17. juuni 2025. a, Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-21-122553
Tsiviilasi
K. T. hagiavaldus väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
983,52 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja K. T. (ik XXX; elukoht: XXX), lepinguline esindaja Annika Murulaid
K
Kostja K OÜ (rg-kood lepinguline esindaja F. V.
Menetluse liik
OÜ
XXX;
vastu
võlgnevuse
asukoht:
XXX-i),
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON:
Rahuldada K. T. hagi K OÜ vastu osaliselt.
Välja mõista K OÜ-lt K. T. kasuks töötasu 400 eurot (neto) ja viivis 9,82 eurot, kokku 409,82 eurot.
Jätta rahuldamata K. T. hagi K OÜ vastu töötasu 560 eurot (neto) ja viivise 13,70 eurot välja mõistmiseks.
Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
Rahuldada K OÜ taotlus ning asendada tema ärinimi tähemärgiga „K OÜ“ ja jätta registrikood avalikustamata.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).
Tsiviilasi nr 2-21-122553 Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2) Esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid
1.Hageja poolt esitatud asjaolud, väited ja tõendid
1.1.K. T. (hageja) esitas 23.07.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult K OÜ (kostja) 960 euro saamiseks. Võlgnik esitas vastuväite ning maksekäsu kiirmenetlus 10.08.2021 lõpetati. Hageja esitas 29.10.2021 kostja vastu hagi põhivõlgnevuse 960 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 23,52 eurot väljamõistmiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja väljamõistetavatelt menetluskuludelt mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
1.2.Esitatud asjaoludel sõlmisid hageja ja kostja 07.01.2021 töövõtulepingu nr P8 (kirjalik leping)(dtl 27–31), millega hageja kohustus sõlmima kostja jaoks ja huvides kaupade müügija koostöölepinguid võimalike klientidega. Kirjalikus lepingus sätestati poolte õigused ja kohustused, töötasu maksmise kord, puhkus jne. Lepingu lisades 1-3 sätestati tasu arvestamise alused (dtl 32), vastutuse alused töövahendite ja kauba osas (dtl 33), ametijuhend (dtl 34–36). Kirjalik leping lõppes poolte kokkuleppel 01.03.2021. Hageja töötamine VÕS lepingu alusel perioodil 07.01.2021 kuni 01.03.2021 on registreeritud MTA töötamise registris (dtl 37). Hageja asus kostja juures uuesti tööle 06.05.2021 suulise kokkuleppe (edaspidi suuline leping) alusel samadel tingimustel, mis olid kirjalikus lepingus. Hageja sai suulise lepingu 29.06.2021 lõpetamise kohta teada MTA-st saadetud elektroonilisest teatisest (dtl 38). Kostja on tasunud hagejale kokkulepitud summad perioodide eest 07.01.2021 kuni 01.03.2021 ja 06.05.2021 kuni 31.05.2021 (dtl 39). Kostja ei ole tasunud hagejale tasu juuni kuu eest summas 960 eurot. Hageja sõlmis juunis kostja huvides neli lepingut - 07.06.2021 kliendiga M. K. , 08.06.2021 kliendiga M. R. , 09.06.2021 kliendiga K. P. ja 17.06.2021 kliendiga V. T. (dtl 40–51). Iga müüdud põhitoote müük andis 3 punkti, punkti rahaline väärtus on 80 eurot. Hageja pöördus kohtuväliselt kostja poole 960 euro saamiseks (dtl 52). Kostja hageja kirjale ei vastanud ega esitanud ka pretensioone või põhjendusi, miks ta oma kohustust hageja ees ei täida. Hageja hinnangul on tegemist töövõtulepinguga, kuid ta ei välista, et poolte vahel võis eksisteerida töösuhe töölepingu alusel või agendi suhe agendilepingu alusel.
1.3.Hageja sõlmis mais 2021 kostja huvides viis lepingut – K. K. (dtl 104), L. I. (dtl 102), P. M. (dtl 101) R. R. (dtl 100) ja A. R. (dtl 98–99).
1.4.20.03.2023 toimunud korraldaval istungil hageja selgitas, et käis tutvustamas ja müümas aurupesureid. Kelle juurde minna ja millal, need andmed sai hageja Google kalendrist, kuhu olid need ülesse pannud kostja töötajad, kes helistasid klientidele ja ajad kokku leppisid (dtl 176). Seda, et suuline leping kehtis samadel tingimustel, mis kirjalik leping, viitab hageja selgituste kohaselt kirjalikus lepingus, muudest dokumentidest ja arvetes nähtuv P8, mis oli hagejaga seotud (dtl 179). Hageja nõustus kostja väidetega, et tegi kirjaliku lepingu järgi tööd enda isikliku sõidukiga, tal pidi olema juhiluba ning kütus kompenseeriti. Hageja võttis omaks kostja väite, et alates märtsist tal juhtimisõigust ei olnud (dtl 183), märts-aprill oli hageja töötuna arvel (dtl 186) ning mais tegi hageja tööd koos kostja seadusliku esindajaga. Juunis ei tehtud toodete esitlust ja müüki kliendile koos, küll aga võidi sõita kulude kokkuhoiu eesmärgil kohale koos.
2 (6)
Tsiviilasi nr 2-21-122553
1.5.Hageja esitas enda väidete kinnitamiseks 03.04.2023 tõendina T. M. seletuskirja (dtl 226). Hageja ei ole nõus kostja väitega, et ka juunis tehti esitlust koos. Hageja väitel sõideti samasse piirkonda kulude kokkuhoiu eesmärgil, kuid tooteid esitleti erinevatele klientidele (dtl 224). Kostja esitatud kuvatõmmised ei ole asjakohased tõendid ning need tuleb jätta tähelepanuta (dtl 275).
2.Kostja poolt esitatud asjaolud, vastuväited ja tõendid
2.1.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
2.2.Kostja ei nõustu hageja väitega, et hageja asus 06.05.2021 suulise lepingu alusel tööle samadel tingimustel, mis olid 07.01.2021 sõlmitud kirjalikus lepingus. Kostja ei nõustu ka selle hageja väitega, et poolte vahel võis eksisteerida töölepingust või agendilepingust tulenev suhe. Kostja hinnangul kohaldub alates 06.05.2021 suhtele käsunduslepingu sätted. Pooled sõlmisid 06.05.2021 suuliselt käsunduslepingu, mille tingimuseks oli mh see, et mai kuu eest saab hageja töötasu iga toote müügi eest 100 eurot neto (arvele) ja juhul, kui ühes kuus on müüdud vähemalt 5 toodet, saab hageja selle kuu eest lisaks veel tulemustasu 250 eurot neto (arvele). Hageja müüs mais 7 toodet (dtl 116–122). Seega saigi hageja mai kuu eest 7 x 100 = 700 + 250 = 950 eurot neto (dtl 115). Kui poolte vahel oleks mais 2021 kehtinud kirjalik leping, oleks hageja töötasu mais olnud 1800 eurot bruto (1420 eurot neto). Juunikuu tasu osas pooltel kokkulepe puudus, sest juunis töötamisega hageja heastas kostjale varasemalt tekitatud kahju. 06.05.2021 lepingu kehtivuse korral 07.01.2021 sõlmitud lepinguga samadel tingimustel oleks juuni töötasu kokku 1000 eurot bruto (870 euro neto).
2.3.Kirjaliku lepingu kehtivuse ajal oli hageja kohustuseks lisaks lepingute sõlmimisele ka muud kohustused nt aktiivselt klientide otsimine, müügianalüüside teostamine, müügiesindajate värbamine, töötajate intervjueerimine, töötajate tööle vormistamine, esindajate koolitamine, teiste töötajate õpetamine, kliendiandmebaasi pidamine jne. Hageja ei tegutsenud iseseisvalt, vaid pidi pidevalt oma tegemistest andma kostjale aru, mis seisnes nt selles, et hageja kohustus saatma igapäevaselt kostjale sms- teate tulemuste, lepingute, kohtumiste ja muude oluliste asjaolude kohta. Kokkuvõtvalt ei olnud hageja töö iseloom selline, et ta oleks tegutsenud iseseisvalt ning töö ei seisnenud ainult lepingute sõlmimises või vahendamises.
2.4.20.03.2023 toimunud korraldaval istungil kostja nõustus sellega, et hageja tööülesandeks oli käia klientide juures tutvustamas kostja tooteid ja neid müüma. Kuhu minna ja millal, oli eelnevalt teiste töötajate poolt klientidega kokku lepitud. Hageja sai info Google kalendrist. Kostja ei nõustunud, et hagejat identifitseeriv P8 tõendab seda, et kirjaliku lepingu tingimused kehtisid ka suulise kokkuleppe sõlmimisel (dtl 180). Kirjalik leping lõppes poolte kokkuleppel seetõttu, et hagejal võeti ära juhtimisõigus. Hageja tegi tööd isikliku autoga ning talle kompenseeriti kütus. Selleks oli hageja valduses firmakaart. Märtsis tegi hageja avarii ja põgenes sündmuskohalt, mistõttu hageja juhtimisõigus peatati ja ta ei saanud enam tööd teha. Hageja pöördus ise märtsis kostja seadusliku esindaja poole ettepanekuga töösuhe lõpetada, kuna soovis ennast töötuna arvele võtta. Mais registreeris kostja hageja MTA-sse tööle seetõttu, et hageja soovis osta laenuga autot, aga pank ei olnud nõus laenu andma. Kuna hagejal olid ka trahvid, siis kostja seaduslik esindaja tegi hagejale ettepaneku teha tööd mais selliselt, et hageja assisteerib kostja seaduslikku esindajat. Ka juunis tegid nad tööd koos, kuid tasu kokkulepet neil ei olnud.
2.5.Kostja 23.03.2023 esitas juunis toimunud nelja toote müügi osas tõendid selle kohta, et ta viibis kõigi nelja müügi ajal hagejaga samal ajal samas kohas (dtl 205–216).
2.6.Kostja 03.06.2025 selgitas, et T. M. töötas kõrvaklappe kasutades, kontoris kus oli kokku 4 ruumi ning kontor ise pindalaga 51 m 2 (dtl 255–268), mistõttu ei pea paika väide, et T. M. 3 (6)
Tsiviilasi nr 2-21-122553 sai sellist vestlust kontoris kuulda (dtl 246). Kostja esitas 03.06.2025 K. H. seletuskirja (dtl 244) ning vestlused, millised tõendavad, et hageja ei teinud juunis tööd üksi (dtl 250–254). Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad
3.Kohus, kuulanud ära poolte selgitused, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas esitatud ja kogutud tõendeid leiab, et hagi kostja vastu tuleb rahuldada osalisel. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
5.Kohus tuvastab järgmised asja lahendamiseks tähtsust omavad asjaolud, milles tulenevalt poolte seisukohtadest ja kooskõlas TsMS § 231 lg-ga 2 vaidlus puudub:
5.1.Hageja ja kostja vahel oli perioodil 07.01.2021 – 01.03.2021 sõlmitud kirjalik töövõtuleping;
5.2.Hageja ülesandeks oli iseseisvalt käia kostja töötajate poolt eelnevalt kokkulepitud ajal ja kohas klientidele tutvustamas tooteid ja neid müüa;
5.3.Kirjalik leping lõpetati poolte kokkuleppel märtsis pärast seda, kui hageja kaotas juhtimisõiguse;
5.4.Kostja asus uuesti tööle 06.05.2021 suulise kokkuleppe alusel;
5.5.Mais käisid hageja ja kostja seaduslik esindaja klientide juures tooted tutvustamas ja müümas koos;
5.6.Hageja on tasunud kostjale mais 2021 täidetud tööülesannete eest;
5.7.Hageja ei ole tasunud kostjale juunis 2021 täidetud tööülesannete eest;
5.8.Juunis 2021 sõlmis hageja kostja huvides lepinguid ja müüs kaupa klientidele neljal korral.
6.Pooled vaidlevad selle üle, kas 06.05.2021 asus hageja täitma tööülesandeid samadel tingimustel, mis kehtisid varasemalt sõlmitud kirjalikus lepingus. Kas poolte vahel on töölepinguõiguslik- või võlaõiguslik suhe ning kui võlaõiguslik, siis kas rakenduvad töövõtu-, käsundus- või agendilepingut reguleerivad sätted.
7.Tulenevalt poolte vaidlusest tuleb kohtul anda hinnang, milline lepinguline suhe kehtis poolte vahel 06.05.2021 sõlmitud suulisele kokkuleppele. Hageja väidab, et suuline kokkulepe oli sõlmitud samadel tingimustel, mis oli 07.01.2021 sõlmitud kirjalikus lepingus, kostja väidab, et poolte vahel oli uus lepinguline suhe, mis vastas käsunduslepingu tunnustele.
8.Käesolevas asjas on pooled viidanud töölepingule, töövõtulepingule, agendilepingule ja käsunduslepingule. Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 1 sätestab töölepingu mõiste, mille kohaselt töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 sätestab käsunduslepingu mõiste, mille kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. 4 (6)
Tsiviilasi nr 2-21-122553 Töövõtulepingu mõiste on sätestatud VÕS § 635 lg-s 1, mille kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 670 lg 1 kohaselt agendilepinguga kohustub üks isik (agent) teise isiku (käsundiandja) jaoks ja tema huvides iseseisvalt ja püsivalt lepinguid vahendama või neid käsundiandja nimel ja arvel sõlmima. Käsundiandja kohustub maksma talle selle eest tasu ning lg 4 kohaselt agendilepingule kohaldatakse käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti.
9.Töölepingu ja teenuse osutamise lepingu (milleks on käsundus-, töövõtu ja agendileping) eristatavaks asjaoluks on see, et tööd tehes allub isik (töötaja) teise isiku (tööandja) juhtimisele ja kontrollile. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et mais tegutseti koos. Kohtu hinnangul on kostja veenvalt põhistanud ja tõendanud (dtl 205–216, 250–254), et ka juunis sõlmitud nelja müügilepingu (mille osas poolte vahel vaidlus puudub) ajal viibisid hageja ja kostja seaduslik esindaja ühes ja samas kohas samal ajal. Hageja ei ole oma väidet, et sõideti koos kulude optimeerimise eesmärgil esitlema tooteid lähedalasuvatesse kohtadesse, tõendanud ega ka usutavaks teinud. Neljast lepingus kolm sõlmiti maakohas (dtl 205, 208 ja 216) ning üks Tartu linnas (dtl 213). Kui eeldada hageja väite õigsust, oleks kostja seaduslik esindaja hageja esitluse ajal viibinud teises kohas (esitlema toodet mujal). Kostja esitatud tõenditest nähtub üheselt, et kostja seaduslik esindaja viibis hagejaga samal ajal samas kohas (dtl 206, 209, 211 ja 215). Kohus tuvastab, et suulise kokkuleppe ajal ei tegutsenud hageja kordagi iseseisvalt, vaid koos kostja seadusliku esindajaga, tehes tööd kostja seadusliku esindaja juhtimisel ja kontrollil, sj ei valinud hageja ise kliente ega otsustanud, millal klientide juurde minna. Kohtu hinnangul tuleb asjas kohaldada töölepingu seadust.
10.Poolte vahel on vaidlus ka selles, kas juunis töötatud aja eest tuleb kohaldada neid töötasu arvestamise aluseid, mis pooled leppisid kokku kirjalikus lepingus või kehtisid poolte vahel muud kokkulepped. Kostja on järjepidevalt väitnud, et poolte vahel oli käsundusleping ning pooltel oli kokkulepe, et juunis kostja hagejale tasu ei maksa. Hageja ei ole kostja väidet omaks võtnud ning kostja ei ole oma väidet ka tõendanud. Kohus jätab arvestamata TsMS § 238 lg 5 viimase lause alusel kohtule esitatud T. M. ja K. H. kirjalikud seletused. Mõlemad pooled on võtnud seletuskirjad neile sobivatelt isikutelt neile sobivate asjaolude kohta. Erinevalt tunnistaja ütlustest ei ole selliselt esitatud selgituste osas teisel poolel võimalik täpsustavaid küsimusi esitada. Kohus tuvastab, et hageja ei pidanud juunis tegema tööd tasu saamata.
11.TLS § 29 lg 2 sätestab, et kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Hageja väitel kehtis suulise kokkuleppe ajal kirjaliku lepinguga sätestatud tasu arvestamise alused. Kuna kostja on välja toonud, et ka kirjaliku lepingu ajal ei olnud hageja töö iseloom selline, et ta oleks tegutsenud iseseisvalt ning töö ei seisnenud ainult lepingute sõlmimises või vahendamise (dtl 114), asub kohus seisukohale, et ka kirjaliku lepingu ajal oli poolte vahel töölepingu mitte töövõtulepingu suhe. Märkimata ei saa jätta ka seda, et kostja on hagejale väljamakstavast töötasust pidanud kinni seaduses ettenähtud maksud ning tasunud sotsiaalmaksu.
12.Kuigi kohus on seisukohal, et ka kirjalik leping reguleeris töösuhet, ei nõustu kohus hagejaga, et töötasu arvestamise alused mais ja juunis olid samad, mis jaanuar – märts 2021. Kirjaliku lepingu kehtivuse ajal tegutses hageja iseseisvalt – tal oli juhtimisõigus, ta kasutas tööks isiklikku sõidukit ning tutvustas tooteid ja sõlmis kostja huvides müügilepinguid üksinda. Suulise kokkuleppe ajal, nagu kohus eelnevalt tuvastas, hageja iseisesvalt tööd ei teinud. Hageja ei ole vaidlustanud seda kostja väidet, et hageja sai valida päevi ja 5 (6)
Tsiviilasi nr 2-21-122553 kellaaegasid, mis temale rohkem sobisid (dtl 247) ning kordagi ei ole kumbki poolt esitanud väite, et hagejal oli 40 tunnine töönädal. Vaidluse all ei ole olnud see, et poolte kokkulepe töötasu osas oli tulemustasu, nn tükitöö. Hageja ei ole kohtu korduvate selgituste peale esitanud maikuu töötasu kohta arvestust, mis oleks olnud kooskõlas kirjaliku lepinguga, mistõttu võtab kohus aluseks kostja arvestused mai 2021 tasu kohta (dtl 112). Hageja väide, et ta sai osa raha sulas, asjas tõendamist ei leidnud. Kostja poolt kohtule usutavalt esitatud arvestuste kohaselt oli suulise kokkuleppe ajal tasu ühe toote müügi eest 100 eurot (neto). Vaidlust ei ole selles, et juunis 2021 vormistas hageja neli müüki ning kohtu hinnangul on hagejal õigus tasule 400 eurot (neto). Kohus rahuldab hageja nõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja töötasu 400 eurot, millele lisanduvad seaduses sätestatud maksud.
13.Hageja on esitanud kostja vastu VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras viivise nõude perioodi 09.07.2021 – 28.10.2021 eest summas 23,52 eurot. Kuna kohus rahuldas hageja nõude osaliselt, mõistab kohus viivise välja 9,82 eurot järgmise arvestuse alusel: 400 eurot x 8% aastas / 365 kp x 112 kp = 9,82 eurot.
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas kohtulahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Käesolevas asjas rahuldas kohus hageja hagi osaliselt. Hagi osalise rahuldamise korral TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtu hinnangul on õige jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kuigi kohus rahuldas hagi kohtu poolt pakutud kompromissisummas, ei ole õige asuda seisukohale, et keegi teeb tasuta tööd. Kostja väited kahju tekitamise kohta jäid paljasõnaliseks.
15.Kostja on esitanud taotluse asendada jõustunud kohtuotsuses kostja nimi initsiaalide või tähemärgiga ning mitte avalikustada kostja registrikoodi. TsMS § 462 lg 2 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalikõigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus kostja taotluse rahuldab ning asendab kostja ärinime tähemärgiga „K OÜ“ ning ei avalikusta kostja registrikoodi. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.