Tsiviilasja number Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohus Kohtunik Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Asja lahendamise viis
2-22-108394 17.06.2025 Tallinn, kohtukantselei kaudu Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Maarja-Liis Lall Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi M. S. vastu võla nõudes 1093,51 eurot Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja T.I. Kostja: M. S. (isikukood XXX), lepinguline esindaja I. B. Asja läbivaatamine istungil 26.02.2025, edasi kirjalik menetlus; lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu hageja osaline loobumine hagiavalduses märgitud põhisummas 422,09 eurot, intresside 267,60 eurot ja sissenõudmiskulude 35 eurot nõudes.
2.Rahuldada hageja, Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806) hagi kostja, M. S. (isikukood XXX) vastu kostja ja ESTO AS vahel 18.12.2020. a sõlmitud krediidikontolepingust nr 6029642003 tulenevalt osaliselt.
3.Mõista kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud põhivõlg summas 805,04 eurot ja otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 26,84 eurot.
4.Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivised arvestatuna sissenõutavaks muutunud põhivõla (1263,82 eurot) tasumata osalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 17.06.2025 kuni põhivõla tasumiseni.
5.Mõista kostjalt hageja kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed kogusummas 280,18 eurot järgmise graafiku kohaselt (maksetähtpäev – summa):
5.1.15.07.2025 – 33,33 eurot;
5.2.15.08.2025 – 33,33 eurot;
5.3.15.09.2025 – 33,33 eurot;
5.4.15.10.2025 – 33,33 eurot;
5.5.15.11.2025 – 33,33 eurot;
5.6.15.12.2025 – 113,53 eurot.
6.Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivised arvestatuna punktis 5 toodud graafikus toodud osamaksete tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates osamakse maksetähtpäevale järgmisest päevast kuni osamakse summa tasumiseni.
Tsiviilasi nr 2-22-108394
Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata. Jätta menetluskulud 49% ulatuses kostja kanda ja 51% ulatuses hageja kanda. Määrata kindlaks hageja põhjendatud menetluskulude suurusena 1588 eurot ja kostja menetluskulude suurusena 1200 eurot. Tasaarvestada poolte menetluskulud kattuvas ulatuses. Menetluskulude jaotuse ja tasaarvestuse tulemusena mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitis 166,12 eurot. Kohustada kostjat tasuma punktis 10 väljamõistetud menetluskulude hüvitise tasumata osalt hagejale viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Edasikaebamise kord Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Hageja esitas 07.04.2022 Harju Maakohtule kostja vastu hagi võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja ESTO AS (esialgne võlausaldaja, krediidiandja) 18.12.2020. a krediidikontolepingu nr 6029642003, mille alusel võimaldas krediidiandja kostjale krediidi 2000 eurot kasutamist. Lepingus lepiti kokku aastases intressimääras 40,90% ja krediidi kulukuse määras 59,28%, väljavõtutasus 65,50 eurot ning selles, et igakuine krediit ja intress tasutakse 15. kuupäevaks. Kostja rikkus lepingut, kuna ei teinud alates 15.06.2021 tagasimakseid ja jättis maksmata intressi. Krediidiandja edastas kostjale 29.09.2021 hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta juhul, kui kostja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi hiljemalt 13.10.2021. Kostja ei reageerinud
Tsiviilasi nr 2-22-108394 hoiatusele ja krediidiandja luges 14.10.2021 lepingu ülesöelduks. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal kasutusel krediit 1966,09 eurot ja tasumata intress 267,60 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 1966,09 eurot, intressi 267,60 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 385,54 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ja edasiulatuva viivise määraga 40,90% aastas, kuid koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte rohkem kui põhinõude ulatuses. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
3.Harju Maakohus tegi 08.12.2022 otsuse, millega rahuldas hageja hagi kostja vastu rahalise alternatiivnõude osas osaliselt. Ülejäänud rahaliste nõuete osas jättis maakohus hagi rahuldamata. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja osamaksete võlgnevuse 458,78 eurot. Maakohus jättis hageja menetluskulud 13% kostja kanda ja 87% hageja enda kanda ning märkis, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks eraldi kohtumäärusega pärast kohtuotsuse jõustumist. Kohus märkis põhjendustes, et hageja on 13.06.2022 menetlusdokumendis esitanud alternatiivnõude, juhuks, kui kohus asub seisukohale, et leping ei ole kehtivalt üles öeldud, paludes välja mõista tasumata osamaksed 458,78 eurot ja intressi 1002,41 eurot. Kostja väitel on tagastamata põhinõude osa 1430 eurot. Seega leiab kohus, et kuivõrd ülesütlemine ei ole kohaselt tehtud ja leping tuleb lugeda kehtivaks, kostjalt tuleb välja mõista tasumata osamaksete summa 458,78 eurot.
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse.
09.01.2023
Harju
Maakohtu
08.12.2022
otsuse
peale
5.Ringkonnakohus tegi 26.04.2024 otsuse, millega rahuldas hageja apellatsioonkaebuse ning tühistas Harju Maakohtu 08.12.2022 otsuse osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata intressinõude 1002,41 eurot osas, sissenõutavaks muutunud viivisenõude 54,40 eurot osas ja alates 16.06.2021 põhinõudelt 458,78 eurot arvestatava viivisenõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra ületavas osas, samuti menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus saatis asja tühistatud osas samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Harju Maakohtu 08.12.2022 otsus on jõustunud osas, millega kostjalt mõisteti hageja kasuks osamaksete võlgnevuse 458,78 eurot.
6.Hageja esitas 31.03.2025 (täiendatud 13.05.2025) ümberarvestuse ja hagist osalise loobumise avalduse 422,09 euro, intresside 267,60 euro ja sissenõudmiskulude 35 euro nõudes. Ümberarvestuse kohaselt on kostja kasutanud krediiti 2080 eurot ning teinud tagasimakseid 536 euro ulatuses. Hageja määras tagasimaksed põhinõude ulatuses arvestades, et lepingu põhitingimuste järgi pidi kostja kasutusse võetud krediidi tagastama 60 kuu jooksul. Seega on tagasimaksete uuesti määramisel kostja sissenõutavaks muutunud põhisumma 31.03.2025 seisuga 1163,83 eurot ja tulevikus muutub sissenõutavaks alates 15.04.2025 380,17 eurot (1544 - 1163,83). Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras sissenõutavaks muutunud osamaksetelt alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni osamaksete tasumiseni ning tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt osamaksetelt alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni osamaksete tasumiseni
Tsiviilasi nr 2-22-108394
7.02.05.2025 esitatud menetlusdokumendis on kostja märkinud, et nõustub esitatud ümberarvestusega, kuid kostja ei nõustu viivise nõudega. Kostja palub kohtul jätta viivise nõue täielikult rahuldamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus lahendab asja lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 märgib kohus otsuse põhjendavas osas ära üksnes need tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused.
9.TsMS § 658 lg-te 1-2 kohaselt jätkub menetlus maakohtu otsuse tühistamise ja asja uueks lahendamiseks saatmise korral esimese astme kohtus seisundis, milles see oli enne asja läbivaatamise lõpetamist. Maakohus teeb uuesti menetlustoimingud, mis ringkonnakohtu otsuse kohaselt on ebaseaduslikud. Ringkonnakohtu otsuses, millega tühistatakse apellatsioonkaebusega vaidlustatud otsus, esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on tühistatud otsuse teinud kohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud.
10.TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Hageja on esitanud 13.05.2025 menetlusdokumendis osalise loobumine avalduse hagiavalduses märgitud põhisummas 422,09 eurot, intresside 267,60 eurot ja sissenõudmiskulude 35 euro nõudes (dtl 295). Kohus võtab hagist osalise loobumise käesoleva otsusega vastu, millega ühtlasi lõpetab antud nõuetes menetluse.
11.Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb menetlusse jäänud osas osaliselt rahuldada.
12.Hageja on toonud välja, et ESTO AS ja kostja sõlmisid 18.12.2020. a krediidikonto lepingu nr 6029642003, mille kohaselt võimaldati kostjale arveldukrediidi 2000 euro kasutamist. Kohtule on esitatud kostja poolt 18.12.2020 digitaalselt allkirjastatud krediidileping (hagiavalduse lisa 1, dtl 200-204), digiallkirja konteineris on teenusetingimused ja krediidikonto leping. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud lepingu sõlmimise osas, mistõttu saab kohus selle tuvastada.
13.Hageja on esitanud raha saamisele suunatud nõude lepingulisel alusel. Hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 koosmõjus VÕS § 402 lg-ga 1 ning krediidikonto lepingu nr 6029642003 alusel. Selle eeldused on järgmised: 1) kehtiv leping; 2) raha maksmise kohustus; 3) kohustuse sissenõutavaks muutumine; 4) kohustuse rikkumine; 5) ei ole vabandatav.
14.Lepingu kehtivuse hindamiseks tuleb hinnata ka lepingu tüüpi ning sellest tulenevaid täiendavaid nõudeid. Kuivõrd krediit on antud majandus- ja kutsetegevuses tegutseva krediidiandja poolt tarbijast krediidisaajale, on tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402
Tsiviilasi nr 2-22-108394 lg 1 tähenduses. Hageja on toonud välja, et krediidikonto lepingu nr 6029642003 krediidi kulukuse määraks on 59,28% aastas. Finantsinspektsiooni tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaatori kohaselt on see 49,51%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr ei ületanud seega laenu väljastamise ajal ( s.o 18.12.2020) seadusega kehtestatud piirmäära (VÕS § 406 2 lg 1).
15.Hageja on väitnud, et kostja kohustus eeltoodud krediidikonto lepingu alusel saadud laenu tagastama. Hageja on tõendanud hagi lisaga nr 1 (krediidikonto leping), et kostjal oli kohustus krediidikonto lepingu nr 6029642003 alusel saadud laen tagastada. Hageja selgituste kohaselt on 18.12.2020 kostjale antud kasutamiseks 2000 eurot, täiendavalt on kostja võtnud 15.01.2021 30 eurot ja 23.02.2021 50 eurot. Kokku seega 2080 eurot. Kostja ei ole vastu vaielnud, et sellises ulatuse krediiti kasutas (dtl 271), mistõttu saab kohus selle tuvastada. Hageja on esitanud ümberarvestuse, mille kohaselt sai kostja kasutada krediiti 2080 eurot ning teostanud kokku tagasimakseid 536 eurot. Seega on jäänud tagastamata lepingujärgne põhivõlg. Raha saamisele suunatud kohustus ei ole eelduslikult vabandatav. Kostja on 02.05.2025 märkinud, et nõustub põhivõlgnevuse ümberarvestusega (dtl 281), mistõttu saab kohus sellest lähtuda.
16.Hageja on olnud seisukohal, et krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtet ei täidetud, mistõttu esitas hageja osalise loobumine avalduse hagiavalduses märgitud põhisummas 422,09 eurot, intresside 267,60 eurot ja sissenõudmiskulude 35 euro nõudes. Seega ei käsitle kohus krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõte järgimist. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel krediidiandja poolt on hagejal õigus nõuda krediidisummat ulatuses, mis on jäänud pärast kostja poolt tehtud kõikide tagasimaksete mahaarvamist. Ühtlasi ei välista vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine hageja õigust viivisele.
17.Hageja on toonud välja ja tõendanud, et esialgne krediidiandja loovutas eeltoodud lepingust tulenevad nõuded hagejale ning sellest teavitati ka kostjat (dtl 213), millele ei ole kostja ka vastu vaielnud, mistõttu on hageja õigustatud isik võla sissenõudmiseks.
18.Hageja esitas ümberarvestuse (dtl 292-295). Ümberarvestuse kohaselt palus hageja kostjalt välja mõista ümberarvestuse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud võlgnevuse 1163,83 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse 380,17 eurot (s.o kokku 1544 eurot). Käesoleva ajahetke seisuga on ümberarvestuse graafiku järgi sissenõutavaks muutunud 1263,82 eurot (sh 15.06.2025. a osamakse) ning tuleviku osamaksed on summas 280,18 eurot (kokku 1544 eurot).
19.VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Arvestades, et kostja ei ole täitnud tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi, võib eeldada, et ta ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid tähtaegselt ei tasu.
20.Kui nõue ei ole otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud, tuleb kohtuotsuse resolutsioonis märkida, mis ajal, mille osas hagi rahuldati tuleb täita. Kui kohustus muutub
Tsiviilasi nr 2-22-108394 ositi sissenõutavaks, tuleb täitmise aeg märkida selliselt, et iga kohustuse puhul oleks arusaadav, millal see täita tuleb. Kohtuotsuses otsuse täitmise korra kindlaksmääramise võimaluse sätestab TsMS § 445.
21.Hageja poolt esitatud uue tagasimaksegraafiku (dtl 292-294) kohaselt on kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõlg 1230,49 eurot. Kohtul tuleb ka arvestada, et käesolevas asjas on jõustunud Harju Maakohtu 08.12.2022. a otsus osas, millega kostjalt mõisteti hageja kasuks osamaksete võlgnevus 458,78 eurot. Sellest tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks krediidikonto lepingu nr 6029642003 alusel välja sissenõutavaks muutunud osamaksete võlgnevuse 805,04 eurot (1263,82 eurot - 458,78 eurot). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuva kohustuse kogusummas 280,18 eurot vastavalt hageja poolt esitatud uuele maksegraafikule, mille osamaksete tasumise tähtajad sätestab kohus vastavalt hageja poolt esitatud laenu tagastamise graafikus toodule otsuse resolutsioonis.
22.Hageja palus kostjalt välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras sissenõutavaks muutunud osamaksetelt alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni osamaksete tasumiseni ning tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt osamaksetelt alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni osamaksete tasumiseni.
23.Kostja palus jätta viivisenõude rahuldamata. Kostja on seisukohal, et olukorras, kus kostja on menetluse algusest viitas ja tugines vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisele ja palus hagejalt uue maksegraafiku ja nõude ümberarvestuse esitamist, ei ole põhjendatud koormata kostja veel viivisega. Kostja juba hagivastuses (17.05.2022) tõi välja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjed. Vaatamata sellele hageja esitas nõude ümberarvestuse ainult 31.03.2025.
24.Võlgnik ei pea tasuma viivist aja eest, mil ta ei saanud kohustust täita võlausaldaja vastuvõtuviivituse tõttu, samuti aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest (VÕS § 113 lg 4). Võlausaldaja satub vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige, kui võlausaldaja ei võta õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga (VÕS § 119 lg 1). Kohus leiab, et kuivõrd käesoleval juhul esitas hageja VÕS § 4034 lg-le 7 vastava ümberarvestuse alles 31.03.2025, siis on hagejal võimalik viivist nõuda alles alates 01.04.2025. Nimetatud kuupäevaks oli sissenõutavaks muutunud osamaksed summas 1163,83 eurot, millelt sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis käesoleva otsuse tegemise ajaks on 25,95 eurot. 15.04.2025. a osamakse (33,33 eurot) viivis (perioodi 16.04.2025-12.06.2025) on 0,59 eurot ja 15.05.2025. a osamakse (33,33 eurot) viivis (perioodi 16.05.202512.06.2025) on 0,29 eurot ning ka 15.06.2025. a osamakse (33,33 eurot) viivis (16.06.2025 päeva) on 0,01 eurot. Seega on sissenõutavaks muutunud viivis kokku 26,84 eurot.
25.Põhjendatud on kindlaks määrata ka viivis edasiulatuvalt, et välistada uusi kohtuvaidlusi. Kohus mõistab välja edasiulatuva viivise sissenõutavaks muutunud osamaksetelt (1263,82 eurolt, sh ka 08.12.2022. a otsusega väljamõistetud 458,78 eurot) edasi protsendina põhivõlalt kuni tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivised arvestatuna tagasimaksegraafikus
Tsiviilasi nr 2-22-108394 toodud osamaksete maksetähtpäevale järgmisest päevast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni osamakse summa tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
26.TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, muu hulgas kui Riigikohus rahuldab teistmisavalduse, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada.
27.TsMS § 163 lõike 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
28.Kohus rahuldab hagi osaliselt (põhivõlgnevus 1544 eurot + edasiulatuv viivis (hagihinna arvutuse kohaselt arvestatakse üks aasta, s.o 1230,49 x 11,15%) kokku 1681,20 eurot. Ülejäänud osas (sissenõutavaks muutunud viivis) jääb hagi rahuldamata. Seega rahuldab kohus hagi hagihindade võrdluses 49% ulatuses (esialgne hagihind oli 3458,36 eurot, millest hageja osaliselt loobus ja osaliselt jäi hagi rahuldamata). Seega tuleb menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Menetluskulud jäävad 49% ulatuses kostja kanda ning 51% ulatuses hageja kanda.
29.Hageja 13.05.2025 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja teostanud õigusabi toiminguid ajakuluga 7 tundi ja 45 minutit. Menetluskulude nimekirjas välja toodud toimingud on järgmised: 1) dokumentide komplekteerimine ja analüüs – 1,5 tundi, tunnitasu määr 122 eurot (koos käibemaksuga); 2) hagiavalduse koostamine ja esitamine – 2 tundi, tunnitasu määr 122 eurot (koos käibemaksuga); 3) seisukoht 05.08.2022 - 1 tundi, tunnitasu määr 120 eurot; 4) apellatsioon – 1,5 tundi, tunnitasu määr 120 eurot (koos käibemaksuga); 10.02.2025 kohtuistungiks ettevalmistamine ja kohtuistung – 1,75 tundi, tunnitasu määr 122 eurot (koos käibemaksuga). Hageja on märkinud, et õigusabikulu kokku on 933,50 eurot, kuid kohus saab selleks 940,50 eurot.
30.Hageja märkis, et menetluskuludeks on mh hagimenetluses tasutud riigilõiv 420 eurot ja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 280 eurot. Kokku on hageja tasunud riigilõivu 700 eurot. Osalise loobumise tõttu oleks hagejal õigus taotleda hagilt tasutud riigilõivu tagastamist osaliselt (TsMS § 150 lg 2 p 2), v.a maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv, s.o 90,98 eurot (TsMS § 150 lg 3). Hageja maksis esialgselt hagihinnalt juurde 329,02 eurot (s.o 42090,98 eurot), kuigi loobumise tõttu uuel hagihinnalt oleks pidanud tasuma 224,02 eurot (31590,98). Seega uue hagihinna järgi oleks pidanud hageja tasuma riigilõivu 105 eurot vähem (224,02-329,02). TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel saab hageja taotleda sellest pool tagasi, s.o 52,50 eurot. Seega arvestab kohus hageja põhjendatud riigilõivu kuluna 647,50 eurot (280 eurot + 329,02 eurot – 52,50 eurot). Hetkeseisuga pole hageja taotlenud osalist riigilõivu tagastust ning seadus ei võimalda kohtul seda omal algatusel teha. Hageja saab seda teha ka pärast otsuse tegemist. Kohus arvestab siiski menetluskulude põhjendatuse hindamisel ka sellega, et hagejal on õigus nõuda osalist riigilõivu tagastamist.
31.Kostja on hageja menetluskulude osas esitanud seisukoha 21.05.2025. Kostja leiab, et T. I. on sisuliselt hageja töötaja. Kostja on seisukohal, et Plus Plus Capital ja Plus Plus Legal sama gruppi ettevõtted ehk ühe kontserni ettevõtted. Kostja palub jätta hageja õigusabikulud rahuldamata.
Tsiviilasi nr 2-22-108394
32.Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Kohtupraktika järgi võib esindajakulu olla hüvitatav ka juhul, kui esindaja on samasse kontserni kuuluva teise äriühingu töötaja. Riigikohtu seisukoha järgi TsMS § 175 lg-s 2 sätestatud erireegel menetlusosalise töötaja kulude hüvitamata jätmise kohta ei ole laiendatav menetlusosalise ema- või tütarettevõtja töötajatele. Kontserni kuuluvad ema- ja tütarettevõtjad on iseseisvad juriidilised isikud, kellel on oma vara, õigused, kohustused ja võlausaldajad. Sh ei ole kolmandate isikutega tehtavatest tütarettevõtja tehingutest tekkivad õigused ja kohustused omistatavad emaettevõtjale ning see seisukoht on kohaldatav ka menetluskulude kindlaksmääramisel (RKTKm 10.02.2016, 3-2-1173-15, p 11).
33.Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt tasutud riigilõiv 700 eurot. Kohus märgib, et üldjuhul ei ole põhjendatud ja vajalik tunnitasu, mis ületab oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda. Käesolevas asjas leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi tunnitasuga vastavalt 122 eurot ja 120 eurot, vastab kohtupraktikas tarbijakrediidivaidlustes juristidest esindajate puhul mõistlikuks ja põhjendatuks peetavale tasule. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja ajakulu maakohtus ja ringkonnakohtus kokku 7 tundi ja 45 minutit on mõistlik ja põhjendatud. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule ning et menetluskulude kindlaksmääramisel ei pea kohus analüüsima minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi, vaid hindab asja tervikuna. Kohtu hinnangul hageja lepingulise esindaja ajakulu 7 tunni ja 45 minuti ulatuses vastab tervikuna tsiviilasja keerukusele ja mahukusele, kõik loetletud toimingud vastavad toimikule ja menetluse kulule.
34.Eelneva põhjal on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku 1588 eurot (riigilõiv 647,50 eurot + õigusabikulud 940,50 eurot). Vastavalt hagi rahuldamise ulatusele tuleks kostjalt hageja menetluskulude katteks välja mõista 778,12 eurot (1588 × 49%).
35.Kostja 02.05.2025 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepinguline esindaja teostanud õigusabi toiminguid ajakuluga 10 tundi tunnitasu määraga 120 eurot (ilma käibemaksuta). Kokku 2000 eurot. Menetluskulude nimekirjas välja toodud toimingud on järgmised: 1) 27.04.2022 nõude asjaoludega ja materjaliga tutvumiseks ning konsultatsiooniks esindatavaga – 2,5 tundi; 2) 17.05.2022 kostja vastuse ettevalmistamiseks, koostamiseks ja kohtusse esitamiseks – 2 tundi; 3) hageja 05.08.2022 seisukohaga kostja vastusele tutvumiseks – 0,5 tundi; 4) 11.08.2022 kohtukirjaga ja 14.09.2022 kohtumäärusega kirjaliku menetluse määramise kohta tutvumiseks – 0,25 tundi; 5) 08.12.2022 kohtuotsusega tutvumiseks ja konsultatsiooniks esindatavaga – 1 tund; 6) 09.01.2023 apellatsiooniga tutvumine – 0,5 tundi; 7) 15.08.2023 vastus apellatsioon kaebusele – 0,5 tundi; 8) 26.04.2024 kohtuotsusega tutvumine – 1 tund; 9) 30.04.2024 kirja kohtusse koostamiseks – 0,5 tundi; 10) 02.05.2024 kohtukirjaga tutvumiseks – 0,25 tundi; 11) 07.04.2022 hagiavaldusega korduvaks uurimiseks – 0,5 tundi; 12) 24.06.2024 kohtusse kirja koostamiseks – 0,5 tundi; 13) 25.06.2024 kohtukirjaga tutvumiseks – 0,25 tundi; 14) 19.07.2024 hageja vastusega tutvumiseks – 0,25 tundi; 15) 14.08.2024 kohtukirja koostamiseks – 0,25 tundi; 16) 31.03.2024 hageja vastusega tutvumiseks – 0,75 tundi; 17) 02.05.2024 kostja seisukohta koostamiseks – 1 tund. Kostja on märkinud, et osutatud õigusabi ajakulu on kokku 10 tundi ning soovib 1200 eurot hüvitamist.
Tsiviilasi nr 2-22-108394
36.Hageja esitas 13.05.2025 vastuse kostja menetluskulude nimekirjale märkides, et ainuüksi esimene nimekirja väide ei vasta tõele kuupäevaliselt, sest e-toimikust nähtub, et kostja esindajate menetlusdokumentide vastuvõtmine toimus oluliselt hiljem kui kirjeldatud. Näiteks on kostja M. S. hagi dokumendi avanud alles 05.05.2022 ning kostja esindaja I. B. 30.04.2025. Kostja eelmine esindaja I. V. on esimese vastuse koostanud 17.05.2022. Arvestades hagidokumentide mahtu võis asjaoludega tutvumine kesta maksimaalselt 0,5 tundi. 17.05.2022 koostatud kostja vastus on trafaretne dokument mis sisaldab numbrilisi arvnäitajaid ainult ühel dokumendi lehel – ülejäänud osas on tegemist viidetega seadusele ja kohtupraktikale, mida kostja esindaja esitab igapäevastes kohtumenetlustes kümnetes ühikutes. Seetõttu on hageja seisukohal, et kostja menetluskulud on ülepaisutatud ning ei vasta tegelikkusele ja ei ole mõistlikud arvestades tegeliku menetluse mahtu.
37.Kohus ei nõustu hageja seisukohaga. Kostja esindaja on 17.05.2022 esitanud hagiavalduse vastuse, mille ajakuluks on kostja märkinud 2 tundi ning sellele eelnevalt on ta 2,5 tundi tutvunud nõude asjaolude ja materjalidega ning konsulteerinud esindatavaga. Kohus leiab, et pole oluline, millal need ettevalmistavad toimingud tehti, kuna need on lahutamatult seotud hagivastuse koostamisega. Kohus peab mõistlikuks hagivastuse koostamisega seotud ajakulu 4,5 tundi.
38.Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi tunnitasu 120 eurot on põhjendatud ja vajalik ega ületa sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda. Samuti vastavad loetletud toimingud toimikule ja menetluse kulule ning kogukulu taotletud hüvitis kogukuluna 10 tundi on põhjendatud arvestades asja sisu ja mahtu (asi käis ka apellatsiooniastmes). Eelneva põhjal on kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku 1200 eurot.
39.Kuivõrd kostja menetluskulud jäävad 51% ulatuses hageja kanda, tuleks hagejalt kostja menetluskulude katteks välja mõista 612 eurot (1200 × 51%).
40.TsMS § 445 lg 1 kohaselt tasaarvestatakse kohtulahendi resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Lähtudes eeltoodust tasaarvestab kohus hageja ja kostja vastastikused kohtuotsusega väljamõistetavad menetluskulud, mille tulemusena mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 166,12 eurot (778,12-612).
41.Hageja on taotlenud menetluskulude tasumisega viivitamisel viivise väljamõistmist. Hageja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
42.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tsiviilasi nr 2-22-108394 Maarja-Liis Lall Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.