M OÜ hagi OÜ T vastu põhivõla 4659,20 eurot, viivise 262,73 eurot ja lisanduva viivise nõudes 5941,63 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: M OÜ (registrikood xxxx, asukoht xxxx), lepinguline esindaja S I, e-post: xxxx Kostja: OÜ T (registrikood xxxx, asukoht xxxx), seaduslik esindaja T V, e-post: xxxx 07.10.2019
Kohtuistung Istungil osalenud isikud
hageja lepinguline esindaja S I
RESOLUTSIOON:
1.M OÜ hagi rahuldada.
2.Välja mõista OÜ-lt T M OÜ kasuks põhivõlgnevus 4658,72 eurot ja viivis 262,73 eurot ja alates 06.04.2019 viivis arvestatuna põhinõudelt (4658,72 eurolt) 0,06% päevas kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 4395,99 eurot.
3.Jätta kõik hageja menetluskulud kostja kanda.
4.Välja mõista OÜ-lt T M OÜ kasuks menetluskulud 857,50 eurot. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.OÜ M esitas 06.03.2019.a avalduse OÜ T vastu maksekäsu kiirmenetluses võla väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus tegi võlgnikule makseettepaneku, millele võlgniku esindaja esitas 03.04.2019.a vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis 03.04.2019 määrusega M OÜ nõude OÜ T vastu Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale üle menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas hagiavalduse 05.04.2019. Pärnu Maakohus võttis 05.04.2019 määrusega hagiavalduse menetlusse. Pärnu Maakohus otsustas 19.06.2019 määrusega anda tsiviilasi nr 2-19-107011, s.o M OÜ hagi OÜ T vastu 03.05.2018 maarendilepingust tuleneva võlgnevuse, ja viivise väljamõistmise nõudes, kohtualluvuse järgi menetlemiseks üle Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
2.Hageja ja kostja sõlmisid 03.05.2018 tähtajalise maa rendilepingu kestvusega 2 aastat, 7 kuud ja 28 päeva kuni 31.12.2020.
3.Kostja kohustus tasuma renditasu hageja poolt esitatud arve alusel igal aastal hiljemalt 31.detsembriks. Hageja esitas kostjale maarendi arve 04.12.2018 e-posti aadressile xxxx, mille kostja andis hagejale rendilepingu sõlmimisel kontaktaadressina.
4.Kostja saatis hageja arvele 21.01.2019 vastuse, milles selgitab, et kostja juhatuses on toimunud muudatused. Kostja edastas uue juhatuse andmed ja palus nende kaudu ühendust võtta. Hageja saatis 22.01.2019 tasumisele kuuluva arve e-postile xxxx. Peale arve edastamist helistas hageja kostjale ja palus arve tasuda. Kostja esindaja selgitas, et on alles juhatuse liikmeks saanud, mistõttu ei oma veel piisavat ülevaadet kostja varadest ja kohustustest. 22.01.2019 võttis hageja lepinguline esindaja kostjaga ühendust ja nõudis arve tasumist. Kostja kinnitas kehtiva lepingu olemasolu ja lubas täpsustada kostja olukorra ja tasumise võimalused hiljemalt 2019. a lõpuks. Hageja suhtles kostjaga telefonitsi veel märtsis, kus kostja avaldas soovi võlgnevuse tasumiseks ositi, kuid pooled kokkuleppele ei jõudnud.
5.Hageja nõuab kostjalt 4921,93 eurot, millest 4659,20 eurot on tagastamata põhisumma võlgnevus ja 262,73 eurot sissenõutavaks muutunud viivis ja alates 06.04.2019 edasiulatuv viivis 0,06% päevas põhinõudelt kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kostja vastuväited
6.Kostja hagi ei tunnista.
7.Kostja omanikering ja juhatus on muutunud ja vaatamata korduvatele nõuetele ei andnud varasem juhatus üle kõiki raamatupidamise dokumente. Kostja dokumentides hageja nõue ei kajastu. Uuel juhatusel ei ole aimu sellisest nõudest ja ei saa seetõttu sellega nõustuda. Veendumaks nõude olemasolus on vaja tutvuda nõuet kinnitavate tõenditega.
8.Lepingust võib järeldada, et renditasu ei ole fikseeritud ja see arvestatakse iga-aastasest toetusest kindla protsendina. Rendisumma kujunemine, selle arvestuskäik ja toetuse saamine on tõendamata. Hageja lähtub üksnes enda esitatud arvest, kuid kostja sellega ei nõustu. Kostjal puudub igasugune info väidetava nõude kohta. Kohtuotsuse põhjendused
9.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
10.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja ja kostja vahel on sõlmitud rendileping ja kas ning kui suures ulatuses on kostjal tekkinud rendi tasumise kohustus.
11.Rendilepingu sõlmimisest
11.1.Kostja leiab, et kuivõrd kostja eelmine juhatus ei ole kostja dokumente üle andnud, siis puudub praegusel juhatusel igasugune info rendilepingu sõlmimise kohta.
11.2.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
11.3.Kohus loeb 30.04.2018 maarendipinguga (hagi lisa 1) tõendatuks, et hageja ja kostja vahel sõlmiti kirjalik maarendileping, mille punkti 2.1. kohaselt annab rendileandja rentnikule õiguse kasutada rendileandja, kui maaomaniku seaduslikus omandis olevat maad ja rentnik kasutab seda käesoleva lepinguga määratud tingimustel ja tähtaja jooksul. Lepingu allkirjastas hageja poolt 30.04.2018 hageja volitatud isik liige R V ja kostja poolt 03.05.2018 kostja juhatuse liige A R. Seega saab rendilepingu lugeda poolte vahel sõlmituks 30.04.2018 maarendilepingus märgitud tingimustel.
12.Rendisumma suurusest
12.1.Maa rendilepingu punkti 5.2 kohaselt on renditasu suuruseks PRIA poolt määratud jooksva aasta OTSETOETUSEST(ÜPT + ROH) 75% hektari kohta. Renditasule lisandub käibemaks. Vastavalt punktile 5.3. kohustub rentnik maksma renditasu rendileandja poolt esitatud arve alusel igal aastal hiljemalt 31.detsembriks. Rendilepingu saab lugeda sõlmituks alates 03.05.2018, mil kostja allkirjastas lepingu, seega tekkis kostjal rendi maksmise kohustus 31.12.2018.
12.2.Rendileping ei sea PRIAst toetuse saamist sõltuvusse renditasu maksmise kohustusega. Õige on hageja väide, et kehtiv rendileping võimaldanuks kostjal PRIA toetust taotleda, kas kostja seda taotles või mitte, oli kostja vaba valik. Kostjal tuleb vaatamata PRIAst toetuse saamisele maksta hagejale renti.
12.3.Kohus leiab, et põhjendamatu on kostja väide, et tal ei ole võimalik aru saada renditasu suurusest. Kuivõrd kokkulepitud renditasu suuruseks on PRIA poolt määratud jooksva aasta otsetoetustest 75% hektari kohta, siis oli kostjal võimalik kontrollida hageja esitatud arve õigsust PRIA kodulehelt.
12.4.PRIA kehtestas ÜPT (ühtse pindalatoetuse) ja ROH (kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse) ühikumäära 1. detsembriks 2018.a. järgmiselt:
TOETUS
ühtne pindalatoetus (ÜPT) kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus (ROH)
EUROT
90,83 41,87
12.5.Hageja on 15.08.2019 seisukohas arvutanud valesti kokku toetuse summa. Sellest tulenevalt on osaliselt vale ka hageja arvestus.
12.6.Rendilepingu punkti 3.1. kohaselt rentis kostja hagejalt 39,01 ha maad. Kuivõrd renditasu suuruseks on 75% PRIA poolt määratud jooksva aasta otsetoetustest (ÜPT + ROH) hektari kohta, siis kujunes renditasu järgmiselt:
90,83 eurot + 41,87 eurot = 132,70 eurot; 75% 132,70 eurost moodustab 99,52 eurot; 39,01 ha x 99,52 eurot = 3882,27 eurot, millele vastavalt rendilepingu punktile 5.2. lisandus käibemaks summas 776,45 eurot. Seega on tasumisele kuuluvaks summaks 4658,72 eurot.
12.7.VÕS § 369 kohaselt kohustub rendilepinguga üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega on rahalise kohustuse sissenõudmise eelduseks VÕS § 108 lg 1 järgi kehtiva rahalise kohustuse olemasolu ja selle rikkumine kostja poolt. Rahalise kohustuse rikkumine ei ole reeglina vabandatav.
12.8.Hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna puudub vaidlus selles, et kostja kohustus rendi tasumiseks on muutunud sissenõutavaks. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista rent 4658,72 eurot.
13.Viivisest
13.1.Hageja nõuab kostjalt perioodi 01.01.2019 – 05.04.2019 eest viiviseid 262,73 eurot. Kohus leiab, et hageja hagis esitatud viivisearvestus ei ole õige, kuna hageja on arvestanud valesti põhivõlgnevuse summa.
13.2.Vastavalt lepingu punktile 5.5 maksab rentnik rendileandjale renditasu mittetähtaegsel tasumisel viivist 0,06 % renditasust iga tasumisega viivitatud päeva eest.
13.3.Eeltoodust tulenevalt võlgneb kostja perioodi 01.01.2019 – 05.04.2019 s.o 94 päeva eest viivist 265,55 eurot (4658,72 eurost 0,06% = 2,795 eurot päevas; 94 päeva x 2,795 = 265,55 eurot). Kuivõrd hageja on hagis nõudnud kostjalt perioodi 01.01.2019 – 05.04.2019 eest viivist kokku 262,73 eurot, siis kohus rahuldab hageja viivise nõude hageja märgitud ulatuses.
13.4.Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist TsMS § 367 alusel alates 06.04.2019. Kohus nõustub hagejaga, et ta saab nõuda edasiulatuvat viivist 0,06% päevas võlgnetavalt summalt alates 06.04.2019. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Üldise kohtupraktika, Riigikohtu seisukohtade ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta võlaõiguslike lepingute alusel viiviseid välja suuremas ulatuses kui põhinõue.
13.5.Kohus mõistab kostjalt hagejale välja alates 06.04.2019 viivise põhinõudelt 0,06% päevas kuni põhinõude 4658,72 euro tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 4395,99 eurot (põhivõlgnevuse summa 4658,72 eurot – juba sissenõutavaks muutunud viivis 262,73 eurot).
14.Hagihinnast TsMS § 136 lg 4 kohaselt tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust võib kohus muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. Kohus menetles hageja põhivõlgnevuse 4658,72 euro ja viivise 262,73 euro ning alates 06.04.2019 edasise viivise 0,06% päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni nõudeid. Kohtu hinnangul on nimetatud nõude hagihinnaks 5941,63 eurot (põhivõlgnevus 4658,72 eurot, viivis 262,73 eurot ja aastane lepingujärgne viivis 1020,18 eurot). TsMS § 134 lg 1 kohaselt hagihinda
arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Seega on käesolevas tsiviilasjas hagihinnaks 5941,63 eurot (4658,72 eurot + 262,73 eurot + 1020,18 eurot). Hagilt hinnaga 5941,63 eurot kuulub RLS § 59 lg 1 lisa 1 kohaselt tasumisele 425 eurot. Hageja on selle summa kohtule tasunud. Kohus selgitab, et tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette määruskaebuse esitamise õigust hagihinna määramise määrusele.
15.Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Hageja menetluskuluks on hagilt tasutud riigilõiv 425 eurot ja õigusabikulud 450 eurot. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on menetluskulu ja tuleb kostjalt hagejale välja mõista. Et hagejal oli menetluses lepinguline esindaja, peab kostja hüvitama hagejale tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Hageja on kandnud kulu järgmiselt: - hageja õigusliku positsiooni kujundamine 1 tundi; - maksekäsu kiirmenetluse raames kohtule avalduse esitamine 0,5 tundi; - hagiavalduse koostamine 2,5 tundi; - vastuse koostamine kohtumenetluse raames 1,5 tundi; - kohtuistungil esindamine 0,5 tundi. Õigusabi on osutatud tunnihinnaga 75 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja pole hageja menetluskulule vastu vaielnud. Kohus leiab, et kooskõlas TsMS § 4842 on maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise eest põhjendatud kulu 20 eurot. Seega on hageja nõue 37,50 (75 eurot / 2) ülemäärane 17,50 euro ulatuses. Ülejäänud kulutuste osas leiab kohus, et arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, on hageja menetluskulud õigusabile vajalikud ja põhjendatud. Lepingulise esindaja tunnitasu 75 eurot tunnis vastab hageja esindaja kvalifikatsioonile ja on konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud. Kokku on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu 432,50 eurot. TsMS § 175 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja ei ole kinnitanud, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada. Seega tuleb menetluskulu kostjalt välja mõista käibemaksuta. Hageja menetluskulud kokku on 857,50 (riigilõiv 425 ja õigusabikulud 432,50) eurot.
TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.