Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas 11.06.2019 hagi kostja vastu võlgnevuse ja viivise nõuetes. Hagiavalduse kohaselt leppisid pooled veebruaris 2018.a kokku, et hageja müüb kostjale viilhalli koos paigaldusega hinnaga 30 000 eurot (käibemaksuta). Pooled leppisid kokku, et viilhalli hind on 20 000 eurot (lisandub käibemaks) ja paigaldus 10 000 eurot (lisandub käibemaks), kokku 36 000 eurot (käibemaksuga). Kostja on e-kirja teel kinnitanud kokkulepet, et viilhall koos paigaldusega on 30 000 eurot. Pärast müügilepingu sõlmimist väljastas hageja kostjale 08.02.2018 arve nr 100 seeria 17MA, mille selgitus on „viilhall koos paigaldusega“ ning kogus 0,5, st tegemist oli ettemaksuarvega 50% ulatuses kogu tööde maksumusest. Viilhalli paigaldamise eeltingimuseks oli see, et kostja pidi saama kõik ametkondlikud load halli paigaldamiseks kostja nõutud asukohta. Kostja ei ole tänase päevani enda kohustust täitnud ning hagejal pole olnud võimalik viilhalli paigaldada. Hageja tarnis viilhalli kostjale juba 2018.a veebruaris. Kostja võttis viilhalli vastu ning pole tänase päevani esitanud ühegi vastuväidet ega pretensiooni selle kohta, et viilhall ei vastaks lepingutingimustele või et sellel oleks mingid puudused. Hageja leidis, et kostja on lepingutingimustele vastava viilhalli vastu võtnud ja kostjale on üle läinud viilhalli valdus ja omand. Kostja on aga jätnud osaliselt ostuhinna tasumata. Tasumata osa 6000 euro kohta esitas hageja 19.02.2019 arve nr 135 seeria 18MA. Arvest on näha, et hageja on maha arvestanud paigalduse summas 10 000 eurot. Viilhall eraldi maksis 20 000 eurot + käibemaks ning kostja oli tasunud 15 000 eurot + käibemaks. Tasumata on jäänud 5000 eurot + käibemaks. Kostja keeldus arve tasumisest. Hageja nõuab kostjalt viilhalli ülejäänud müügihinna 6000 euro tasumist. Kohustus muutus sissenõutavaks 27.02.2019. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise alates 27.02.2019 kuni hagi esitamiseni summas 138,08 eurot ning sealt edasi seadusjärgses määras kuni täitmiseni. 29.07.2019 esitas hageja täiendavad seisukohad. Hageja selgitas, et on aasta jooksul pärast lepingu sõlmimist üritanud vaidlust lahendada kohtuväliselt. Nõude aegumist arvestades on hagejal õigus nõuet esitada veel kaks aastat. Kohustust ei saa lugeda täidetuks, kui hageja pole arvet viivitamatult esitanud. Hageja koostas viimase arve siis, kui oli lõplikult aru saada, et kostja ei maksa võlgnevust. Hageja leidis, et kostja on kaotanud õiguse tugineda lepingtingimustele mittevastavusele, sest kostja teavitas esimest korda viilhalli lepingutingimustele mittevastavusest oma 09.07.2019 menetlusdokumendis, so 1,5 aastat pärast viilhalli vastu võtmist. Eluliselt pole usutav, et kostja sai juhendite, jooniste ja projektide puudumisest teada alles käesoleva kohtumenetluse ajal. Hageja märkis lisaks, et kostja esindaja pöördus korduvalt Txxxx Hxxxxxx poole sooviga, et TxxxxxHxxxxx paigaldaks täiendava tasu eest viilhalli mitte hagejaga kokkulepitud paika, vaid kolmandasse kohta. Hagejat sellest kostja ei teavitanud. Hageja märkis, et paigaldamiseks esinesid takistused, st vajalik oli ehitusseadusest tulenevalt ehitusluba. Kostjal ei ole õigus nõuda hagejalt seadusevastast käitumist: viilhalli paigaldamist ilma ehitusloata. Hageja selgitas, et paigaldamise hinnast 10 000 eurot teadsid nii hageja, kostja kui ka Txxxx Hxxxxx. Pooled leppisid eraldi hindades kokku, s.o viilhallil on eraldi hind ning paigaldamisel samuti. Eluliselt ei ole usutav, et viilhalli paigaldamise maksumus on sama suur

kui viilhalli enda maksumus. Kostja on samas valdkonnas tegelev ettevõte ning pidi teadma, et viilhalli paigaldamise hind on eraldiseisev. Lepingut tuleks tõlgendada nii nagu on hageja seda kirjeldanud. 08.10.2019 toimunud kohtuistungil jäi hageja hagis esitatud nõude juurde. Hageja märkis, et tunnistaja väitis selgelt, et tööde maht moodustas koguhinnast 10 000 eurot ning järelikult tagurpidi loogikat kasutades, pidi viilhall maksma 20 000 eurot. E-kirjadega on tõendatud, et kogusumma oli 30 000 eurot. Paigalduse hinna läbi saab tuvastada viilhalli hinna. Kostja vastuväited 09.07.2019 vastuses kostja hagi ei tunnistanud ning palus selle jätta rahuldamata. Kostja leidis, et on õigustatult keeldunud 6000 euro tasumisest. Kostja asus seisukohale, et pooltevaheline võlasuhe on lõppenud kohase täitmisega. Kostja on viilhalli müügihinna täielikult tasunud. Kostja nõustus, et pooled sõlmisid suulise müügilepingu, mille kohaselt oli viilhalli hind koos paigaldusega 30 000 eurot. Kostja maksis 13.02.2018 ära 18 000 eurot ja viilhalli valdus on kostjale üle antud. Kostja oli seisukohal, et ta tasus viilhalli müügihinna täies ulatuses, s.o 15 000 eurot, millele lisandub käibemaks. Ülejäänud osas, mis puudutab paigaldust (summas 15 000 eurot), jättis kostja tasumata, sest hageja ei ole viilhalli paigaldanud. Kostja leidis, et pooled ei leppinud kokku sellest, et viilhalli maksumus oli 20 000 eurot ja paigaldus 10 000 eurot ning ükski tõend seda ei kinnita. Kostja leidis, et viilhalli üleandmisega ja arve nr 100 seeria 17MA esitamisega tegi hageja kostjale pakkumuse sõlmida müügileping tingimusel, et viilhall müüakse hinnaga 15 000 eurot. Eluliselt on ebausutav, et majandus- ja kutsetegevuses tegutsev hageja oli nõus viilhalli üle andma, kui ostuhind oli osaliselt tasumata ning seejärel ei nõudnud üle aasta ülejäänud ostuhinna tasumist. Hageja koostas isetegevuslikult rohkem kui aasta hiljem arve nr 135 seeria 18MA ja asus alusetult seda kostjalt nõudma. Arve nr 135 ei ole kostjale siduv, sest kostja ei ole arves näidatud summa osas mingeid tahteavaldusi ega nõustumust väljendanud. Kostja märkis, et viilhalli paigaldamise osas ei olnud kokkuleppeid eeltingimuste osas, et kostja on kohustatud saama ametkondlikud load. Hageja ei ole esitanud ühtegi põhjendust, miks ta on jätnud viilhalli paigaldamata. Seadusest ega kusagilt mujalt ei tulene, et viilhalli paigaldamiseks oleks vaja ehitusluba. Samas ei saanudki kostja eeltingimusi täita, sest hageja pole tänaseni esitanud viilhalli juurde kuuluvaid juhendeid, jooniseid, projekte vmt. Hageja rikkus sellega omakorda VÕS § 217 lg-s 1 sätestatut ning kostjal ei ole võimalik viilhalli kasutada. 02.09.2019 seisukohas märkis kostja, et hageja pole tõendanud, et pooled oleks arve nr 135 seeria 18MA osas kokkleppeid sõlminud ning et kostja oleks selle arve osas esitanud tahteavaldusi või nõustumust. Kostja jäi enda seisukoha juurde, et võlasuhe lõppes kohase täitmisega. Hageja ei ole aasta jooksul pärast tehingut ühtegi korda kostja poole pöördunud. Hageja nõuded ei ole õiguspärased ning hageja soovib kostja arvelt alusetult rikastuda. Hageja esitatud arve on alusetu seetõttu, et selles osas pole poolte kokkuleppeid. Ühise tahte väljaselgitamisel tuleb kogumis vaadelda seda, et ostuhind viilhalli eest oli tasutud 13.02.2018, viilhalli omand veebruaris 2018 kostjale üle läinud, pooled ei sõlminud kokkuleppeid arve nr 135 osas ja hageja ei ole hagis märgitud ostuhinda perioodil 14.02.201818.02.2019 kostjalt nõudnud. Hageja väide, et pooled ja T. Hxxxxx olid algusest peale teadlikud kokkuleppest (viilhall 20 000 eurot, paigaldus 10 000 eurot), on kostja hinnangul väär, sest T. Hxxxxx ei olnud kokkuleppe sõlmimise juures ja pooled ei ole kunagi sellist kokkulepet sõlminud. Ka arve nr 100 sellist kokkulepet ei kajasta. Mõistlik inimene saab arvel kajastatust aru nii, et 0,5 tähendab seda, et viilhall maksis 18 000 eurot ja sellest ülejäänud summa on paigalduse hind. Kostja ei ole hagejaga samas valdkonnas töötav ettevõte ning

poleks pidanud arvest nr 100 saama aru nagu hageja. Hageja ei ole millegagi põhjendanud, miks asja ja selle paigaldamise hind ei saa olla samas suurusjärgus. Kostja märkis, et hageja ei ole kordagi kostjalt nõudnud viilhalli paigaldamiseks ehitusloa olemasolu ja seetõttu on hageja väited, et kostja ei taganud vajalike lubade olemasolu, ebaõiged. Hageja väide, et kostja on hageja teadmata püüdnud T. Hxxxxxxxx sõlmida kokkulepet, et viilhall paigaldataks kolmandasse kohta, on asjassepuutumatu, sest viilhalli ei tarnitud kolmandasse asukohta. Kostja ei ole asja lepingutingimustele mittevastavusele tuginemise õigust minetanud, sest mittevastavus esines juba lepingu sõlmimise ajal ja hageja oli sellest teadlik. 08.10.2019 toimunud kohtuistungil jäi kostja enda kirjalike seisukohtade juurde, leides, et ta on müügihinna tasunud ning hagi tuleks jätta rahuldamata. Kostja selgitas, et viilhalliga oli palju tööd ning palju paneele pidi välja vahetama. Kostja on nõudnud paigaldamist ja ta helistas kogu aeg, et kuna paigaldama tullakse. Viimane kord helistas selle aasta juunis. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Pooled ei vaidle, et pooled sõlmisid veebruaris 2018.a suulise müügilepingu, mille kohaselt hageja müüs kostjale viilhalli ning suulise töövõtulepingu, mille alusel pidi hageja paigaldama viilhalli kostja nimetatud kohta. TsMS § 4 lg 2 ja § 5 lg 1 näevad ette, et hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ning hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Seega on kohus hagimenetluses tsiviilasja lahendamisel seotud poolte esitatud nõuetega. Hageja on esitanud nõude osalise müügihinna tasumiseks. Hageja ei nõua tasu viilhalli paigaldamise eest. Pooled on menetluse kestel vaielnud ka selle üle, et kas ja kellel oli kohustus hankida vajalikud kooskõlastused ja dokumendid viilhalli paigaldamiseks. Samas ei ole hageja esitanud nõuet paigaldustasu osas ja kostja ei ole esitanud vastuhagi töövõtulepingu täitmiseks. Kuna pooled ei ole töövõtulepingust tulenevalt üksteise suhtes nõudeid esitanud, siis kohus sellekohaseid poolte väiteid sisuliselt ei käsitle, va paigalduse hinna kokku leppimisse puutuvad väited. Samuti on kostja esitanud seisukohad, et viilhall oli lepingu tingimustele mittevastav, vajas remonti ja puudu olid juhendid ning joonised. Kostja ei esitanud aga menetluses selle vastuväite alusel vastuhagi, tasaarvestuse vastuväidet ega ka mõnd muud õigusliku sisuga taotlust (nt taotlust hinna alandamiseks). Kostja oli üheselt seisukohal, et müügihind oligi 15 000 eurot. Kuna kohus on asja lahendamisel seotud poolte esitatud nõuete ja vastuväidetega, puudub kohtul vajadus nimetatud seisukohti jällegi sisuliselt hinnata, sest puudub kostja menetluslik taotlus. Eeltoodust tulenevalt on pooltel vaidlus vaid viilhalli müügihinna suuruse üle. VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Vaidlust pole, et viilhall on kostjale üle antud ja omand on üle läinud. Kostja esindaja vande all kinnitas, et vedas viilhalli osad ise hageja juurest platsilt ära. Seega on kostja viilhalli vastu

võtnud. Kostja on tasunud arve nr 100 seeria 17MA alusel 13.02.2018 hagejale 18 000 eurot, s.o 15 000 eurot (+ km). (tl 39) Esitatud tõenditega on tõendatud, et pooled leppisid viilhalli müügi ja paigalduse hinnaks kokku 30 000 eurot, millele lisandub käibemaks (tl 7, 9, 13, 14). Kostja esindaja ise on 19.02.2019 meilis sellist kokkulepet kinnitanud ja vande all kinnitas koguhinna kokkulepet. Hageja on seisukohal, et viilhalli müügihind on 20 000 eurot (+ km) ning et kostjal on sellest summast tasumata 5000 eurot (+ km). Kostja on aga veendunud, et leping on kohaselt kohustus täidetud, st viilhalli müügihind oli 15 000 eurot (+ km) ja kostja on selle summa hagejale üle kandnud. Ülejäänud 15 000 eurot paigalduse eest pidi kostja maksma siis, kui viilhalli paigaldama hakatakse. Kuna poolte vahel on suuline ostuhinna kokkulepe ning pooltel on selle üle vaidlus, peab kohus tuvastama poolte ühise tegeliku tahte ostuhinna suuruse osas. Puuduvad kirjalikud tõendid mõlema poole väidete kohta: so, milline oli eraldi müügihind ja milline paigalduse hind. Kumbki esindaja kinnitas enda poolt väidetud kokkulepet kohtus vande all. Seega tuleb poolte võimalikku kokkulepet hinnata muude tõendite kogumis tõlgendamisel. Seejuures tuleb hinnata ka poolte esindajate antud ütlusi niivõrd kuivõrd need on kooskõlas teiste tõenditega. Arvest nr 100 seeria 17MA nähtub, et viilhall koos paigaldusega (komplekt) on 30 000 eurot. Nimetatud arvega kohustus kostja tasuma sellest summast 0,5 ehk pool. Hageja seaduslik esindaja selgitas vande all, et 5000 eurot ostuhinnast jäi nö garantiiks sisse, et hageja kindlasti paigaldama tuleks ning 10 000 eurot oli paigalduse eest. Kostja seaduslik esindaja märkis vande all, et tema oli see, kes otsustas, et kui on viilhalli kätte saanud, siis maksab selle ära ja paigaldamise eest maksab pärast eraldi. Hageja seaduslik esindaja olevat teinud selle alusel arve. Kohus leiab arvet ja poolte seaduslike esindajate ütlusi kogumis hinnates, et arve alusel pidi kostja tasuma komplektist ehk kogusummast pool- 0,5- summat ettemaksuks ja ülejäänud summa hiljem. Kohtu hinnangul ei saa arve alusel järeldada, et arvele märgitud summa ongi kauba maksumus ja teenuse tasu teine pool hinnast. Arvest ei nähtu, et 30 000 euro osas oleks kauba ja teenuse maksumus olnud eraldatud või eraldiseisvalt välja toodud. Ka kostja märkis 19.02.2019 e-kirjas (tl 14 pöördel) hagejale, et viilhall koos paigaldusega on 30 000 eurot ning et ta maksis pool enne ära ja pärast paigaldamist pidi maksma teise poole. Seega oli kohtu hinnangul poolte tahe arve nr 100 koostamisel suunatud sellele, et 15 000 eurot oli kogusummast ettemaks pooles ulatuses, mitte viilhalli müügihind. Müügihinna kokkuleppimise juures olid kostja sõnul hageja ja kostja seaduslikud esindajad ja A. Pxxxxk. Kostja seadusliku esindaja ütluste kohaselt ei toimunud mingit kauplemist, kostja ei olnud nõus tasuma üle 15 000 euro (+ km), muidu jääb asi katki. Hageja esindaja seejuures kinnitas, et läbirääkimiste juures A. Pxxxxxxx ei olnud; müügihinna leppisid poolte esindajad kokku omavahel ja toimus ka n.ö kauplemine hinna osas, sest tema soovis algselt saada halli eest suurema summa. Seega on poolte ütlustes selge vastuolu. Axxx Pxxxxx tunnistas ütlusi andes, et vahetult ta hinna kokkuleppimist ja nö käesurumist ei näinud. A. Pxxxxxx ütluste kohaselt kuulis ta kostja esindaja pakkumist summas 15000 eurot ja ta eeldas, et pooled said selle hinna osas kokkuleppele, sest ta nägi kostja seaduslikku esindajat viilhalli detaile ära vedamas. Tunnistaja väitis, et kostja seaduslik esindaja ütles detaile ära vedades A. Pxxxxxxxx, et ta sai hagejaga kokkuleppele 15 000 euro peale. Kohus on seisukohal, et A. Pxxxxxx ütlused ei tõenda poolte vahel kokkuleppe saavutamist viilhalli müügihinna 15 000 euro osas, sest tunnistaja ei kogenud vahetult lõpliku kokkuleppe saavutamist. Tunnistaja A. Pxxxxx nägi ja kuulis üksnes hinna läbirääkimiste protsessi algust ja teab väidetavast kokkuleppest ainult kostja esindaja jutu järgi. See, et kostja seaduslik

esindaja ütles tunnistajale, et kokkulepe jäi 15 000 euro peale, ei tõenda, et selline kokkulepe tegelikkuses ka oli. Hageja tunnistaja Txxxx Hxxxxx ütluste kohaselt tema müügihinna kokkuleppe juures ei olnud. Eeltoodust tulenevalt puuduvad otsesed tõendid, et pooled leppisid viilhalli hinnaks kokku 15 000 eurot + km. Hageja seaduslik esindaja selgitas istungil vande all, et halli paigaldamise hinna kokkuleppimise juures oli TxxxxxHxxxxx. Kostja esindaja aga väitis, et kolmekesi nad hinnast küll ei rääkinud. Kohus kuulas tunnistajana üle TxxxxxHxxxxxx. Ta kinnitas, et oli hageja ja kostja seaduslike esindajatega koos ning kalkuleeris paigaldamise hinda, kuid müügihinna olid pooled kokku leppinud varem. Nad leppisid kohapeal kokku, et paigaldamise hind on 10 000 eurot. TxxxxxHxxxxxx kirjeldus hinna kalkuleerimisest ühtib hageja esindaja antud ütlustega sama asjaolu kohta. Txxxx Hxxxxx vande all selgitas, et sellest summast sõltus tema töö hind ning alla 10 000 euro poleks välja tulnud. Kostja oli nõus selle hinnaga. Txxxx Hxxxxxx sõnul viilhall remonti ei vajanud, kuid lammutamise käigus läksid mõned paneelid katki, mille nemad pidid ise ära parandama. Txxxx Hxxxxxx poolt oli paigaldamine ja kohendamine, mis paigalduse juures on paratamatu. Hinnates poolte seaduslike esindajate ja tunnistaja T. Hxxxxxx ütlusi kogumis, leiab kohus, et eluliselt on usutav poolte kokkulepe, et paigaldushind on 10 000 eurot ning remondihinna osas pooltel ei olnud kokkuleppeid. Kostja seaduslik esindaja esitas alles esmakordselt kohtuistungil väite, et 15 000 eurot paigalduse hind sisaldab ka remonti. Kostja seisukoht oli enne istungit see, et arvest tulenevalt on paigaldamise hind 15 000 eurot ja alles istungil asja sisulise läbivaatamise ajal asus kostja esitama täiendavaid seisukohti remondi osas. Ühestki poolte poolt esitatud kirjalikest tõenditest (poolte e-kirjad) ei tulene, et remondi hinna üle pooled läbirääkimisi pidasid või selles osas mingi kokkuleppe sõlmisid. Eluliselt on usutav tunnistaja T. Hxxxxxx selgitus, et viilhalli lahtivõtmisel ja uuesti ülespanemisel oli lisaks paigaldamisele vaja viilhalli kohendada ja sellega oli ta hinnakalkulatsioonis (10 000+km) arvestanud. Seega saab järeldada, et pooled leppisid siiski kokku vaid paigaldamises ja selle hinnas. Kohtu hinnangul on kostja andnud paigaldamise hinna osas vasturääkivaid ütlusi, kusjuures tema ütlused ei kattu varem kohtule esitatud seisukohtades avaldatuga (remondihind+paigaldus vs paigaldus) ja seetõttu on kostja seadusliku esindaja vande all antud ütlused selles osas ebausaldusväärsed. Kostja tõi ostuhinna suuruse kohta ka mitmeid kaudseid vastuväiteid, millega püüdis tõendada, et kostja käitumine ei viita müügihinna kokkuleppele summas 20 000 eurot. Kostja märkis, et eluliselt on ebausutav, et majandus- ja kutsetegevuses tegutsev hageja oli nõus viilhalli üle andma, kui ostuhind oli osaliselt tasumata ning seejärel ei nõudnud üle aasta ülejäänud ostuhinna tasumist ning, et kui hageja pole esitanud arvet üle aasta, siis tal järelikult nõue puudus. Kohus ei pea nimetatud vastuväiteid asjakohaseks, et tõendada lepingu hinna kokkulepet. Poolte tahe hinna kokkuleppe osas tuleb kohtus tõendada ja kostja pole oma väiteid käesolevalt tõendanud. Kohus leiab ka, et hageja käitumine ei ole kuidagi eluliselt ebausutav või vastuolus üldiselt toimivate äritavadega. Kostja pole ka väitnud, et neil oli hagejaga omavahel välja kujunenud mingi kindel äritava või -mudel ja käesolevalt läks hageja käitumine sellega vastuollu. On müüja vaba valik ja poolte kokkulepe, kas anda asja omand üle enne ostuhinna täielikku tasumist või mitte. Samuti on müüjal õigus ise otsustada, millal ta ostja vastu nõude esitab. See, et hageja esitas nõude kohtusse aasta pärast müügihinna osalist tasumist, ei tähenda, et hagejal poleks õigus enam ülejäänud ostuhinda nõuda. Hageja seadusliku esindaja selgitustest nähtuvalt esitas hageja nõude (arve nr 135) alles 2019.a

seetõttu, et selleks ajaks oli täiesti kindel, et viilhalli paigaldamist ei tule. Käesolevalt ei ole hageja oma nõude esitamisega kohtu hinnangul ebamõislikult viivitanud. Kohus, hinnanud kogumis arvet nr 100 seeria 17MA, poolte seaduslike esindajate vande all antud ütlusi ja tunnistajate ütlusi, leiab, et poolte tegelik tahe oli viilhalli ostuhinna osas 20 000 eurot + käibemaks, kokku seega 24 000 eurot. Kohus jõudis sellisele järeldusele tehingut n.ö tagurpidi lahti harutades. Kuna puudub vaidlus, et poolte kokkulepe oli kogusumma osas 30 000 eurot + käibemaks ja kohtuistungil uuritud tõenditega leidis tõendamist, et paigalduse hinnaks lepiti kokku 10 000 eurot + käibemaks, siis pidi viilhalli müügihinnaks olema 20 000eurot + käiemaks: 30000-10000=20000. Puuduvad usaldusväärsed otsesed tõendid müügihinna kokkuleppe osas. Kohus eelpool eraldi leidis, et ka arvelt ei nähtu, et see oleks esitatud vaid müügihinna kohta. Kostja vastuväited, et paigaldus pidigi maksma 15 000 eurot, ei leidnud aga tõendamist. Kuna kostja on tasunud 18 000 eurot, on tal müügihinna tasumise kohustus osaliselt täitmata. Seega ei saa asja lahendamisel lähtuda kostja vastuväitest, et ta on kohustuse kohaselt täitnud. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda raha maksmise kohustuse täitmist, kui võlgnik on seda kohustust rikkunud. Hageja esitas tasumata summa osas arve nr 135 seeria 18MA (t lk 12). Puudub vaidlus, et kostja ei ole arvet tasunud. Kohus selgitab, et arve nr 135 seeria 18MA ei vaja kostja poolt mingeid tahteavaldusi ega nõustumust, sest arve on esitatud suulisest lepingust tulenevalt. Kohus eelpool tuvastas, et viilhalli müügihind oli 20 000 eurot, millest kostjal on 5000 eurot tasumata. Arve puhul ei ole tegemist pakkumusega ja arve nr 135 on kostjale siduv. Kostja peab hageja tasuma täielikult kokkulepitud müügihinna. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 5000 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 6000 eurot. Lisaks põhivõlale nõuab hageja kostjalt viivist. Hageja on arvestanud viivist seadusjärgses määras alates arve nr 135 maksetähtajale järgnevast päevast (27.02.2019) kuni hagi esitamiseni (11.06.2019). Hageja on viivist arvestanud kokku summas 138,08 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuivõrd hageja põhinõue kostja vastu on põhjendatud ning kohus mõistab selle kostjalt välja, on hagejal õigus nõuda ka viivist. Nõue muutus sissenõutavaks arvel märgitud maksetähtajale järgnenud päeval. Kohus kontrollis hageja viivise arvestust ning leiab, et hageja on viivist arvestanud korrektselt ning see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja nõuab lisaks viivisele ka jooksvat viivist, mis pole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, alates hagiavalduse esitamisele järgmisest päevast 12.06.2019 kuni nõuete täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Võlgnevuse 6000 euro osas tuleb sissenõutavaks muutunud viivis perioodil 12.06.2019 kuni 28.10.2019 kostjalt välja mõista summas 182,79 eurot (0,022%x6000€x139p). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise summas eurot 320,87 eurot (138,08+182,79). Alates kohtuotsuse tegemisest kuni nõude täieliku tasumiseni tuleb kostjalt välja mõista viivis seadusjärgses määras tagastamata põhisummalt 6000 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 6320,87 eurot, millest 6000 eurot on põhivõlgnevus ja 320,87 eurot viivised. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti ning lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Lähtudes TsMS §-st 162 jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda. Hageja on esitanud hagiavaldusega menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 450 eurot ning õigusabikulud summas 1150 eurot, lisaks 163,33 eurot kohtuistungil esindamise eest 1h 38 min/100€/h, kokku 1313,33 eurot. Kostja esitas kohtule oma menetluskulude nimekirja. Kuna kohus jättis menetluskulud täies ulatuses kostja kanda, ei hinda kohus käesolevalt kostja menetluskulude põhjendatust ning vajalikkust ega määra neid rahaliselt kindlaks. Kostja esitas hageja menetluskulude nimekirjale vastuväited, leides, et hageja esindaja ajakulu on ülemäärane. Kostja hinnangul on põhjendamatu ajakulu 5 tundi, mis kulus kliendiga kohtumisele, õigusliku olukorra analüüsile, asja materjalidega tutvumisele ja hagiavalduse koostamisele ning kohtule esitamisele, sest tsiviilasi ei olnud keerukas. Hagiavaldus ei sisalda õiguslikku analüüsi ning sisaldab suurel hulgal kopeeritud teksti võlaõigusseadusest. Sisulist teksti hagis on ainult 2 lk. Kostja hinnangul tuleb eelnimetatud ajakulu vähendada 4 h võrra. Hageja esindaja oli asjaga kursis enne hagiavalduse esitamist. 28.07.2019 menetlusdokumendis on hageja esitanud asjakohatuid ja tõendamata väiteid, korratakse hagiavalduses esitatud seisukohti ning mh on hageja kopeerinud teksti kostja vastusest hagile. Selle dokumendi koostamise ajakulu tuleb vähendada 3 h võrra. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus nõude esitamisel riigilõivu 450 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Hageja on esitanud taotluse õigusabiga seotud kulude hüvitamiseks. Nimetatud kulud on kohtuvälised kulud vastavalt TsMS § 144 p-le 1. TsMS § 175 lg 1 sätestab: kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Kohus peab seega hindama tehtud õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust konkreetse menetluse kontekstis. Hagejat on käesolevas menetluses esindanud jurist Raivo Kiisk. Hagejal on õigusabile kulunud 1313,33 eurot (käibemaksuta), s.o 13 tundi 8 minutit, tasumääraga 100€/h (km-ta). Hageja on käibemaksukohuslane. Kohus leiab, et põhjendatuks saab lugeda hageja lepingulise esindaja tasumäära, arvestades esindaja kvalifikatsiooni ja menetluse kestust. Tasumäär 100 eurot töötunni eest vastab ka üldteadaolevale keskmisele sarnase õigusteenuse eest makstavale tasumäärale. Riigikohtu senises praktikas on peetud põhjendatuks ja vajalikuks lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (nii käibemaksuga kui käibemaksuta) (01.10.2013.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13, 13.11.2013.a otsus tsiviilasjas 3-2-1-115-13). Arvestades menetluse keerukust, mahtu, kestust ja hageja esindaja kvalifikatsiooni ning tema poolt esitatud menetlusdokumente ja tõendeid, leiab kohus, et õigusabile kulunud 13 tundi 8 minutit on põhjendatud ja vajalik osaliselt. Kliendiga kohtumisele, õigusliku olukorra analüüsile, asja materjalidega tutvumisele ja hagiavalduse koostamisele ning kohtule esitamisele kulus 5h. Kohus leiab, et põhjendatud ajakulu on 2,5h, sest hageja esindaja on juba kohtuväliselt kursis käesoleva vaidlusega. Sama esindaja esitas kohtuväliselt kostjale nõudekirja, mis suures ulatuses kattus hagiavaldusega. Seega on hageja esindaja juba enne kohtumenetlust tuttav nõude aluseks olevate asjaoludega ning tal polnud vajalik tutvuda asja materjalidega ning õiguslikku olukorda täiendavalt veel analüüsida. Ka kohtule esitatud hagiavaldus sisaldas vaid 1 lk ulatuses õiguslikke põhjendusi. 28.07.2019 kliendiga konsulteerimisele, täiendava seisukoha koostamisele ja kohtule esitamisele kulus 5 h. Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu eelnimetatud tegevustele 2,5 h. Hageja seisukoht sisaldas vaid 2,5 lk sisulist vastust (seisukohad osaliselt juba varem esitatud), ülejäänu olid taotlused ja nende põhjendused. Muus osas on hageja õigusabi ajakulu põhjendatud. Kohus leiab, et hageja põhjendatud õigusabi ajakulu on kokku 8h 08 min. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et kostja põhjendatud ja vajalik kulu õigusabile on kokku 813,33 eurot (100€x8h 08min). Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kokku 1263,33 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.