 tsiviilasjas nr 2-14-3186 tehtud otsuses leidnud, et täituri poolt oli 03.12.2013 tagatud korteriomandi valduse üleandmine ning valdus jäi üle andmata hageja enda tegevuse tulemusel. Kahju, mis hagejale tekkis alates 04.12.2013, oli hageja poolt välditav ning selles osas tuleks tuginedes VÕS § 139 lg 1 jätta hagiavaldus rahuldamata.
66.Kostja viitas uuesti VÕS §-le 513 ja kindlustustingimuste punktile 14 ja leidis, et kohtutäituri ja kostja vahel sõlmitud kindlustuslepinguga ei ole kostja võtnud kohustust hüvitada täituri kohustuse tahtliku rikkumise tõttu tekkinud kahju. Hageja esitas 18.01.2008 kohtutäitur K Lale täitemenetluse algatamise avalduse. Avalduse sisuks oli täiteasjas nr 140/2006/645 toimunud kordusenampakkumisel 04.12.2007 omandatud korteriomand asukohaga xxxx väljanõudmine ebaseaduslikust valdusest, mille osas kohtutäitur alustas täiteasja nr 140/2008/164.
67.Kohtutäitur K L koostas Soo tn 17-25 korteri valdajale täitmisteate 21.11.2012 ja 11.11.2013. Kohtutäitur K L andis välja täitmisteate alles peale seda, kui hageja oli esitanud kaebuse kohtutäituri peale Justiitsministeeriumile. Ametikohustuste rikkumine kestis hoolimata hageja korduvatest kirjadest ja kõnedest aastaid. Tsiviilasjas nr 2-16-15272 tehtud otsuse kohaselt kestis täitemenetlus alates 18.01.2008 kuni 03.03.2016. Kokku kestis täitemenetlus seega 8 aastat.
68.Kostja viitas KTS § 17 lõikele 1. Kohtutäiturilt saab eeldada talle õigusaktidega pandud kohustuste teadmist. Kostja viitas TMS §-le 8. Tsiviilasja nr 2-16-15275 lahendi kohaselt on kohtutäitur K L rikkunud TMS § 8, jättes mõistliku aja jooksul tarvitusele võtmata abinõud korteri valduse üleandmiseks. Arvestades seda, et kohtutäituri näol on tegemist kõrgete juriidiliste teadmistega isikuga, pidi ta teadlik olema TMS § 8 tulenevast kohustusest ning seega saab täituri tegevusetuse näol tegemist olla ainult tahtliku kohustuse rikkumisega. Täituri kohustuste tahtlikku rikkumist kinnitab tsiviilasjas nr 2-15-10947 tehtud kohtulahend. Antud tsiviilasjas leidis maakohus, et täitur rikkus kohustusi tahtlikult ja ringkonnakohus selles osas maakohtu otsust ei muutnud. Kuivõrd samade asjaoludele üle peetud vaidluses on poolte vahel juba tuvastatud, et täituri ametikohustuste rikkumine oli tahtlik, ei saa selles vaidlust olla.
69.Seoses hageja taotlusega osundas kostja, et Harju Maakohtu 10.09.2018 määrus tehti teatavaks hageja lepingulisele esindajale, kes on selle 10.09.2018 kätte saanud. Hageja ei ole kordagi väitnud, et vandeadvokaat Ene Ahas ei ole enam tema esindaja. Kostja viitas TsMS § 321 lõikele 1. Seega on hagejale Harju Maakohtu 10.09.2018 kohtumäärus kätte toimetatud ning määratud tähtajaks ei ole hageja taotlusi ega seisukohti esitanud.
70.Kostja viitas TsMS § 329 lõikele 1 ja § 330 lõikele 1, samuti TsMS § 337 lõikele 1. Hageja ei ole välja toonud, et taotluste esitamiseks ette nähtud tähtaja ühe kuu võrra möödalaskmiseks oleks olnud mõjuv põhjus. Hageja väide, et e-toimik talle meeldetuletust ei saatnud, on asjakohatu. Hageja oli kohtumääruse kaudu teadlik kohtu määratud taotluste ning seisukohtade esitamise tähtajast ning ei ole seda järginud. Hageja ei täitnud kohtu selgitusi nõude aluseks olevate asjaolude väljatoomiseks ka 12.11.2018 menetlusdokumendis. Hageja ei andnud ühtegi ammendavat ja täpset vastust kohtu esitatud küsimustele. Hageja menetlusõiguste kasutamine ei viita sellele, et ta oleks huvitatud asja lahendamisest õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega.
71.Ebaõige on hageja väide, et taotluste rahuldamine ei pikenda kohtumenetluse aega. Hageja taotluse rahuldamine toob kaasa tõenäoliselt mitme kuulise viivituse. Hoolimata kohtu palvest ei ole hageja soovinud välja tuua isegi seda, milles seisneb kindlustusjuhtum ja mis kuupäeval see toimus. Kindlustusvaidluste korral on see elementaarne. Kindlustusvaidluse lahendamine ei saa toimuda selliselt, et esmalt tuvastatakse kindlustuskaitse periood ning vastavalt sellele konstrueeritakse kahjujuhtumi toimumise aeg.
72.Hageja oleks pidanud põhjendama, millise konkreetse perioodi kindlustuspoliisi ta soovib saada, miks on see oluline ning mida ta soovib sellega tõendada. Hageja ei ole enne kohtusse pöördumist veendunud isegi selles, kes peaks antud asjas olema õigeks kostjaks. Hageja on õigusteadmistega isik, kelle igapäevatööks on klientide kohtus esindamine ning hagejat esindab vandeadvokaat, mistõttu oleks tulnud õige kindlustusleping ja õige kostja välja selgitada juba
enne kohtumenetluse algust. Hageja taotlused on esitatud hilinemisega. Hagejal puudus mõjuv põhjus tähtaja kuu aega mööda laskmiseks ning seega ei kuulu menetlustähtaeg ennistamisele.
KOHTU PÕHJENDUSED
73.Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi ei kuulu rahuldamisele.
74.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hageja omandas täitemenetluse käigus toimunud kordusenampakkumisel 04.12.2007 korteriomandi xxxx; 2) hageja esitas 18.01.2008 kohtutäitur K Lale täitemenetluse algatamise avalduse, milles palus korteriomandi välja nõuda ebaseaduslikust valdusest; 3) kostja ja kohtutäitur K La vahel oli sõlmitud vastutuskindlustuse leping nr 41066163, mis kehtis ajavahemikul 16.05.2015 kuni 15.05.2016; 4) Tallinna Ringkonnakohus tegi tsiviilasjas nr 2-16-15275 jõustunud otsuse, millega mõisteti kohtutäitur K Lalt hageja kasuks välja 5400 eurot ning viivis alates 10.10.2016; 5) Harju Maakohus tegi tsiviilasjas 2-16-15275 määruse, millega mõisteti kohtutäitur K Lalt hageja kasuks välja maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud 1774 eurot ning viivis; 6) kohtutäitur K L suri 19.11.2017; 7) kostja kahjukäsitluse 14.06.2018 otsusega hüvitati hagejale 77,50 eurot, mis koosnes tsiviilasjas nr 2-15-12770 K Lalt R M kasuks väljamõistetud menetluskulust 65 eurot ja tsiviilasjas nr 2-14-1176 kohtumäärusega väljamõistetud riigilõivust 12,5 eurot.
75.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hageja peab hüvitama kostjale tsiviilasjas nr 2-1615275 otsusega K Lalt välja mõistetud 5400 eurot ja samas asjas välja mõistetud menetluskulud 1774 eurot, viivise nimetatud summadelt, kohtueelse menetluse kulud 400 eurot ja võla sissenõudmise kulud 40 eurot.
76.Käesolevas asjas teatasid mõlemad pooled kohtule, et on nõus vaidluse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus määras TsMS 403 lõike 1 alusel kindlaks tähtaja, mille jooksul võisid pooled esitada avaldusi ja tõendeid. Kohus andis 10.09.2018 määrusega hagejale aega nõude täiendavaks põhjendamiseks, tõendite ja tõendeid puudutavate taotluste esitamiseks kuni 10.10.2018 ning kostjale kuni 12.11.2018. Kohus selgitas hagejale, et viimane ei ole selgelt välja toonud hagi aluseks olevaid asjaolusid. Kohus selgitas hagejale vajadust välja tuua, millal toimus kindlustusjuhtum, kas kohtutäitur rikkus oma kohustusi süüliselt ja tahtlikult ning milles seisnes hagejale tekkinud kahju ja põhjuslik seos. Kohus selgitas hagejale, et ei saa ise hageja asemel hakata hagi aluseks olevaid asjaolusid tõenditest otsima. Kohus juhtis hageja tähelepanu asjaolule, et hagile lisatud tõendite kohaselt oli kostja kindlustanud kohtutäituri vastutuse ajavahemikul 16.05.2015 kuni 15.05.2016, kuid hageja oli sidunud nõude kohtutäituri õigusvastase tegevusega aastatel 2008 kuni 2013. Kohtumääruse sai hageja esindaja kätte 10.09.2018. Tähtaegselt ei esitanud hageja kohtule ühtegi menetlusdokumenti ega tõendit. Hageja ei toonud vaatamata kohtu selgitustele välja nõude aluseks olevaid asjaolusid ka hilisemas kohtule esitatud menetlusdokumendis.
77.12.11.2018 esitas hageja kohtule taotluse nõuda Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojalt välja andmed, kes oli perioodil 31.12.2010 kuni 04.09.2015 K La kohustusliku vastutuskindlustuse pakkujaks. Samuti palus hageja võtta asja juurde tsiviilasjade nr 2-16-15275, 2-15-10947, 2-14-1176, 2-15-12770 toimikud. Kohus jättis taotlused rahuldamata põhjusel, et hageja oli esitanud nõude kostja vastu. Samuti jättis kohus taotluse rahuldamata põhjusel, et
hageja ei esitanud taotlust tähtaegselt ega arvestanud kohtu selgitustega. Kohus selgitas, et ei saa juurde võtta toimikuid tervikuna, vaid üksnes asjakohaseid tõendeid.
78.Koos lõplike seisukohtadega 10.12.2018 esitas hageja vastuväite kohtu tegevusele. Hageja leidis, et ta esitas tõendite taotluse tähtaegselt ehk eelmenetluse ajal. Kohus ei ole selgitanud tõendamiskoormust ning on ebaselge, kas vaidluse all on asjaolu, et kostja oli vastutuskindlustuse andja enne 2015. Hagejale ei ole teada, milliseid asjaolusid veel tõendada tuleb. Taotluse rahuldamine ei oleks menetlust pikendanud, sest taotluse õigeaegsel esitamisel oleks kohus nagunii pidanud menetlustoimingu läbi viima. Ebaselge on, miks kohus andis kostjale pikema eelmenetluse perioodi. Kohus oleks võinud korraldada eelistungi.
79.Kohus leiab, et hageja vastuväide tuleb jätta rahuldamata. Ebaõige on hageja arusaam, et tal oli õigus esitada täiendavaid tõendeid ja taotlusi pärast kohtu antud tähtaja möödumist ilma hilinemiseks mõjuva põhjuse esiletoomist. Kohus andis hagejale TsMS § 403 lg 1 alusel tähtaja tõendite ja seisukohtade esitamiseks. Samuti andis kohus kostjale vastava tähtaja. Tegemist ei olnud erinevate eelmenetluse tähtaegadega kummagi poole jaoks. Kuna kostjal tuli hageja nõudele vastata, pidi kohus talle andma selleks eraldiseisva tähtaja pärast hagejale antud tähtaja möödumist. Hageja esindaja sai kohtumääruse kätte, kuid ei esitanud tähtaegselt ühtegi seisukohta ega tõendit.
80.Hagejal lasus esmane kohustus tuua välja hagi esitamisel aluseks olevad asjaolud ning neid tõendada. Kohus selgitas hagejale vajadust välja tuua, millal toimus kindlustusjuhtum ja millised on hagi aluseks olevad asjaolud. Kohus selgitas hagejale vajadust tõendada, et kostja oli kohtutäituri kindlustusandja ajal, mil kindlustusjuhtum aset leidis. Kuna hageja ei toonud välja, millal toimus kindlustusjuhtum, ei saanud kohus selgitada kummalegi poolele, milliseid asjaolusid nad tõendama peavad. Riigikohus on selgitanud, et kohus ei pea ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid pool peab kohtule viitama, millistele asjaoludele ta tugineb (RK TKo 3-21-109-04, p 25, 3-2-1-141-13, p 17). Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolt esitatust ning kohtu selgitamiskohustuse ulatus sõltub muuhulgas sellest, kas pooli esindavad advokaadid (RK TKo 2-16-5282, p 11). Hagejat esindas vaidluses vandeadvokaat, kellele pidi olema pärast kohtu 10.09.2018 määruse kättetoimetamist olema selge, milliseid asjaolusid hageja peab välja tooma ja tõendama. Riigikohus on osundanud, et kui hageja on jätnud hagi alusena mõne olulise asjaolu märkimata, peab kohus seda eelmenetluses selgitama (RK TKo 3-2-1-17-16, p 12). Kohus selgitas hagejale, et viimane ei ole muuhulga välja toonud, millal toimus kindlustusjuhtum. Eeltoodust lähtudes ei pea kohus võimalikuks hageja vastuväidet rahuldada, sest hageja ise ei selgitanud tähtaegselt ega hiljem hagi aluseks olevaid asjaolusid.
81.Hageja esitas nõude kostja kui ühe konkreetse kindlustusandja vastu, millest tulenevalt ei ole mõistetav, miks oli hageja hinnangul vajalik välja nõuda andmeid selle kohta, kes veel ja millisel ajal olid kohtutäituri vastutuskindlustuse andjateks. Hageja ei saanud alles hagimenetluse ajal kogutavatest tõenditest otsima, kas ta on esitanud nõude kohase kostja vastu ning kes võiksid veel olla kostjad. Kuna hagejat esindas menetluses vandeadvokaat, pidi hagejale olema selge vajadus tuua hagiavalduses välja, miks ta esitab nõude nimelt kostja vastu. Ühtlasi ei saanud hageja eeldada, et tema taotlus oleks tähtaegse esitamise korral igal juhul kuulunud rahuldamisele, mis oleks kaasa toonud menetluse venimise. Kuivõrd pooled olid nõus vaidluse lahendamisega kirjalikus menetluses, puudus kohtul vajadus läbi viia eelistung. Vajadust läbi viia eelistung ei saanud tuleneda ainuüksi sellest, et hageja eiras kohtu antud tähtaega ja selgitusi.
82.Lõplikes seisukohtades esitas hageja taotluse kohustada kostjat vastama küsimusele, kas viimane oli kogu kahju tekkimise perioodil kohtutäitur K La vastutuskindlustuse andja. Kohus leiab, et taotlus ei kuulu rahuldamisele. Vaatamata kohtu selgitustele ei toonud hageja ka lõplikes
seisukohtades välja, millal toimus kindlustusjuhtum ja millest tuleneb kostja vastutus. Hageja ei põhistanud ega tõendanud kahju nõuet. Kuna hageja ei ole neid asjaolusid selgelt välja toonud, ei ole kohtul endal võimalik tuvastada, milline pidi olema „kogu kahju tekkimise periood“, mille kohta soovis hageja kostjalt kinnitust saada. Hageja esitas nõude kostja kui kindlustusandja vastu. Sellise nõude esitamisel oleks hagejal tulnud välja tuua, millal toimus kindlustusjuhtum ning kas või milline kindlustusleping oli kohtutäituril kostjaga sellel ajal sõlmitud. Kohus ei saa kohustada kostjat hageja asemel välja tooma ning tõendama nõude aluseks olevaid asjaolusid. Hageja ei ole välja toonud ühtegi takistust, mis tal esines kohtu antud tähtaja jooksul selleks, et välja tuua kindlustusjuhtumi toimumise aeg ja tõendada kostja vastu nõude esitamise õiguslik alus.
83.Vaidluse sisulises osas palus hageja mõista kostjalt välja 5400 eurot, kuna antud summa oli kohtutäitur K Lalt välja mõistetud kohustuste rikkumise tõttu tsiviilasjas nr 2-16-15275 tehtud lahendiga. Samuti palus hageja mõista kostjalt välja samas tsiviilasjas kohtutäiturilt välja mõistetud menetluskulu 1774 eurot. Hageja palus mõista kostjalt välja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise mõlemalt summalt. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista kohtueelse menetluse õigusabikulud 400 eurot ja võla sissenõudmise kulu 40 eurot. Alates hagi esitamisele järgnevast päevast 23.06.2018 palus hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutuva viivise seaduses sätestatud määras. Hageja leidis, et nõude aluseks olevad asjaolud on tõendatud jõustunud lahendiga asjas 2-16-15275. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse tegemise ajal oli kohtutäitur veel elus.
84.Algselt leidis hageja, et kostja ei saa tema nõude suhtes esitada ühtegi tasaarvestuse avaldust, kuid menetluse käigus hageja nõustus, et kostjal oli õigus esitada tasaarvestuse avaldus summas 1740 eurot. Kostjal puudus hageja arvates alus keelduda hüvitise maksmisest, sest VÕS § 513 kohaldub vaid vabatahtlikele vastutuskindlustuse lepingutele. Hageja nõue ei ole aegunud, sest aegumise katkemine ja peatumine kehtib kindlustusandja suhtes. Hageja on kostjat oma nõudest teavitanud 18.01.2016 e-kirjas. Hageja esitas nõude kommunaalkulude eest tsiviilasjas 2-1610947 nõude täiendusena, mida Viru Maakohus keeldus menetlusse võtmast, kuid kostja esindaja sai kohtumääruse kätte.
85.Ekslik on kostja väide, et korteriomandi valduse üleandmisel pidi hageja ootama ära lukuabi saabumise. Tsiviilasjas nr 2-16-15275 tehtud otsusega on tuvastatud, et hageja kasutas õiguskaitsevahendeid korteris elanud isikute suhtes. Hageja ei saanud korteri valdust tagasi mitte 23.06.2015, vaid 03.03.2016. Kohtutäitur ei teinud sisuliselt 10 aasta jooksul täitemenetluses ühtegi toimingut ja sellest tulenes hagejale kahju. Kuupäevaliselt ei ole kohtutäituri rikkumise aega võimalik välja tuua, aga ta oli hiljemalt 31.12.2010 eksimuses seadusest tulenevate kohustuste vastu.
86.Kostja vaidles hageja nõudele vastu. Esmalt viitas kostja sellele, et korteri valduse üleandmise võimalusest teavitas kohtutäitur hagejat juba 28.10.2013. 03.12.2013 püüdis kohtutäitur valdust üle anda, kuid hageja ei olnud nõus ära ootama lukuabi saabumist. Hageja sai korteri valduse 23.06.2015, mis nähtub tema e-kirjast. 01.07.2015 palus hageja täitemenetluse peatada ning 08.10.2015 andis kohtutäitur K L täitetoimiku üle teisele kohtutäiturile. Hageja tekitas ise oma tegevusega endale kahju, mistõttu puudus pärast 04.12.2013 põhjuslik seos hagejale tekitatud kahju ja kohtutäituri tegevuse vahel. Hageja ei ole välja toonud, et ta oleks kasutanud korteri valdajate vastu tsiviilõiguslikke kaitsevahendeid.
87.Kostja oli kaasatud kolmanda isikuna menetlusse tsiviilasjas nr 2-15-10947, milles hageja oli samuti esitanud kahju nõude kohtutäitur K La vastu. Hageja viidatud tsiviilasjas nr 2-16-15275 ei olnud kostja kolmanda isikuna menetlusse kaasatud. Kuna kostjat ei olnud kaasatud, ei ole lahenda talle siduv. Nõude aluseks olevaid asjaolusid ei ole hageja välja toonud. Kostjale on siduv vaid lahend asjas 2-15-10947. Hageja ei teavitanud kostjat oma nõudest õigeaegselt ning
teatamine 2016. aastal toimus hilinemisega. Kahju suurus ei ole tõendatud. Korteri omanikuna lasus hagejal nagunii kohustus tasuda kommunaalkulude eest. Tsiviilasjas nr 2-15-10947 nõudis hageja kahjuna soojusarvete kulu hüvitamist perioodil 31.12.2010 kuni 04.09.2015, kuigi ta sai korteri valduse 23.06.2015.
88.Kostja leidis, et kohtutäitur pani rikkumise toime tahtlikult, mis välistab kostja vastutuse kindlustuslepingu tingimuste ja VÕS § 513 kohaselt. Hageja esitatud otsusest tsiviilasjas nr 2-1615275 nähtub rikkumise tahtlik toimepanek. Kostja hinnangul tõendasid tahtlikku rikkumist ka teistes tsiviilasjades tehtud lahendid, sh lahend asjas 2-15-10947, mis on kostjale siduv.
89.Hageja nõue on aegunud KTS § 9 lg 9 alusel, mis on erinormiks. Hageja nõue on aegunud ka TsÜS § 154 alusel. Tsiviilasjas nr 2-15-10947 oli hagiavaldus esitatud 22.07.2015 ning hageja nõudis kommunaalkulude hüvitamist perioodil 31.12.2010 – 04.09.2015. Hageja kommunaalmaksete nõuded, millest hageja sai teada kolm aastat enne tsiviilasjas nr 2-15-10947 hagiavalduse esitamist ehk enne 22.07.2012, on aegunud. Hageja ei ole selgitanud, milles seisneb talle tekitatud kahju käesoleva asjas. Hageja ei ole tõendanud, et kahju tekkis kindlustusjuhtumi tagajärjel ja kindlustuslepingu kehtivuse ajal. Hageja on eiranud kohtu selgitusi.
90.Lisaks esitas kostja hageja suhtes tasaarvestuse avalduse summas 1740 eurot. Tsiviilasjas nr 2-15-10947 rahuldas kohus hageja nõude kohtutäitur K La vastu 9,14% ulatuses ning mõistis välja hüvitise summas 1740 eurot. Kostja on hagejale tsiviilasjas nr 2-15-10947 kohtutäitur K Lalt välja mõistetud hüvitise summas 1740 eurot üle kandnud 10.01.2018. Tartu Ringkonnakohus tegi aga samas asjas 12.10.2018 uue määruse, millega mõistis hoopis hagejalt K La pärandvarasse (pankrotis) välja 329,37 eurot. Seega on hageja alusetult rikastunud 1740 euro ulatuses.
91.Esmalt osundab kohus, et hageja nõue tuleb jätta 1740 euro ulatuses igal juhul rahuldamata, sest kostja on õigustatult nõude tasaarvestanud oma nõudega hageja vastu. Hageja on kinnitanud tasaarvestuse õigsust. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 197 lg 2 näeb ette, et tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kui ühe või mõlema nõude eest on juba makstud intressi, ei ulatu tasaarvestus tagasi rohkem kui viimase ajavahemiku lõpuni, mille eest intressi maksti.
92.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 09.10.2017 tegi Tartu Ringkonnakohus tsiviilasjas nr 215-10947 otsuse, millega jäeti muutmata varasem Viru Maakohtu 23.01.2017 otsus (toimiku lk 62-66). Samast otsusest nähtub, et Viru Maakohus oli mõistnud kostjalt hageja kasuks välja 1740 eurot. Kostja kui kolmas isik ja kohtutäituri kindlustusandja maksis hagejale 1740 eurot ära 10.01.2018 (toimiku lk 84).
93.Viru Maakohus tegi 13.07.2018 määruse tsiviilasjas 2-15-10947 (toimiku lk 66 pöördel – 70), millega mõisteti kohtutäituri õigusjärglastelt hageja menetluskuludena antud asjas välja 611,10 eurot. Samas mõisteti menetluskulud välja ka kostjate kasuks. Tasaarvestuse tulemusena mõistis kohus hagejalt kostjate kasuks menetluskuludena välja 2069,37 eurot. Tartu Ringkonnakohus tegi 12.10.2018 määruse tsiviilasjas nr 2-15-10947 (toimiku lk 85-86), milles tühistas varasema Viru Maakohtu 13.07.2018 määruse ja tegi uue määruse, millega mõistis hagejalt K La pärandvarasse (pankrotis) välja 329,37 eurot. Tartu Ringkonnakohus märkis lahendi punktis 8, et loeb tasaarvestatuks hagejalt 13.07.2018 välja mõistetud menetluskulude
nõude 2069,37 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõistetud 1740 euroga. Seega tasus kostja hagejale alusetult 1740 eurot ning antud summa võrra rikastus hageja alusetult. Hageja nõue tuleb 1740 euro osas jätta rahuldamata tasaarvestuse tõttu.
94.Kohus leiab, et hageja nõue kostja suhtes tuleb ülejäänud osas jätta rahuldamata põhjusel, et hageja ei ole nõuet tõendanud ega vaatamata kohtu selgitustele välja toonud nõude aluseks olevaid asjaolusid. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, millal toimus kindlustusjuhtum ning kuidas oli kostja kindlustusjuhtumi toimumise ajal kohtutäituri vastutuskindlustuse andja. Hageja ei ole põhistanud kahju nõuet. Hageja ei ole tõendanud põhjusliku seose olemasolu kohtutäiturile etteheidetava rikkumise ning hagejal tekkinud kahju vahel. Arvestades asjas kogutud tõendeid, nõustub kohus kostja väidetega, et nõue on aegunud osas, milles see võib olla põhjuslikus seoses rikkumisega.
95.Kohus selgitas hagejale 10.09.2018 määruses (toimiku lk 78-75), et viimane ei ole selgelt välja toonud hagi aluseks olevaid asjaolusid. Kohus selgitas hagejale vajadust välja tuua, millal toimus kindlustusjuhtum, kas kohtutäitur rikkus oma kohustusi süüliselt ja tahtlikult, milles seisnes hagejale tekkinud kahju ja põhjuslik seos. Kohus osundas, et arvestades hageja nõudeid ei olnud mõistetav, millist tähtsust omasid hagiavalduse punktis 4 toodud asjaolud. Kohus juhtis hageja tähelepanu, et tema väidetest võis jääda mulje, et kohtutäitur pani rikkumise toime ajavahemikul 2008 kuni 2013, kuid kostja kindlustas hageja vastutuse ajavahemikul 16.05.2015 kuni 15.05.2016. Kohus palus hagejal põhistada, kuidas on tekitatud kahju perioodil 31.12.2010 kuni 04.09.2015 põhjuslikus seoses kohtutäiturile ette heidetud rikkumisega. Kohus selgitas hagejale vajadust välja tuua, kas ta on kahju hüvitist saanud kolmandatelt isikutelt. Kohtumääruse sai hageja esindaja kätte 10.09.2018, kuid jättis kohtu selgitused täielikult tähelepanuta, kuigi hagejat esindas menetluses vandeadvokaat.
96.Kohtutäituri seaduse (KTS) § 9 lg 1 kohaselt vastutab kohtutäitur oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Kohtutäitur vastutab ka tema büroo töötajate poolt süüliselt tekitatud kahju eest. KTS § 9 lg 5 näeb ette, et kui kahju tekitamise eest vastutab ka menetlusosaline või kolmas isik, vastutab kohtutäitur ametikohustuste süülisest rikkumisest tekkinud kahju eest ulatuses, milles menetlusosaliselt või kolmandalt isikult ei ole võimalik hüvitist saada. Kui menetlusosaliselt või kolmandalt isikult ei olnud võimalik hüvitist saada kogu ulatuses, milles ta kahju tekitas, on kohtutäituril menetlusosalise või kolmanda isiku vastu tagasinõude õigus ulatuses, mille kohtutäitur on tasunud tema eest. KTS § 9 lg 9 järgi aegub KTS § 9 lõikest 1 tulenev nõue kolme aasta möödumisel päevast, millal kannatanu sai teada kahjust ja seda hüvitama kohustatud isikust, ning hiljemalt kümne aasta möödumisel kahju tekitamisest arvates.
97.Eeltoodust tuleneb, et kui hagejale tekkis kommunaalkulude tasumisest tulenev kahju põhjusel, et ta ise ei saanud korterit vallata, võis kohtutäitur selle kahju eest vastutada, kui tegu oli süülise rikkumisega. Samas vastutasid selle kahju eest esmajoones isikud, kes korterit ilma õigusliku aluseta valdasid. Kahju nõue aegus kolme aasta möödumisel päevast, mil hageja sai teada kahjust ja seda hüvitama kohustatud isikust.
98.KTS § 10 lg 1 sätestab, et kohtutäituri ametitegevuses tekitatud kahju hüvitamise tagamiseks peab kohtutäitur sõlmima ametikindlustuslepingu kindlustusandjaga, kes on Eestis kindlustustegevuseks luba omav äriühing, seaduses sätestatud tingimustel. KTS § 10 lg 2 näeb ette, et kohtutäituri ei pea kindlustama kohustuse tahtlikust rikkumisest tekkivat vastutust.
99.VÕS § 510 näeb ette, et vastutuskindlustuse puhul peab kindlustusandja täitma kindlustusvõtja asemel kohustuse hüvitada kahju, mille kindlustusvõtja on tekitanud kolmandale isikule (kahjustatud isik) kindlustuse kehtivuse ajal toimunud kindlustusjuhtumi tagajärjel, ja kandma õigusabile tehtud kulud. VÕS § 513 sätestab, et kindlustusandja vabaneb täitmise
kohustusest, kui kindlusvõtja põhjustas tahtlikult ja õigusvastaselt sündmuse toimumise, millest tulenevalt kindlustusvõtja kahjustatud isiku ees vastutab. VÕS § 521 lg 1 näeb ette, et kahjustatud isik võib nõuda kindlustusvõtja poolt talle tekitatud kahju hüvitamist nii kindlustusvõtjalt kui kindlustusandjalt. Kindlustusandjalt võib nõuda kahju hüvitamist üksnes rahalise hüvitise maksmise vormis. VÕS § 521 lg 3 kohaselt võib kindlustusandja esitada kahjustatud isiku nõudele samu vastuväiteid nagu kindlustusvõtja. VÕS § 521 lg 4 näeb ette, et kahjustatud isiku nõue kindlustusandja vastu aegub sama tähtaja jooksul nagu nõue kindlustusvõtja vastu. Aegumise peatumine või katkemine kindlustusvõtja suhtes kehtib ka kindlustusandja suhtes ja vastupidi. Ühtlasi tuleneb VÕS § 521 lõikest 5, et kindlustusandja ei või keelduda kahjustatud isiku nõude täitmisest põhjusel, et ta on vabanenud täielikult või osaliselt vastutusest kindlustusvõtja ees.
100.Eeltoodud sätete alusel kohus iseenesest nõustub hageja väidetega, et kuna tegemist oli kohustusliku vastutuskindlustusega, ei saanud kostja keelduda hageja kui kahjustatud isiku nõude täitmisest põhjendusel, et ta vabanes vastutusest kindlustusvõtja ees, kuna viimane pani rikkumise toime tahtlikult. Tegemist on erinormiga, mis reguleerib kohustusliku vastutuskindlustuse lepingu sõlminud kindlustusandja vastutust erinevalt võrreldes vabatahtliku kindlustuslepingu sõlminud kindlustusandja vastutusega. Riigikohus on selgitanud (RK TKo nr 3-2-1-150-15, 11), et kannatanu ees ei saa kindlustusandja kohustusliku vastutuskindlustuse puhul vastutusest vabaneda VÕS § 521 lg 5 alusel, küll aga toob teo tahtlik toimepanek kaasa kohustusest vabanemise kindlustusandja ja kindlustusvõtja sisesuhtes.
101.Hageja esitas kohtule vastutuskindlustuse poliisi nr 410661631 (toimiku lk 13-14), mille kohaselt oli kindlustusvõtjaks K L ja kindlustusandjaks kostja. Kindlustuslepingu perioodiks oli 16.05.2015 kuni 15.05.2016. Kindlustuslepingu osaks olid kindlustuslepingu dokumendis viidatud tingimused ehk kohtutäituri ametikindlustuse tingimused TVK20101. Kostja esitas kohtule ka lepingu juurde kuulunud kohtutäituri ametikindlustuse tingimused TVK20101 (toimiku lk 57-58). Tingimuste punkti 5 kohaselt oli kindlustusjuhtumiks kindlustusperioodil toimunud kindlustatu ametikohustuse süüline rikkumine, kui selle rikkumise tõttu tekkis teisele isikule kahju, mille kindlustatu on kohustatud vastavalt õigusaktidele hüvitama. Punkt 8 nägi ette, et kui kindlustatu rikkumine seisneb tegevusetuses, loetakse, et rikkumine on aset leidnud ajal, mil kindlustatul tekkis kohustus vastav tegu sooritada. Tingimuste punkt 14 nägi ette, et kindlustusandjal ei ole täitmise kohustust, kui kahju tekkis kindlustatu kohustuse tahtliku rikkumise tõttu. Seega välistas kohtutäituri tahtlik rikkumine kostja vastutuse suhtes kindlustusvõtjaga, kuid ei välistanud suhtes kannatanu ehk hagejaga. Kostja ei saanud keelduda hageja ees kohustuse täitmisest põhjendusel, et kohtutäitur pani rikkumise toime tahtlikult. Kostja iseenesest nõustus sellega, et kuni 2013. aasta aprillini viivitas kohtutäitur täitetoimingute tegemisega süüliselt.
102.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 8 lg 1 kohaselt on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Eeltoodust lähtuvalt ei olnud kohtutäituril õigust täitetoimingute teostamisel viivitada.
103.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 7 lg 4 näeb ette, et kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalikõiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks riigivastutuse seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid.
104.VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise
kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
105.Kohus leiab, et kohtutäituri poolt oma ametitoimingute teostamisega tekitatud kahju näol on tegemist kahju õigusvastase tekitamisega. VÕS § 1045 lg 1 p 7 näeb ette, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Samas tuleneb VÕS § 1045 lõikest 3, et seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine ei ole õigusevastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. Eeltoodud sätetest tuleneb, et kohtutäituri rikutud kohustus pidi põhjuslikus seoses tooma hagejale kaasa kahju ning seaduses sätestatud kohustus, mida kohtutäitur rikkus, pidi hagejat nimelt selle kahju eest kaitsma.
106.VÕS § 139 lg 1 näeb ette, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. VÕS § 139 lg 2 järgi kohaldatakse eeltoodut muuhulgas juhul, kui kahjustatud isik jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Seega tuleb käesoleva vaidluse lahendamisel hinnata, kas kostja väited, milliste kohaselt jättis hageja ise teostamata mõistlikud toimingud kahju vähendamiseks, on põhjendatud.
107.TsÜS § 150 lg 1 kohaselt on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Kostja on väitnud, et hageja kahju nõue on aegunud, mistõttu tuleb kohtul hinnata kostja väidete põhjendatust.
108.Tallinna Ringkonnakohtu 31.10.2017 otsusest tsiviilasjas nr 2-16-15275 (toimiku lk 6-9) nähtub, et hageja oli esitanud kahju hüvitamise nõude kohtutäitur K La vastu. Kostjat kolmanda isikuna menetlusse kaasatud ei olnud. Ringkonnakohtu otsusega tühistati varasem maakohtu otsus ja rahuldati hagi. Kohus osundab, et TsMS § 457 lg 1 kohaselt on kohtulahend kohustuslik menetlusosalistele. Kostja ei olnud menetlusosaliseks ning tema suhtes ei ole lahend täitmiseks kohustuslik.
109.Otsusest nähtub, et hageja oli esitanud kohtutäituri vastu kahju nõude summas 5400 eurot. Otsuses märgitu kohaselt omandas hageja täitemenetluse enampakkumisel Kiviõlis Soo 17-25 korteri. 18.01.2008 esitas ta avalduse kohtutäiturile, et saada korteri üle faktiline valdus. Valdus õnnestus hagejal saada 03.03.2016 teise kohtutäituri tegevuse tulemusena. Maakohus tuvastas, et kohtutäitur K L rikkus süüliselt oma ametikohustusi, kuna täitmisavaldus esitati 18.01.2008, kuid täitur tegi täitmisteated alles 21.11.2012 ja 11.11.2013. Hagi jäeti aga rahuldamata põhjusel, et hageja oli esitanud sama kahju nõudega hagid kolmandate isikute vastu ning hageja ei tõendanud, et tal ei olnud võimalik kolmandatelt isikutelt hüvitist saada.
110.Ringkonnakohus tuvastas, et täitemenetlus korteri valduse üleandmiseks kestis kaheksa aastat. Kuna hageja ei saanud oma omandit vallata, kasutada ja käsutada, tekkis tal ringkonnakohtu hinnangul kommunaalkulude võlgnevus perioodil 31.12.2010 kuni 04.09.2015 summas 5400 eurot. Ringkonnakohus leidis, et tegemist oli hagejale tekkinud kahjuga, kuna ta pidi teenuste eest tasuma, kuid ei saanud ise teenuseid tarbida. Samuti on Tallinna Ringkonnakohus tuvastanud, et kohtutäitur pani rikkumise toime vähemalt raske hooletuse vormis. Tallinna Ringkonnakohtu otsusest ei nähtu, kas või millises ulatuses õnnestus hagejal kahju hüvitist saada kolmandatelt isikutelt, kelle vastu oli ta esitanud sama kahju nõudega hagid. Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb Tallinna Ringkonnakohtu otsust hinnata kui ühte tõendit koos teiste tõenditega.
111.Harju Maakohtu 18.01.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-15275 (toimiku lk 10-12) määrati hageja menetluskulude suuruseks 1774 eurot. Antud summa mõisteti välja kohtutäitur K Lalt. Lisaks mõistis kohus välja viivise menetluskuludelt seaduses sätestatud määras. Kohus osundab, et tegelikult oli kohtutäitur K L surnud enne määruse tegemist. Kostja ei olnud kohtumenetluse pooleks ja tema suhtes ei ole määrus siduv. Kohus leiab, et kuivõrd kohtutäitur oli surnud enne määruse tegemist, ei saanud ta esitada menetluskulude osas vastuväiteid.
112.Tallinna Ringkonnakohtu lahendist võib järeldada, et hageja soovib kostjalt kahju hüvitamist, mis tulenes tema kohustusest tasuda korteri kommunaalkulusid perioodil 31.12.2010 kuni 04.09.2015. Hageja ise ei ole vaatamata kohtu selgitustele kahju nõuet täiendavalt põhistanud ega tõendanud.
113.Kostja koostas 14.06.2018 kahjukäsitluse otsuse (toimiku lk 20-21), millega otsustati hüvitada hagejale kahju summas 77,50 eurot. Otsuses on viidatud Viru Maakohtu 23.01.2017 lahendile, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja korteri müügitehinguga ärajäämise tõttu saamata jäänud tulu 1700 eurot ja sissenõudmiskulud 40 eurot. Kahjukäsitluse otsuse kohaselt oli kostja antud summa hagejale hüvitanud. Samuti oli kahjukäsitluse otsuses viidatud Tallinna Ringkonnakohtu otsusele tsiviilasjas nr 2-16-15275, milles kostjat kui kindlustusandjat ei olnud kaasatud kolmanda isikuna. Otsuse kohaselt puudus kostjal vaidluse kohta teave ning kostja leidis, et kuna teda menetlusse ei kaasatud, ei ole lahend tema jaoks siduv. Kohus nõustub viimase väitega ning leiab, et järelikult tuli hagejal nõude esitamisel kostja vastu seda sisuliselt põhistada ja tõendada.
114.Hageja esitas kohtule OÜ xxxx arve hagejale, mille kohaselt oli hageja tasunud 23.06.2015 luku paigalduse eest 120 eurot (toimiku lk 15). Hageja on viidanud luku paigalduse kulule hagiavalduses ja on esitanud vastava tõendi, kuid ei ole luku paigalduse kuluga seoses esitanud kostja vastu nõuet ega toonud välja, kas või millise kohtutäituri kohustuse rikkumise tõttu ta pidi lukku vahetama. Kohus osundab, et kui tegemist on vaidlusaluse korteri luku vahetamisega, oli hagejal järelikult olemas korteri valdus juba alates 23.06.2015. Hageja ei ole sisuliselt vastanud kostja väidetele, milliste kohaselt pidi tal valdus olemas olema juba alates 23.06.2015.
115.Hageja ja kohtutäitur K La vahelisest e-kirjade vahetusest 2013. aasta aprillis ja oktoobris (toimiku lk 59) nähtub, et kohtutäitur saatis hagejale 10.04.2013 e-kirja ning teatas, et korter Kiviõlis on endiselt tühi. Kohtutäitur teatas, et endisel omanikul ei ole võtmeid ega asju korteris. Kohtutäitur pakkus hagejale sobival ajal kohale minekut ja luku lahti puurimist. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, mida hageja e-kirjale vastas. Kohus leiab, et järelikult kohtutäitur pakkus hagejale juba 10.04.2013 aprillis võimalust võtta vastu korteriomandi valdus.
116.24.10.2013 saatis hageja kohtutäiturile e-kirja, milles avaldas, et ta ootab endiselt valduse üleandmist. Hageja heitis kohtutäiturile ette, et viimane ei olnud talle korraldanud võtme üleandmist. Hageja keeldus tulemast koos täituriga lukku avama. Kohtutäitur vastas 28.10.2013 ja kordas, et ta on teavitanud hagejat sellest, et korter on tühi. Kohtutäitur leidis, et uute lukkude panek on omaniku õigus. Kohtutäitur selgitas, et hageja kohalviibimine luku avamise juures on vajalik ja ilma selleta toimingut läbi ei viida. Seega selgitati hagejale juba 2013. aasta oktoobris, miks tema isiklik osalemine valduse üleandmisel on vajalik.
117.Kohtutäitur K La 03.12.2013 kinnisasja valduse äravõtmise aktist (toimiku lk 59 pöördel – 60) nähtub, et hageja viibis kohal, kuid ust avada ei õnnestunud ja hageja ei olnud nõus ootama luku avamiseks lukuabi saabumist. Hageja on aktile kirjutanud märkuse, et pidas lukuabi ootamise aega ebamõistlikult pikaks ja leidis, et lukuabi oleks võinud tellida varem. Kohus leiab eelviidatud tõendeid kogumis hinnates, et järelikult ei takistanud kohtutäitur alates 2013. aasta aprillist hageja jaoks korteri valduse vastuvõtmist ega viivitanud alusetult täitetoimingute teostamisega. Hageja ei ole välja toonud ühtegi mõjuvat põhjust, miks ta ei saanud tulla korteri
valdust vastu võtma. Hageja ei ole põhistanud vaatamata kohtu selgitustele, milles seisnes kohtutäituri kohustuste rikkumine alates 2013. aasta aprillist.
118.25.06.2015 saatis hageja kohtutäitur K Lale e-kirja (toimiku lk 60 pöördel), milles palus määrata aja valduse ülevõtmiseks ja konteineri või kolimisfirma tellimiseks. Hageja e-kirja kohaselt vahetas lukuabi 23.06.2015 ukseluku ja koos politseiga suleti võtmed ümbrikku. Hageja leidis: „seega on meil olemas võimalus üle anda valdus“. Antud e-kiri on vastuolus hageja käesolevas menetluses esitatud väitega, et ta ei saanud korteri üle faktilist valdust 23.06.2015. 01.07.2015 e-kirjast (toimiku lk 61) nähtub, et hageja soovis kohtutäiturilt enda taandamist ja asja üleandmist kohtutäitur Andrei Krekile. Samal päeval saatis hageja teise e-kirja (toimiku lk 61 pöördel), milles palus kohtutäitur K Lal koheselt peatada kõik täitetoimingud kuni taandamisavalduse lahendamiseni. Seega nõudis hageja ise, et kohtutäitur ei teostaks alates 01.07.2015 enam toiminguid.
119.Eeltoodut kokku võttes ei saa ühelgi juhul kuuluda rahuldamisele hageja kahju nõue kostja kui kohtutäituri kindlustusandja vastu tulenevalt kommunaalkuludest alates 2013. aasta aprillist. Alates nimetatud ajast ei olnud tegemist enam kohtutäituri õigusvastase viivitamisega, mis oleks põhjuslikus seoses kaasa toonud hagejale kahju. Alates aprillist 2013 jäi valdus üle andmata üksnes hageja enda soovide ja tegevuste tõttu, mistõttu isegi juhul, kui kohtutäitur oleks rikkunud mõnda seadusest tulenevat kohustust, tuleks pärast 2013. aasta aprilli tekkinud kahju hüvitist vähendada nullini. Hageja ei ole põhistanud, millised takistused tal olid alates 2013. aasta aprillist korteri valduse vastuvõtmiseks või millisel objektiivsel põhjusel ei saanud ta 2013. aasta detsembris ära oodata lukuabi saabumist.
120.Kostja esitas kohtule 09.10.2017 Tartu Ringkonnakohtu otsuse tsiviilasjas nr 2-15-10947, millega jäeti muutmata varasem Viru Maakohtu 23.01.2017 otsus (toimiku lk 62-66). Otsusest nähtub, et hagejaks oli R M, kostjaks kohtutäitur K L ning kolmanda isikuna oli menetlusse kaasatud kostja. Otsuse kohaselt nõudis hageja kohtutäiturilt kahju hüvitamist ehk 9900 eurot saamata jäänud üüritulu, 4800 eurot müügi nurjumisega seotud kahju ning 40 eurot sissenõudmise kulusid, samuti mittevaralist kahju. Tartu Ringkonnakohus leidis, et hagejal väidetavalt tekkinud kahju ei olnud põhjuslikus seoses kostjale etteheidetava rikkumisega. Samuti tuvastas ringkonnakohus, et kohtutäitur soovis hagejale valdust üle anda juba alates 10.04.2013, samuti 03.12.2013, kuid hageja ei nõustunud luku lõhkumisega ja lahkus liialt pika ooteaja tõttu. Ringkonnakohus osundas, et valduse üleandmisel oli vajalik hageja kohalolek. Hagejal oli huvi korter müüa, kuid ta lahkus 03.12.2013 enne, kui täitur sai talle valduse üle anda.
121.Viru Maakohus tegi 23.05.2014 tsiviilasjas nr 2-14-3186 otsuse (toimiku lk 88-92), milles jättis hageja nõude kohtutäitur K La vastu kahju nõudes 27,47 eurot ja sissenõudmise kulude nõudes 40 eurot rahuldamata. Otsuses leidis kohus, et kuna hageja ise ei viibinud Eestis aastatel 2008 kuni 2011, ei olnud tal võimalik korteri valduse väljanõudmisega tegeleda. Kohtutäituri poolt 20.12.2012 korraldatud valduse üleandmisele hageja ei ilmunud. Täitmisteate võlgnikule koostas kohtutäitur 11.11.2013. Kohus leidis, et täituri poolt oli tagatud valduse üleandmine, kuid valdus jäi üle andmata hageja soovimatuse tõttu oodata lukuabiteenust. Toiming jäi tegemata ja valdus üle andmata hageja keeldumise tõttu. Seega on kohtud ka varem analoogilistes vaidlustes leidnud, et kohtutäitur ei viivitanud alusetult valduse üleandmisega alates 2013. aasta aprillist.
122.Hageja ei ole välja toonud, milline oli talle tekkinud kahju suurus iga kuu ja aasta lõikes alates 31.12.2010 kuni 04.09.2015. Kohus leiab, et igal juhul puudus hagejal õigus nõuda kohtutäiturilt kahju hüvitamist alates 2013. aasta aprillist.
123.Kostja esitas kohtule AS xxxx koondarve (toimiku lk 86 pöördel – 87). Ajavahemikul 31.12.2010 kuni 31.12.2011 esitati hagejale soojusenergia arveid summas 1060,13 eurot. Ajavahemikul 01.01.2012 kuni 01.01.2013 esitati hagejale arveid summas 1122,12 eurot. Alates 01.01.2013 kuni 30.04.2013 esitati arveid summas 571,92 eurot. Kokku tuli hagejal sellel ajavahemikul tasuda soojusenergia arveid summas 2754,17 eurot. Kuna kohtutäitur ei rikkunud kohustusi alates 2013. aasta aprillist, ei kuulu hageja nõue tema väidetud summas 5400 eurot igal juhul rahuldamisele, sest kohtutäituri õigusvastaseks ja süüliseks viivituseks ei saa lugeda aega alates 2013. aasta aprillist kuni 04.09.2015.
124.Vaatamata eeltoodule ei kuulu kohtu hinnangul hageja kahju nõue hüvitamisele ka summas 2754,17 eurot. Hageja ei ole vaatamata selgitustele välja toonud, millal täpselt leidis aset kindlustusjuhtum ning kas kostja oli kindlustusjuhtumi toimumise ajal kohtutäitur K La kindlustusandja. Tegemist ei olnud asjaoludega, mida kohus oleks pidanud välja selgitama omal algatusel või milliseid oleks pidanud tõendama kostja. Hagimenetlus on võistlev menetlus. Hageja ei ole selgelt välja toonud isegi seda, milline oli „kogu kahju tekkimise periood“.
125.Lisaks leiab kohus, et kahjust, mis tulenes 2011. aastal esitatud soojusenergia arvetest, pidi hageja teada saama hiljemalt nimetatud kalendriaasta jooksul. Kuna hageja oli esitanud täitemenetluse alustamiseks avalduse juba 2008. aastal, pidi hagejale olema teada, et kahju eest peaks olema vastutav kohtutäitur K L. Seega algas aegumine hageja 2011. aasta kahju nõude osas hiljemalt 31.12.2011, mil oli teada kogu antud aasta kahju summa. Nõue aegus antud aasta osas kolm aastat hiljem ehk 31.12.2014. 2012. aasta kahju nõude osas algas aegumine hiljemalt 31.12.2012, mil oli teada kogu antud aasta kahju suurus. Nõue aegus antud aasta osas kolm aastat hiljem ehk 31.12.2015. 2013. aasta kahju kuni aprillini pidi olema teada hiljemalt 30.04.2013 ning nõue aegus kolm aastat hiljem ehk 30.04.2016. Tsiviilasjas nr 2-16-15275 esitati hagi 10.10.2016, mil nõue perioodil 31.12.2010 kuni 30.04.2013 oli juba aegunud. Kui kostja oleks olnud antud perioodil kohtutäituri kindlustusandja, oleks kostjal olnud õigus esitada nõudele aegumise vastuväide VÕS § 521 lg 3 alusel, sest kostjat ei olnud kaastatud tsiviilasja nr 2-16-15275 menetlusse.
126.Hageja on väitnud, et tema nõude aegumine katkes või peatus, kuid ei ole toonud välja ühtegi asjaolu, milliste esinemise tõttu ei oleks tema nõue olnud tsiviilasjas 2-16-15275 hagi esitamise ajaks aegunud eelviidatud perioodi osas. Hageja ei ole esitanud toonud tema nõude aegumise katkemise või peatumise tinginud asjaolusid, mis oleksid esinenud enne hagi esitamist tsiviilasjas nr 2-16-15275. Kui hageja ka esitas sama kommunaalkulude nõude tsiviilasjas 2-1610947 hagi täienduses 11.05.2016, oli kahju nõue, mis tekkis enne 30.04.2013 juba aegunud. Hageja ei ole ka tõendanud, et tal ei õnnestunud kommunaalkulude eest saada hüvitust isikutelt, kes tegelikult sellel perioodil korterit valdasid. Hageja ei ole tõendanud, et tal ei ole õnnestunud hüvitist saada kohtutäituri õigusjärglastelt. Hageja ei ole seega tõendanud kohtutäituri vastu kahju nõude hüvitamise eeldusi ega kindlustusandja vastu nõude esitamise eeldusi. Lisaks nõustub kohus kostja väitega, et korteriomandi kommunaalkulude tasumise kohustus lasus hagejal kui korteriomanikul sõltumata sellest, kas ta sai ise oma korterit vallata või mitte. Kohus leiab, et kohtutäituri kohustus teostada täitetoimingud viivitamata ei pidanud iseenesest tagama korteriomanikule õigust omada korterit ilma kohustuseta tasuda sellega seotud kommunaalkulusid. Kommunaalkulude ilma tasuta tarbimisest tuleneva nõude oleks hageja saanud esitada isikute vastu, kes ilma õigusliku aluseta korterit valdasid. Eeltoodut kokku võttes ei kuulu rahuldamisele hageja nõue kostja vastu summas 5400 eurot.
127.Kuivõrd kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude summas 5400 eurot, ei pea kohus vajalikuks hinnata poolte väiteid selle kohta, kas või millal teavitas hageja kostjat kommunaalkuludega seotud nõude esitamisest. Küll aga omab see tähtsust viivise nõuete osas. Hageja nõue õigusabikulude hüvitamisele summas 1774 eurot ei kuulu rahuldamisele VÕS § 510 alusel. VÕS § 510 näeb ette, et vastutuskindlustuse puhul peab kindlustusandja täitma
kindlustusvõtja asemel kohustuse hüvitada kahju, mille kindlustusvõtja on tekitanud kolmandale isikule (kahjustatud isik) kindlustuse kehtivuse ajal toimunud kindlustusjuhtumi tagajärjel, ja kandma õigusabile tehtud kulud. Kostjal kui kindlustusandjal oli õigusabikulude hüvitamise kohustus vaid siis, kui see oli seotud kindlustuse kehtivuse ajal toimunud kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahjuga. Hageja ei ole tõendanud, millal täpselt toimus kindlustusjuhtum ning kuidas oli kostja sellel ajal kohtutäituri kindlustusandja. Hageja nõue kohtutäituri vastu ei olnud põhjendatud peale 2013. aasta aprilli isegi siis, kui pärast seda aega oli kostja kohtutäituri kindlustusandja. Enne 2013. aasta aprilli esitatud nõue oli aegunud. Kindlustusandjale ei olnud siduv tsiviilasjas nr 2-16-15275 tehtud lahend ning tal oli õigus esitada aegumisest tulenev vastuväide. Kokkuvõttes ei olnud kostjal kahju nõude osas hüvitamise kohustust, millest tulenevalt ei olnud kostjal õigusabikulude hüvitamise kohustust.
128.VÕS § 522 lg 1 sätestab, et kahjustatud isik peab teatama kindlustusandjale kahe nädala jooksul kindlustusandjast teadasaamisel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kindlustusjuhtumist ning kindlustusvõtja vastu nõude esitamisest ja viivitamata kindlustusvõtja vastu hagi esitamisest. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks teavitanud kostjat viivitamatult pärast hagi esitamist tsiviilasjas nr 2-16-15275. Kostjal puudus teave, et hageja on vastava nõude kindlustusvõtja vastu esitanud. Seetõttu ei olnud kostjal ka teavet, et tema vastu võidakse esitada menetluskulude hüvitamise nõue. VÕS § 523 lg 1 sätestab, et kui kahjustatud isik ei teata õigeaegselt kindlustusjuhtumist või hagi esitamisest kindlustusvõtja vastu või rikub VÕS § 522 lõikes 2 sätestatud kohustust, ei vastuta kindlustusandja kahju hüvitamise eest suuremas ulatuses, kui ta oleks pidanud täitma kindlustusjuhtumist või hagi esitamisest õigeaegse teatamise puhul. Viivisenõudest teatas hageja kostjale esmakordselt alles 24.05.2018 nõudekirjas. Eeltoodu välistab kostja vastutuse viiviste eest.
129.Kuivõrd kohus ei pidanud võimalikuks rahuldada hageja põhinõudeid summas 5400 eurot ja 1774 eurot, ei kuulu rahuldamisele hageja õigusabikuludest tulenev nõue summas 400 eurot. Nagu juba märgitud, esitas hageja esindaja kostjale alles 24.05.2018 esimest korda nõudekirja (toimiku lk 22-23), milles nõudis Tallinna Ringkonnakohtu otsusest nr 2-16-15275 tulenevate summade hüvitamist. Nõudekirja koostamise eest esitas Law Office Mets & Co hagejale endale arve summas 400 eurot (toimiku lk 30). Kuna hageja kahju nõue kostja vastu hüvitamisele ei kuulunud, ei saa kohus kostjalt VÕS § 128 lg 3 alusel välja mõista õigusabikulusid. Kohus osundab, et iseenesest saatis hageja kostjale e-kirju ka varem (toimiku lk 24-29), kuid ühestki varasemast e-kirjast ei nähtu, et hageja oleks nõudnud kostjalt kommunaalkulude kandmisega seotud kahju hüvitamist või oleks teavitanud tsiviilasjas nr 2-16-15275 hagi esitamisest. E-kirjad pärinevad 2017. aasta detsembrist ja 2018. aastast.
130.Kuivõrd hageja põhinõuded kostja vastu ei kuulu rahuldamisele, jätab kohus ka sellel põhjusel rahuldamata hageja sissenõutavaks muutunud ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise ning võla sissenõudmise kulu nõuded. Kokkuvõttes tuleb hageja nõue kostja vastu jätta tervikuna rahuldamata.
131.Lisaks asjakohastele tõenditele on hageja käesolevas menetluses esitanud tõendeid, milliste asjakohasust ta ei ole põhistanud. Hageja esitas kohtule Viru tööpiirkonna kohtutäituri Andrei Kreki täitekulu ettemaksu väljamõistmise otsuse 27.01.2016 (toimiku lk 16-17), mille kohaselt olid täitetoimingu tegemiseks vajalikud toimingud ehk laadijate teenus, transport ja laohoone rent. Otsusega kohustati hagejat tasuma täitekulude ettemaksu 485,28 eurot. Hageja on hagiavalduses viidanud, et kohtutäitur K L tekitas hagejale selle kahju. Samas ei esitanud hageja hagiavalduses nõuet antud kahju hüvitamiseks ega põhistanud, kuidas või millise tegevusega oli nimelt kohtutäitur K L kahju talle tekitanud. Seetõttu on tegemist asjakohatu tõendiga.
132.Hageja esitas kohtule Kiviõli Kinnisvarahoolduse e-kirja hagejale 23.10.2014, milles teatas, et hagejal on võlgnevus xxxx eest, mis on edastatud Condor Inkasso OÜ menetlusse (toimiku lk
107). Hageja ei ole põhistanud, millisel eesmärgil ta e-kirja kohtule esitas ja mida see tõendab. Esitatud e-kiri ei asendanud hageja kohustust põhistada ja tõendada oma nõuet.
133.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Käesolevas asjas ei esitanud kostja rahaliselt kindlaksmääratavate menetluskulude osas taotlust, mistõttu ei määra kohus kohtulahendis kindlaks rahaliselt hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik Otsuse põhjendusi muudetud Tallinna RK 30.10.2019 lahendiga
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.