Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Asjaolud Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 299,91 eurot, intress 29,73 eurot, meeldetuletuskirjade tasu 20 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis alates lepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni 31,72 eurot ja viivis 19,90% põhivõlalt alates 14.08.2019 kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni. Coop Finants AS (endine ETK Finants AS) ja kostja sõlmisid 06.07.2015 Säästukaart Pluss kasutamise lepingu, mille alusel hakkas Coop Finants AS osutama kostjale makseteenust. Makseteenuse sisuks oli maksekaardi väljastamine, millega oli võimalik sooritada tehinguid. Pooled leppisid kokku krediidisumma suuruseks 300 eurot ja tagasimakse suuruseks 12 eurot intressimääraga 19,9% aastas. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid maksekohustusi korrektselt, mistõttu saatis hageja laenusaajale 31.12.2018 lepingu ülesütlemise hoiatuse. Kostja nimetatud võlgnevust ei tasunud, mistõttu ütles hageja 31.01.2019 lepingu üles. Coop Finants AS loovutas 29.01.2019 nõuded koos kõrvalkohustustega ja kõigi sellest tulenevate õigustega Intrum Justitia Debt Finance AG-le, kelle volitatud esindajaks Eestis on Intrum Estonia AS. Loovutamisest teavitati kostjat 19.02.2019. Enne kohtusse pöördumist saatis Intrum Estonia AS kostjale kohtuväliseid nõudeid kohustuse täitmiseks, kuid kostja võlgnevust ei tasunud. Kohtuvälise sissenõudmise läbiviimise eest on nõudele lisandunud sissenõudekulu 30 eurot. Viivist on hageja arvestanud perioodi 01.02.2019-13.08.2019 eest. Kostja tunnistab põhivõlgnevust, kuid majanduslikust olukorrast tulenevalt ei ole ta võimeline summat korraga maksma ja osadena tehtud maksed tagastatakse kostjale. Kohtu põhjendused Kostja on vastuses hagile palunud juriidilist nõustamist. 24.09.2019 e-kirjaga tegi kohus pooltele ettepaneku sõlmida kompromiss, samuti selgitas kohus, et kohus käsitleb kostja taotlust riigi õigusabi taotlusena. Sama e-kirjaga andis kohus tähtajad – 04.10.2019 kompromissi esitamiseks ja kui kompromissi ei laeku, siis 11.10.2019 kostjale nõuetekohase riigi õigusabi taotluse esitamiseks. Kuivõrd kohtule nõuetekohast riigi õigusabi taotlust ei laekunud, jääb riigi õigusabi taotlus läbi vaatamata. Kohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 kohaselt võib asja lahendada lihtmenetluses. Hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole. Pooled ei ole taotlenud ärakuulamist. Kohus lahendab asja lihtmenetluses istungit pidamata. Kostja ei ole vastu vaielnud faktilistele asjaoludele, seega ei ole vaidluse all järgmised asjaolud. Coop Finants AS (endine ETK Finants AS) ja kostja sõlmisid 06.07.2015 Säästukaart Pluss kasutamise lepingu nr CNT0000063425 (t lk 6-8). Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid maksekohustusi korrektselt. Coop Finants AS (hagis märgitud hageja) saatis laenusaajale 31.12.2018 lepingu ülesütlemise hoiatuse (t lk 10 pöördel) ja 31.01.2019 ütles lepingu üles (t lk 11). Coop Finants AS loovutas 31.01.2019 (hagis märgitud 29.01.2019) nõuded koos kõrvalkohustustega ja kõigi sellest tulenevate õigustega Intrum Justitia Debt Finance AG-le (t lk 11 ja 11 pöördel), kelle volitatud esindaja Intrum Estonia AS saatis enne kohtusse pöördumist kostjale kohtuväliseid nõudeid kohustuse täitmiseks (t lk 13-15). Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 4 alusel tuvastatuks.

Hageja nõude aluseks oleva lepingu näol on tegu tarbijakrediidilepinguga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna leping ei ole kehtivalt üles öeldud, ei saa hageja nõuda ka kogu võlgnevuse tagastamist, sest kõikide osamaksete tähtaeg ei ole käesolevaks ajaks saabunud. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandusvõi kutsetegevuses antud laenult maksta intressi; muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 113 lg 1 sätestab kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus ei pea täies ulatuses põhjendatuks meeldetuletuskirjade tasu 20 eurot. Hagiavalduse p 1.4 ja 1.5 on välja toodud, et kostjale saadeti 31.12.2018 lepingu ülesütlemise hoiatus ja 31.01.2019 teade lepingu ülesütlemise kohta ning need kirjad on ka kohtule esitatud. Hagi p 1.6 meeldetuletuskirjade tabelis on aga välja toodud neli kirja 15.11.2018, 25.12.2018, 25.12.2018 ja 25.01.2019 – see ei ole kooskõlas eelnevalt hagis esitatu ega tõenditega. Kohus lähtub sellest et Coop Finants AS poolt on saadetud kostjale kaks kirja ja ühe kirja põhjendatud kulu on 5 eurot. Seega kuulub meeldetuletuskirjade saatmise kuluna väljamõistmisele 10 eurot. Ülejäänud nõudeid ja nende arvestust peab kohus põhjendatuks ning ka kostja ei ole nõudeid vaidlustanud. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 299,91 eurot, intressi 29,73 eurot, meeldetuletuskirjade tasu 10 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise alates lepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni 31,72 eurot ja viivise 19,90% aastas põhivõlalt alates 16.08.2019 (hagi esitamise kuupäev) kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni. Hagi jääb rahuldamata meeldetuletuskirjade tasu 10 euro väljamõistmise nõudes. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd hagi jääb rahuldamata üksnes väikses osas võrreldes kogunõudega, jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja kasuks riigilõivu ja maksekäsu kiirmenetluskulud 20 eurot. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv. Hagihinnaks on käesolevas asjas 471,04 eurot ning sellise hinnaga hagilt tuli riigilõivuseaduse kohaselt tasuda riigilõivu 100 eurot, mis on tasutud. Riigilõivukulu on põhjendatud.

TsMS § 144 lg 1 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud. TsMS § 172 lg 9 sätestab: „Maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka“ Antud juhul ei ole hagimenetluse näol tegu jätkuna maksekäsu kiirmenetlusele. Seetõttu ei mõista kohus kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja menetluskuludena kindlaks 100 eurot ja mõistab kulud kostjalt välja, samuti tuleb kostjal tasuda viivist väljamõistetud menetluskuludelt. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.