Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

HAGEJA NÕUDED JA NENDE PÕHJENDUSED

Hagiavalduse kohaselt kinnitati Tartu Maakohtu 04.10.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-166052 A. K. ja I. J. kompromiss, mille kohaselt pidi xxxxxxx kinnistu (registriosa nr xxxxxxx) omanikuks saama A. K. ja nende ühine laps K. J. tema täisealiseks saamisel. Lähtuvalt sõlmitud kompromissist tagastati xxxxxxx kinnistu A. K. ainuomandisse. Käesolevaks ajaks on selgunud, et A. K. tagastas varasemalt kinkena saadud kinnistu oma isale A. T. , kes asus omakorda kinnistut jagama, teostades sel eesmärgil mõõdistamise ning tema eesmärgiks on Soosaare kinnistu osaliselt võõrandada. A. K. , sõlmides hagejaga kompromissi, oli ilmselgelt teadlik oma isa kavatsustest xxxxxxx kinnistu jagada ning vältida kokkuleppe täitmist, mille alusel oleks xxxxxxx kinnistu omanikuks tervikuna saanud nende tütar. Hageja hinnangul on kompromiss sõlmitud pettuse mõjul. Hageja ei oleks nõustunud kompromissi sõlmimisega, kui oleks olnud teadlik, et A. K. eesmärgiks kompromissi sõlmimisel oli xxxxxxx kinnistu tagastamine oma isale, kes omakorda asub kinnistut jagama selle võõrandamise eesmärgil. Kompromissilepingu rikkumise tõttu on hageja sunnitud pöörduma kohtusse ja taotlema kompromissilepingu tühistamist. Hageja sai A. K. poolt kinnistu võõrandamisest teada septembris ja kinnistu jagamisest oktoobris 2017.a. ning esitas hagi kohtusse 12.12.2017.a. Hageja taotleb täpsustatud haginõude kohaselt kompromissilepingu osalist tühistamist ja selle p 1.1. kehtetuks tunnistamist. Hageja leiab, et kui tühine on kompromissilepingu p 1.1., siis on tühine ka järgnev tehing A. K. ja tema isa A. T. vahel ning tuleb kehtetuks tunnistada ka kinkeleping, mille alusel on 7.juulil 2019.a. kinnistusregistrisse kantud xxxxxxx kinnistu omanikuna A. T. . Samuti tuleb ennistada eelnev olukord, et kinnistu omanikuna saaks kinnisturaamatusse tagasi hageja, milleks tuleb kohustada A. T. tegema kinnistusraamatus kande muudatus, kustutada senine kanne A. T. kohta xxxxxxx kinnistu omanikuna ja kanda kinnistu registriosa teise jakku omanikuna I. J. .

KOSTJATE VASTUVÄITED

Kostja leiab, et TsMS § 430 lg 8 teise lause kohaselt saab kompromissi tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Tartu Maakohtu 04.10.2016 kohtumääruse alusel tsiviilasjas nr 2-166052 ei toimu ega ei ole toiminud täitemenetlust, sest kompromiss on täidetud. Kuna hagejal ei ole käesoleval juhul võimalik esitada hagi kompromissi tühistamiseks, tuleb hagi läbi vaatamata jätta. Kinkelepingu kehtetuks tunnistamise nõudes ei ole hageja 07.07.2017 kinkelepingu pooleks ja antud lepingust ei tulene talle õigusi ega kohustusi, mistõttu ei ole kinkelepingu kehtetuks tunnistamise nõue esitatud hageja huvide kaitseks ning tuleb samuti jätta läbi vaatamata. Sisuliselt on poolte kompromiss sõlmitud, et I. J. tagastas A. K. xxxxxxx kinnistu tingimusel, et A. K. kanda jäävad AS Krediidipank 08.12.2005 sõlmitud laenulepingust tulenevad kohustused ja A. K. tasub I. J. kompromiss-summana 7000 eurot. Poolte vahel sõlmitud kompromissi ei ole võimalik osaliselt tühistada, sest see ei ole osadeks

2 (6)

jagatav. Kinnistu oli koormatud hüpoteegiga selle laenu tagamiseks. Kinnistu A. T. nimele vormistamine iseendast ei tõenda pettuse olemasolu, K. J. on alaealine ja puudub asjaolu, millele hageja pettuse väites tugineb (K. J. täisealiseks saamine ja kinnistu ümbervormistamise võimatus). Olenemata sellest, kas 04.10.2016 kinnitatud kompromissileping on osaliselt tühine või mitte, ei annaks see automaatselt alust rahuldada 07.07.2017 kinkelepingu kehtetuks tunnistamise nõuet; hageja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, mis kinnitaks kinkelepingu tühisust. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA NENDEST TEHTUD JÄRELDUSED 1.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus hagi läbi vaatamata jätta, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 425 lg 2 kohaselt peab kohus vajaduse korral hagi läbivaatamata jätmise otsustamiseks kohtuistungi. Kohus pidas hagiavalduse läbivaatamata jätmise otsustamiseks kohtuistungi ja kuulas pooled ära 3.oktoobril 2019.a. TsMS § 3 lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Tulenevalt TsMS § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluse alusel, lähtudes nõudest. Seega peab hagi rahuldamise eelduseks olema hageja tsiviilõiguste rikkumine ning isik peab tõendama, et tema õigusi on rikutud. 2.Hagis esitatud asjaolude kohaselt taotleb hageja Tartu Maakohtu 04.10.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-6052 kinnitatud A. K. ja I. J. vahel sõlmitud kompromissilepingu osalist tühistamist ja selle p 1.1. kehtetuks tunnistamist; kehtetuks tunnistada A. K. ja A. T. vahel sõlmitud kinkeleping, mille alusel on 7.juulil 2019.a. kinnistusregistrisse kantud xxxxxxx kinnistu omanikuna A. T. ; kohustada A. T. tegema kinnistusraamatus kande muudatus, kustutada senine kanne A. T. kohta xxxxxxx kinnistu omanikuna ja kanda kinnistu registriosa teise jakku omanikuna I. J. . 3.TsMS § 430 lg 8 kohaselt kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Riigikohus on 1.aprilli 2015.a. määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-20-15 asunud seisukohale, et „TsMS § 430 lg 8 teise lause järgi saab kohtulikku kompromissi tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. TMS § 221 lg 1 tulenevalt on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise õigus üksnes võlgnikul. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu hinnanguga, et sellise piirangu näol ei ole tegemist seaduse lüngaga. Kolleegium peab vajalikuks rõhutada, et selline piirang puudutab üksnes TsMS § 430 järgi sõlmitud ja kohtumäärusega kinnitatud kompromissi. 3 (6)

Selline kompromiss on ühest küljest täitedokument mingi nõude osas, kuid teisalt poolte kokkulepe menetluse lõpetamiseks. Sellise kokkuleppe kinnitamisel kohtu poolt on kokkuleppele antud jõustunud kohtulahendi jõud, mida ei saa tuvastushagiga kõrvaldada. Kolleegium selgitab, et vaatamata sellele, et hagejal ei ole võimalik kohtulikust kompromissist taganeda, ei ole välistatud tema kahju hüvitamise nõuded kostja kui võlgniku ja kompromissilepingut väidetavalt rikkunud isiku vastu VÕS § 115 alusel.“ Vastavalt VÕS § 578 lg-le 1 on kompromissileping leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Seega eeldab kompromissilepingu regulatsiooni kohaldamine, et poolte vahel on vaieldavad või ebaselged õigussuhted ning mõlemad pooled loobuvad oma nõuetest osaliselt, muudavad nende sisu või teevad muid järeleandmisi nõuete sisu osas. Poolte vahel ei ole vaidlust, et Tartu Maakohtu 04.10.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-6052 kinnitatud A. K. ja I. J. vahel sõlmitud kompromissilepingu alusel ei ole algatatud täitemenetlust ja kompromiss on täidetud. TsMS § 430 lg 8 teise lause järgi saab kohtulikku kompromissi tühistada üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. „Riigikohus on leidnud, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi saab esitada juba enne täitemenetlust, kui täitemenetlust võib lähitulevikus eeldada... Sellise ennetava hagi esitamise võimalusest ei ole abi olukorras, kus kompromiss puudutab kujundusõigusi või tuvastusnõudeid, mille kohta tehtud kohtulahend üldse täitedokumendiks ei ole (Tsiviilkohtumenetluse seadustik II Kommenteeritud väljaanne Tallinn 2017, lk 976)“. Seega piirab TsMS § 430 lg 8 regulatsioon ka käesolevas asjas õigusrahu põhjendusega tehingu kehtetuse tuginemise võimalusi kompromissilepingu tühistamise ja selle kehtetuks tunnistamise taotlemise hagi esitamiseks. 4.Kohus märgib hageja poolt esitatud väidete kohta veel järgmist. Hageja väitel sõlmis ta kompromissi pettuse mõjul. TsÜS § 94 lg 1 kohaselt on pettus isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. Hagi materjalidest ei nähtu, et kostja viis hageja tahtlikult eksimusse või hoidis eksimuses, eesmärgiga kallutada hagejat ebaõigete asjaolude avaldamisega tehingut tegema. Hageja väitel seisneb kostja A. K. poolt kompromissilepingu rikkumine selles, et kostja on 8,5 kuud pärast xxxxxxx kinnistu ainuomanikuks saamist kinkinud kinnistu oma isale, kes kavatseb kinnistu jagada, mistõttu võib osutuda võimatuks kinnistu tervikuna ümbervormistamine nende tütrele tütre täisealiseks saamisel (28.09.2021.a.). TsMS § 3 lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. 5.Poolte vahel ei ole vaidlust, et A. K. ja A. T. vahel on sõlmitud kinnistu kinkeleping. Hageja taotleb selle kinkelepingu, mille alusel on 7.juulil 2019.a. kinnistusregistrisse kantud xxxxxxx kinnistu omanikuna A. T. , kehtetuks tunnistamist. TsÜS § 98 lg 1 kohaselt toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega teisele poolele. Kohus selgitas kohtuistungil hagejale TsÜS § 98 lg 1, hageja nõudis jätkuvalt kinkelepingu kohtu poolt tühistamist, leides, et A. K. ja A. T. olid teadlikud poolte kompromissist ja tegutsesid kooskõlastatult, mistõttu nendevaheline kinkeleping riivab hageja õigusi. AÕS § 65 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. Nõusolekut võib asendada kohtuotsus. Kohus nõustub kostjaga, et kuna hageja ei ole kinkelepingu pool ning antud kinkelepingust iseenesest ei tulene hagejale õigusi ega kohustusi, ei ole hageja taotlustel kinkelepingu tühistamiseks ja kinnistusraamatu kannete muutmiseks perspektiivi, mistõttu tuleb ka hagi A. K. ja A. T. vahel sõlmitud kinnistu

4 (6)

kinkelepingu kehtetuks tunnistamiseks ning A. T. kohustamiseks kinnistusraamatu kande muutmiseks, jätta läbi vaatamata. Hagejal on võimalik AÕS § 65 lg 1 tulenevalt taotleda A. T. kohustamist anda nõusolek kinnistusraamatu ebaõige kande parandamiseks. 6.Kohtule esitatud hagist ei nähtu, et hagiga oleks hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada, mistõttu tuleb hagi läbi vaatamata jätta. TsMS § 426 lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Neil asjaoludel kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole hageja poolt hagiga Tartu Maakohtu 04.10.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-6052 kinnitatud A. K. ja I. J. vahel sõlmitud kompromissilepingu osalise tühistamise ja selle p 1.1. kehtetuks tunnistamise; A. K. ja A. T. vahel sõlmitud kinkelepingu kehtetuks tunnistamise ja A. T. kohustamise teha kinnistusraamatus kande muudatus, kustutada senine kanne A. T. kohta xxxxxxx kinnistu omanikuna ja kanda kinnistu registriosa teise jakku omanikuna I. J. , võimalik saavutada hageja taotletavat eesmärki ja hagi tuleb TsMS 422 lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata. 7.TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Seega tuleb kohtumääruse jõustumisel tühistada Tartu Maakohtu 2.jaanuari 2018.a. määruse alusel Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxxxxx hagi tagamise korras kantud käsutamise keelumärge A. T. kuuluvale xxxxxxx kinnistule I. J. kasuks. Menetluskulud 8.TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Seega tuleb jätta poolte menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1,2 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kostja A. T. menetluskuluks on tasu esindaja õigusabi eest 2 tunni ulatuses tunnihinnaga 110 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 264 eurot. Kostja A. K. menetluskuludeks on tasu esindaja õigusabi eest 2 tunni ulatuses tunnihinnaga 110 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 264 eurot; kostja A. K. sõidukulud kohtuistungile kokku 64 eurot ja kaotatud töötasu 186,18 eurot, seega kokku 448,18 eurot. Hageja ei vaidlusta kostjate poolt taotletud menetluskulude suurust (tl 111). TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus loeb kohtupraktika kohaselt kostja esindaja põhjendatud tunnitasuks, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele, 110 eurot, millel lisandub käibemaks. Kohus loeb kostjate esindaja põhjendatud ja vajalikuks õigusabi tasuks kummalgi kostjal tasu 2 tunni ulatuses, s.o. 264 + 264 eurot. TsMS § 144 p 2,3 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega; menetlusosaliste

5 (6)

saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Kohus loeb kostja poolt esitatud tõendite alusel kostja sõidukulud (laevapiletid Helsingist Tallinnasse ja tagasi- tl 115) 64 eurot ja saamatajäänud töötasu suuruse 186,18 eurot (tl 116-117) tõendatuks ja põhjendatuks. Seega kuulub hagejalt kostja A. K. kasuks väljamõistmisele menetluskulu 448,18 eurot ja kostja A. T. kasuks väljamõistmisele menetluskulu 264 eurot. Hagejal on tulenevalt TsMS § 150 lg 1 p 3 õigus taotleda tasutud riigilõivu (kokku 1100 eurot) tagastamist. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.